Ja tere päevast, kalendrikevade alguseni on kolm päeva, külmakraadid siiski pole kuhugi kadunud ning kui päike juba nii kõrgelt ei käiks, võiks väita, et väljas on ikka sügav, kes talv, aga milline aastaaeg meie ühiskonnas praegu on, sellest hakkame rääkima nüüd, stuudios on Evelyn Kaldoja Postimehest ja Peeter Helme ja Mirko ojakivi rahv rahvusringhäälingust Vikerraadiost. Tere päevast. Tere. Tere. No mulle tundub, et Tartu teadusringkondades on ikkagi saabumas kevad, et ma pean siin silmas seda, et kui nädalapäevad tagasi siinsamas saates tuli muretseda sellepärast, et ülikoolilinnas ja Tartu Ülikoolis on maad võtnud selline usaldamatus teadmuse ja teadlaste, aga ka riigi vastu, siis nüüd on kohata märke, nagu lumikellukesed annavad aimu sellest, et kevad hakkab saabuma. Et nüüd on kohata märke, et vähemasti siin Tartus, et ka ülikoolis on hakatud mõtlema, et ikka ilma uurimiseta siiski on raske hinnata, mida kujutab endast keskkonnamõju, et siis üks Emajõe äärde planeeritav tselluloositehas sega, mulle hakkab tunduma, et need Tartu volikogu poliitikud, kes siin Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora epiteete kasutades tuleriita püüavad siis see olukord siiski vist on muutumas, aga no mis nüüd sellel nädalal siis juhtus, et faktidest ikka ka, et esiteks toimus siis Tartu loodusmajas kesknädalal kahe professori Ülo Mandre ja n-loigu üksist Tartu ülikoolist Enn loigu, Tallinna tehnikaülikooli vahest väga kirglik debatt Emajõe vesikonna saasta osas, kus siis möllasid lisaks teadvusele ka emotsioonid ja võitis eile ka rahvusringhäälinguks Stahlis tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo, kes teatas, et tal on Tartu Ülikooli pärast mure, et see, kuidas sealsed teadlased osalevad tselluloositehaseteemalises arutelus diskrediteerib endise Tartu Ülikooli rektor ja siis endise haridusministri sõnul kogu akadeemilist, et debatti, et et kuidas te eile Tallinnas olles debatt, tundub, et tunnete meile siin Tartus kaasa või mis? No ega see Jaak Aaviksoo puhul ka tema ütles ka, et tal on mure oma alma materi pärast, ütlesin ta, meie alma mater, et et ütleme, sotsiaalteadusi tundub, et Tartus tasub õppida, sest sotsiaalteadlaste sõna tundub, jääb nagu peale sõltumata sellest, mida siis nagu reaalteadlased ütlevad, et aga ma ei, ma ei ole kindel, et ma kui ma läksin nagu ülikooli lõpetaja, tahaksin minna õppima mingit sellist, nii-öelda reaalvõi loodusteadust. Et kui sulle annab tõesti ülikond nagu Jaak Aaviksoo ütles signaali, et pole mingit uuringut vaja, et me tunde pealt ütleme, et selle asemel, et oleks ikkagi katse, vaatame, analüüsime siis võib-olla ka mõtleksin kuidagi teistmoodi. No teadlastel on teineteise pärast piinlik, nagu nad siin Eesti rahvusringhäälingu portaali vahendusel teineteisele laiatasid, küll ühel on piinlik ühe pärast ja teisel teise pärast ja eks see eemalt vaadates tundub ka natuke piinlik, et jah, tõsi ta on. Andrus Kivirähk täna kirjutab. Suuri otsuseid tulebki teha tunde pinnalt, aga samal ajal on tunnetega, mis küll ise ju ei valeta, tunded ei saa kunagi valed olla, see häda tundeid võivad jällegi vallandada mingid valed või tead, juhtus nii, et et midagi ei ole teha, ikka tuleb faktide pinnale minna alles faktide pinnalt võiksid siis need tunded hakata tekkima. Kivirähk räägib, tõsi küll, ju ütleme sellisest indiviiditasandi otsuste langetamisest, et ma ei tea, abikaasa valik või siis kusjuures ma arvan, ei olnud ka mõned inimesed üsna ratsionaalselt. Hea küll, aga, aga mulle tundub, et nüüd on küsimus selles, et kui me räägime avalikust sektorist, et see, mida eraisikud omavahel teevad ja kuidas mingisuguste kokkulepeteni jõutakse, et seal võib tunnetel loomulikult seal peabki tunnetel olema suur nii-öelda siis voli, aga kui jutt too käib, ma ei tea, noh, võtame inimese, kes läheb auto ülevaatusele, et kui auto ülevaatust hakatakse tunnete põhjal tegema, siis see ei ole enam nii äge, et või kui ma ei tea, politsei hakkab alkoholijoovet tunnete põhjal hindama, et ma saan aru, et sellised etapid on ka liikluspolitsei liiklusmiilits ajaloos olnud, kus pandigi joonele kõndima ja vaadata, et kuidas tundub. Ei no eks me saame, eks me mingi mingil intuitiivsel tasemel saame aru, et kas kaaskodanik on purjus või mitte, aga me ei hakka talle selle alusel ju trahve määrama, et eks seal ongi alati mingitel asjadel mingi tunde osas ise ka. Aga, aga miks nagu ei ratsionaalne oleks, okei, tehakse see analüüs ära, võib-olla tehaksegi vastu analüüs ära. Seejärel, kui inimestel on mure, et hakkab haisema, hakkab saastama, võtta siis lubadusi. Kui on nii ja nii palju, siis panete kohe oma vabriku kinni. Et, et kas see kuidagi nagu kuidagi nagu teisipidi nagu võtta võtta ette, et küsi konkreetseid küsimusi, ei saa sinna konkreetsed vastused, saa sinna taha konkreetsed lubadused. Peale selle, mida, mis minu meelest on väga inetu isegi tegelikult, mis selles vestluses mitu korda kõlanud väide, mis on täiesti vale väide et Eestis ei ole standardeid selliste asjade ehitamiseks, on küll, on olemas Eesti vabariigi seadused ja need sätestavad väga täpselt selle, kuidas mingisuguseid tööstus, hobisid, objekte võib ehitada ja millistele tingimustele peavad alluma ja millised on need igasugused heitvetes või, või ka õhku paisatavates jääkides mingisuguste ainete piirnormid, nii et seda ei saa nüüd küll väita, et me ei tea, millega siin tegu on. Just et Eestis on isegi olnud ajaetappe, kus on tuumajaama tahetud, et ehitada ja noh, see on küll jäänud ehitamata ja ju siis argumendid ja faktid olid seda keelt, et ei olnud tarvis. Aga ma arvan, et selle nädala kõige olulisemad laused on kirja pannud sellel teemal isegi, et Tartu Ülikooli prorektor Puura, kes andis siis teada, et kogu Eesti ühiskond on selle juhtumi valdu, kusjuures täiendõppeprotsessis, et tõe selgitamiseks on põhimõtteliselt keskkonnauuringud keskkonnaprobleemide sõlmpunktides ilmselt vajalik läbi viia vaja on tagada, et oleksid kaasatud parimad teadlased Eestis ja vajadusel sõltumatut Ekspressieksperdid, siis mujale maailmast läheb mõistlikult. See kõlab täiesti. No mulle tundub, et see ongi, sellest oleks võinud alustada, mitte et meil on, meil on mingisugune hunnik humanitaarkellel, on tekkinud tunne, et nüüd läheb hirmsaks, nüüd Tartu linnale ehitatakse tõesti raekoja platsile mingi hirmus saasteallikas. Ei, siin on siiski olnud loodusteadlased, et kas või seesama professor Ülo Mandre, et, et tegelikult see on adekvaatne, ta kritiseerib, püstitab küsimusi, kiitus ka temale, sest ausalt öeldes ma olen nõus, et, et kui inimene peab öösiti unetundide arvelt nagu tegelema asjaga, mille kohta ongi vähe informatsiooni ja kusagilt keegi hoolitseb ka selle eest, et algandmeid, arva, andmeid juurde tekitatakse siis ekse võidki pahaseks ajada. Aga aga noh, see, et sa võtad ette kohe hoiaku, et ükskõik, mis me juba teame, et maakera on lapik ja me isegi ei lähe tuvastama, kas tasub kolme vaala või kolme elevandi peal. See, see ei ole, see on see, see on see, mida Jaak Aaviksoo juhtis, tähelepanu. Me võtame tunde pealt, seisukohad, miski on vale, selle asemel, et uurida võib-olla nii, võib-olla naa. Ei, mul on selle sellenädalase debati üle juba palju parem meel kui eelmisel nädalal debati üle, sest välja tulid ka need inimesed, kes esitasid pooltargumente. Ma veel kord rõhutan, mina ei tea, kus on tõde, kas see tehas on hea või halb. Ja ma arvan, et tänapäevases ühiskonnas ongi mõistlik, kui sul on võimalikult palju pooltargumente võimalikult palju vastuargumente. Et siis neid argumendi esitavad inimesed, kes asja tunnevad, mitte inimesed, kes tundeid tunnevad. Aga ega see tselluloositehase teema või puidurafineerimissee teema ei ole ju ainukene teema, kus see debatt ehkki ütleme selliste elumerelainete pealt, et sellel nädalal oli ka ju Tallinnas kultuurikatlas koos metsanduspoliitika arutelu ja selle valdkonna teadlased ja huvigrupid ja selles osas, ega see puidurafineerimistehase debatt pole ainus, mis kirgi kütab, et aga ma ei tea, kuidas meie ühiskond on jõudnud sellisesse ajajärku, kus inimesed suudavad langetada seda otsuse, et olgu see siis Saaremaa silla poolt või vastu rail Baltic'u poolt või vastu. Ja oobulusliivakivivarust varude kaevata kaevandamise poolt või vastu, et see käib nagu praks ära, et, et hommikul tuleb probleem ja päeval juba inimene on jõudnud eksperdiks saada ja ta hoolitseb selle eest, et ta leiaks siis kolme guugeldamisega endale veel poolt ja vastu argumente või siis teda tema argument toetavaid argument, noh, ekskommunikatsioonikiirus, mis tänapäeva ühiskonnas lihtsalt mõjub, kohati ka needus, on sellepärast, et usun, et meil kõigil on olnud teinekord olukord, kus kiusatus on Facebooki või Twitterisse midagi kirja panna, enne, kui see mõte on korralikult settida ja seedida jõudnud. Olgem ausad, see tartu asi, eks ta ju see vundament oli ikka rail Balticu juures, et paljud need inimesed enne rääkisid sellest, kuidas raudtee riigi pooleks lõikab, et juba see tekitab olles mõnda aega Tartust eemal elanud teatud skepsist ja kusjuures raudteega seoses ma mõtlen, kuidas raud Ta muudab, kui me vaatame Tartu lähedal Elva linna, mis on tekkinud puhtalt tänu sellele, et sealt jooksis läbi raudtee siis see tekib Rail Baltic tegelikult sotsiaalselt Tartu peaks seisma selle eest, et ta saaks võimalikult palju asju siia. Sest kindlasti see annab eeliseid Pärnule, see annab eeliseid kõigele, mis saab Rail Balticu häälel äärde, et saada siia rohkem ettevõtlust, et saada siia paremad ühendused. Alternatiivühendused tegelikult Tartu linn peaks praegu seisma selle eest. Loomulikult. Peame torkan ja Tartu linn peab seisma ka puhta looduse eest. Ta loodusest ka loomulikult sa ei saa sellepärast muidugi linnas teha prügilasu, et kõik kahmata, et sa pead kõike analüüsima enne, see on normaalne, et keskkonnamõjusid enne hindajat, kui vabriku püsti pannud aga põhimõtet Ta lihtsalt see, kui Tartu võtab siukse ludiitliku masinal lõhkuja nagu seisukoha, et kõik uus on halb. Me ei ehita parkimismaja, sest parkimisvaev on paha. Me ei ehita siia ühtegi vabrikut, sest vabrikud olemuslikult on pahad raudteelõik. Et kui sa ise suhtumine ongi see, et kogu linnavolikogu ja minu meelest mõtteliselt pani seljad kokku ja võttis siukse neoolu tiitliku seisukoha tundus, et noh, ta ongi jõutud poliitilise konsens, kui inimesed teavad, et Tartusse investeerides sul tekib alati mingisugune jama, sest et siin on ju ülikoolilinn ja me ei tee mitte midagi, varsti paneme rahvariided selga, hakkab viis niiskudes tänaval jalutama. Et noh, siis siis see pidurdab veelgi seda, neid halbu protsesse, mis võivad käivitada niikuinii, kui Rail Baltic hakkab teisipidi nagu inimesi ja transporti. Ja ma mõtlesin sellel nädalal ka selgus, et maailmas siiski on selliseid ülikooli linnu, kus on olnud kõigepealt ülikool ja siis tulnud puidurafineerimistehase puidurafineerimistehasest, ma ei tea, aga rääkides oma teisest Tarmo maatorist Göttingeni ülikoolist, siis Göttingeni on umbes sama suur linn nagu Tartu ja seal on traditsiooniliselt ka olnud väga tugev tööstus ja üks ei ole seganud teist, vaid vastupidi see tööstus ongi olnud selline, mis saab tuge ülikoolist ja vastupidi. Ülikoolil on mõnusam olla linnas, kus on olemas ka nii-öelda normaalne infrastruktuur, mis ei ainult ülikooli olemisest või elamisest. Kliinikum saab patsiente, kui sinna rohkem inimesi linnas elab. Tänulikum Eino ega see on ja kogu see Lõuna-Eesti tagama, mis on. Tegelikult see ju arendab kogu Lõuna-Eestit ja Tartu linnal peaks olema teatav vastutus ka selle ees et Lõuna-Eestis oleks töötust ja töökohti ja tööstust. Kui praegu, ütleme selles debatis kohe kiiresti tahta rõõmustada Põlva ja Valga inimesi, siis võiks Ta muidugi rääkima sellest jutumärkides rõõmustada siis kuidas haigekassa otsustas sellel lõppeval nädalal siis sulgeda sünnitusabiosakonnad Põlvas ja Valgas ja see ka niimoodi saator, Ülikooli kliinikum endale siis uusi ravijuhte. Aga tegelikult mulle tundub, et osaliselt seesama puidurafineerimistehase debatt läheb nagu kokku ka Tartus alanud rektori valimistel debatti. Aga kui ma lugesin, mida kaks kandidaati Margit Sutrop ja Toomas Asser ütlesid, siis Margit Sutrop ütles, et vähem on vaja mõttetuid reforme ja Toomas Asser ütles, et ülikoolis on liiga nõrk strateegiline juhtimine ja mulle tundub, et selle puidurafineerimistehasealase debatiga seoses ongi mingid suured kired lahvatanud, mida varem suudeti hallata, aga praegu ülikool oma sõna otseses mõttes peataolekus ei suuda seda teha. Siin on tegelikult kolme ülikooli rektorid ka juba mõista andnud, et nad nägid neid probleeme ette, et need võivad sellisel kujul tekkida, kus teadlased kodaniku positsioonilt astuvad debatti ja kus ütleme, tunded võivad siis fakte hakata varjutama ja ma ise tegelikult ootan suure huviga eelolevaid, rektorikandidaatide debatte, intervjuusid, et. Ma tahaks ka nii Margit Sutropi kui ka Toomas Asseri lahendust nägemust teada, et kuidas teadlasi Peaksid ühiskondlikes debattides käituma, et olgu see siis seesama Tartu tehase teema või et noh, kuidas vältida rollikonflikti, et selge on see, kui teadlane tahab millegi vastu poolt olla, siis kodanikuna tal on selleks õigus, sest teadlane on ka ennekõike Eesti vabariigi kodanik ja nagu Tõnu lehtsaar eile ka siin vikerraadio eetris ütles, et inimesele ei saa ette heita seda, kui ta on looduskeskkonna reostamise poolt ja, ja ta nii-öelda hoolib ühiskonnast, et see on nagu väga õige mõte. Aga kui teadlase positsioonilt kui ta eksperdina siseneb, siis erinevalt poliitikust, ma arvan, ei peaks tegelema pooltõdede veendumuste, emotsioonide levitamisega või mis teie arvate? Vastutustundlik poliitik ei peaks nendega tegelema, vastutustundlik poliitik võiks siiski võtta nagu võtta sellise rahuliku suhtumise, mitte Te kütma üles hüsteeriat, mille puhul ma alguses mõtlesin, et Rainzo Foraasis näitlejana Foraažist mängib. Antud juhul mitte, aga kui poliitik alguses ma vaatasin mõne puhul, et huvitav valimised või milles asi on, aga siis mul hakkab. Mul on veel suurem hirm, kui ma näen, et see ei ole mitte isegi küüniline kalkulatsioon, vaid inimene ongi lihtsalt nagu inimene, kes peaks ise teiste ees külmapea säilitama, on samamoodi ära kantud mingisugustest sellistest suurtest tunde lainetest, et et mitte ainult teadlased olid ka poliitikud võiksid võtta nagu rahulikult ja ratsionaalselt. Vähem silte, vähem kiireid hinnanguid, see, kas keegi on ära ostetud või ei ole, ära ostetud, et võib-olla kuulaks ta kõigepealt ära ja, ja kui keegi on ära ostetud, siis ma arvan, see on. Selles mõttes on väga oluline probleem, et kui ma kutsuks ikkagi inimesi üles rääkima nendest kahtlustest, et kui te teate, et kusagil on keskkonnamõjusid saanud osta-müüa niimoodi, et ühiskond on kannatanud, kus teaduskaitsepolitsei on selle jaoks, kus tead, teadusuuringuid on raha eest mõjutatud, et see on probleem, see on kuritegu ja kui see on päris mure, siis selles See on, sellega tegeleb kaitsepolitsei ja sa peaksid. Kui on tõesti kodanikuna sulle mure, siis sa peaksidki võtma ühendust kaitsepolitseiga, et see võib ka täiesti tõsiselt olla, et siis tulebki tegutseda seal loomulik. Nüüd me oleme teaduseetikaminutid ära pidanud, et ma ei tea, kas läheks sigade juurde. See juba see jutu viimane ots juba jättiski sellise tunde, et räägimegi juba järgmisest teemast, kus on ju ikkagi väga kõva korruptsiooni kom oponent juures, aga mina ütleksin seda sigade rahastamisasja sisse juhatades, et sellist Eestit me tahtsimegi. Me olemegi jõudnud põhjamaale, see on põhjamaine korruptsioon, keegi ei liiguta kilekotiga raha, vaid tegu on väga keeruliste võimusuhteküsimustega tõestada on äärmiselt raske. Nii, sellel nädalal on siis Postimehe vahendusel Eesti avalikkuse ette rullunud siis see, milline vahel võib olla poliitika olemus, et küsimus pole vaid ütleme sellises klassikalises riigi juhtimisteenuses muutumises, vaid ka selles, kuidas poliitilisi hoobasid kasutatakse siis ära erinevate toetuste määramisel timmimisel. Et kui meil on siis praegu selline poliitiline kultuur, kus ametis on minister, kes peab poliitika osaks seda, et toetada Duste sellisel kujul ümbertegemine, kus siis tema erakonnakaaslane ja erakonnakaaslastega seotud isikud või seotud ettevõtjad, et saavad vana määrusega võrreldes raha juurde. Et see on osa poliitikast ja ma arvan, et siin ongi see probleem, millest tahaks rääkida, et, et või, või kust see probleemi kese teie jaoks. Üllatanud see, et kui vähe on sellele reageeritud, sest see paistab nii selgelt kahtlane juhtum, et me kirjutame, aga nagu inimesed nagu võtavad seda kui sellist. Nojah, aga seal on, seal on kõik osapooled on rääkinud, et minu meelest see asi paistab päris kahtlane, et miks me, miks me selle üle tormiliselt ei vaidle. Nii on ja noh, iseenesest on ju juhtum küll mingis mõttes keeruline, nagu sa Mirkoga eile raadios rääkisid, sa tegid intervjuu, uudis plussis, Eestimaa Talupidajate Keskliidu kaheksa juhi Kaul Nurmiga et mingis mõttes on see lugu keeruline nagu mingis mõttes väga lihtne minu meelest Kaul Nurm võttis selle jutu lõpuks väga ilusti kokku, ta ütles, et poliitika ja asjaajamine ei pea mitte ainult õiglane olema, vaid peabki õiglane näima ja just nimelt sellesse probleem siin praegu ongi, et ta ei näi õiglane. Nojah, siin ütleme, kui laiemalt hakata kohe rääkima, et tee laiemaks viia, siis ma ise loodan, et ühel päeval Euroopa liidus saabub selline põllumajanduspoliitika, mis on toetuste vaba, et ma ei tea, Evelin Kalda, kas ma olen liiga optimistlik? Ma tahan, ma tahaks seda, mida ütleb selle selle peale ma ei tea, Ivari Padar näiteks, kes seisab vist vastupidi jah, et seda küll, et, aga, aga eks selles suunas vaikselt liigutakse ju. Seal on muidugi erinevad faktorid, esiteks on see, et me teeme liiga ülejäänud maailmale, ütleme Aafrikale, et kuskil seal ise tööd, ärge tulge meie juurde, samal ajal me subsideerimine oma oma põllumajandust nii suurel määral, et nendel ei ole lihtsalt konkurentsivõimelisest, meie maksame oma kartulile õunale nii palju peale. Ütleme nii, et Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ja vabaturusuhe on umbes selline, et sovjetlik põllumajanduspoliitika ikkagi kahvatub selle kõrval ja mõjub väga lihtsa nähtusena. Et las aafriklane kasvatab oma seda tomatit ja las ta saab meie turule ja et seal on muidugi juured on väga kaugel, teise maailmasõjajärgsetes aastates, kui põllumehed olid veel tugev huvigrupp tänapäeval, eks, eks siin ole ka oma oma osa selles, et põllumehed ei ole enam väga suur osa valijaskonnast, sest palju tööd teeb ära masin. See ei tähenda, et me peaksime oma põllumehed välja suretama, aga küll, aga seda, et, et see sissetulek ei saa siiski põhineda toetuste Aga kui sul on, ütleme, ükskõik missugune selline toetuste skeem, siis see oma olemuselt põhjustab alati ebaõiglus, kui me mõtleme selle peale, kuidas käib Euroopa liidus, siis ühtse põllumajanduspoliitika raames kogu see vaidlus ja arutelu selle üle, et kellele palju, millistest Nendest maksta, siis on olemas võimsad lobigrupid, pidid, Euroopa liidus on väga hästi komisjoni tasemel reglementeeritud see, et milline inimene millisest organisatsioonist kuidas pääseb, ma ei tea komisjoni voliniku juurde peadirektoraadi ametnike juurde, sellest jäävad jäljed maha, aga milleni ma jõuda tahan, Eestis on probleem selles, et meil on inimene, kes siis seisab sektori huvide eest, kes tõenäoliselt ajab selles mõttes üllast asja, et kui vaadata seda, mis toimus ütleme siis seakasvatuses ühel hetkel, kui see Aafrika sigade katk oli jõudnud Eestisse, kui tuhandeid loomi nädala jooksul lihtsalt tulid. Ja sektoris oli probleem. Aga nüüd, mida me tagantjärgi näeme, siis on alati võrdsamatest võrdsemad ja see on nagu see, et ja Eestis me ei saagi nii-öelda, ega me ei teagi siis, kuidas need asjad käisid, et kes kelle juures käis, mida rääkis, sest meil lobireegleid, kui selliseid ei ole. Ja mida oleks vaja paljudes teistes valdkondades ka ju meile väike riik ja nagu üks inimene või mitut asja teha ja sealt tekibki selliseid silmi. No mul käis hoopis seda problemaatikat lugedes selline ketserlik ja vastupidine mõte peast läbi. Kas meil ongi vaja eraldi põllumajandusministeeriumit, äkki neid otsuseid tehaksegi liiga politiseeritud, liiga kõrgel tasemel, äkki kuluks hoopis selline lahendus ära, et põllumajandusministeeriumi asemel oleks meil majandusministeeriumis põllumajanduse osakond ja kõik need otsused langeksid nii-öelda madalamal teatavasti siis kas just professionaalsemale, aga vähemalt vähem poliitilisel tasandil? No vot, kui nüüd me oleme juba riigireformi. New Yorgi osa sellest muidugi tuleks panna ka keskkonnaministeeriumi alla. Kui seal on maaelu küsimusi nii hoolega läbi mõeldud, mõte oli lihtsalt üks selline peast läbi käis, et, et äkki neid asju on natuke liiga palju politiseeritud arvestades seda. Hea küll, traditsiooniliselt on põllumajandusilmselt iga eestlase enesepildile väga tähtis alustades kasvõi meie kirjandusklassikast, aga kui me vaatame meie ühiskonda, siis põllumehed moodustavad sellest ju ikkagi väga väikese loomulikult olulise tänuväärse osa, aga siiski väga väikese osa. No ja siin kindlasti oleks oponente, kes räägiks, kui tähtis on see, et üks riik suudab ennast toiduainete toidu muidugi muidugi. Paraku ongi oluline, et ega me ei saa, ei saa muidugi väga lahmides ka minna, et need inimesed teevad tegelikult ikkagi suhteliselt, et rasket ja väga spetsiifilist tööd ja see nõuab nõuab ka teatud mõttes riigi tuge, et me ei saa päriselt öelda, et nad ei. Et võtame kõik toetused ära, vaadaku ise, kuidas hakkama saavad, südamega eriti euroopatingimustest. Praegu aga ma ei tahtnud absoluutselt seda öelda, ma tahtsin ikkagi jõuda selle selleni kogu see asi on praegu politiseeritud ja, ja väga selgelt. Ta on see asi ühe erakonna monopoliks tehtud. Halbasid just, et üldiste asjade juurest jällegi detailide juurde minnes ehk metsast puid ka vaadates siis selle seatoetuste skandaali juurde tulles, siis minu jaoks on seal kaks küsitavused, et esimene on see, et miks sisuliselt esimesel tööpäeval pidi siis värske põllumajandusminister või siis moodsa nimega maaeluminister Martin Repinski hakkama tegelema just seatoetustega ja teine küsimus, et miks moodustatud sõltumatu ja sektoriüleste või ülese põllumajandus ja maaelu arengunõukogu kõrvale veel ministeeriumisse, siis veel ka ministri nõuandev kogu, mis siis esimesel hetkel oma erakonnakaaslasest Urmas lahe ära politiseeritud, et siin küsitakse, et kas keskerakondlane siis ei või olla ministri nõunik? Võib küll, aga küsimus on just selles, et see, kes omab sektoris ärihuve, kes saab riigilt toetusi, kes saab anda nõu määrust kinnimiseks sinna sisse on kirjutatud juba eos huvide konflikt, et kas keegi selles kaasuses seda huvide konflikti on praktiseerinud, ma arvan, seda näitab aeg ja ütleme, et kui nagu see Kaul Nurm ütles, siis riigi juhtimine ei pea mitte olema aus, vaid ka näima. Ausõna, et praegu mulle tundub, et kui keskerakondlaste arvates juriidiliselt oli korrektne, siis siin paljudele inimestele see ei näi, ausõna, et vähemasti toetuste rahas kaotanud Lääne-Virumaa seakasvataja Ermo Sepp. Ta ütles otse välja, et tema sai raha vähem temale. Tundub, et on ebaõiglane. No siin ongi, palun, kus on need lobireegleid, et tundub, et justiitsminister peaks oma tööle käiku juurde panema, et neid ongi vaja meid ja see ei ole. Kuna meil on väike riik ja ühed inimesed teevad samu asju või ühes valdkonnas ongi tihti 0,5 või 0,75 eksperti siis mingit pidi on need asjad paratamatult teisipidi seal ikkagi sakas, loobud oma teatud ärihuvidest. Sakas tõesti, müüd maha? Annad, annad kuidagi selle asja üle, et sa ei oleks samal ajal nagu ühe käega annab, teisega võtad, et seda, seda on vaja seni, kuni neid reegleid ei ole, see peaks olema ministri asi, see peaks olema peaministri ja siis see peaks olema ka poliitikute asi käituda. Ausalt, Sõime, kui ta, nagu, kui tekib küsimus, sa pead seda seletama. See meenutab sellist nagu ümmargust lauda, mille otsas istub minister ja siis on hästi palju toole ja siis seesama Urmas Laht käib ühe kooli juurest teise tooli juurde, ütleb sellest positsioonist, ma soovitan teha nii sellest positsioonist, nii. Tekibki küsimus, et millises positsioonis ta siis seda nõuannet andes nii-öelda on, et ma saan aru küll jah, et seal nii-öelda juriidiliselt on üritatud seda ministri nõunik kogu asja siis lahendada niipidi, et seal on seitse inimest ja otsuseid võetakse vastu kollektiivselt. Aga ega me keegi ei tea, millised rollid või kui mõjukad on üks või teine inimene selles nõuandvas kogus. Et kui jah, ütleme, et 99-st üheksandast aastast on põllumajandusministeeriumi juures juba olemas selline esindusorganisatsioon, mis siis esindab siis sektorit laiemalt ja mis on konsensuse alusel, ma saan aru kokku lepitud, siis miks nagu teha veel veel esindusorganisatsiooni esindusorganisatsioon. Kahtlaselt välja kuidagi, et ootamatult on tekitada vaja mingisugust üksust Aga mis mind veel selle teema juures murelikuks teeb, siis ma rääkisin sellel nädalal väga mitmeseakasvatajaga, et mitmeakti aktiivse põllumajanduspoliitikuga ka ja kõik teadsid kui ühest suust, et oma nime all seda teemat kusagil avalikult kommenteerima ei taha tulla, ei taha nad riskida oma koha ja äriga. Et see on nagu selles mõttes hirmutama, et hirmutav, et mind paneb natukene muretsema ja sunnib paluma, et kui see nii on, siis ärge tehke, ärge tehke nii. Postimees ütleb ka sedasama. Tänases Postimehes kirjutab restor Kristo Berenson, et Postimehes on nädal aega otsinud mõnda seakasvatajad, kes oleks valmis seda asja kommenteerima, aga aganad pole suutnud kedagi sellist tabada, sest Urmas Laht on lihtsalt niivõrd mõjuvõimas mees, et sead, saar, see, see ei ole Postimehe probleem, ma võin kinnitada, et ka minuga, mitu inimest omavahel suhtlesid, aga ütleme, et kui ma palusin, tuleks ka vikerraadio eetrisse, siis ütleme, oli jah, igasuguseid vabandusi, aga ei tahetud. Ei, no aga siis tuleb jälle julgustada inimesi, võtke ühendust kaitsepolitseiga, kui te, kui te ei taha meediale rääkida, ma arvan, et kaitsepolitsei ehk aitaks tagada teie anonüümsuse ja uuriks seda korruptsioonijuhtumid, kui teile tundub, et seal on, kuuluvad hea meelega muidugi? Ei no päriselt-päriselt tuleks tegutseda, tööd on ka, tuleks tegutseda, ei Toilas kaebamas käia. Nii. Aga kui üks vana laulusalm ütles, et meil on Kallas, meil on Kirsipuu, siis nüüd on endiselt nii, et Kallas on, aga uut kirsipuud veel pole ja see Kallas on loomulikult Kaja Kallas, kellest on saamas Reformierakonna uus esimees ja küll aga on ilmet võtmas erakonna uue esimehe meeskond, et tema tulevane peasekretär või siis Reformierakonna tulevane peasekretär võiks olla Kertu valdaru, nii selgus eelmisega pühapäeva õhtul Kert Valdaru tutvus, siis võib, teda tutvustati ka Reformierakonna fraktsioonile esmaspäeval. Aga ma, see veel ei ole loomulikult kindel, et kas Kert Valdarust, esiteks saab Reformierakonna juhazecreata kinnitama jah, ja sinna on veel aega, see on juhtub alles aprilli keskel ja vaadates seda, kuidas Postimees on käima tõmmanud sellise erakonna musta pesu pesemise enda külgedel, siis siin võib veel kõike juhtuda. Tõesti. Aga küll näitas, ma arvan, Kaja Kallas oma esimese sammuga käies siis välja peasekretäri kandidaadi erakonna tuumikule, et selles osas on ta noh, ütleme proovinud kohta kätte näidata, et uued, see uus tegevjuht uued inimesed, kuigi jah, Kert Valdaru on Reformierakonna liige juba olnud mõnda aega, aga ta ei kuulu või ei ole kuulunud Reformierakonna tuumik, kus seda ei ole olnud üheski leeris sellises võtmepositsioonis ja ma arvan, et see on nagu pigem selline manifestatsioon, et või, või sõnumi saatmine, et nüüd hakkavad asjad muutuma, ma ei tea, kui kaugele muidugi Kaja Kallas selle sellega minna saab, et poliitikas on vaja ka liitlasi ja nüüd kindlasti hästi palju sõltub sellest, et milline see Reformierakonna uus juhatuse koosseis on, et Kaja Kallas võib sattuda sellisesse olukorda nagu praegu on Hanno Pevkur, kus Ta on küll esimees, aga kui juhatuses sellist ülekaalu ja noh, ütleme kombineerimise võimalust ei ole siis lõpetavadki niimoodi nagu Pevkur. No see on üks üks variant jah, aga et kui ma vaatan teisipäevast postimehest, mis on minu meelest küll ajakirjanduslikus mõttes äärmiselt kummalise käigu teinud, ehk valinud ühe Eesti erakonna sisetülis selgelt poole nimelt on siin juhtkiri pühendatud sellele kohe kaane peal on suurelt kirjas must mäng ja siis on Risto veerenud sonilt veel leheküljel kuus lugu pane mäng oravapesas kus on nagu väga selgelt näha, et kuidas Hanno Pevkur loobib Kaja Kallasele kaikaid kodarasse ja katsub tema ametisse asumise võimalikult põrgulik, kuidas teha nii, et see, see ei räägi just sellisest väga heast erakonna sisekliimast. Aga pigem see Jahjust ei räägi erakonna sisekliimast, nüüd on küsimus selles, et ma saan aru, et sa viitad sellele, et eelmisel nädalal juba Eesti Ekspressis ilmusid nii-öelda siis data käit või kuidas selle nimi iganes oli, et mille üle me nädala, aga, aga minu meelest üldsuse veerandsoni lugu? Mul on hästi kummaline, kus ta räägib sellest, kuidas vaene Hannu saaksin nüüd peksa ja temast tahetakse väga halb pilt maalida. Aga selle loo puhul muidugi juba lugedes tekib küsimus, et huvitav, huvitav, kust küll sellised andmed, sellised seisukohad, sellised mõtted pärineda võivad väiksemad, reformima, erakonnast pärinevad, ma arvan täpselt. Aga ei, see selles mõttes on kindlasti huvitav see protsess, ma arvan, selline selline. Meil on õppinud politoloog siin stuudios, et. Et Evelin, võib-olla sa oskad selgitada, et kui ongi nii, et ühes erakonnas on erinevad huvigrupid, ühed suhtlevad siis Eesti meediaväljaannetega, teised suhtlevad Ekspress Grupi väljaannetega, ma saan aru, et meil juba kisub siin natukene selliseks. Rein Langi. Ma ei lähe peente, ma arvan, et siin igasugusel asjal, et maailmas on palju rohkem juhuslikkust kui sellist süstemaatilist, ühed ühte, teised teistega. See võib nii olla, aga, aga ma ütleksin veel kord seda postimeest lugedes nagu üsna selge, et ametist lahkuv Hanno Pevkur tahab jätta enne avalikkusele mulje, et kui tema ametist lahkus, siis oli kõik korras ja, ja siis võimalik, et ta tahab seda kunagi tulevikus ära kasutada, kui Kaja Kallase juhtimisel kõik nii sätendavalt ei lähe nagu Kaja Kallas seda ise soovida. No ma ei tea, võib-olla sa kuidagi arvenitud liiga tõsiselt sellesse kõigesse selles mõttes, et ma saan aru, et kui leht kirjutab, siis leht peab ka oma sõnade eest vastutama ja allikad peavad olema head ja faktid peavad olema kontrollitud. Ja siin on muidugi see, et kui Hanno Pevkur ütleb, et erakonna rahaasjad on korras, siis meie ei saa seda teada, kas see nii on, keegi meist ei saa seda teada, see on lihtsalt tema sõna ja kui tulevikus selgub, et see nii ei olnud, siis noh, me ei saa neid asju teada. Kui leht esitab neid asju faktide pähe, siis see on natukene liiga julge samm. Minu meelest. Ma ei antud juhul ka ma ei näe kummalegi poolele erilist liiga tegemist, sest ma kardan, et nad võidavad mõlemad sellest, sest see on nagu mingisugune seebi, neid meenutatakse sulle kogu aeg, ükskõik, kas sul on ühes või teises lehes, sa saad, nad on opositsiooni. Ei, nad saavad nii palju tähelepanu, nad on Eesti kõige populaarsem erakond ja tänase Postimehe kajastamist. Et noh, et, et ju siis 34 protsenti Eesti rahvast on sellest huvitatud seal, nende partei Tegelikult siiski suurem protsent Eesti elanikest 34 protsenti eestlaste hulgas nende toetusi veel kõrgemale. Jah, kas Eesti suure või väikse tähega, aga et siis ma arvan, et võidavad tegelikult mõlemad osapooled, sest nad mõlemad saavad tähelepanu. Inimesed saavad kujuneda oma sümpaatiad, antipaatiad ja lõppkokkuvõttes muidugi summana, nende hääled lähevad ühte kaussi. No nii, see on aga, aga lihtsalt ma ei noh veel kord, et vaadates nii-öelda kõrvalt, kas üks opositsioonipartei peaks aasta enne valimisi enda uut juhtkonda vahetama sisetüli ja kisa ja poriga loopimise saatel, mina arvan, et see ei ole neile mõistlik, aga lõppude lõpuks on see nende enda asi, et kui ikkagi asjad, rahulolematut seal on ja nad tahavad seda kõik avalikkuse ette tuua, siis jõudu neile. See on isegi Reformierakonna puhul muhtus, sest muidu need vanasti suutsid nad oma pesu rohkem pidada pist pesta kinnistes ruumides, kui mõni teine. See oli see siis, kui tegemist oli valitsuserakonnaga, ma just miks ma kõnetasin sind kui politoloogiat, ma just tahtsingi, pigem nagu mõista seda, et mis juhtub kas või poliitteoorias, võib jah, et erakonnaga, kes läheb opositsiooni, et ma saan aru, et see võimukaotus selles mõttes võib tekitada teatud probleeme, et kui sa ei suuda, ütleme siis inimeste omavahelisi suhteid läbi erinevate majanduslike hoobade. Rahul, tigedaks. No vot, selleni ma tahtsingi jõuda. No aga, aga ma ütlen, et sa ei saa öelda, et see neile peaks 100 protsenti kahjulik olla või pruugib sellepärast et nad saavad tähelepanu, sa saad, sa saad, sa oled kogu aeg pildis, see ei pruugi olla kahjulik. Enne kui ma jah, reitingute nimel tuleks siis tegelikult ju proovikivile, Reformierakonnale saab olema eeloleval neljapäeval riigikogu juhatuse valimine. Ma kujutan ette, et kui Hanno Pevkur asub Kaja Kallasega koostööle, siis ehk ta võib isegi Reformierakonna kandidaadina riigikogu juhatuse valimistel saada aseesimeheks? Sõnastan isiklikult ilmselt jah, väga oluline, aga kui seda koostööd ei ole, siis ma ei tea, mis peaks Hanno Pevkur jätkama, et miks need inimesed, kes ei ole rahul sellega, et, et seda musta pesu pestakse leheveergudel ja raadioeetris, et miks nad peaks on salajasel hääletusel Hanno Pevkuri poolt hääletama, aga, aga noh, see oleks muidugi tõeline kaos Reformierakonnale, kui aseesimehe kohast oma sisepingete tõttu üldse ilma jäädakse, et see oleks natuke hale küll, puht teoreetiliselt on võimalik ja kui ma siin ka üks päev aktuaalsest kaamerast vaatasin, kuidas Artur Talvik siin üritab tekitada segadust nii koalitsiooni kui ka opositsiooni pidades, siis see muidugi pani selles mõttes natukene muigama, et kahel pool korraga segadust tekitada on päris keeruline, aga, aga mine tea, mine tea. Noh, eks see on selline. Artur Talvik olid käitumine, mille tulemusena ta on korduvalt iseenda erakonna ridades segadust tekitada. Aga jah, et see, kelle nägu on Reformierakond, et selles osas me oleme siiski targemad alles 14. aprilli õhtul, et kui on selge uue erakonna juhatus või uus erakonna juhatus, mitte uue erakonna, et siis on see võtmekoht, et siis sellel ka, kes erakonna riigikogu võtmepositsioonide kandidaadid on, et üks asi on ju see, et kui juhatuse liikmed paika saavad, aga siis hakkab see tõeline võitlus, mis seisab ees ju kõikides erakondades, kui alustatakse kusagil seal suvel sügisel järgmiste riigikogu valimiste nimekirjade komplekteerimist, et esimene vaidlus ja kes üldse kandideerima lastakse, sest kas 125 nime sobist olla riigikogu nime kandidaatide nimekirjas ühel erakonnal ja siis on ju küsimus, et kes on üldnimekirjas siis seal võimalikult tipus ja kes saavad valimisringkondade esimeseks teiseks numbriks, kellele parteid hakkavad ka siis kampaaniat tegema, et, et need on põnevad hetked Eesti poliitikas? On küll ja see viib meid muidugi täpselt selle erakondade reitingutabeli juurde ka, kus ei ole muutusi, väga täpselt ei ole muutusi juba kolmandat kuud järjest on ju sotsiaaldemokraadid umbes 11 protsendi peal nad neljandaks langenud seal nagu justkui kinnistunud, nüüd juba nende neljandaks oleks ja ma küsin siin jälle sedasama asja, mida ma siin saates varemgi olen küsinud, kas ei oleks neist äkki mõistlik mõelda juhivahetuse peale enne valimisi, see võiks neljaki kasuks tulla? Ma arvan, kaotada on rohkem, kui võita, näed sa mõnda uut säravat juhti, liidrit? Ma ei oska niimoodi öelda, aga lihtsalt Jevgeni Ossinovski on niivõrd kinnistanud ennast teemadega, mis talle ainult negatiivset tähele pannud, toovad ta kuidagi ei suuda sellest välja rabeleda või ei taha. Ja mul on küll väga raske ette kujutada, milline saab olla see optimistlik, positiivne ja sotsiaaldemokraatidele suuremaks toetust toov sõnum, millega tema valimistele läheb. Nagu siin nalja teha, siis sotsioloog Juhan Kivirähk soovitas mõelda rohkem varamaksudele ja siis noh, sealhulgas siis kinnisvaramaksule ja luksus luksusmaksudele, et äkki võiks sotsiaaldemokraadid vahelduseks rääkida millestki muust kui sellest, et rahvast rohkem maksustada. Aga no raske on rääkida nendest teemadest, ma kuulasin lõppeval nädalal soovitan kõigile, et raadio kahes saates agenda käis Jevgeni Ossinovski, kus ta rääkis pikalt sellest, mida ta oma alkoholipoliitikaga saavutada tähendab ja niivõrd hästi argumenteeritud juttu, ma pole tükk aega Eesti ühe poliitiku suust kuulnud, aga vaata kui ei huvita mitte kedagi, on juba on juba saavutanud väga halva kuvandi ja ta võib seda põhjendada, kuidas ta tahab, aga siit me jõuame selle sama tunnete maailma juurde tagasi, millest ma saate alguses rääkisimegi. Inimeses on tunne, et see neile ei sobi ja lihtsalt kutsun sind üles rääkima faktidest ja argumentidest, mitte sellest, mis sa tunned. Aga siis jah, et kui need reitingud veel siis seal alumises otsas suuri muutusi ei ole, aga, aga vabaerakond ja IRL võitlevad seal siis valimiskünnisega sotsiaaldemokraadid on populaarsuselt neljas erakond seal 11 protsendi peal. EKRE on kinnistamas oma kolmanda erakonna nii-öelda positsiooni 18 protsenti ja siis on nii-öelda see noh, meistrite liiga Reformierakond ja Keskerakond, kes seal siis esimesel 34 protsenti toetust ja teisel 24 protsenti huvitavat, Keskerakond on oma toetust natukene kasvatanud. Miks see sind hämmastab? Sest ma ei teagi, kas, kas ma olen, kas mul on midagi vahele jäänud või nagu pole märganud, et nad oleksid astunud veel mingisuguseid samme, mis tingimata nende populaarsust tõstma oleksid, mitte midagi jubedat siin teinud oleksid, aga pensionitõusu lubatakse siis pensionitõus on käes ja siis juurde tuleb ka veel. Ja siis ma kuulsin eile, et ka kui EAS-ist jääb natukene raha üle, siis ka selle võiks jagada pensionäridele. Ja eks ilmselt sees ongi. Inimesed vaatavad, mis neil kontodel on, uue süsteemiga ka see võib-olla natukene aitab. No et mina sain enda tüdinenud seaks vihastama, sest et ma oleksin pidanud peaaegu et juurde maksma, aga kuna see summa jäi alla 10 euro sisse, ümmardati nulli peale. Tulumaksu täitmisest, aga see veel Peeter rooli. Selle eelmise süsteemi käega, see, mis nüüd on, kuidas arvestatakse, pensionit on juba juurde tulnud siiski sellel aastal paljudele. Et on küll need pensionärid, kes peavad juurde maksma, aga on ka neid, kes saavad, saavad juurde. Et seal on tegelikult, et noh, enne seda oli jutt sellest, milline saab olema uus maksusüsteem. Nüüd inimesed vaikselt hakkavad loomulikult järgmine aasta siis tuludeklaratsiooni päevil on, et see viimane tõehetk, aga aga tegelikult nad juba praegu ju nagu tunnetavad seda, et see mingisugune esimene jutu juturing on läbi ja nüüd on siis vaatamise aeg, et võib olla. Täpselt sellena märkimisväärselt hämmastav, kuidas me hakkasime rääkima Reformierakonnast, aga jõudsime märkamatult Peetri eestvedamisel siis Ossinovski nii. Ja siis me jõudsime Keskerakonna, nii et, et ma ei tea, mulle tundub, et korra siiski võiks peatuda ka Reformierakonna uuel peasekretäri kandidaadil Kert Valdaru, et mis, milline nii-öelda suurus. Millise suurusega on tegemist ja mis Reformierakonda sellise noh, peasekretär kahtlemata on erakonnas üks oluline tegelane, sest kui erakonna esimees on tegevpoliitik, kes reeglina kulutab oma aega, siis noh, paljudele kohtumistele ja erinevate erakondade esimeestega suhtlemisele ja kui erakonna esimehel on eriti head ajad, siis saab temast ka peaminister, et siis peamini peaministri parteis, peasekretäri roll on väga oluline, et me võime siin rääkida, alates sellest rahastajatega tuleb tegeleda ja nii edasi ja nii edasi, et kas Kaja Kallas keegi oskab teist kommenteerida? Kaja Kallase valikud kaadripoliitika osas. Ma arvan, et nii Kaja Kallas kui Kert Valdaru ühendab üks asi, see on nende väga hea võime inimestega läbi käia, suhtlemisoskus. Ja ma ei tea, kas see on see, mis nad kokku on viinud, nad vist ei õppinud ülikoolis koos või minu meelest ülikooliajast tunnemate nendest. Aga igatahes on nad selles mõttes küll sarnased inimesed, mõlemad on inimesed, kes suudavad väga erinevate inimestega hästi läbi käia ja ja seda on öeldud ju Kert Valdaru varasema karjääri kohta ka siseministeeriumi haldusalas ja nüüd viimased alati võib, seni veel on ta juhtinud Astangu kutserehabilitatsioonikeskust. Ja, ja need on kõik sellised kohad, kus tuleb väga erinevate inimestega lävida ja tundub, et see on Valdur suurim tugevus. Sotsiaalmeedia on kaotanud ühe hästihoitud saladuse, Kurt Walter paljastati, aga ma arvan, et vikerraadiokuulajatele väga kuulajate seas väga palju Twitteri kasutajaid ei ole, et võib-olla selle Remargiga selle teemakäsitlusega lõpetaks. Aga homme vali 70 protsenti Venemaa elanikust 70 protsendiga Venemaa uueks presidendiks, korduvalt selles ametis end tõestanud ja järgmisel ametiajal ka 70 aastaseks saava Vladimir Putini, mis jutluse ajad? Vaatasin eile Putini pöördumist, kus ta teatas, et Venemaa tulevik on vene rahva käes ja rahvas ise otsustab, keda nad valivad. Kuidas valivad džässi selle teema juures ERR-i portaalis minu meelest? Kas, kas selle teema juures on veel millestki rääkida või kogulik? Kogu see oluline sai selles ühes lauses ära öeldud, et valimistulemus enne valimispäeva on teada, et me enam-vähem teame siis aktiivsust ja seda protsenti, et ma ei tea. Piisas vist ikkagi väga kõrgeks ei prognoosikat sellega see vist 70 tuuri, et noh, et inimesed, inimesed on nii kindlad, et nad jätkavad jätkavad sellesama presidendiga, et nad ei tunne ennast väga motiveerituna vist välja minema. See teeb ka Putinile muret, noh muidugi, mis nagu võltsib selle vähe ära pane olla nojah ikka 70 noh, mis sa nagu noh, tegelikult nii-öelda ebameeldiv moment seal reaalselt olla võib, on see, et tegelikult Venemaa siiski mingis mõttes ebastabiilsetes oludes ei saa välistada mingeid jamasid ala terrorirünnak, kui teil midagi sellist valimiste ajal seda nad korraldavad reise, välismaalast, rajanik nagu ohutuid, piirkondi küll. Ma ei, ma ei taha kellelegi midagi halba, aga ma lihtsalt ütlen, et, et ma arvan, kui me mingitest üllatustest valimistel rääkida saame, siis mitte sellest, kellele, kuidas hääled antakse vaid sellest, et midagi kriminaalset kuskilgi. No see on muidugi tänases Euroopa Venemaa pool ja et tõesti Dagestani ja nii edasi ja Tšetšeenia, et aga küllap Vene julgeolekujõud on ka selle peale praegu päris palju mõelnud. Et loomulikult nagu see süütud tsiviilisikud ükskõik kus, kannataks, et see ei ole, see ei ole kunagi hea. Muidugi võis ju natuke teoritiseerida, aga ma ei tea, kas seal mingit mõtet on, et kas sellel Sergei Skripali ja tema tütre mürgitamise ja ja nüüd Venemaa uuesti ägenenud konfliktis Läänega või täpsemalt Suurbritanniaga, kas sellel võib valimistel mingi mõju olla? No ma vaatan just eile õhtust uudist, ehk siis kui Putiniga jätkata, siis uudis eile õhtust räägib nii, et Briti välisminister tri Boris Johnsoni sõnul on äärmiselt tõenäoline, et korralduse kasutada närvimürki Inglismaal elava vene topeltagendi vastu andis Venemaa president Vladimir Putin. Jutt käib siis topeltagent Sergei Skripali ja tema tütre tere mürgitamise juhtumist, et Boris Johnsonil on kõik teada. Boris Johnsonit ma ei oska öelda, ta on niisugune tuntud ka siukse suure suuvärgiga mees, aga ma arvan, et kui briti luurega teenistused seda arvavad, siis neid on põhjust uskuda, et olen lugenud siin isegi mingeid kommentaare, mis ütlevad, et Venemaa on neid mõrvu korraldanud ka seetõttu, et emassiks nende luureteenistus on olnud lihtsalt väga hea ja venelased on selle peale pahased. Ma ei oska öelda, see võib olla ka brittide endale saba kergitamine, aga no nad on suutnud veenda ka NATOt. Nad on suutnud veenda teisi liitlasi ameeriklasi pika vinnaga, sest Donald Trump jällegi jäi nagu venima selles küsimuses. Ega öelnud kohe, et see tekitas mingit teatud võbelusi. Kohe. Me oleme brittidega sul muid muresid, muidugi ta lasi välisministri, kes ütles kohe, mõistis hukka, venelased lasi välisministri selle peale lahti, et see jättis veidike kahtlase mulje, aga õnneks ta pärast seda suhteliselt kohe kinnitas ära. Jah. Venemaa puhul ma arvan, et pigem, kas nüüd valimised neil ei ole nii tähtis ju selle valitsemisvormi juures praegu, et valimistulemused, aga neil on, ilmselt on kasulik, kui jääb jätkuvalt mulje, Vahes kimbutab Venemaad. Ja kui britid teevad avaldusi, NATO teeb avaldusi siis ja loomulikult see meile ikkagi pikemas perspektiivis kasulik, pluss teine asi. Lääs kimbutab Venemaad ja on ainult üks mees, kes suudab meid kaitsta. Ja, ja siis on veel lisaks stalinistlik sihuke enesekehtestamine, et Venemaa võimalikele tulevastele topeltagentidele või muidu võimuvastastele saavad nad nüüd näidata, et minge kuhu tahate, te võite brittidelt või kusagilt läänest asüüli saada, me saame teid kätte. Skripali avaldusega samal päeval ju kägistati ära Inglismaal ka Aerofloti endine direktor ja Boris Berezovski sky lähikondlane. Nüüd on alustatud mõrva uurimist, et kui siin nagu sa võid langeda põhimõtteliselt nagu tuumarünnaku ohvriks miini mastaabis või keemiarünnaku ohvriks võisid, lihtsalt kägistatakse kodus ära. Et sa ei tunne enam kusagilt turvaliselt. Vot see on niuke. See on sõnum ennekõike ikkagi siis Putini Venemaalt kõikidele nendele agentidele, kes töötavad siis julgeolekusüsteemis, et meid ei reedeta. See tekitab hirmu riigiaparaadi ees igasugust hirmu. Et sa võid olla agent, sa võid olla lihtsalt kuidagi pahuksisse sattuda võimudega et see on niisugune väike stalinismi poiss, mis seal nagu idaneb. Teine asi on muidugi see brittidele tekitada tunnet, et aga tühjagi. Me võime teie territooriumil teha, mida te tahate. Ja kuna see läheb ilusasti allapoole artikkel viit siis sa ei lähe kremli pommitama. Selle peale. Aga muidugi, teine aspekt, mille peale ma mõtlesin, on ka see, et see mõjub kahtlemata väga hästi ju Suurbritannia praegusele valitsusele, mis on ju olnud buss igasuguste jamadega ja nüüd on neil hea võimalus näidata ennast tugevana ja sellise rahvuslike huvide kaitsel oleva, eriti kui sul on sanktsiooniliider. Jeremy Corbyn, kelle vastu nüüd lõpuks leiboristid ise hakkasid mässama, et Corbyni nagu sihuke raketi tei. Vääriline sähvatus Briti Parlamendis oli. Oli üsna silma. Aga ta ehmatas ka ise ära ja taganes sellest päev hiljem. Jah, kuigi see, mis ta Guardianis reedel kirjutas, seni nii ja nii, et see oli ikkagi niisugune nagu pika hambaga. Aga, aga Theresa May ja sul on õigus, Peter, et Theresa May, tundub, et tema aktsiad on läinud üles. Mulle tundub, et Briti konservatiivide edu pandiks ongi Jeremy Corbyn, et mida kauem Jeremy Corbyn püsib siis Töölisparteijuhi ametis. Jah, muretult, sest et inimesed vaatavad, et sa lähed valima, ega sulle need konservatiivid ja need ükskõik, kas sa oled Brexiti pooldaja või vastane, see partei on selles küsimuses nii lõhki ja mõlemat pidi lollusi teinud, et et sa ei tahaks neid nagu valida, aga siis sa vaatad jah, kas ma nüüd tahan vana marksisti endale peaministriks? Okei, ma ikka valin neid, et või siis sa ei lähe leiboristid võib-olla valima üldse, sest et sa ei taha vana märksisti toetada ja veel vähem peaministriks, et eks ta mängib seda jah ja aga positiivne noot on see võib-olla vähemalt Eurofiilse inimese seisukohast, et britid on hakanud tundma ka väikest kahetsust Brexiti osas, et siin-seal on näha artikleid. Oi õudust, Me olemegi üksi. Et okei. Noh, tegelikult ka ei ole, NATO tegi väga jõulisi avaldusi. Aga aga noh, et nad saavad aru, et ka igasuguseid, näiteks Venemaale sanktsioone saab kehtestada siiski ennekõike Euroopa liit, Venemaale sanktsioone saab hoida Euroopa Liit, Nato ideeni. Aga mis te nendest vastusammudest arvata, et britid saatsid välja 23 vene diplomaatia on täna, nüüd on Venemaa vastusammuna andnud teada Interfaxi vahendusel, et nemad saadavad välja ka 23 Briti diplomaat ja noh, eks seal diplomaatias üsna tavaline, et me oleme ka Eestis siin kohanud, et kui tabatakse mõni vene luuraja, siis kas kusagilt Peterburi konsulaadist või Moskvas suursaatkonnast saadetakse sama palju meile ka koju tagasi. Et see on, ütleme selline pariteetsed alused. On see klassika klassika, aga teine asi on see, et minu meelest on ka mõista antud, et see ei pruugi jääda viimaseks asjaks, et britid mõtlevad ja kalkuleerivad, sest täpselt samamoodi nagu venelased on kalkuleerinud rünnaku allapoole, artikkel viit tahavad ka britid kalkuleerida, nii et nad annaksid küll Venemaale ka vastu sealt, kust haiget teeb. Aga samas ei läheks nagu kuidagi selliseks, et Venemaa hakkaks reageerima natuke liiga tugevalt. Olgem ausad, me oleme Venemaa piiri ääres, Meil on siin Briti pataljon. Me ei ka ei taha tegelikult, et Venemaa on väga tugevalt reageeriks ja britid ei saa ju teha vastumõrv. Ühes suuruses tahaks veel rääkida korra siit juba jutust käis läbi, aga trump vahetas. Ameerika Ühendriikide president Donald Trump vahetas siis oma välisministri lõppeval nädalal välja. Pikalt seda teemat vist ei ole tarvis sisse juhatada. Kui trumpsud suhtleb oma rahvaga tviitide keeles, siis ega me ei saa ju seda teadet ka muul viisil vahendada. Maik pom ja S-i direktor saab uueks riigisekretäriks. Ta hakkab tegema fantastilist tööd. Aitäh sulle, Rex Tillerson teenistuse eest. Siina happelist saab uus CIA direktor ja esimene naine, kes on selleks valitud õnnitlused kõigile, et kas teie saate aru, mille eest ta tillersoni õnnitles. Ylesse toast lahti. Sest ei, tegelikult aga, aga probleem on selles, et CIA veel ei ole saanud uut direktorit. USA veel ei ole saanud uut välisministrit, sest enne seda on vaja senati kuulamisi. Ja enne seda oli vaja veel eile vallandada FBI asejuht ametist ööpäev enne pensionile jäämist, nii et ma pean ausalt ütlema, et kogu see inimeste karneval seal muutub minu jaoks juba suhteliselt jälgimatuks. See on jälgimatut, aga põhiline on see, et paljud ametikohad on täitmata. Et nüüd ei ole USA-s välisministrit. USA välisministeeriumis ei ole väga palju tipp mõlemad, sellepärast et need paljud läksid juba suhteliselt kohe kui trump võimule tuli alguses ära ka karjääridiplomaadid, mitte ainult demokraatide poliitilised ametnikud. Nüüd ei ole seal isegi välisministrit, kui mingiks jamaks läheb, kes vastutab, kes langetab otsuse, kes annab USA nimel sõnumi, et sul on mõttelised ainult kaitse poole peal on inimesed olemas. Diskelle tool vist ei, kõigu. Rahvusliku julgeoleku nõunik Eicher Mäkmaastril keeletool vist päris tugevalt kõigub. Eile oli uudis, kus kinnitati, et teda ei kavatseta vallandada, mis mõjus? Kuumas Washington Posti, kes on üsna hästi informeeritud valge maja asjadest, sest valge maja lekib kui põrguline. Et nende andmed on trump, otsib enne kellelegi asemele ja siis hakkab seda vallandama. Ainult mängi jõuaks, muutus Trumpi senises käitumismustris. Ta teeb neid otsuseid ikka väga emotsiooni pealt, küsiks selle saatejuhtmõtte juurde tagasi. Head saatekülalised, ma tänan teid ja kui jõuda Ameerikast tagasi siia Kodu-Eestisse, siis meil on võrreldes valge majaga ikkagi, mida ka lõppeval nädalal lehtedes hirmutada. Iseloomustati, kui maailma kõige halvemad töökeskkonda, siis meil on ikkagi suhteliselt rahulik. Aga Evelyn Kaldoja ja Peeter Helme olid täna Mirko ojakivi koos rahvateenrite siis järgmisel nädalal siin stuudios võtavad juba koha sisse Taavi Eilat, Merilin Pärli, Neeme Korv, kena päikesepaistelist päeva ja uute kohtumisteni.