Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital andis esimesel oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval üle aastapreemiad ja Diana Liiv pälvis aastapreemia Eesti ja Lääne nüüdismuusikat, sõna- kunstiga siduva kontserdisarja Heli ja keel korraldamise eest. Palju õnne teana, aitäh. Sinu taust, muusik, kuna on ju väga lai, sa oled pianist, soolopianist, kammermuusik ja sinna juurde kõik need arvukad kontsertide korraldused. Kas selline tunnustus nüüd ühe konkreetse sarja Heli ja keel korraldamise eest on sinu jaoks ka selles kogu laias valdkonnas? Selline isiklikult kõige olulisem punkt? Jah, on küll, et selles suhtes helikeelesari on tõesti suure sellise Hazardi ja rõõmuga tehtud sari et võiks öelda, et üks kõige rahuldustpakkuvam ettevõtmine just nendel viimastel aastatel, et et see väga inspireerib tegemast järjest edasi seda, et Need eelmised kontserdid järjest annavad uusi ideid ja see on tõesti tore tore selline prink tekkinud. Nüüd on algamas Heli ja keel seitsmes hooaeg, aga kas see päris alguses ka mäletad, kui julgelt sa sellega peale hakkasid ja mis need mutt, et ideed toona olid? Jah, et muidugi ma ikka aeg-ajalt vaatan tagasi kõikidele nendele hooaegadele ja tegelikult see ma arvan, et see algus andis hästi tugeva sellise jõu mis siiamaani mõjutab selle sarja toimumist, et et ka need autorid, kes siis päris alguses sarjas esimeses hooajas just need kõige esimesed kontserdid, et nad on tegelikult, et võiks öelda, et isegi tänaseni kogu aeg käinud kaasas selle sarjaga. Et see oli lihtsalt väga-väga hea algus, et ma arvan, et selle sarja eduga hästi palju põhineb sellel hästi heal algusel. Mis need sinu jaoks olulised temaatikaid on olnud, kuidas heli ja sõnakunsti läbi astub? Siduda? No just, et kui see päris algusesse tagasi minna tulid, sellised perekonnad siis muusikud ja kirjanike perekonnad, esimese hooaja teema, kus oli siis Doris ja Hillar Kareva, Maarja Kangro, Raimo Kangro, Peeter Volkonski, Andrei Volkonski, Märt-Matis, vilja Jaan Kaplinski, et tegelikult Need on siis just ka need kirjanikud, aga heliloojad on siis figureerinud selles selles sarjas ka teistes järgnevates hooaegades. Huvitav küll, et, et just Doris Kareva oli ja, ja Hillar Kareva oli kõige esimene Helje keelekontsert ja nüüd nagu tema tegelikult küll põgusalt ühes kontserdisarja kontserdis figureeris ka väga olulisel ilusal kontserdil siin mõni aeg tagasi aga päris oma isikliku loominguga, tuletan siis sarja uuesti esinema, nüüd selle hooaja viimase kontserdi kevadel. Nii et tore on, on taas kohtuda selle algusega mõnes mõttes. Aga jah, et, et sellised peresidemed muusika ja kirjanduse vahel, et see oli hästi-hästi isikumaks, enam ei saa minna, kui lapsed ja peresuhted, lapsed ja vanemad sellele järgnes kohe selliseid lähedased inimesed, kas siis loominguliselt lähedased või? Isiklikult järgmine hooaeg oli siis kus oli? Olid et heliloojate kirjanikke, paarit sellel põhjal üles ehitatud näiteks oli Volkonski kõrval oli siis ka Helvi Jürisson ilule sellised abielu suhted siis ka kirjanikke ja, ja heliloojate vahel, mis on siis loomingus võib-olla kuidagi peegeldunud või seda ei ole kõiki väga-väga huvitav tähendab kõrvalt jälgida. Ja sellele järgnes siis hooaeg, kus olid kaasatud välisautorid väliseesti autorid ja oli Helija keelesari viidud siis ka Eestist välja nendesse kohtadesse, kus siis need väliseesti autorid pärit olid või siis mitte ainult väliseesti autorid, vaid ka oli näiteks nunud Maria oli Elisa Vetacus, mina karabajeva ja Galina Grigorjeva kontsert toimus siis ka Peterburis. Et see oli selline hästi hästi märgiline ja kena ja Ilus ilusate mõtetega kombinatsioon. Omamoodi ootamatu võib olla, oli näiteks sellise kirjaniku nagu penn, Nokri tulemine, Helija keelesarja hetk kaugemalt enam vist tulla ei ole üldse võimalik, kui tema praegu ta küll resideerub Inglismaal rohkem, aga, aga algselt on siis pärit Nigeeriast ja selle ideega siis tõesti, see oli tema südamekutse ja, ja selline sügav põhjendatud. See oli siis Timo Steiner, kes selle selle valiku tegi ja kahtlemata väga huvitava värvilaigu ja ka edasiviiva jõu andis sellega Helija keelesarjale. Et võib-olla sellest ka kasvas välja siis paar aastat hiljem olnud kaduvate keelte ja kultuuride teema millele siis tegelikult omakorda eelnes ka selline seos, et et olid naabermaad Eesti ja Soome noored heliloojad, noored kirjanikud ja siis mis päädis siis eriti uhke saavutusega minu jaoks. Mis oli siis Kaie Saar jahu festivali, kus siis tal oli ka võimalus Eestit külastada, et, et see oli tõesti väga-väga meeldejääv ja, ja kaunis ja erandlik Projektis ellija keelesarja raames eta moodustas lausa väikese festivali selle sarja raames siis aga jah, et siis naabermaadest Eesti ja Soome läksime edasi siis hõimu rahvasteni. Ja ma jah, nagu väga kena seost näen ka natukene võib-olla selle, just selle Penn ugri, sellise mütoloogilise maailma ja, ja sellise iidse maailma murdmisega sellesse klassikalise nüüdismuusikamaailma, et et need kaks viimast hooaega tegelikult ongi olnud lausa ühest hooajast ei ammendanud see teema, kaduvad kultuurid ja keeled ja ugri rahvad, mis on mõneti tegelikult küllaltki valus teema. Aga jah, seal on olnud ka siis palju selliseid hästi hinge, liigutavaid koosluseid. Et kus siis võib-olla kammermuusika valdkonnas ei ootakski kohtuda selliste autoritega nagu näiteks Veljo Tormis ja siis tema kõrval siis noored eesti kirjanikud ja Kauksi Ülle. Samuti ka siis Eduard Tubin ja Mart Siimer. Ja ka noored luuletajad ja siis vaimulikud, rahvaviisid. Tõnu Kõrvits, Ester Mägi, Kristiina Ehin ka hästi toredatesse kontserdipaikadesse on see heli ja keelesari inspireerinud minema. Et tõesti kõige-kõige sellisem, eksootilisem ja ootamatum kontserdipaik oligi just sellel viimasel mainin Su hooleks siis kontsert, mis oli Tõnu kõrvitsa, Ester Mägi ja Kristiina Ehini loominguga ja esitasime seda kontserti Sutlepa kabelis Eesti vabaõhumuuseumis kuhu oli lausa tiibklaver viidud kohale, mis hädavaevu sealt läbi selle tare-tareke kirikulävel ikka mahtus. Et see oli midagi väga, väga erilist. Lauta on viidud klaverit samamoodi tiibklaverit, et see oli ka päris markantne kogemus, siis eelmisest hooajast küll. Mul ongi tunne, et Heli ja keel võtab päris julgeid riske ja mitte ainult, sest nende ebatraditsiooniliste kontserdipaikade näol, aga ka võib-olla selle repertuaarivaliku puhul, et sageli kõlab selliseid teoseid, mis võib-olla ei olegi kunagi avalikult ettekandele jõudnud või või on kuidagi arhiividest välja otsitud, need noodid ja nende ümber keerlevad põnevad ajaloolised lood. Ja teiselt poolt siis ka julgus võtta kauba näiteks väga noori autoreid uudisteoseid. Kas mõnes mõttes on see selline sinu enda uudishimu rahuldamine nende riskide näol kindlasti, et kindlasti see enda huvi ja soov avastada? Ma arvan, et see on ka selline tunne, mis publikut nakatab. Et kui endale midagi väga meeldib teha, siis on täitsa võimalus olemas, et see meeldib ka teistele. Et see ongi hästi huvitav, kuidas erinevad inimesed leiavad erinevaid asju, mille üle vaimustuda ja sellelt pinnalt on ka võib-olla need autorid just voli ja ka see repertuaarivalik, mis tegelikult just nagu sa mainisid, et et võib-olla ei ole just need alati need hittlood. Et on võib-olla mingid sellised lood, mis on kuskile jäänud millegipärast varjule. Aga see põhjus, miks seal varjul on, ei ole kunagi noh, muidu ma ei oleks võib-olla kavva võtnud. See kindlasti ei vähenda nende väärtust, et, et nad on millegipärast suure kirega loodud teosed ja, ja see sõnumi väärtus on nendes kindlasti väga suur, et, et see ongi minu üks üks selliseid edasiviivaid jõude, et et näha seda sõnumit selle loomingu taga, mis me esitame. Diana, ütle, kas seesugust kontserdisarja on raske korraldada, mitte olles siis suur kontserdiorganisatsioon, ma arvan, et see on mõnes mõttes isegi lihtsam ja mõnes mõttes kindlasti ka raskem. Et võib-olla suurtel kontserdiorganisatsioonidel ei ole nii lihtne astuda nendest traditsioonidest väljapoole, et ka noh, sellistel täiesti objektiivsetel põhjustel et neil ei ole võib-olla seda ajaressurssi või seda võimalust minna nagu katsetada, täiesti mingisugust uut teed kogu iga kontserdiga. Selles suhtes on, on minu käed hästi vabad ja ma võiksin öelda täitsa sellise lause välja, et, et tegemist on OK hobiga. Et ma olen küll loomulikult pean ennast professionaaliks ja üritame seda teha väga noh, võimalikult kvaliteetselt, professionaalselt. Eriti just sisulise poole osas. Aga selles on sellist hobilaadset, et ennastunustavad, et otsimist ja avastamist. Et mida võib-olla selline akadeemiline kontserdikorraldaja ei saa lihtsalt lubada enda graafikusse. Et selles suhtes jah, et see on, see on võib-olla lihtsam minu jaoks, aga teisest küljest muidugi kõik need toetavad struktuurid, mis on suurtel korraldajatel kohe varrukast võtta, et nendega on muidugi teine lugu, see, see on juba omaette teema, et see ei ole muidugi üksik dial või sellisel väikesel kontserdikorraldusagentuuril nagu kammermuusikud ei ole kerge. Aga lisaks kogu sellele korraldamisele oled sa ise ka kontsertidel klaveri taga ja sa oled osa sellest musitseerimisest, kas sul pole kunagi tulnud seda mõtet, et tahaks ka istuda mõnusasti kontserdipaigas toolil ja kuulata ja vaadata? Jah, vot ma arvan, et see kindlasti tuleb ühel hetkel, et ma tahan ikka sellega ära proovida, et et kindlasti see oleks jällegi huvitav kogemus, mida ma tahan saada. Aga jah, siiamaani on küll käsiga ning kibelen, vahest on ka selliseid ekstreemseid ettevõtmisi, mida võib olla raske ongi delegeerida kellegi teise kätesse kui iseenda. Heli ja keel on alustamas, aga uut hooaega ja esimene kontsert juba oktoobri lõpus. Mida sellelt hooajalt oodata, kui pidulikult see nüüd kõik toimub? Nüüd jah, võib-olla siis on selline natukene pöördeline hooaeg tulemas või ka esimene kontsert? Tegelikult see hooaja esimene kontsert kannab endas siiski veel ka ammendamatud teemat ugri rahvastest ja, ja kaduvatest keeltest tuuridest. Et seda kuidagi seda, seda teemat ei saanud kohe üldse küll, et nagu tundus, et millegipärast väga inspireerib heliloojaid ja autoreid, et kuigi seda nii palju tegelikult tänapäeva nüüdismuusikas ka siiski ei kohta. Aga esimene kontsert on jah siis Jüri Reinvere ja Larin paraske loominguga ja kontserdi pealkirjaks on uni ja see on siis selline sild või selline üleminek, kui kontsert, mis sisaldab endas siis seda eelmise kahe hooaja ugri teemat, aga nüüd ka juba täiesti uut teemat, millele ma loodan ka sellist pikka aega, inspiratsiooni ammendumist ja selleks on siis pühakirjad ja maailmavaated, elufilosoofiat, religioonid ja, ja selliste maailmavaadete mõju autorite loomingule. Selles suhtes siis see esimene kontsert on soome-ugri rahvaste loodususundid sellise teemaga. Ja siis see ei tähenda seda, et autorid ja osalejad peaksid olema, kui tahad usku või loodususku, et siis selle kontserdi autoriteks vesinenteks olla. Aga see on siis selle hooaja lipulause või see juhtmõte on siis just see inspiratsioon, et võivad olla nii mingite filosoofiate, mõttesuundade religioonide konkreetset esindajad aga võivadki olla huvitujad või siis ka inspiratsiooni saanud autorid. Ja Jüri Reinvere puhul on kindlasti tegemist viimasega, aga Larin paraski on selline väga põnev tegelane siis isuri rahvusest rahvalaulik, kelle loomingut siis ka Reinvere kasutab oma uudisteoses allikana või sellise inspiratsioonina. Ja eks paraske aeg või see aeg, kui ta elas ja tegutses, see umbes mingil määral kattus Sibeliuse tegutsemisajaga ja sellepärast oleme me võtnud ka väga ühe pisikese, väga väikese Sibeliuse teose, mille järgi on ka tegelikult kontserdi pealkiri uni just rahvaviiside ja selle vot ei tea, kas just loodususundid need seda sõna välja öelda ka veel see puhul võib-olla natuke meelevaldne, aga mõtisklemine, mis rolli võis selles ajas mängida siis inspiratsiooniallikana ja mis rolli ta mängib siis tänapäeval meie eludes ja ka Jüri Reinvere jaoks, et selline on siis selle hooaja algus ja sealt edasi lähevad siis juba ka teised elufilosoofiat, järgmine kontsert, teoloogia mõtetest ja Huaga jääb lõpetama siis sofismi teemad. Väga põnev, Savin jätkuvalt palju häid ideid sarjale Heli ja keel ja kohtumiseni siis hooaja avakontserdil, aitäh. Kohtumiseni. Ta külaline oli hiljuti muusikapreemia pälvinud pianisti, kontserdikorraldaja Diana Liive sarja Heli ja keel uue hooaja avakontsert toimub juba 28. oktoobril aprill Eesti Raadio esimeses stuudios ja otseülekannet on teil võimalik kuulata klassikaraadiost laureaadi ka vestles Johanna Mängel ja meie jutuajamist jääb lõpetama katkenud Heli ja keel kevadiselt kontserdilt, kus teiste hulgas kõlas Eugen Kapp b sült ooperist tasu. Leid.