Algab saade. Come on, esimene aprill. Aitäh. Ka kõikidele. Sest sõbradime olla noor ja armuda kevadel aprilli. Kas siis tõesti, kas siis tõesti? Siidi on aprill ja aprillinali. Aga kust on saanud aprillinali alguse? Seda teavad kõige paremini rahvaluulemehed ja kirjandusteadlased. Mikrofoni ees on Ülo Tedre. Esimese aprilli tähistamine läheb tõenäoliselt tagasi Vana-Rooma pühadeni põlinaaliateni minaalijatest on võrsunud kaks hiljem Euroopas nii levinud ja tuntuks saanud tähtpäeva. Ühelt poolt vastlakarnevalid ja teiselt poolt on siis Kurinaliatest lähtunud ilmselt esimene aprill. Õigemini esimese aprilli naljad esimese aprilli naljatamine. Siin on väga mitmesuguseid teooriaid ja mitmesuguseid arvamusi. Mida see esimene aprill õigupoolest tähendab. Aga nii kõige levinum kõige vastuvõetavam on oletus, et esimese aprilliga tähistati kevade algust. Aga juba sellel vanal muistsel ajal, Rooma ajal oli ka naljaga seotud päevik. Jah, siis tembutada ja briti teisi alt aprilli. Narriks tegemine, naeruvääristamine, altvedamine. Inglased nimetavad küsimust aprilli kõikide narride päevaks. Ja on võib-olla nii kõrvalmärkusena päris huvitavat esimese aprilli tähistamine just sulle altvedamisega olevat kõigilt populaarseim ja kõige tuntumast Ameerikas selle maa teatab roppust selle iseloomu või see võib olla ka hästi, vastab seal trükitavat isegi ajalehtedes esimesel aprillil nii täiesti valed teated ja ja tahetakse nii nalja teha, nalja teha, naeruvääristada. Millal jõudis aprillinali Eestimaale? Üldiselt võib öelda aprillinalja kohta. Selle päeva tähistamine. Päeva tundmine nii-öelda on levinud lõunast põhja poole ja läänest ida poole kirjalike allikate järgi on teada, et Saksamaapinnal on esimene dokumenteeritud aprillis, oli nii-öelda, on alles aastal 1631, Rootsi jõudis veel hiljem, Rootsist on esimene esimene kirjalik teade aprillinalja kohta alles midagi 1740 näiteks vene kohta võib öelda, et 1705. aastal vist veel väga tuntud ei olnud, sest siis Peeter Suur pani väga pahaks, kui ta teatri direktor, stantsigist pärit sakslane Johannes Kons tegi seal mingisse aprillinalja, mis on kaunis nii orgusi siivutu nali ja Peeter Suur panid väga pahaks, nagu oleks, see oli juba laiemalt tutvunud, siis ta vast poleks nii vihastanud. Millal ta Eestisse jõudis, on nüüd raske öelda. Võib karta, et võib-olla isegi mitte väga palju varem kui möödunud sajandi algus nende põhjal, mis nüüd teada on, võib öelda, et meilgi oli peamiselt altvedamine ja narriks tegemine, põhiline aprillinali oli, oli vaadati, näidati teatavasse suunda või teatavasse kohta, kui teine hakkas järgi vaatama järgi näitama, siis ta oligi alt veetud, siis on teateid selle kohta, et saadeti inimesi, eriti noori lapsi teatud mõttetu ülesandega välja, noh nii näiteks ütleme, saadeti apteeki seal ostma egiptuse pimedust natukene nii põlemata puudu või mõni muu selline naeruväärne ülesanne, mida täita ei saa. Valitses uskumus, kes ennast esimesel aprillil laskis ära petta. Et seda siis petetakse ka terve aasta läbi aprilli tehti eeskätt noortega, vanemad olid juba Umbuslikus ja kes kord juba esimesel aprillil oli petta saanud, soovitus järgmisele järgmise aasta esimesel aprillil igasugust asja uskumast. Ohkull Modolosoorn, ent laevas meel on moorunemat lõkkes ka. Kuuel üksik maja. Tuletorn koju tuled sinna vaalus kurtmise. Kuival vajub ta kaissu, ta neiu. Hullumeelsus Orn merd kündnud mitu vaipa. Populias ent laevas mehel on morn mõte, on alati olnud tegelikult ka. Uue lüpsimaja, seega pakendid viku veedab tuletorni toredam, sinna vaadatud pakuljas madu, sarn mässab laevast. Aga ma ei tea, mis käivanav ja Mae määre. Me käime. Oleme vaadata kui kala. Haigangene kuival. Tean väga hästi temast rääkida võib nii mõndagi head, aga peale selle on tal ka väikesed. Kõiki rahuldav, me ei taha, et ei ole veel pääsenud trükki. Kõik ei ole veel valmis ka. Roland tihemetsa Tiinat rattabrigaadi priitud jaa jaa. Temast rääkida kui ragin ja aga peale selle on tal ka väikesed tahtis ainult küünalt aidata. Maisiread. Laule. Laulda ei, ta ei ole veel päästnud. Ei ole veel valmis ka aulat kasvatoodemetati, tead ka olen kuulnud lähemalt rääkida või? Ma ei tea, aga peale selle on tal ka väikesed. Laboris aju Tiinatanud apaatia oli. Ilmas on mitu tükki õieti laulda Me ei, ta ei ole veel pääsenud trükki. Ei ole veel valmis ka. Laulan tee äärega tiivad. Temas rääkida midagi head, aga peale selle on tal ka väikesed kuked ainult tööd teha, kuni tirinal üle temaga teha. Ilma tundmi köike laulda ei, ta ei ole veel pääsenud trükki. Ei ole veel valmis ka. Ladina. See oli laul tihemetsa Tiinast. Nüüd aga see ei ole aprillinali. Anname sõna liivaku Leenale. Mis sõnade minule vanainimeseline pannadi noore kõneleva ei mõista, minutaoline mullak ennem viledega olne noorte tahtmist, müüde, lätsi, pahutusi lastelastega, kes mul siin Tallinna neljale. Ja ma olin Tõnis nõnda solvunut mastule enam pulga lahen siia kant. Aga nüüd ma siis suguse kutse või vanaema tuli linna ja et nüüd on põllud nüüd midagi maal valmis, mis sul seal sügisesel ajal liti petam, küll vanaisa saavad seal üksinda hakkama. Kaits tillukest last, mis nende kolme aastani noorima Brexiti üle aasta Noetsus, mina vaatas neil laste järgi, nii, saavad siis ka raasike meeld lahuta. No lahutage seda miilses ka nõnda, et mina neid peaaegu ei näegi. No aga nii, Laatsiksi on mul küll juba kolmas põli juba ja mina olen neli ütelda vanavanaema, aga no Man's jäämine nõnda armsa ja kalliduse ja ma hoidsin neid küll hästi oma arust dilemmad Massussuti päeva läbi käti pääl, õhtus oli pyha soone nõnda valusa. Ja kui ma suuremat poisikest hoovi mäng massaadi, matu admise tallegi rõõva selgem maneeži talis kangeid juuriksile õõva kuhjan Pauligi, sel Ligevad San S-i ütelda, et vanaema, ma olen nüüd kui pambu Peedu. No mina küll ei usu, et külm talle ligi saiaga köhima hakkas. Viimati tuli sedaviisi välja, minu töö ei kõlba kuskile. Oh sa kuri loom, kus tuli seda kriiti kätt, minariku platsi, ära jääd minu tules vanaemade kooli saata ja et neist laenutusi punk test saavad palju paremik ja teadlikke vana imesid, kui mina algamas pükse, kagutuul, siit minema, mass, anna üle poole aasta ennastki enam näoletuaaguses laenutuse punktist omal vanaema. Aga nüüd ma olen seda asja esijärgi mõtelnud, minide haid ja elu läheb edasi ja võib-olla neil oligi õigus kah. Ja kui ta tõesti siis jandi vanaemade kool olema nom või Lektoorium Nõma võistlusest selle kursuse läbinud, et aga mis seal sussidki. Nojah, aga ma jätsin tõsi, jutu peale madi tiitineid. Aprillil vutte ja aprillinaljast kõnelama. Oremba aprillinalja on tänavu ilmajaam ja ilm. Oh kütaa piki seda lumekest maha ja külm läheb katki muudkui järjest kangema siia kangimasi kevadet ei paista pil kuskilt. Mustel rästeksti noka kangesid küll meenub, vahest oli sel ajal juba nende sädinatikuga täis, s sulle mitte seast jorutamist, kuni tamm. Nojah, vanasti oligi seda aprillinalja küll ja püüdis käsile aprilli tegemist ja ja Egevitš mõtellike tega Tõnn ei mäleta, kus assikid öösel näha ülesylve. Aprilli teki vastamismüts, tõsine ja veel parem oli muidugi see, kui said hulga inimesi ära petta, kollektiivselt nagu müüd, üteldas mütsi, aprillinali oli sõsku, neid misse valiti leht- kirjutet. Iluduskuninganna läheb kivile, pesi oma sugulasi külastama, jääd sõidab Viljandis Viljandi ja ma selle selle kella haiget rongiga. Ossa heldus, kas slaid neid uudishimulikke, küll vedru vangerdiga ja pikem angerjatega, mõni läits juba õhtu ära siis asi ettepoole jääd saatsid ära näed, näed käbese minu jaan ka. Et kuule, Aska vaatama, mina ütlen, vaata, sinu on sinna veel vaja. Sul oma kuninganna käin, lepi sellega. Jää, kollen ühte, kes tuleb, uni kannab, ega kedagi oli esimene aprill, aga kui sa hakkad vaatama seda nalja, vahest juhtub mede endide ümber ka küll ja küll sealmaal ka. See tehnika on muidu külmale mõtelnud värk, aga ega tema perearsti või ka inimene esiseal hooletuse jäie, näe meil seal maal nüüd nätsiveracturiga heinu vedama. Kolm kuhja tõmmas kõrrega perre ja Tuuliga vingub nendega. Noh läksime sinna küüni manu nii kuhja karja naisi hädan ja isa Heino kuidagi kätekuhja hästi kõvasti pettugavada, mütsi kõrsi kisuselt välja, aga nagu ta saia vaat suurele karjale. Tuul, ulus tühja küüni müüda, näe, kas linna siis võta ainult ning maailmas neid ajada. Viimekeses nüüd sagara tegi ses ratsi läitis Kohja otsa ja nägiksand alla, aga näe, ööse tuli lumeke, sadamale hakkas tuiskama, ohuks oli teine, kõik lumega segamini. Mine täheneid, oli siin nüüd ta nali või, või tehnika sündinud või aprillinali, mis ta oli. Nüüd läheme külla neile, kellel iga päev võib-olla aprillinalja moodi. Ajakiri piker, puhume juttu toimetuse töötajate, Harri Lehiste, Leo Kerge ja Rudolf rinneliga. Jutt algab sellest, kui palju on pikeril lugejaid. Meil on praegu 44000 olnud viimasel ajal aga siis võiks olla rohkem ja suhteliselt rahvaarvuga on piker kõige suurema tiraažiga satiiriajakiri Nõukogude liidus. Nii et nalja ja naeru näib Eestis armastatakse palju. Jah, kas meie rahvalooming näitab seda, et see on alati nali ja naer on rahvale meeldinud alates, mis spikrimehed ise arvavad pikeri naljast? Väga ilus näide on saksa karikaturistile Šaderil. Temal on niisugune pilt oma kogumikku kaanel, kus keegi tähendab, põlvitab maas üks mees ja tema käsi on üleval ja väikse sõrme otsas balantseeritan lont allapoole. Elevant. Ja tekst on all, et see trikk on palju kergem kui teha niisugust nalja, millest kõik ühtemoodi aru saavad ja kõik ühtemoodi hindavad. Tavaliselt otsustavad pike nalja üle need mehed, kes Pikritise loegi ja võtavad selles suhtes sõna. No üldine hinnangul niisugune Chateerikud on hästi sünged mehed, Teie kohtist ütelda ei saa. Võib-olla Rudolf Rimmel on kõige tõsisem, aga ega me praegu nalja ka. Võib-olla siis, kui hakkame. Nii sünge pilt. Pitsgrupil on karikatuur, kus humorist on sünged esineja kirjutab väljektoni. Aga kui see jõuab lugejateks lugejaid, naeravad. Umbes selline karikatuur Romulus Tiitusele olemas. Kuidas üks sõber läheb teise poole, küsib, et miks sa nii sünge oled, kuidas sa nii halb välja näed, et mis on juhtunud. Teine ütleb, et ole neid tasa, ma teen praegu lõbusat följetoni. Huko lumet rääkis, et tema omal ajal olevat läinud noore mehena pakkuma ühele ajalehe toimetusse lõppema esimest huumorikatsetustes oli istunud laua taga üks väga sünge mees, pintsak üle pea ja ja hirmus kurja näoga. Ja siis see oligi olnud Romulus Tiitus ja öelnud, et näed Missugune ma siin olen, et milleks sina, noormees, pean sellele raskele teele asuma, see töö toob endaga igasuguseid huvitavaid vahejuhtumeid tihtipeale kaasa. Nii kogumisel kui ka hiljem. Üsna hiljuti oli niisugune juhus, et ühe humoreski järgi täiesti üldsõnaline humoreski ilma konkreetse aadressi, kus oli juttu ühest telefoni Montöörist. Järgmisel päeval ilmus toimetusse üks väga kuri mees. Telefoni telefonitsi tähendab, või selle Montööri vormiriietuses isegi nagu ilmnes, oli, miks on jaoskonna ülem ja küsib, et kulged, keda te selle looga üldse õige mõtlesite, et keda te mõtlesite konkreetselt selle asjaga. Xin koer, karju, kes pihta ta mõni aeg tagasi saime signaal, et ühe asutuse juhatus Tallinnasse administreerib, taga toorelt oma hoolitseb, teeb seadusevastaseid käskkirju ja hoiab oma töötajaid üldse väga rangelt kannal. Käisime siis tema juures ära, oli niisugune päris asjalike südamlik jutuajamine, nagu öeldakse täielikus vastastikuse mõistmise vaimus. Ja nagu hiljem ilmnes, see ja onu kaks või kolm järgmist kuud üldse oma isiklikku tööd ei teinud, ta ainult jooksis igasuguste asutuste instantside vahel. Ja esitas pretensioone tähendab selles mõttes, et pikel kavatseb kõigutada tema autoriteeti, mis seal asutuses muidugi hästi sügavuti juurdunud oli. Lugu ei olnud veel ilmunud, lugu ei olnud veel ilmunud, ta oli veendunud, et see lugu jääbki ilmumata. Ta muidugi kasutas isegi oma naise tuttavaid ja naise tuttavate tuttavaid, nii et ikka üks üsna mitu nädalat toimetuses telefon helises ja kui lugu oli ära ilmunud. Lugu oli ära, ilmus rüpes muidugi kõik ümber. No see asi läheb arutusele ministeeriumi kolleegiumi, tema personaalküsimus. Aga juhtub ka niisuguseid naljakaid lugusid, tahab kaasa aidata ja, ja inimesed vaatavad selle peale, nii kui tahetakse nendele halba teha. Mul oli üks selline juhus, traktor jaama direktoriga tagavaraosadega teatavasti meil on alati suur põud olnud ja mina siis uurisin seda asja, direktorid ennast parajasti ei olnud kohal ja kui ta kuulda sai, keri mees on seal käinud, siis ta hirmsasti kurjustas selle inimesega, kes mulle andmeid andis. Ja pärast, kui see lugu ilmus, siis ta oli jälle vastupidi, kole õnnelik. Sest Tallinnas suunati tema traktorijaamale nii palju tagavara osi, et jätkus terveks aastaks. Elu ise teeb kõige rohkem nalja, teinekord satub tihti niisuguste asjade pääle, milliseid ise ei oskaks kuidagimoodi välja mõelda ja millised inimesed kirjutavad üsna tõsise näoga. Vaat näiteks minu märkmikus, siin on mõned niisugused asjad fikseeritud. Ühe sovhoosi töötaja või sovhoosi töötajate kirjas on niisugune lause, näiteks ehitustrusti ülem ei mõtlegi antud sõna pidada, kuigi ta meile korduvalt lubas, et võtame uue aasta vastu uues Sigalas üsnagi autoriteetses taktist. Leidsime veel sellise repliigi. Seltsimees trioomin, kes töötas söökla tervis direktorina paigutati halva töö tõttu ümber söökla number kolm direktoriks. Fakt, ja see ei ole välja mõeldud, see paneb muidugi mõtlema, paneb ka mõtlema, niisugune kiitus, muuseas, see on Tallinna ühe komisjonikaupluse avalduste raamatust kirjutatud. Olime meeldivalt üllatatud müüa suurepärasest käitumisest, kes osutas meile valmisolekut kauba valimisel või siis näiteks selline kiri, mis oli adresseeritud linna täitevkomitee esimehele kui ka teie. Kui linna täitevkomitee esimees ei suuda korda teha meie maja koridoris, siis tõesti pean Moskvast abi otsima. Jään lootma, et see vana kapilogu lõpuks koristatakse minu ukse taha. Või siis veel üks juhus, mis seal välja kirjutatud ühe huligaani seletusest rahvakohtule. No inimesel on viimane häda käes ja püüab ennast kuidagi õigustada ja kirjutab niisugused sõnad. Ma hakkasin autojuhil rinnust kinni ja ütlesin, et räägime rahulikult. No tuleb veel meele ühe salaküti seletus Kohtla-Järvelt, kes laskis kaks põtra, tabati nende juurest ja kes siis ilmselt ka viimases hingehädas märkisseeretusse kaks põtra lasin sellepärast, et minu naine on usklik ja ei tohi süüa sealiha. Paljud lugejad saadavad ise neid materjale meile kohale juba kõik on elust võetud. Me saame kõikidele konkreetsetele materjalidele, saame vastused ja siis me nõuame ka, et nendele reageeritakse ja üsnagi palju. Meie endi meelest me oleme suutnud kaasa aidata näiteks, mul tuleb üksi uus meelde. Kohtla-Järve lihakombinaadi direktoriga oli selline asi, tema valis endale kaadrit sõbrameeste järgi ja siis juhtusid üsna nii mustad lood. Ja tänu siis meie kahekordsele vahelesegamisel ja see mees lõpuks võeti maha ja tehti seal ka muud puhastustööd. Aga teiselt poolt jälle järgmine direktor, kes pandi toiduainetetööstuse valitsuse poolt paigale, see sai ka vist paar kuud olla ja siis tuli jälle omakorda maha võtta. Ja see esimene direktor, see oli selles lihakombinaadis juba 19. tema nimi oli Viktor ja siis me hüüdsime teda. Viktor 19 nõndaks. Naeran, kõige mõju on vahend, on olemas ka selline rahva sõna, sõim teeb tigedaks, aga belgia paneb punastama ja eks ta nii ole, kui inimene punastab, siis ikka on rohkem mõjunud, kui ta tigedaks saamisega teeks. Siin oli palju juttu sellest, et elu ise toob materjale. Kas teie, seltsimees Rimmel, oma luuletuste kohta võite ka seda ütelda? Võib-olla küll näiteks mitte väga ammu, ma kuulasin eesti raadiost saadet. See oli esimene kevadkontsert ja see algas umbes niiviisi, et siin Tallinn algab kontsert kevadmuusikast mitme sugulast. Nii algas kontsert mitmesugustest aasta läbi kuuldud lugudest ja paistab, et praegu on üks null teie kasuks. Ega see ütled raadio üksi võib inspireerida näiteks ütleme ka ütleme kas või võtame aluseks spikri toimetuse praktika, siis võiks ütelda, umbes niiviisi, mees külastas kord toimetust ja väljus sealt täistoimetust, sest korrigeeris toimetus ta käsikirja toimetuks. Kas see on nüüd enesekriitika? See ei ole enesekriitikas, on lihtsalt praktika üldistamine. Räägi ära see lugu sellest taustatu temast, see on ju ka elust võetud kunagi Viru värava kaupluses oli selline juhus, inimesed austasid korda, keegi ei trüginud väljaspool järjekorda. Ja igaüks viisakas olla püüdis äkki tagantpoolt keegi hüüdis. Hei, laske läbi tema need isegi talvel minu laps seisis leti ees austatud ema, mulle kaks valget ja pipranaps, seda ma nägin tõesti ise pealt või näiteks ütleme kasvõi selline asi, ma ise nii-öelda sain suhteliselt uude majja ja suhteliselt, mitte väga ammu korteri ja see iseenesest selline õnnelik fakt inspireeris sellise õnneliku luuletuse. Et uues majas on korter ikka pagana hea. Satud kohe, kui imedemaale. Näiteks minust sai paugupealt torulukksepp. Tisler ja maalerkeetja aitab, ei ole vaja rohkem. Üks asi veel. Homme on esimene aprill, see on tuntud naljategijate päev. Mida pikki meetidest päevast arvavad. Ega muud ei oska arvata midagi kui, et seda juttu, mis me siin ajasime, võib ju soovi korral võtta ka esimese aprillijutuna võtab riaaliana lihtsalt. Nüüd aga rahuldame Tikeri meeste muusikalise soovi meie uuemast repertuaarist. Et lähikuudel on oodata auto, on kandideerida. Ei teagi, langevad vaipa on panna paika. Berta, tegelesime veel. Aga nali ja naer ja inimene ja tervis. Mida arvavad sellest arstid? Sõna on Erich Moisar-il. Räägitakse, et kloun Croc oli olnud arstiteaduse doktor. Ta ütles, et miks ma ravini üksikult inimesi, kui ma võin 1000 inimest korraga ravida. Teatavasti üks maailma nii-öelda kõige suuremaid kloune tema siis hindas niivõrd naerumõju ja nii, et ta loobus oma tohtri protesti hakkas, hakkas massiliselt tohterdama naeru. Kas on nael tõesti ravim? Tänapäeval minu arvates ja mitte ainult minu arvates, vaid paljude spetsialistide arvates õiget tugevam ravim siiski südamehaigustele on veel praegult ta naer, lõbus tuju, rõõmus meel. Ma võin võib-olla jutustada teile see loo minevikust sundi umbes 30 aastat tagasi. Üks haige oli ravil, ta oli kopsud, olid mõlemal poolsel tuberkuloos väga raskekujuline. Ta oli muutunud peaaegu skeleti, see professor tuli sinna juurde, ütles, et ja need minu jõud küll enam ei aita. Mine lihtsalt koju. Tõotas head põllusaaki muidugi, Jaan, esimene asi, kui ta koju läks, lasi endale korraliku tammepuusärgi teha. Aga siis Talsi kevad, kõik see, see vägev talioras ja see tõstis ta nii meeleolu, et ta hakkas tugevalt sööma, paranes ja läks aasta mööda, Jaan oli 30 kilo juurde võtnud ja Jaan tuleb tagasi professori juurde, ütleb tere, professorihärra. Kas te tunnete Mentruesse? Ei tunne? Nihukest mäleta, lamasin seal teisel korral palad kolmandast ah, jaan, palju õnne ja. Jaan ütles, et neist üksi on vähe, kes puusärki kinni maksab, nii et haige tõesti on rõõmus ja nii-öelda siis võid ta teha tõesti imet. Just rõõmus meel jäi niukene, sest organismi potentsiaalsed jõud on suured, kui ainult haige neid rakendab haiguse vastu võitlemiseks. Arstid tavaliselt tahavad kõiki asju ka teaduslikult põhjendada. Kas selle naerumõju võib ka teaduslikult ära seletada? Võib küll. Naerukeskus asub aju tsentraal tuumades sünni ladina keeles Dahlamus optikuses sellesama tuuma läheduses asuvad nii elutähtsate tsentrumite hingamist, tsentrum, vereringet reguleerivad tsentrullid ja une ja ärkveloleku tsentrum ainevahetuses, ent nii et, et naeru puhul, mis öelda elujõudu tõstab, siis tõstab nende tsentrumite jõudu kindlasti, sest teede lähedus on asusele läheduses. Tihtipeale vaieldakse selle üle, kas on vaja nalja nalja pärast ja naeru naeru pärast. Kindlasti on naer naeru pärast vajalik, sellepärast et näiteks me võime tuua ju sinna, et miks kipuvad inimesed vaatama näiteks lõbusaid ja rõõmsaid, sageli tühiseid operette inimesed vajavad naerda ja kui tema läheb nüüd vaatama ühte lõbusat asja, siis see aitab väsimust kõrvaldada. Naer on ka ühtlasi puhkuseks ja täielikuks puhkuseks. Kas te ise olete ka? Nääris, sest tohtri kutse on tõesti raske ja ei, ja seal naerda on, on raske. Kui tohter oleks ka niukse kannataja näoga ja, ja seal sedasi ringi käiks, siis mis siis välja tuleb, siis ta ravivõimet hinnatakse väga palju, sest et ma pean pookima nendesse haigetesse jõudu ühe naeratuse ja siiralt lõbus hetkeväärtus. Mida teie sellest arvate? Ma arvan, et see pikendab elu, elavad vanaks, nyyd ikka, kes on rõõmsad ja lõbusad inimesed? Need elavad palju, on. Ja ka ilu ilu seisneb selles. Pidage meeles, homme on esimene aprill. Tänases saates aga puhusid juttu Ülo Tedre, Harri Lehiste, Leo Kerge, Rudolf Rimmel, Erich Moisar ja Liivaku Leela. Saate koostas Juhan Saar, muusikaliselt kujundas Ülo Vinter. Helioperaator oli Mai Sepling.