See on väga hea, et, Kuskil Anvar Samost ja Toomas Sildam Tere päevast kell Tallinnas on 13 ja viis minutit ning vikerraadio eetris seekord külla, et otse-eetris vaid salvestusena. See aus öelda on ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam ja et oleks täpne, siis salvestame seda saadet seekord väga erakorraliselt lausa neljapäeva õhtul. Loodetavasti ei ole vahepealsete päevade jooksul juhtunud mingisuguseid selliseid asju, mis kõik meie saate teemad tähtsusetaks, muudaksid ja alustame, peame kahjuks ühe kolleegi kolleegi meenutamisest, kes meie seast sel nädalal lahkus. Ajakirjanik Mati Talvik. Noh, kuidas nüüd öeldagi fenomen ja legend. Inimene, keda Eestis kõik tunnevad ja enne seda, kui me seda saadet siin planeerima hakkasime, siis me arutasime, et et meie isiklik kokkupuude Mati Talviku ka vist mõne meil on suhteliselt vähene, aga väga veider oleks, et kui sellist kuidas öelda, siis erinevaid Eesti ajalooperioode iseloomustanud inimest jutuks ei võtaks. Ja ma usun, et me mõlemad. Kui Mati Talviku kohtusime, siis me ikkagi seisatasime. Ütlesime tere ja rääkisime, rääkisime juttu ja tal oli, tal oli alati ju ka midagi küsida. See on nagu see fenomen, et Eestis on väga vähe inimesi, kellega vesteldes mina tundsin vähemasti ennast niimoodi, et see on kuidagi eriline hetk, et osadele vestluspartneritele või inimestele, kellega sai räägitud, andis selle erilisuse, nende ametipositsioon, et noh, eks kui ükskõik millise Eesti presidendiga vestlema juhtusid, siis olenemata sellest, et kui kaua või mis oludesse 100 inimest olid varem tundnud siis selle inimese positsioon muutis selle vestluse täiesti teistsuguseks. Mati Talviku puhul oli see inimene ise, mitte see kus või kellele nad ametis oli, vaid tegemist on inimesega, keda ma olin sõna otseses mõttes lapsest peale telekas näinud. Tegelikult me olime harjunud ju sellega, et teksti televisioon tähendab Mati talvikut, Mati Talvik tähendab Eesti televisiooni, see oligi tema ainuke töökoht 50 aasta jooksul. Ja kui ma mõtlen tegelikult sellesse sumbunud aega, mida, mida me siiski mõlemad mõlemad ja natuke mäletame, mis enne 91.-st aastast oli siis kindlasti ta tõi sellist mingit värskuse sõõmu. Aga kui sellest ajast rääkida, siis jah, minu esimene selline töine aasta ajakirjanikuna oli 1988. aasta. Ja pärast seda siis kõik need kaheksakümnete lõpp, 90.-te väga tormiline algus ja siis tegelikult kui päris aus olla, siis väga suur hulk terve põlvkond. Tollal umbes noh, ma ei tea, 50 aastaseid mehi kadus kuidagi täiesti ära. Ajakirjandusest. See oli väga raske periood, kuna formatsioonis muutusid inimestel kõik, mis oli olnud sisseharjunud ja, ja kuidagi loogiline ja loomulik, see kadus ära ja väga vähesed suutsid sealtsamast veel paremini või samaväärselt edasi minna ajakirjanikutöös. Just eks, seda oli veel paljudel teistelgi elualadel, aga Mati Talvik oli just see näide, kes. Ma ei tea, kui lihtsalt või keeruliselt sellele tuli, aga ilma pausita. Läks läks edasi. Ja tänaseks tegelikult noh, ma ei teagi, mitu põlvkonda neid on neid inimesi, kes, kes teda mäletavad, aga me kõik mäletame teda siis mingisuguse, oma isikliku kogemuse läbi, kui ajakirjanik, kui see on tohutu saavutus tegelikult. Jah, ja kui ma mõtlen tegelikult isegi aja vagudele, ma sain aru, et sügisel tulevad veel osa neid saateid, tuleb jah, tuleb eetrisse, mis on, mis ta jõudis valmis teha. Et see selline väärtus. Kui ma mõtlen vaatevinkliga omas ajas kaheksakümnendatel mis oli täiesti teistmoodi ajakirjandus, mis, mis muidu vaatas ekraanilt vastu. Ajakirjandus on jah, enamasti selline kaduv väärtus, mida inimesed raske tööga loovad, et on väga vähe neid ajakirjanikke, kelle töö jääb kestma kauem kui nemad ise. Mati Talvik kindlasti oli üks selline. Nii ta ütles. Kui meil olid sisemised arutelud, milles tõstatas suures osas Indrek Saar, aga mitte ainult et kas Me peaksime nii-öelda uut üldkogu kokku kutsuma või mitte ja esimeest vahetama, siis minu selge arvamus oli erakonna liikmena tol hetkel. Et ei peaks, et enne valimisi praegu ei peaks ja minu arvates Jevgeni Ossinovski on väga hea erakonna esimees, ta on riigimees ta visiooniga ja mina ei näe, näinud siis seestpoolt kedagi, kes oleks parem. Ja ma väljendasin ka väga selgelt, et minu arvates Indrek Saar sellele positsioonile ei sobi. See on minu arvamus, isiklik ei tähenda, et oleks halb inimene vihal kultuuriminister on erinevad olukorrad. Ja tõsi, ma väljendasin ennast mõnevõrra reljeefselt, seda ma tunnistan. Aga sisu jääb samaks. Nii et see väljaütlemine ei ole mõjutanud minu otsust kui sellist. Küll aga see hilisem võib olla erakonna reaktsioon sellele väljaütlemisele kiirendas seda protsessi kuu aja võrra, seda ma tunnist. Nii ja see oli siis ettevõtlusminister endine sotsiaaldemokraatliku erakonna liige Urve Palo intervjuus aktuaalsele kaamerale sel nädalal toomas eelmisel nädalal justkui nagu vihjamisi ennustasid sellele, et pärast seda sõnavahetust sotside valimistele mineku valikute küsimuses, mille kõige reljeefsemaks pooleks Palo oli, et et kas siis saar või Palo, et keegi peab nagu mingite suhteliselt äärmuslike sammudega selle tüli lahendama, kas pidasid silmas siis seda, et keegi läheb ära erakonnast? Tähendab midagi pidi juhtuma selle pärast, et pärast seda, kui Urve Palo sotside minister ütleb teise sotside ministri kohta et siis antud juhul Indrek Saare kultuuriministri kohta. Indrek Saar sobib rohkem EKRE erakonda juhtima kui sotse. No see on selline solvang, sellele pidi midagi järgnema, see ei saanud niisama mööda minna. Tegelikult, kuna Urve Palo lahkumisest ja tõepoolest esimest korda mingi mingi väga udune kõlakas käis käis enne möödunud aasta jõule, et Urve Palo valmistub lahkuma või mõtleb lahkumisele, siis on selle aasta jaanipäeva. Ega see nüüd midagi sellist väga suurt üllatust ei olnud, üllatus, pigem see, kuidas ta seda tegi. See ta kõigepealt ütles peaministrile, siis olles ütles oma endise erakonna esimehele Jevgeni Ossinovskile ja tegelikult see tsitaat, mida me just kuulsime, selles on ju tegelikult vastus, mida ta, mida Urve Palo tahtis anda, miks ta lahkus erakonna hilisem reaktsioon tema sõnadele Indrek Saare kohta. Ta peab silmas seda, et nii Jevgeni Ossinovski erakonna esimees kui peasekretär Kalvi Kõva olid Palo suhtes kriitilised. Minu jaoks on arusaamatu, kui ta tõepoolest lootis, et erakonna juhid tulevad tema selja taha. See oleks saanud olla ainult sel juhul, kui Jevgeni Ossinovski oleks öelnud, et Urve Palo on õigus. Jama. Teen järgmisele juhatusele ettepaneku, kui Indrek Saar kultuuriministri kohalt tagasi kutsuda. Välistatud. Sai ju selline siin seda meetodit, kuidas Urve Palo erakonnast lahkus, seda peaks ikkagi täpsemalt kirjeldama, et sa praegu jätsid siin mõned olulised detailid nagu mainimata, et ma nüüd ei ole päris kindel, et kas see, mida ma kirjeldan, vastab nagu sajaprotsendiliselt tegelikkusele, aga tundub, et seda versiooni ikkagi faktid toetavad. Et kõigepealt esmaspäeval oli meil 23. juuli, aga Urve Palo lahkumisavaldus äriregistri poolt on fikseeritud 22. juuli ehk siis pühapäeva õhupäevaga seal kellaga minu andmetel vähemasti avalikult näha ei ole. Aga pühapäevase. Vabandan, ma olen kuulnud mingeid väga õhtuseid aegu, kas kell 19 või 22 midagi. Aga aga see nii-öelda aeg ida nägi siis selline välja, et kõigepealt Urve Palo digiallkirjastas oma erakonnast lahkumisavalduse. Erakonnast lahkumine Eestist teatavasti on väga lihtsaks tehtud meie e-riigis, et selleks tuleb lihtsalt minna ja täita vastav vorm äriregistris. Ja siis on see põhimõtteliselt automaatne protsess, mingisugust kinnitust, heakskiitu mis iganes viseerimist, erakonna ma ei tea, mingit organite esimehe poolt pole vaja, isegi kui tegemist on ministriga ja alles pärast seda, siis Urve Palo magas öö ära. Järgmisel hommikul ma saan aru, andis teada kõigepealt valitsuse juhile peaminister Jüri Ratasele ja siis vestles Erakonna esimehe Jevgeni Ossinovskiga ja sellise nagu tema enda ja noh, ilmselt see vastabki tõele. Tema enda hinnangu kohaselt oli siis see, et põletada mõtteliselt sillad, et välistada see, et ma ei tea kes iganes, kas peaminister või erakonna esimees suudavad ta esmaspäeva päeva jooksul ümber veenda, et siin, kolleegidel oli siin lootus, tegelikult ei olnud teada, et on seal lahkumisavalduse kirjutanud, oli lootus temaga esmaspäeval intervjuu teha. Üks kolleeg helistas mitmel korral esmaspäeva ennelõunal küsimusega, et kas on võimalik Urve Palo kas intervjuu ära teha ja Urve Palo esindaja andis siis selliseid edasi lükkavad vastuseid, et meil on siin üks nõupidamine poolselt, tegelikult, mis toimus, oli see, et tõesti vist Jevgeni Ossinovski üritas nagu Urve Paloga selgust luua, et kas tegemist on pöördumatu sammuga, nagu ta näis olevat ja siis, kui see info juba oli r-i jõudnud, siis samm oligi tõepoolest selleks hetkeks igas mõttes pöörduma. Ja ei, see on täiesti korrektne kirjeldus. Mine tuleb lisada ka eelnevad kaks nädalat, kui Urve Palo oli puhkusel. Ja mis nüüd siis lahutavad tema sõnu Eesti Ekspressis, mis ta ütles Indrek Saare kohta? Indrek Saare sobivusest EKRE esimeheks ja nüüd siis sellest päevast, kui ta väljus erakonnast ja ministri kohalt. Ja see kaks, kaks nädalat oli see nagu mina olen aru saanud. Jevgeni Ossinovski erakonna esimehena üritas oma ministriga korduvalt ühendust saada ja sai vastuseks, et minister puhkab väljaspool Tallinnat väljaspool Tallinnat Kagu-Eestis. Ja Mul on tunne, et siis see kaks nädalat on see aeg, kui Urve Palo tegi, tegi enda jaoks otseselt, mis siis nüüd on nagu avalikuks saanud. Ma ei saa päris täpselt aru, kui ta lahkunud erakonnast ja ta on öelnud, et ta naaseb Riigikogusse kus tal on tõesti mandaat mis staatuses ta riigikogus tööle hakkab, kas ta hakkab fraktsioonis, kas ta läheb fraktsioonite saadikuna riigikogu akna alla koos seal juba ees ootavad Margus Tsahkna ja Marko Mihkelsoniga, kes lahkusid omal ajal IRL-ist praegusest Isamaast. Et noh, see on minu jaoks natuke nagu hämar. No see ongi minu meelest vastuseta küsimus, praegusel hetkel, mida Urve Palo on öelnud, on see, et ta toetab seda praegust valitsuskoalitsiooni mida võiks tõlgendada niimoodi, et ta vähemasti hääletab koos sotsiaaldemokraatliku fraktsiooniga või koos valitsusega, juhul kui need nii-öelda hääletusplaanist peaksid mingil põhjusel mingil hetkel erinema, et kuhu ta seal riigikogu saalis kolitseda on. Eks me seda näeme septembrikuus. Aga mis sa muidugi tuleb kriitiliselt ära mainida, et et need naljad, mis siin liikusid teisipäeval vist ja vist ka juba esmaspäeval, et et poliitikast lahkumine näeb siis tänapäeval niimoodi välja, tõstetakse erakonnast välja ja jätkatakse seitse kuud või palju seda aega on jäänud riigikogu palgal, siis nii ta on jah, et riigikogust väga selgelt on, pole öelnud, dada kuhugi ei lähe, et kui veel kriitilisem olles peab mainima, et ka riigikogu praeguse koosseisu volituste lõppemise järel saab ta vastavalt seadusele ju sedasama riigikogu liikme palka veel kuue kuu ulatuses see on see kõigile laienev sotsiaalne. Kuidas öelda siis turvaturvamehhanism, eks. Nii et Urve Palo lahkumine poliitikast näeb välja niimoodi, et umbes aasta, ja mis ta on siis aasta ja kahe kuu vältel on tal selline tore tasustatud, noh kas nüüd puhkus, aga midagi sellelaadset? Ja kusjuures muidugi kurb on see, et ta on ise ise ju ütles, et et ta kasutab riigikogus olemise aega selleks, et sättida oma tulevikuplaane paika. Et mõelda, mida siis nagu tulevikus tegema hakata. Võib-olla ei ole kõige kõige parem sõnastus. Ega jah, selles mõttes nagu Urve Palol on nüüd aega mis ta tuli välja siis nüüd aasta ja kaks kuud mõelda oma tulevikuplaanide üle, aga sotsiaaldemokraatliku erakonna esimehel Jevgeni Ossinovskil on parimal juhul mõned nädalad aega. Seejärel ma arvan, liiga optimistlik prognoos, ma arvan, tal on tegelikult na nädal maksimaalselt. Sellepärast et ta ei saa jätta seda vinduma. Esmaspäeval on koguneb sotside juhatus, kus kõik vaatavad, kõik vaatavad väga nõudlikult Ossinovski otsa ja küsivad, mis edasi saab. Ja ega Urve Palo lahkumine Urve Palo ikkagi, mis on nagu sotside sisse vaadata, tegemist oli selgelt, et Ossinovskit väga tugevalt toetava persooniga. Kas paljuski oli, oli ju ka selle vahetuse taga, kui Sven Mikser kaotas sotside esimehe koha, Jevgeni Ossinovski selle sai. Temale Urve Palo lahkumine kindlasti nõrgestab oluliselt Ossinovski positsiooni sotsides. Ehk siis Jevgeni Ossinovskil on vaja leida uus minister, et ma ei ole veel aru saanud, et kas on ka mingeid selliseid hääli sotsiaaldemokraatlikus erakonnas, mis ütleksid, et koos uue ministri toomisega võiks seal valitsusdelegatsioonis veel mingeid muutusi teha. Tõenäoliselt pigem mitte. Et ma arvan jah, et seda riski sotsid kindlasti ei võta ja peale sellega, keda neil oleks seal ka praegu olemasolevast valitsus delegatsioonist välja vahet. Miks ma seda ütlen, ma loen siit ajakirjandusest kallite kolleegide, suhteliselt geniaalseid intervjuusid erinevate sotsiaaldemokraatidest poliitikutega tahtjaid oleks nagu palju, et isegi sellesamale Urve palast vabanenud ettevõtlusministri kohale ma saan aru, et riigikogu liikmed päris mitu tükki pretendeeriksid ka riigikogu väliselt. Okei, see oli niisugune pool irooniaga. Aga kui nüüd tulla selle tõsise asja juurde tagasi, siis Jevgeni Ossinovskil on veel selle võrra keerulisem, et erakonnas on selgelt välja joonistunud leerid tänaseks. Ja, ja tema ülesanne erakonna esimehena on erakonda koos pidada juba kõlab liiga dramaatiliselt, aga vähemasti vältida olukorda, kus ta oma positsiooni erakonna esimehena teeb nagu praegusest veel ebakindlamaks. Ehk siis talle oleks hea, kui ta leiaks selle ministri positsioonile mõne inimese, kes noh, kas siis oleks selgelt tema toetaja või siis veel parem inimene, kes oleks mõlemate, nagu nii-öelda poolte poolt aktsepteeritud ja heaks kiidetud. Ma arvan, tegelikult Jevgeni Ossinovski otsib praegu teist, Riina Sikkuti. Just et otsib tegelikult väljastpoolt erakonda inimest. Et Riina Sikkut, praegune tervise- ja tööminister sai sellele ametikohale pärast seda, kui sellelt lahkus Jevgeni Ossinovski, kes läks riigikogusse, et valmistada, et sotside valimiskampaaniat järgmisteks kas Parlamendi ja Euroopa Parlamendi valimisteks. Mõned jällegi kriitilisemalt suhtuvad inimesed on öelnud, et isegi seda ühte uut ministrit, et kes läheb ka sotside valimisnimekirjas, ma kujutan ette mingisuguse suhteliselt prominentsel kohal ei leidnud Jevgeni Ossinovski üles ise üles, vaid leidis talle endine kolleeg sotsiaalministeeriumist maris. Jesse, aga no ma ei tea, kas see tõele vastab. Ei oska öelda, ei tea seda, aga igal juhul Riina Sikkuti leidmine oli minu arvates. See oli väga hea ja äärmiselt värskendav nii kogu valitsusele kui ka sotsidele praegu, sest mulle tundub, et kuigi kuigi siin on ju kusagilt serva pealt, on olnud ka hääli, et noh, Jevgeni Ossinovski võiks ise selle koha võtta, seda kindlasti ei juhtu ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri koha, ma arvan, seda ei juhtu. Suht vähetõenäoline, et selle koha võtaks ka Marina Kaljurand kes on tegelikult iseenesest kvalifitseeruks ju väga hästi tegelenud küberteemadega tegelenud välisteemadega kogu väliskaubandus, välisinvesteeringud, infotehnoloogiad, Need on tegelikult tema portfellis täiesti olemas. Aga ma arvan, et tegelikult tema huvid on ikkagi mujal. Tema huvid on eelkõige järgmise aasta Euroopa parlamendi valimistes ja tõenäoliselt ta ei ole huvitatud sellest, et minna seitsmeks kuuks valitsusse. Aga ma tahaksin siiski korraks pöörduda sotsiaalmeedia poole. Ja minu arvates Luukas, Kristjan Ilves, Eesti kunagine riigiametnik, kes tegeles, tegeles Euroopas ka IT küsimustega, on oma Facebookis, annab väga hea spikri Jevgeni Ossinovskile, keda Ossinovski võiks otsida. Ja nimelt Eesti ametnikud on pädevad, raha on olemas. Aga demokraatlikus riigikorras on oluline, et initsiatiiv tuleks ka valitsuskabinetis istuvast ministrist, kes veenaks oma kolleege, lahendaks ametkondadevahelisi kemplusi, karjatakse eelarvet ja muud sellesarnast. See ei nõua tingimata valdkonna eksperdiks olemist, vaid head poliitikud. Noh, ega selles midagi väga noh, kuidas öelda siis unikaalset ei ole, mida sa praegust ette lugesid? Ei, aga selles suhtes, et ma kujutan ette, et kõigepealt on kiusatus kiusatus vaadata väga paljude start-upide poole noh, näiteks Transferwise, mida iganes et leida sealt keegi, kellel on väga tugevalt ID märk otsa nende inimeste motiiv olemas. Aasta on keeruline leida, aga samas kui sa mõtled tagasi Taavi Kotkale näiteks, kes IT-ettevõtluses tuli asekantsleriks Taavi Kotkale oli tol hetkel oma äriga, seisis selline, et oligi põhimõtteliselt hea võimalus minna ja proovida midagi muud, et selliseid inimesi tegelikult ikkagi tuleb ette üsna harva. Et mul on suur kiusatus muidugi öelda midagi sellist hästi ebarealistlikku, et öelda, et pange need ministrikohad kokku seal majandusministeeriumis, et tegelikult kui ma nüüd vaatan sellele, et mismoodi erinevad ministrid seal mis ta siis on, Harju tänava ministeeriumi hoones, nüüd avaldust. Niisiis on superministeerium, Harju tänav on tühjad. Ma olen selline ajalukku kinni jäänud, et ütleme siis, kuidas erinevad kaks erinevat ministrid, üks siis majandus ja taristu ministrile teine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister sellist varem oli, ta nimetab pisut teisiti, aga alates Taavi Rõivase valitsuses Donald kaks ministriportfelli kaks ministrit, et kuidas need kaks poliitikut seal ühes ministeeriumis omavahel hakkama on saanud, siis noh, ütleme viisakas kirjeldus oleks olnud see, et isegi kui need ministrid on juhtunud olema samast erakonnast vist on olnud selline hetk või ei ole, ei ole. No olenemata sellest, missugused on isiklikud suhted, nende ministrite koostöövõime on olnud pehmelt öeldes nõrk. Nad on võistelnud, et tähelepanu pärast, nad on võistelnud ministeeriumi. Noh, ma ei oska öelda käsutuses olevate ressursside pärast ja võistlen mõju mõju pärast just. Ülesannete jaotuse pärast tegelikult seda me nägime ka Jüri Ratase valitsuse päri päris alguses, kui tegelikult, et majandus-kommunikatsiooniminister Kadri Simson sulgudes Keskerakond ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo sulgudes sotsid olid ka hädas omavahel omavahel ülesannete volituste jaotamisega. Mis ma tahan öelda, on see, et ratsionaalne oleks need kaks ministrikohta uuesti kokku panna, aga jällegi realistlikult peaks siia lisama, et ega see ei ole ju põhjus, miks need kaks ministrikohta eraldi on, põhjuseks on see, et meil on kolm erakonda, igale erakonnale on valitud vastavalt koalitsioonileppele antud teatud ministriportfelle. Ja kuna noh, arv 14, kolmega jagu nagu jagu kolmega, arv 13, eks vähemasti siis, kui suuremal partneril on mingisugune põhjus, väiksematele partnerid sama palju portfelli anda, nagu nüüd antud valitsuse puhul on. Et noh, siis ma arvan, et see situatsioon jätkub, kellelgi ei ole soovi ministriportfelle nagu kärpima hakata. No on ikka väga ebatõenäoline ette kujutada, et sotsiaaldemokraadid ütleksid, et seda ministriportfelli vaja paneme, paneme. Aga lühemas perspektiivis lühemas perspektiivis on ju selline huvitav olukord, kus riigikogu väga suure tõenäosusega enne erakorraliselt kokku ei tule enne oma kuidas nimetada suvevaheaja lõppu või suvepuhkuseks. Selles nii kindel ma ei, ma ei tea, ma arvan, et kui sotsid leiavad, leiavad ikkagi ministrikandidaadi siis nad ei ole huvitatud. No vähemasti nädala keskel oli täiesti reaalselt laua peal selline variant, et Urve Palo lahkub ministeeriumist ministriametist, annab portfelli üle kellelegi, noh, kui seal, siis kohusetäitjale teisele kabineti liikmele, kui siin liikus jutt, et selleks võiks olla Andres Anvelt, siis ma saan Andres Anvelt mingitel ma ei tea, mis iganes põhjustel. Ütles, et soovi ta ütles, et siseministri töökoormus on piisavalt suur selleks, et võtta endale veelgi Kontroll jah, no see kõlab ilusti, aga tegelikult põhjused on kuskil mujal ja on käinud jutt ka, et näiteks sedasama ministriportfelli võiks ma tea nädalateks võib-olla isegi kuuks enda kanda võtta hoopis Kadri Simson Keskerakonnast. Sotside jaoks mingis mõttes see tähendakski, seda, et valitsuses nendel on üks ministrikoht vähem kui teistel partneritel. Ja ma arvan, et seda, et seda ei juhtu, et see portfell läheks, läheks mõne teise erakonna kätte, aga, aga ütleme see, mis nagu puudutab seda, et kaks. Kaks ministrit ühes ministeeriumis, majandus-kommunikatsiooniministeeriumi siin on ju palju tegelikult räägitud, räägitud ka sellest minu arust isegi, kas, kas mitte Marina kaljurand ei, ei olnud see, kes, kes arvasid tegelikult oled? Vabandust, Marina Kaljurand, kui ma eksin, aga tegelikult mõistlik oleks. Oleks väliskaubandusminister. Ja praegu on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri portfellis on ka kogu väliskaubandus. Ma ei ütle nüüd, et tuleks kolmas minister juurde. Ja sisuliselt me väliskaubandusminister Liisa Oviiri ministriks oleku ajal oli ja üks põhiline etteheide talle oli see, et ta ilmaasjata reisis maailmas ringi, nii et ma arvan, et kõik poliitikud mõtlevad enne kolm korda, kui nad sellise portfelli peaksid ostma. Jah, aga infotehnoloogia ja sellega ma olen nõus, et infotehnoloogia on suht mahukas, spetsiifiline ja Eestile sedavõrd oluline valdkond. Teistsugune koalitsiooni ülesehitus, siis meil oleks seda ministrikohta. Olgem ausad. Ma ei tea, kas see on ebamõistlik. See poliitiline reaalsus, aga, aga tulles nüüd selle teema kokkuvõtteks võib-olla Urve Palo endise erakonna juurde tagasi, siis noh, ega Jevgeni Ossinovski elu nüüd sellest nädalast lihtsamaks ei läinud, et vastupidi, et tal tegelikult ikka väga, väga palju, väga palju, nagu halvemaks läks see väljavaade, et ma tõesti ei oska ennustada selle homse ja kas ongi mingit, et väga suurt tähtsust sellel homsel sotsiaaldemokraatliku erakonna juhatuse koosolekul aga. Ma arvan, et sellel on väga suur tähtsus, sellepärast seal peaksid nüüd ikka väga tugevalt jõujooned näha olema ja siin ma arvan, et Marju Lauristin, kes väljapaistev sotsiaaldemokraat, kes ütles, et palu lahkumine ei väljenda kriisis otsides ilmselgelt pehmendas olukorda Just et noh, kindlasti, kui mitte homme, siis järgmise nädala või järgmiste nädalate jooksul tuleb neid olukordi, kus Jevgeni Ossinovski jätkamine erakonna esimehena väga tõsiselt nagu küsimärgi all ja lõpuks ikkagi mingil hetkel ma arvan, et sotsidel noh, tuleb ka mingisugune hääletuse moodi situatsioon, kus arutatakse erakorralise suurkogu üldkogu kokkukutsumist Ja sest ma arvan, et tegelikult selle nädalaga jõudsid sotsi paar sammu lähemale sellele võimalusele et Indrek Saar ja tema toetajad üritavad siiski erakorralist üldkogu sügisel kokku kutsuda. Ja mõtlesime, et siin keset suve on päris kena vaadata mis seisus erakonnad on oma valimiskampaaniate ettevalmistamisel, et kui sellist vana kogemust arvestada, siis kuskil augustis ikkagi suuresti peaks olema selge, millise ühe või mitme suurema loosungi, noh kui soovid, idee või ettepaneku või teemaga üks või teine erakond valimistele kavatseb minna, et siin eelmistel valimistel näiteks arvamusfestivali heaks, mis toimub augusti keskel, oli kõikidel erakondadel siin mingisugune teemade ring vähemasti läbi mõeldud ja valimisplatvormide ettevalmistamine kõigil tegelikult käib. Et mingisuguseid märksõnu on siin kõik erakonnad välja käinud, et kui järjest läbi vaadata, siis kõige selgemalt ja konkreetsemalt on praeguseks hetkeks oma põhilised ideed välja käinud Keskerakond. Noh, neil on ka mingis mõttes nagu kõige professionaalsem ja kõige paremini töötav poliitiline masin hetkel tänu sellele, et nad on olnud väga pikalt võimul Tallinnas ja nüüd on nad võimul ka riigis, siis kõik need kuidas öelda administratiivressursi kasutamise hüved, tulevad selgelt esile. Ja Nende ühele väga kindlale sihtgrupile suunatud ideeks on seda palju nimetada, et ütleme siis nii, et lubadus on see 100 eurot pensionilisa igakuiselt igakuiselt. Mis on selline klassikaline vana hea Edgar Savisaareaegne Keskerakond, noh, põhimõtteliselt laest võetud ümmargune number, mille põhiline eesmärk on see, et kõigile meelde jääks ja selline provokatiivne number teistpidi, et kõik teised erakonnad tunneksid vähemasti mingil hetkel kiusatust minna ja hakata sellel teemal Keskerakonnaga vaidlema. Ei olegi vaja võib-olla nii palju neid rohelise taustaga reklaame telesse osta, kus 100 euro suurest numbrit demonstreerida, aga noh, ma usun, et kõik erakonnad on targemaks saanud ja meie siin raadios oleme ühed vähesed, kes seda arvu veel peale Keskerakonna enne valimisi täishäälega võtavad nimetada. Ja Keskerakond on üks idee veel. Ja, ja see on see, millel on tegelikult väga ilus, väga ilus loosung on juurde juurde betoneeritud, ehitame teed tulevikku ja nimelt neljarealised neljarealised maanteed, Tallinn-Tartu, Tallinn, Narva, Tallinn-Pärnu ja Keskerakonna lubadused, ehitame need teed valmis ja kui vaja, võtame selleks laenu. No see on nüüd selline, kui eelmine see pensionilisa või pensionitõus mille majanduslik sisu pehmelt öeldes, nagu ta on siis. Ma muidugi selles suhtes natuke parandaks üksikule pensionärile üksinda elavale pensionärile ma nagin majanduslik sisu ja magama ütlen, üksikult elaval pensionäril on see väga suur. Numbri välja toonud absoluutselt keegi ei vaidle selle üle, aga küsimus on see, et, et noh, okei tõmbamisest sellise silla nende kahe lubaduse vahele, et kui Keskerakond ütleb, et ehitamine, et Tallinn-Tartu, Tallinn Narva, Pärnu või Pärnu maanteed neljarealiseks, võtame selleks laenu ning nimetab seda väga poeetiliselt teeks tulevikku, sest tegelikult ma olen kõikide nende väidetega nagu nõus, et nagu laias plaanis majandusteoreetiliselt nende asjade ehitamiseks laenu võtmine on tulevikku suunatud tegevus, millest koheselt, kui need teed valmis on, hakkavad kõik Eesti inimesed kas otseselt või kaudselt kasu saama, saavad veel mitmed põlvkonnad tulevikus ka laenu võtmine. Noh, ma ei tea, kus on see rahaline võimalus peale selle selleks, et pensione maksta. See on kindlasti väga, kuidas öelda hetkeks väga tore Tähendab, kui pensionide maksmiseks hakatakse laenama Kust see raha peaks tulema, on see minu küsimus? See on väga-väga hea küsimus, sest siiamaani puudub ka vastus, kus tuleb tsirka 300 miljonit idapiiri ehitamiseks, mis on, mis on oluliselt väiksem summa kui tegelikult see, mida on vaja kõigile kõigiks pensioniteks, läbivalt aastat, aastast aastasse. No ühesõnaga, ma tahan öelda seda, et see üks on nagunii-öelda vana klassikaline Keskerakond, teine on siis see uuenenud Keskerakond, et selles mõttes me võime siia vaidlema, jääda või arutama, jääda nende sisukuse või põhjendatuse või, või mis iganes muu teema juurde, aga Keskerakond on oma õppetükid nii-öelda koolitükid nagu korralikult juba tükk aega enne kellahelinat nagu ära teinud, et kui me nüüd vaatame edasi piki seda erakonnamaastikud suurima opositsioonierakonna ehk siis Reformierakonna suunas siis siin on pilt, kuidas siis öelda, oluliselt ebaselgem erakonnal on uus esimees, erakonnal on esmakordselt üle, ma ei teagi, mis aja millal läks Reformierakond viimati riigikogu valimistele opositsioonist, kas ei olnud mitte 1999. aastal? Ja siis, kui nad olid, olid lahkunud. Sisuliselt 20 aasta tagant esimene kord väljakutse minna valimistele võitma. See on ju tegelikult nende ainukene realistlik plaan minna võitma opositsioonist ja need ideed, mida ma olen siin kuulnud, vilksamisi need ükski tegelikult ei ole sellised, mida võiks nagu vähegi nagu tõsiseltvõetavalt selliseks nagu ennast kehtestaks ideeks, nagu lugeda Reformierakonna ütleme niimoodi, Kallase aegne, siis 20 aasta tagune profiil oli Kallase aegne Siim Kallase aegne just profiil oli selline, mindi välja väga tugevalt mingite majanduslike ideedega ja natukene veel Ansipi alguses oli seda. Ja nüüd viimased paar korda siis Ansipi nagu hilisem periood ja Taavi Rõivase aegne valimistele minek nägid välja niimoodi, et valimistele mindi pigem sellist turvalisus ja rahvuspoliitiliste teemadega. Julgeolek, ja ja vene küsimus, mis seal muidugi ma tahtsin öelda oht, no mis on, mis on muidugi võimalus, et see kordub, kordub ka 2019 valimisteel. No see on see, kui asjad lähevad sisuliselt sellised sellised isevoolu teed. Ja kui vanaga lakme nimetame vanaks kaardüheks vanaks, väga toaks kui säilitab kogu oma mõjukuse, sest mis on minu arust praegu ikkagi Reformierakonna puhul näha, et Kaja Kallas on valitud Reformierakonna esimeheks ega avalik, kui sees me temast väga palju ei tea ega kuule. No ta tegelt asja tuli sealt europarlamendist alles tagasi. Aga, aga kui me nüüd veel vaatame edasi, siis meil on veel kaks valitsuserakonda. Lähme siis selle, selle, kuidas sotsiaaldemokraatlik erakond, kellest me äsja just väga pikalt rääkisime Isamaa uue nimega ühel neist on olnud siin, ma, ma arvan, et mõlemad otsivad sellist hõbekuuli põhimõtteliselt, mis aitaks neil ära varjutada kõik need äpardused, jamad madala reitinguvalitsusest saadud negatiivse, kuidas siis öelda kapitali või kuulsuse. Aga see hõbekuuliotsingupoliitika saati selline meeleheitlik tegevus. Sotsid on tegelikult sotsid, tahavad vähemalt praegu olemasolevate lubadustega, tahavad hõlmata noori, see on see noorte toetusfond. Maksad noore 18 aastaseks saamiseni, maksab kodanik, maksab riik maksab juurde, inimene saab 18, siis on tal mingi stardikapital ja teine on kõik see, mis on omastehooldusega seotud. Et kohendada ja parandada seda süsteemi, mis on tõepoolest mille, mille keerukust väga paljud inimesed praegu tunnevad, kes on seotud oma oma vanemate või vanavanemate hooldusküsimustega. Nad on mõlemad sellised, pigem valdkonnapoliitilised maksumaksjale väga suurt koormust panevad ettepanekud, et siin ei ole sellist, kuidas öelda siis suurt narratiivi, et tegemist on pigem sellise noh, jätkuga samal rajal, kus seisavad juba ees need maksupoliitilised muudatused, mida mitu valitsust järjest on siin oma ametisse astumise nagu järel, nagu lapiteki kombel nagu mujalt kokku panna. Nojaa, aga sotside, sotside väljakutse on kindlasti see, et ennast vähemalt üritada ennast lahti haakida kogu alko ja keelamiseks. Selleks ongi, selleks ongi seda hõbekuuli vaja, eks ju, ja kui vaatan isamaad, siis noh, tundub osaliselt selle hõbekuulina siis nähtud seda erakonna ümbernimetamist selleks et edastada mingit uuenemise sõnumit. No ma väga kahtlen, et see isegi erakonna enda valijaid väga veenab, eks ju, seda sellist nagu haart, koor, baasi rääkimata laiemast seltskonnast ja kui ma vaatan siin Helir-Valdor Seederi erakonna esimehe viimaseid programmilisi sõna võtta, siis on seal juttu olnud ka maksuvaba tulumäära tõstmisest kõigi jaoks siis 500-le eurole. Jälle selline üks väga konkreetne kallis ja kitsas lubadus, mitte mingi suur narratiiv ja siis nagu suure narratiivi petensiooniga on siis jutt sellest, et Eestis peab eestlaste arv suurenema. Noh, see on asi, mida tegelikult, et noh Kuidas ma ütlengi, et mingi hetk sellest suutis nagu enda jaoks valimisteks suure narratiivi konstrueerida Reformierakond see oli see emapalk pärast seda tegelikult selle abil valimiste võitmine. Inimeste veenmine ei ole kellelegi, kes on üritanud mingisugusel märkimisväärsel moel õnnestunud. Ja mina, mind muidugi huvitav augustis toimuvat praktiliselt kõigi erakondade välja arvatud sotside suvepäevad ja, ja ma arvan, et väga paljudel toimunud siis ka mingid volikogud, erakondade esimehed esinevad programmiliste kõnedega, ajakirjandus saab ja avalikkus tervikuna saab oluliselt targemaks ja tegelikult on ka väga huvitav, mida siis ütleb, ütleb ekre. Et kas tõepoolest nende nende kolme põhiliseks märksõnaks jäävadki justiitsreform, mis tähendab, muudame kohtunikud valitavaks uks kinni võõrtöölistele ma ei tea, millegipärast on need eriti eriti kurjad Ukrainast pärit ajutised töötajate suhtes ja pöörame aktsiisid tagasi. No see EKRE need kolm asja loetlesin, ma tean, et kuivõrd tõsiselt nende valimisnoh nii-öelda teemadeks lugeda seda justiits, reformi või kohtusüsteemi lõhkumist, nagu kindlasti, aga need on kõik sellised valdkonna kesksed asjad, et, et nad ei ole ka sellise suure narratiivi iseloomuga, et samas, mis on veider, on see, et EKRE on olnud sellist instinktiivselt oskust ilma nagu otseselt mingit konkreetset teemat sõnastamata rääkida sellel suurel teemal, milleks on, kuidas siis öelda eliidi välise ühiskonna rahulolematus. Et sa korra juba mainisin, et sotside nagu väljakutseks on see, kuidas lahti saada sellest kuvandist ja õigustatud kuvandist, et tegemist on erakonna, kes on tahtnud, et viimase nelja aasta jooksul inimestele õpetada, kuidas on õige elada, kust tuleb alkoholi osta kui palju suhkrusaia süüa ja mida iganes, eks noh, need on sellesama nagu küsimuse kaks erinevat poolt, eks ju, et, et kui nüüd keegi neist erakondadest ja ma ei ütle, et see tingimata peaks EKRE olema, et ma arvan, et ka teistel on eriti reformierakonnal ja, ja miks ka mitte Keskerakonnal on võimalus kuidagi nagu kõnetada seda osa ühiskonnas, kes tunneb, et neid on loetud, kuidas öelda siis teisi algulisematemaks, rumalat mata emaks ja ma ei räägi siin nüüd nagu sellest EKRE baas valijaskonnas tegelikult sellisena võib ennast tunda ka tavaline koduperenaine või, või, või edukas ettevõtja kuskil siin Harjumaal või Tallinnas. Kes tunneb, et need inimesed, kes on võimul, need inimesed, kes on valitsuses, olgu nad siis poliitikud või ametnikud, need kipuvad teda liiga palju õpetama ja kes siis protesti märgiks sõidab 300 kilomeetrit Tallinnast Ainar sisse, selleks et osta kaks kasti õlut. Ja aga ma jäin praegu mõtlema, et millist suurt narratiivi sa erakondadel tooted kas näiteks Eesti 200, kes pakkus välja selle nii-öelda pika plaani või pika pilgu kas midagi taolist? No mina pigem arvan, et kui ma näiteks nõu andma oma inimesed ja ma ei anna küll nõu, ma olen ajakirjanik, eks ju, aga kui ma peaks nõu andma, läks Reformierakonnale, siis ma ütleks, et rääkige sellest, et regulatsiooni ja igast korraldamist, reguleerimist, õpetamist on Eesti ühiskonnas liiga palju. Et tehke mingisugune 10-st punktist koosneva plaani selles, kuidas me anname inimestele nende otsustusõiguse tagasi. Noh, EKRE võib öelda, et aktsiisid maha ja, ja, ja, ja noh sellisel lihtsamal tasemel, et seal, kus kütuseaktsiis ja ja sunnime nagu kaupmehi teile odavamat toitu müüma. Põhimõtteliselt midagi sarnast, eks suunata jälle samale grupile, tegelikult mitmetel erakondadel on selle narratiivi jaoks mingisugused võimalused lähtuvalt nende senisest troofilist nagu olemas. Jah, jah, loodame, et erakondade inimesed, erakondade inimesed kuulevad meid sama hoolsalt nagu möödunud saadet kuulas Jaanus Karilaid Keskerakonnast, kes pärast seda, kui saates kõlas arvamus, et, et parlamendi õiguskomisjon võiks arutada ka Eestit läbinud rahapesujuhtumeid, ütles, et nii tõenäoliselt ka läheb. No ma ühe väikese tagasi lükka ennustuse tahaks siia lõppu lisada, et tõenäoliselt läheb ikkagi niimoodi, et tekivad need isetekkelised ise voolulised teemad ja vaatame siis veebruari lõpus mingit valimiste debatti ETVst, kus arutatakse venekeelse hariduse idapiiri maksumuse. Ma ei tea, jumal hoidku, aga võib-olla kooseluseadusega. Ja aga ühe mõtte lisaksin, kui tohib, mis puudutab, mis puudutab nüüd nagu valitsuse tervist, et ja võib-olla see on ka pöördumine heade kolleegide poole, et lugesin sel nädalal väga dramaatilist kirjeldust, kuidas mis, mis sai alguse nagu Palo tagasiastumisest, et valitsusel on nagu vabalangemises lennuk, mis mis kukub ja kukub ja kukub. Et noh, tegelikult Palo tagasiastumine ei näita mitte midagi valitsuse tervise kohta. Ja see, et ta on kaheksas minister, kes Jüri Ratase valitsusel vahetub ka ei näita minu jaoks mitte midagi valitsuse tervise kohta. Sest ükski nendest ministritest ei Repinski Sester, Korb, Tsahkna, pomerants, Ossinovski, Aab ega Palo ei ole lahkunud sellepärast et valitsuses oleks mingi mingi kodusõda või mingi kähmlus olnud. Vaid kõik Need lahkumise põhjused olid a- kinni, kas nende enda erakondades ei p nendest persoonidest? Ja kuna meil on salvestatud saade, siis ma ei oska öelda, kas selleks pühapäeva varaseks pärastlõunaks on on jõut Eesti jõudnud numbrini 48. Täpselt nii palju inimesi hukkus möödunud aastal meil liikluses, saate salvestamise ajal on see arv 47. Aga igatahes näitab see seda, et et liikluses on olukord kehvem kui oluliselt kehvem, kui oli möödunud aastal. Ja paluks mitte vabandada ainult sellega, et aastal 2016 oli liiklussurma Eestis 71. Või aastal 1991 oli neid 491. Täiesti hämmastav jah. Või aastal 45 oli neid 79, kui autosid oli, ma ei tea, mitusada korda ja mitte 100 korda vähem. Aga noh, nii või teisiti on selge, et liiklusohutusega liiklusolukorraga on, on ikkagi Eestis on aastal 2018 on olukord kehvem kui aastal 2017. Ja sel nädalal oli Indrek Sirk vandeadvokaat, kes on hästi ja just nimelt liiklusjuhtumite asjatundja oli ju otse uudistemajast Mõttes Rain kooli küsitleda. Tema selline retsept oli küll väga-väga ühene, et tuleb suurendada liiklusjärelevalvet, kui tahta neid liiklussurmi vähendada. Tuletasin meelde aasta 2007, kui siseminister oli Jüri Pihl. Ja kui täpselt samuti olukord liikluses hakkas järjest halvemaks ja halvemaks kerima. Kui nüüd nende järgi mõelda, siis olukord ühiskonnas oli ka suhteliselt sarnane, et majandusel läks väga hästi, tööhõive oli väga kõrgel kõik jaksasid auto osta ja, ja siis ka paagi täis ja, ja võib-olla ka kolm õlut sinna kõrvale. Ja see, kuidas Jüri Pihl rivistes toonast politsei juhtkonda ja saavutas selle, et igasugune profülaktiline tegevus konstaablite poolt jäeti, kus see ja teine politseiautod ilmusid ilmusid nii suurematele kui väiksematele maanteedele ja rahustasid selle liikluse maha, kus, olgu muidugi piltlikult keerati ka karistuspoliitikas vint, nii nii põhja kui üldse andis ja politsei ikkagi karistas ülemmääradega ja, ja saadi olukord kontrolli alla. Ühesõnaga, sina ütled, et praegune siseminister peaks Jüri Pihli kombel kutsuma Elmar Vaher enda juurde ütlema, et nüüd enne ükski politseiametnik puhkust ei saagi, puhkused on tühistatud. Kuni Me näeme, et mingisuguse selgelt mõõdetava perioodi vältel on liiklussurmade arv langenud kas siis samale tasemele või allapoole eelmise aasta sama perioodi keskmist. No võib-olla siiski siiski ma jõuaksin nagu ebakompetentsuse täielikule tasandile, kui ma hakkaksin soovitama, mida siseminister selles olukorras tegema peab, aga mul tuleb meelde, et selle nädala esmaspäeval sõitsin ma Tallinnast Kilingi-Nõmme mööda Pärnu maanteed. Ja teisipäeval sõitsin Kilingi-Nõmmes tagasi Tallinnasse. Mööda Pärnu maanteed. Ma ei näinud mitte ühtegi politseiautot, ei eravärvides Škodat ega värvilist autot. Noh, see on Eesti põhimaanteedel suhteliselt tavaline olukord, et kui tahad politseiautot näha seda Tallinnas ja Tartus ringi sõita linna sees ja ma arvan, et veel vähem oleksite politseiautosid näinud, kui oleks sinna Kilingi-Nõmme üritanud sõita mööda mingisuguseid kõrvalteid. Läbi Rapla näitleja ja autosid on veel vähem. Aga et selles suhtes ma usun küll, et. Ma usun, et indeks Sirgil on õigus, kui ta ütleb, et liiklusjärelevalve on see, mis tuleks eesti teedele tagasi tuua ja see oleks üks väga oluline abinõu selleks et liiklussurmade kõver saada kontrolli all. Meil on tegelikult ju siin viimastel aastatel on pigem vastupidine trend, et me paneme tee äärde järjest rohkem välja kiiruskaameraid, mille koguvad massiivselt raha. Mis koguvad massiivselt raha, aga mille asukohad on väga paljudel meeles ja kellel pole meeles, nendel hakkab piiksuma GPS. Mul on muidugi, see tuletab meelde, et ma tahaks ikkagi näha mõnda uuringut Eestis tehtud uuringut, mis ütleks, et nende kiiruskaamerate ülespaneku tõttu on Nende kiilus kaamerate tööpiirkonnas liiklusõnnetuste arv kahanenud või siis mis iganes seal juhtunud on, et midagi sellist ma ei ole nende mis on viie aasta jooksul või mis iganes kuue aasta jooksul, mis neid kiiruskaameraid kasutada Eestis olnud kuskilt küll suutnud leida. Aga, aga tulles tagasi jah, ega see kiiruskaamera ei asenda politseiautod, kes sõidab maantee peal ja sõidab niimoodi, et tema ees ja taga kõik märkavad, et siin on reaalselt politsei olemas. Jah, ja et inimeste tegelikult ikkagi, sest no mis, on ju liiklusõnnetuste põhiliselt kiirus. Alkoholijoove, lahtine ütleme, kui me räägime hukkunutest, lahtine turvavöö ja need hulljulged möödasõidud. Jube tore oleks kuskil siin järgmise aasta kevadel üle-eelmise aasta kevadel uuesti rääkida sama juttu, mida siin aprillis rääkisime, et Eesti oli vist eelmisel, 2016. aastal kõige kiiremini vähenenud liiklussurmadega riik Euroopas, aga noh, järgmise aasta aprillis meil tõenäoliselt juttu võimalik rääkida. Jah, sest möödunud aastal tõepoolest kui tegelikult muidugi kogu Euroopas oli väga hea aasta kõlab hästi küüniliselt, liikluses hukkus üle 25000. Autod lähevad nii palju paremaks järjest. Aga liikluses hukkus kogu Euroopas üle 25000 inimese mis oli 300 vähem kui aastal 2016 ja 6200 vähem kui aastal 2010. Okei, et siseministrile nõu antud tänaseks lõpetame, järgmisel nädalal oleme otse-eetris. Et tahan saada, oli salvestatud, stuudios olid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam, kuulmiseni. See on väga hea. Reisib kuskil, Anvar Samost ja Toomas Sild