Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital jagas sügisel tunnustuspreemiaid erinevatele pedagoogidele. Üks tunnustuspreemia laureaat on Maarika Reimand kui Viljandi muusikakooli solfedžoõpetaja. Tegelikult on tal seal muusikakoolis ja palju rohkem rolle, muuhulgas õppealajuhataja roll ja mul on hea võimalus Tartu stuudios saada kokku Maarika Reimand iga, et rääkida õpetaja teest ja sellest, mis küsimused praegu muusikaõpetajate ees on. Tere päevast. Maarika, rääkige palun natukene endast, milline oli üldse teie teekond muusikaõpetajaks? Teekond muusikaõpetajaks ei olnud võib-olla päris unistus selles mõttes, et oleks lapsest peale tahtnud saada õpetajaks küll, aga ma arvan, teismelise eas juba hakkas mulle tunduma, et on tore oma teadmisi ja oskusi jagada ja õpetasin kaasõpilasi ja mõningaid väiksemaid nooremaid naabritüdrukuid pilli mängima ja laulma. Lõpetades Viljandi muusikakooli. Astusin Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja see oli natuke spontaanne otsus. Mind väga huvitas selline aine kui solfedžo ja mõtlesin, et tahaks rohkem teada saada ja areneda, aga eraldi solfedžoainet õppida kuskil ei saa, sest tegelikult on tegemist lihtsalt abiainega ja siis tuligi valida nii-öelda päris eriala, mille kõrvalt muidugi siis ka nooditundmist ja muusikalist kuulmist arendatakse läbi solfedžo aine mis päris eriala oli siis Tartus ma õppisin koori. Tegemist, mida te räägiksite oma õpetajatest, mida te just pedagoogina olete oma varasematelt õpetajatelt õppinud või kaasa saanud. See aeg, kui mina lapsena õppisin, oli aeg, kus õpetaja julgen väita, suurem autoriteet kui praegu. Õpetaja sõna oli ikka tähtis ja tuli teha kodused tööd, kõik kenasti ära ja mõnikord said ikkagi nagu pahandada ka, kui ei olnud asjad korras, et see on teistmoodi kui tänapäeval. Võib-olla isegi mõnikord natuke oli liiga äärmuslik, ma ei räägigi lendast, aga üldiselt nagu kõrvalt vaadates, et õpetajad ikkagi nõudsid palju ja, ja oli natukene hirmu sinna tundi minna, mõnikord ühel või teisel õpilasel. Ega ma ei salga ka, endal teinekord selline süda värises sees. Et aga see oli see aeg lihtsalt niimoodi õpiti ja saadi võib-olla professionaalses mõttes ka päris palju teadmisi, oskusi. Aga võib-olla ma ise olen nüüd mitte küll oma õpetajatelt õppinud, aga jälgides kolleege ja jälgides oma õpilasi just et aeg on edasi läinud, selle ajaga tuleb kaasa minna. Et kui sa elad ikka veel aastas 60, mis iseenesest ju ei ole halb aeg, kui sa elad selles aastas, aga tegelikult on aeg edasi läinud, et siis sind ei mõisteta. Meetodeid ei mõisteta ja sa enam ei ole abiks, vaid võib-olla just takistuseks lasteaia ja ka enda arenemisel. Meil jäi jutt tegelikult pooleli selle Elleri muusikakooli juures, et mis edasi sai. Pärast Elleri muusikakooli ma läksin tegelikult vahepeal tööle Läksingi oma unistuste ametit pidama ehk solfedžo õpetajaks Võhma Gümnaasiumi juurde loodud muusikakooli. Seal lõpetasin klaverit laulmist, koorijuhtimist tuli teha sellist üldist muusikalist tegevust, isegi ka klassitunde. Sest et selline paber on ka olemas, kus Elleri koolilõpetajad vähemalt tookord anti koolipraktika, et selline mitmekülgne haridus ja, ja mõni aeg sealt edasi ikkagi tekkis soov õpinguid jätkata, aga ei olnud sobivat vormi. Siis kui Tallinna kõrgkool ehk siis Eesti muusika ja teatriakadeemia avas kaugõppe võimaluse muusikaõpetajatele, siis ma olin üks neist, kes kasutasid, seda. Ma ei tea, 150 protsenti, et õppisin läbi mitu täiendkoolitust, pluss siis ka päris hariduse, vaid need on traadi poolest sain magistrikraadi. Tegelikult oli ta siis nagu bakalaureuseõpe, aga, aga siis maht hiljem võrdsustati magistriõppega. See on hästi huvitav kuulda, et üks inimene testi solfeedsut seost niivõrd on huvitatud innustust saanud ja juba jõudsitega nagu mainida, et tegelikult selles solfedžoõpetuses on toimumas midagi midagi uut, mingid muutused, kuidas seda kirjeldada, mis on siis vana ja mis on uus? See on selline, nagu kõik asjad elus ja muutumises on, võtavad aega ja nagu protsessipõhised mitte ei ole nii, et võtame seaduse vastu, siis kõik muutub ja ongi uus, et kui ma ise õpetasin noore õpetajana, siis kahjuks pean tunnistama seda, et alguses ma kindlasti ei saanud aru, kuidas lapsi aidata. Ma minu jaoks oli see lihtne oli väga huvitav, aga aga ma märkasin, et õpilastel on see aine keeruline. Ja nagu alguses ma seal ka aru, et kuidas, kuidas nagu aru ei saanud, majult nõudsin, võib-olla mõtlesime küll palju läbi õppinud ära ja ja siis ma hakkasin leiutama süsteeme, kuidas õpetada nii, et nad aru saavad kuidas anda neile kaasa öelda kargud või abivahendid. Ülekõrred, et väga lihtne öelda, õpi ära. Kuidas ta õpib, mida ta õpib, mida ta peab kuulama, et ma ei tulnud selle peale, et see võib-olla see vajab lahti seletamist täiesti? Jaa, jaa, kui üle Eesti ikkagi siin ja seal ükskõik millistel Õpetajate kogunemistele koolitustel oli kosta ka seda, et õpilased tegelikult ikkagi peavad seda ainet raskeks, ebameeldivaks jäetakse muusikaga pingud katki sellepärast et lihtsalt kaob nagu isu ära. Et õpiks pilli, küll aga näed, et seal on üks kuri õpetaja seal solfedžo klassis, kelle, kelle tõttu lihtsalt see jalg sealt tuletrippi enam tõusta ei taha. Et siis siis ei saa olla ju asjad korras ja me ei räägi ühest koolist. Kahjuks proovisime mida kõigile nagu selle selle poolt, et midagi peaks muutma, aga kui me konkreetsemaid samme hakkasime astuma, siis justkui nagu tekkis õpetajatel hirm, et äkki ikkagi nüüd jäävad õpilased rumalaks, kui me muudame midagi ära, jätame midagi välja, vahetame midagi ja nagu vajutada ikkagi sinnasamasse vanasse raami tagasi. Kuni sinnamaale, kus, kus ma tegelikult hakkasime õpetama Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia solfeedsut. Ja nähes seda, kui kiiresti võib üks inimene jõuda teadmiste ja oskuste, kui te motiveeritud ja kui ta nagu täiskasvanutel mõte jookseb kiiresti, ta saab abstraktsetest mõistetest ja teooriast ruttu aru. Et siis mul tegelikult tekkis julgesid, mitte midagi ei ole kadunud, kui, kui see väike laps ei pea oma peakest nii palju vaevama, vaid et ta saaks seda muusikat pida vastavalt eale, mängulisemalt, elulisemalt, niimoodi, et nagu täiesti õppides läbi läbi läbi mänguelementide läbi muusikaelementide ja omandab samamoodi need asjad lihtsalt omal õigel ajal. Mitte midagi ei juhtu, juhtub lihtsalt see, et ta nagu püsibki muusika juures ja tema rõõm jääb alles. Ja, ja me muutsime Viljandi muusikakoolis päris palju asju selles vanas ainekavas. Me mitte ei taha nüüd öelda, et üks asi on nagu kõlbmatu või lihtsalt igaks asjaks peaks olema oma õige aeg. Peab ka mõtlema, et, et mis on see oluline asi, kas on oluline neile palju tarkust anda nii-öelda pähe või on oluline nagu nende kõrvakuulmist ja lauluoskust arendada kõike korraga ei jõua, siis pead tegema valikud. Ja asi ei ole selles, et nüüd laseme nagu nii-öelda laki alla ja läheme kergema vastupanu teed, vaid tegelikult see ongi nagu jälgides laste vastuvõtuvõimet ja seda, mis neile huvi pakub vastavas vanuses või mis on jõukohane vastavas vanuses. Et selle järgi nagu kohandada siis seda materjali mujal maailmas ka ringi käies oleme näinud need erinevad programme, mida seal tehakse ja, ja ka see nagu andnud julgust juurde, et, et me oleme õigel teel, et nii võiks teha, et tegelikult me oleme nagu alles selle protsessi kuskil noh poole pealt, et see jääbki kestma, peabki kestma, peabki muutuma. Et need lapsed, kes tänapäeval võib-olla otsustavad päris professionaalseteks muusikuteks saada, nendele on see võimalus õppida palju ja rohkem, sest me saame teha rühmas ka lisatööd. Aga enamik lapsi siiski tuleb ju noh, nii nagu mõni käib ratsutamas tantsimas, sportimas tunnistamas klaverit mängimas või oboe puhumas, et see on nagu selline huvitegevus, et siis ei saa see olla nii valuline ja nii keeruline. Ja tõesti mitte keegi ei saa, mulle öeldi, et oi, meie koolis seda nii ei ole, et see on ainult teie koolis, nii et lapsed on kartnud, vaid ma võin ükskõik kust Eestimaa otsast tõesti minna ja küsida, et, et on probleemid, on selline hirm, mis on nagu nagu aastatega kujunenud laine ees, et see ei ole välja mõeldud. Et selle vastu tõesti ja nagu tahaks seista, aga see kuvand ei kao niimoodi ühe aastaga, see on selge. Võtab aega. Mis on siis need põhilised võtted, mida te kasutate, et õpilasi innustada solfedžo tegelema? Kui laps midagi teeb siis noh, just nagu vastandina sellest ajast, kui mina lapsepõlves midagi tegin, kus öeldi, et nii tuleb teha. Ma arvan, et tänapäevalaps tahab teada, miks ta seda teeb ja väga tore oleks näidata, et mis, mis on, mis kasu ta sellest saab ise, et see on tema isikliku nagu kasu eesmärgil, et ta käidki seal tunnis selleks, et midagi saada ja, ja, ja siis näidata ära see seos, et ma püüan näidata ära selle seose, kuidas noodi õppimine ja muusika kuulamine aitab teda tema pillitunnis, et kuidas pilliõpetaja kulub siis palju vähem aega selliste nagu noh, natuke igavate tegevusse nagu õpetamist ja peale vaid nemad saavad kohe hakata puhuma pilli või, või tõesti mängima viiuli peal neid, neid lugusid, et noodid on juba ära õpitud. Ja samamoodi ka, et kui tore on lauldav laulma õppida ja oma häälega siis neid naudikesi leideni nagu pillilagi, et siin ka väga kasulik, et väga hinnatud on tublid tublid koorilauljad, ansambli lauljad. Me meie laulupeo liikumist silmas pidades et nad on nagu tugisambad, siis koorides, et see on uhke tunne ja see on tore tunne, nad saavad olla abiks ja, ja, ja tõesti ka ise nautida seda tegevust. Siis hiljem juba, kui tulevad sellised nagu erinevad elemendid, nagu et miks kirjutada diktaat, kindlasti on selline sõna, mis, kes vähegi teavad, kõigil on karvad püsti. Et mis, et kuidas titaat saab, tore olla, et saab nii olla, tore ju, kui sa tuttavat lugu oskad kirja panna ja ükskõik jälle oma pillida või häälega selle siis pärast nagu ära esitada, maha mängida, õpetan neid samm sammu haaval, A ja B teeme koos palju alguses, kuidas kätte saada see lugu sealt näiteks makilindi pealt? Sümboolses mõttes, et paneme YouTube'i käima, et, et mis on sinu lemmiklugu, et katsetama, et kuidas võiks noodis olla, siis päriselus ei ole, et et kui sa oled muusikakooli lõpetanud, et sisemine õpetaja on sinu kõrval igavesti ja ütled, et anna mulle noot, ma tahaks seda lugu mängida, et tuleb see muusika nooti ise panna või osata kuulmise järgi seda nagu uuesti ette kanda. Et neid oskuseid sinna juurde, see laienebki diktaat ja siis on sellised saate noodid ehk akordid, mis sinna juurde käivad, et kõik see, kuidas see nagu kättesaadav ja mis loogikaga see tuleb. Ja põhieesmärk on ikkagi see, et ta näeb, et, et see on tema, tema elu seljakoti vajalik nagu parandus, mida ta kogub. Ja siis nagu ka mõnikord on ülesanne keerulisem, aga kõik ei lähe niimoodi lillelised, siis on selge, et see on erinev lapse laste võimed on erinevad. Et tegelikult nagu mõistab seda, et, et ta saab sellest ise kasu. Et sisse huvi, ma arvan, on nagu püsib ja raskused on kergemad, ületada. Minu teate, te õpetate muid aineid ka, kas mul on õigus, ma kusagilt lugesin, et näiteks õpetajate heliloomingut Ma tegelen selle juhendamisega päris nii ei saa väita, et ma päris nüüd õpetaja neli loomingut, aga jällegi kuidas ma sinna jõudsin, oli see, et et need noodikesed ja need juba kellegi teise väljamõeldud lood, mida me oma tunnis õppematerjalina kasutame, võiks midagi teha ise ka, et see materjal on lastel olemas ja ja see on hästi põnev, see on selline maailm, mis nagu mind kohe võib alla neelata, et ergutasin neid kirjutama, looma ise, nii, nii tekste ma olen ka teksti ise kirjutanud, olen natukene luuletanud ja artikleid kirjutanud riimi seadnud ja, ja siis vastavalt, kuidas siis selles tekstis kujuneks viis noh, niimoodi koos lastega arutades natuke, võib-olla sättides nii ja naa mõelda sinna juurde saateid, mõelda sinna juurde, et võib-olla mõni pill võiks ka mängida või kes võiks seda esitada, kas üks mitu lauljat, et vastavalt lapse vanusele kasvavad nende oskused, et see on selline? See on selline fantastiline maailm, et lugusid on nii vahvaid olnud läbi aegade nendega konkursile õppe eesmärk, ainukene see lihtsalt on muidugi üks võimalus, mõnel lapsel lihtsalt on, on selline soove, ta tahab nagu nagu kuulata, mis teised on kirjutanud enda masina kõrvale panna, et kuidas siis läheb. Et oleme ka sellistel üleriigilistel konkurssidel käinud nende lugudega ja need on olnud buduaaris. Nii et mõnikord teine laps laulab mõne aasta pärast oma sõbra lugu edasi. Ja päris mitmed noored lauljad on oma autoriplaate lausa lõpptulemusena üllitanud tänu sellele, et, et kunagi lapsepõlves on nagu keegi võib-olla natuke surkinud, et kuule, et äkki sul tuleb oma lugu ja, ja need lood, mis nemad täiskasvanutena, et nad on muidugi ikka päris lauljate lood, uhked lood. Ma tahaks lõpetuseks küsida, et mis on teie kui õpetaja suurimad rõõmud? Ma arvan, et see suurim rõõm on see, kui sa näed tõesti rõõmu laste, perede ja vanemate silmades. Et just ka hiljuti on olnud selliseid nagu vestlusi, et kui noh, vaatamata sellele, et me teeme midagi lihtsamaks, paremaks ja püüame lapsel individuaalselt läheneda ikkagi lapsel tekkida mure ja siis, kui me tõuseme selle laua tagant, me oleme saanud selle lahendada ja ma näen, et laps saab edasi, tema koorem on kerge ja me oleme leidnud nagu võimalused, kuidas paremini saaks, kuidas nii saaks, et ta ei peaks muretsema. Ta saab jätkata. Ta läheb rõõmsalt oma oma viiuli tundi, sest et südant, selge, et noh, tahaks, tahaks kõigi lastega saaks nii Aitäh see vestlus oli Maarika Reimand tiga, kes pälvis Eesti Kultuurkapitali pedagoogi tunnustuspreemia. Ta on Viljandi muusikakooli solfedžoõpetaja, aga ka heliloomingu juhendaja ja õppealajuhataja ning koorijuht.