Te kuulate raadio kahte eetris on saade kõik puhuvad ja meie tänane külaline, kelleks on Eesti olümpiakomitee president Mart Siimann. Kohal. Tere tulemast, aitäh. Tere, Mart. Arvate, kas alustame nendest asjadest, mis ma kahtlustan, on natukene ebamugavad teemad praegusel ajal te kindlasti teate, millele ma vihjan või räägime enne meeldivatest asjadest, kumba eelistate? Niisugust elukutset pean vastama kõikidele küsimustele ja nii, et valik on teem. Me alustame siis ebameeldivatest asjadest, ma kahtlustan, et Eesti inimesed, keda kõmujanus süüdistatakse, kuulaksid väga hea meelega teie kommentaare seoses tippkümnevõistleja Kristjan Rahnu ka. Kuidas on niimoodi läinud, et Eesti olümpiakomitee on sattunud järsku hammasrataste vahele? Natukene? Selles olukorras, mis tekkinud on, vaatad, süüdistatakse juba eeskätt olümpiakomiteed, kõik on kuidagi halvasti ja tõtata sündmustest ette. Ma ei ole nii tähelepanelikult meediat jälginud ja seetõttu ma tean, küll mõnide võttis, minister on, on süüdistanud personaalselt lind ja ja võib-olla ka mujalt tulnud, aga sellist süüdistatava rollis ennast ei tunne. Küll on aga olukord kahetsusväärne, sest Eesti spordil on läinud eriti, aga mis ei ole vähem siis Eesti sportlased on oma käitumise oma isiksuseomadustega olnud positiivsed kangelased, me võime lugeda ette oma olümpiavõitjad, kes on toredad pereinimesed, neil ei ole tippsportlastega dopingujuhtumeid ja see, et kui, kui äkki tuleb selline juhtum, kus esitatakse kahtlustus meie ühele kõige suuremale andele kümnevõistluses, siis loomulikult loob niisuguse olukorra, kus kus on kohustus reageerida ka olümpiakomiteel, samal ajal aga tuleb seda teha väga läbimõeldult. Sportlane on eeskuju, sportlane esindab sellist eluvaldkonda, kus on tähtis aus mäng ja kui Christian Ruhnule esitad kahtlustus kriminaalkuriteos, siis olümpiakomitee leidis, et me loomulikult ei, ei süüdist ei saagi süüdistada, see pole meie Meie ülesanne, pigem püüame mõelda positiivselt, aga kuna tegemist on inimesega, kes on noortele eeskujuks, siis asjaolude selgumiseni. Me peatasime Kristjan Rahnu kuulumise olümpiakandidaat hulka ja otsustasime, et peatame ka tema rahalise toetamise. See tähendab, et me ei võta raha ära. Võtame kui asjaolud näitavad, et selle kahtlustusega oli eksitud, siis möödunud aastal olukorra ja maksame tagantjärele ka need toetused, vaadake siis esitatakse küsimus süütuse presumptsiooni kohta. Me kõik oleme demokraadid ja peame sellest põhimõttest lugu, aga vaatame natukene laiemalt, vaatame näiteks niisugust elukutselt, nagu kohtunikul esitatakse kahtlustus altkäemaksu võtmises. Kas kohtunik võiks siis jätkas ta tegevust, kuni kunagi teda kohtus süüdi mõistetakse või süütuks tunnistatakse või on otstarbekas, siiski peatatakse tema tegevus kohtunikuna või liiklusinspektor, kellele esitatakse kahtlustus kuriteos. Kas liiklusinspektor doktor, siis võib jätkata oma tegevust kuni kunagi, võib-olla mitmete kuude järel alles tuleb see otsus kohtus, midagi niisugust analoogiat on ka sportlaste puhul me ei süüdista, aga Me peatame tema rahastamise ja me kangesti ootaksime, et saaksime rääkida, ma olen proovinud talle helistada, seda pole siiani juhtunud, seda pole siiani juhtunud. Et piisaks ka inimlikust suhtlemisest. Ma hindan Kristjanit väga kõrgelt. Meil Erki Noole võistlusaeg oli võimalus teda veel temaga rääkida ja küsida, kuidas tal läheb ja ma tundsin rõõmu, et ta hakkab paraneb ja et suvel tuleb siiski norm. Et need, kes pahatahtlikult olümpiakomiteele praegu näpuga näitavad, võib-olla ei käitu kõige targemini, me oleme siiralt huvitatud, et asi laheneks positiivselt. Aga me mõtleme ka sellele, et kui, kes siiski ja siiamaani ei ole tulnud niisugust kinnitust, et, et nendel kahtlustustele ei ole alust. Kuidas siis teie ajakirjanikud minule küsimusi esitaksid, kui me oleme näiteks pool aastat maksnud Christian Ruhnule toetusi ja siis selgub, et siis kas ei läinud nii? Kas teil, kui te seal olümpiakomiteesid asju vaatasite, kaaluste tekkis ka kord, näiteks see mõte või et äkki maksaks siiski seda toetuste edasi ja juhul, kui selgub, et inimene on siiski süüdi, et siis tagantjärgi lihtsalt välja nõudes raha. Me peatasime, eks sel hetkel toetuse maksmise me lootsime, et me saame Kristjaniga ühendust võtta, see oli ainult hetkeotsus peatada, juhul kui oleksime saanud rohkem informatsiooni kui, kui ajalehest, aga see oli mitte kollasest pressist, vaid see oli siiski ametlik, kahtlust seetõttu ei viivitatud, otsustasime peatada ja oleme valmis kohe jätkama, juhul kui tuleb niisugune informatsioon, mis seda võimaldab ka siis Kristjan-ilt või siis uurimisorganid. Te ei ole nõus inimestega, kes süüdistavad olümpiakomiteed noh, nii-öelda sportlase reetmises, et väitis, et ikkagi tuleks seista tema selja taga lõpuni välja selle hetkeni, mil see lõpp siis selgub, mis ta iganes see tulemus on. Ega me ei ole tema selja tagant ära läinud. Me vaatame temaga kontakti, need Kristjanile meiega suhelnud, meie tahaksime suhelda küll, aga ma kordan veelkord, sportlane on eeskuju ja, ja praegusel hetkel ei ole meil informatsiooni, et need kahtlustused oleks ümber lükanud. On võimalik ette prognoosida, mida isegi säärane teema tõstatus. Olenemata sellest, kas Kristjan on lõpuks süütu või süüdi Eesti spordi mainele teinud, on, on võimalik seda kuidagimoodi juba praegu hinnata. Nii kaua, kuni ei ole Christian süüdi tunnistatud ja ma loodan väga, et seda ei juhtugi ei ole ka Eesti spordi maine oluliselt kahjustatud. Spordis suurriikides tuntud sportlaste puhul. On ikka, tuleb aeg-ajalt, et dopingusüüdistusi ja kui need osutuvad tõeks, need kahjustavad tõepoolest spordi mainet. Kristjani puhul praegu ei saa rääkida, süüst saab rääkida praegu ainult hetkel, toetuse peatamine. Kas see, kui näiteks Kristjan Rahnu mõistetakse süüdi, kas see võib raskendada sporti sponsorraha hankimist? Jah, Kristjani enda isiklik sponsor, üks neist ei teinud saladust ka meedias, et, et nemad sellelt laevalt lahkuvad. Ei saa rääkida sellest ja ma ei tahaks mõeldagi, et Kristjan on süüdi, mis siis juhtub, jätame need jutud siis, kui, kui tõesti midagi, mis peaks juhtuma. Praegu me mõtleme positiivselt ja ootame positiivset signaali. Ja Kristjani avalduses olid mingid vihjed sellele, et see asi ei ole nii hull, nagu püüdis ajakirjandus näidata, aga ma kangesti tahaksin temaga kohtuda. Kindlasti te tunnete Eesti tippsportlasi vähemalt suhteliselt hästi ka personaalselt ja omada ülevaadet nende tegemistest peab ütlema, et pauk igas mõttes tuli ikkagi sealt, kus seda väga raske oli oodata. Kristjan on ju tegelikult väga vaikse iseloomuga inimene ja, ja noh, tõesti kõige hullemates unenägudes, õudusunenägudes ka ei oska oodata, et midagi säärast võiks toimuda selja taga. Jah, Christian on malbe olekuga, väga sümpaatne, kui temaga jutule saad, siis, siis ta ka avaneb, aga antud juhul isegi tea, millega on tegemist. Ta kirjutab, et on supi sisse sattunud ja võib-olla ongi see kõige õigem, et ta on sattunud supi sisse ja kena oleks, kui ta sealt kiiresti välja tuleb. No kui me räägime veel siis süüdistustes süüdimõistmisest, siis Oliver Kruuda määrati olümpiakomitee juurde ju tegema oma ühiskondlik kasulikku tööd tänavu siis metsa Raidele, mis ta tegi oma kodumaja juures on ta juba tööl käinud, palju tööd on tehtud. No mina ei pea selle üle arvestust, aga olümpiakomitees peetakse arvestust ja Oliveri on sagedamini näha meie juures kui, kui varem. Ja need kohustused, mis ta on lubanud ja mille kohta ka olümpiakomiteega on vastav kokkulepe sõlmitud näitaja täidab nii, et need, need tulemused paistavad välja. Siin tulevad meil nii nii kirjalikul moel mitmesugused brošüürid, raamatud kui ka koolitused ja seminarid, nii et võin kinnitada. Eesti olümpiakomitee täitevkomitee liige Oliver Kruuda täidab temale pandud kohustusi. No kui Oliver Kruuda satub aeg-ajalt, nagu te ütlesite, teie juurde sinna majja, siis teie omakorda satute aeg-ajalt kui niimoodi piltlikult võib öelda, tema juurde sinna majja olete rahul. Eesti oma spordikanaliga süsteem toimib, on teie ootus, et olümpiakomitee poolelt saanud täidetud kõik läheb nii, nagu oli plaanis. Ma kinnitan enda, aga, aga mul on hea meel, et ka need arvukad olümpiapereliikmed, kellega me oleme rääkinud, kes minuga on rääkinud spordikanalist Kalev, sport on sellega rahul. Olümpiavõitja Erki Nool ütleb, et tema koju minnes keerab Kalev Spordi lahti ja, ja siis alles, kui kodus tekib pereliikmetel teise saate vaatamise vajadus, lülitab sealt välja. Ma arvan küll, et et eks see ole üks missioonitundest ajendatud tegu. Seda teab ka Oliver Kruuda kui omanik. Kui tahaksid raha teenida ja sul on raha, mida investeerida, siis spordikanal ei ole küll esimese 10 prioriteedi hulgas. See on ikkagi spordiarmastus, on tahe näidata. Ta neid spordialasid televisioonis, mis paratamatult ei pääse avalik-õiguslik kui telekanalile. Sest eetriaega on nii vähe ja teine selline ülesanne, mille Oliver Kruuda on ise endale seadnud, et näidata Ta mitte ainult pealinnas toimuvat, vaid sporti, laiemalt, tutvusta, sporti, isiksusi. Mina pean seda ja mitte ainult mina eelmise aasta üheks suuremaks sporditeoks Eestis. Mõni aeg tagasi mulle ei meenu, kas oli aasta või pooltäis, tegime teiega intervjuud ja siis küll läbi telefoni ja, ja siis te rääkisite sellest, et te käisite vaatamas maailmas ringi vist tookord Soomes ja sealsel spordikanali ideaali järgi juskui ideid kogumas. Nüüd vaates Kalev Sporti, olete selles mõttes rahul, neid ideed, et mis teil kunagi peas olid, on selles kanalis enam-vähem saanud ka teoks. Ma ütlen siiralt, et, et see, mis praegu Kalev sport näitab, ületab ootusi ja kui teiegi võrdlete urg, elu, Kanavaga neid saateid, mida teeb Kalev sport, siis me näeme, et ilmselt ärilistel kaalutlustel. Soome Urfelu Kanawa näitab rohkem maailmas sporti suhteliselt vähe. Soomes sporti, kuigi see on üks osa nendest ja peaaegu üldsegi mitte ei ole spordipublitsistika urki Loganamas, jaga muudes teiste riikide spordikanalitel, nii et, et see, et näidatakse spordiisiksusi, et on väitlussaated, diskussioon eraõiguslikul, spordikanali üldse on maailmas üsna ainulaadne. Kohatine poliitikasse sekkumine või poliitika spordi vahele panemine teid ei sega ega häiri. No mind ei häiri, ma saan aru, et, et siin on ka tegemist osaliselt paratamatusega, sest ainult spordist kanale ei elada paratamatult praegu on vist ma olen aru saanud, selle kanali senine strateegia reklaami veel ei müüda kanalisse. Pigem püüad, püütakse eetriaega mõningatele institutsioonidele, meie võib-olla on see äriline praam, ma ei tunne seda valdkonda nii hästi. Kahjuks jah, avalikkusele on suuremat huvi pakkunud Edgar Savisaar intervjuu kui paljud spordisaal, et aga ma ei tahaks sellesse kanalisse eeldu sekkuda, mind see ei häiri, ma vaatan seda, mis mulle meeldib. Meie stuudios on külaliseks olümpiakomitee president Mart Siimann. Räägime ühest hästi meeldivast asjast Olümpiakomiteega seoses sellest on ka mitu aastat möödas. Ma mäletan, olümpiakomitee juures on vähemalt teie disoleku ajal alati väga palju ja, ja rõhutatult räägitud tervisespordist. Nädalavahetus oli selja taga, eestlased püüdsid palju kõndida, suusatada, joosta. Käisite mõnel terviserajal? Jah, ma elan Tallinnast 40 kilomeetrit, meil päris terviserada ei ole, aga ma elan metsa ääres, kus on metsarada. Ja meil on abikaasaga küll selline komme, et, et nädalavahetused teeme, tegeleme kepi kõnniga ja nädala sees, siis mina käin ujumas ja abikaasaga võimlemist. No igal juhul on see nagu massipsühhoos peaaegu, mis lahti on läinud, tookord ma veidi selle sõnumi osas, mida olümpiakomitee edastas, rin Umbuslikaga. Pean tunnistama, et asjad on läinud ikka super. Hästi, eestlased on, võib öelda isegi spordi hullumas järjekorrad, igal poolraske on spordiklubidesse löögile saada ja kui rahvaspordivõistlusi vaadata, siis osavõtja skand ainult kasvab, kelle, mille teenes on, mis te arvate, kuidas see asi niimoodi läinud on, miks see niimoodi läinud on? Aga kõigepealt see, et, et rahva elujärg on, on tõusnud, et inimestel on tekkinud võimalused spordisaalides ujulates käia. Kepikõnni kepid ostmine ka tavainimesele ei ole sugugi odav. Ma mäletan, et kui me olümpiakomitee oli üks esimesi, kes tõi selle kepikõnnimaale või nii halvasti ennast väljendada ja siis maksid, maksis kepipaar mingi 600 700 krooni. Kujutage ette, kas, kui sa ei ole just ärimees või, või, või, või heal järjel poliitik, et see nii lihtne ei olnud, nüüd on võimalik osta odavamalt ja samal ajal on, on inimeste sissetulekud tõusnud. Teiseks mitte vähem tähtis ei ole siiski see. Ka olümpiakomitee. Paljud kohalikud omavalitsused eriti on liikumisharrastus, ei ole tähelepanu pööranud ja piisab sellest, kui üks kohalik omavalitsus ehitab Ühe kergliiklustee, nagu öeldakse ametlikus keeles ehk jalgrattatee või matkaraja või, või valgustatud suusaraja või siis jooksu või kepikõnniraja. Ega rohkem ei olegi vaja teha, pole vaja treenerit, pole vaja klubi moodustada ega treeningrihmasid, inimesed hakkavad kõndima. Ja olümpiakomitee teadagi, on Pirita teel ja kui nad seal eest läheb see jalgrattatee ja rulluisutamise tee mööda, siis on nauding vaadata, kuidas pidevalt toimub edasi-tagasi liiklemine erinevates vanustes inimesed. Nii et inimestel on vaja pulsijulgust on avaliku arvamuse liidrit isikliku eeskuju, ma arvan, peaminister on eeskuju, meie presidendi kaasa on, on, on eeskuju, kõnedes kirjutatakse, et nad tegelevad spordiga erinevate aladega, see annab rahvale julgust ja, ja ma isegi mäletan, et ma elan seal haab, sest ma ütlesin Ahapse külas, et kui me tulime abikaasaga esimest korda kepikõnnirajale, siis paljud vaatasid altkulmu. Siimanni pere on nüüd hulluks läinud, et nüüd ilma suuska hakkab, suusatab siin, aga praegu olles paljudele oma tuttavatele sünnipäevaks juubeliks kinkinud just nimelt need kepikõnni kepid ja, ja inimesed ise on selle peale tulnud, on niisugune ajuti päris vilgas kõndimine. Et, et eks see üldine elujärg, selline positiivne suhtumine ees kujud ja siis tingimuste loomine liikumisharrastuse eks ei ole vaja ehitada jäähalli, sest nii nagu Soome kogemus ütleb, et seal harrastussportlased on kaks-kolm protsenti ujulas, ei käida ka staadionil liikumisharrastajaid, need peavad olema ka natuke juba harrastussportlased. Suur spordihall sinna ei lähe liikumisharrastaja, sest mitmel põhjusel Ta ei oska. Ta häbeneb oma keha, tal on alles liikumisharrastaja, mõned häbenevad Kariidedega ega ei ole kõigil nii ilusaid kallid nike riided selga panna. Aga kergliiklustee, metsaraja aja mänguväljak, olümpiakomitee tegi varast tagasi niisuguse ilusa algatuse. EOK tuleb küllase külla, tähendab kahes mõttes, ta tuleb külasse külla. Hakkasime rajama koos kohaliku omavalitsusega väikseid mänguväljakud üle Eesti, need on nüüd 45, lihtsalt väikesed mänguväljakud koolide juures, võrkpalliplatsid korvpalliplatsil ja need toimivad seal. Inimesed. Spordivad kaudses mõttes või teistpidi väga otseses mõttes on selliste väljakute tekkimine ja ainult hea, aga meie saavutusspordile, kuskohast need tippsportlased peaks siis lõppkokkuvõttes tulema, kui ikkagi tänu sellele, et nad varakult õige asja juurde juhatatakse? Meie jutuajamise lõpetuseks võib-olla võikski teema sele tippspordi juurde tagasi sihtida, sest pekingi olümpiamängude alguseni toimumiseni ei ole enam väga palju aega jäänud. See aeg aeg hakkab järjest kiiremini minema. Mitme sportlasega. Eesti arvestab Pekingis. No praegu on, ütleme, reaalsed lootused olümpiale pääsemiseks umbes 50-l sportlasel võib-olla natuke rohkem, aga nii nagu elus, nii ka spordis kõik soovid alati ei täitu, mistõttu. Me arvame, et see arv on 45 ja 50 vahel. Eks ma ütlen, 45, sellepärast et siiamaani on suurim delegatsioon olümpiale läinud Eestist 1924. aastal 44 sportlast. Pareesi võidujooks või võidu jaoks ei käi aga, aga ikkagi see number on ees ja peale selle veel ka Barcelona mängudel oli 44 sportlast. Et see on niisugune arv, mida sel korral võiks ületada. Aga, aga et tähtis ei ole nüüd rekordi ületamine, jätame selle kõrvale, see on rohkem naljaks öeldud, kuid sportlaste arvust sõltub ka sportlasi teenindava personali arv ja puuduvad ka tehnilised vahendid, antakse delegatsiooni käsutusse treeneritele, autod ja nii edasi. Ja selles mõttes on see 45 niisugune arv, kus me tuleme järgmisele tasemele, kus me saame rohkem kaasa võtta massöör siinilist, personali treenereid ja nii edasi. Nii et tõenäoliselt ta sinna vahele tuleb. Praegu on küll sellest veidi puudust. Need ees ootavad suveolümpiamängud. Tulevad ilusad, mis te arvate? Ma ei kahtle, et nad tulevad väga ilusad, nagu. Kuidas Hiina oma asja toimetamistega valmis on jõudnud, olete kindlad, et olümpia ajaks on kõik see, mis lubatud, ka olemas? No seni ma olen käinud korra vaatamas tutvumas olümpiaobjektidega ja, ja aprilli alguses tulevad kõigi maailma rahvuslike olümpiakomiteede presidendid, ei peasekretärid Pekingisse toimub selline traditsiooniline, üle maailma kokku tuleb olümpialinnas, siis on võimalik kohapeal vaadata, praegu meie saavutusspordi juht Martti Raju on, on Pekingis ja ja see informatsioon ütleb, et nad on graafikust natukene ees ja mõtle, et nad sellega toime tulevad. Logistilise mõttes, eestlaste jaoks on see paras peavalu. Kuigi ma kujutan ette mitte ainult eestlaste, ma arvan seda, et on, need on mängud, kus jah, on teatud logistilisi probleeme, aga, aga miks, miks Ateenas ei olnud need probleemikali Ateena sky probleeme enne mänge arvati, et suured liiklusummikud ja lõunamaine selline. Mitte eriti kõrge distsipliin, et te teete, ei tule, ilusad mängud, suurepärased mängud, tulid, transport toimis väga hästi, kuigi kõik jäi viimasele minutile, hiinlased viimasele minutile jätta. No need on maailma suurimad mängud, mitte ainult spordivõistlused ja ja, ja linnade konkurss nende korraldamisele on, on väga suur. Et need õnnelikud linnad, kes seal õiguse saavad, need annavad küll parima ja riigid tavaliselt toetavat, olgu tegemist siis autoritaarse, kommunistliku riigiga või demokraatliku riigiga, ikkagi riik tuleb kanda. Kui te räägite autoritaarses riigis, siis ma ei saa küsimata jätta. Silver Meikar, Reformierakonna liige, Riigikogu liige käis välja plaani, et võib-olla Eesti peaks boikoteerima olümpia, et sellepärast, et inimõigustega Hiina riigis ei ole kõik päris korras. See mõte tambiti üsna vist maa sisse, rohkem väga sellest kuulda pole olnud. No aeg-ajalt poliitikud, ilmselt nii meil kui mujal selle ideega välja tulevad, et ma ei arva, et see oleks kõige parem mõte. Sellepärast et no nii lihtsalt suurriigi kasvatamine ka ei käi, et ütleme, et te olete paha poiss ja võtame sealt mängud ära ja siis sina muudab oma inimõigust suhtumist. Asi on keerulisem, ma arvan, et tuleb Ta ta neid tuhandeid sportlasi, kes on pühendunud olümpiamängudeks valmistamisele ja kui poliitikud võtavad selle võimaluse ära. No see oleks lausa kuritegu ja ma arvan, et, et maailm pärast neid suuri mänge muutub veidi helgemaks ja paremaks, et ei lähe halvemaks ja pinged suuremaks, kuigi need mängud toimuvad kommunistliku seinast mõtteviisi tähtis pole võit, vaid osavõtt maksab tänapäeval olümpiamängudel veel midagi öelda Gerd Kanterile, et tähtis pole võit, ei tasemete jälg Johansonile, ta vastab teile. Ma arvan, et osavõtt olümpiamängudest on tähtis. Võit on veel tähtsam. Mart Siimann, Eesti olümpiakomitee president oli meie külaliseks, aitäh tulemast ja jõudu nii teile kui olümpiakomiteele. Suur tänu.