Tere ja rahuliku vaikse laupäeva jätku, kristlik maailm on homse ülestõusmispüha ootuses ateistlik. Eesti on sotsiaalmeedia postituste kohaselt juba neljapäeva õhtust munade värvimise lainel kuid Touri ruumile kohaselt oleks siiski õige aeg neid mune värvima hakata alles homme. Kellaga munad värvitud, siis ärge laske end toimunust häirida. Vastupidi nautige nüüd vaba aega, sest rahva teenrid alustavad ja täna oleme eetris taas kolmekesi Heidit Kaio, ajakirja pere ja kodu peatoimetaja ja Peeter Helme ning Mirko ojakivi vikerraadiost. Tere teile. Tere. Tere. Kuidas teil, Peeter ja Heidit, kas munad on värvitud ja pasha valmis tehtud? Ei, ma, ma, mina ikkagi üritan ortodokssed käituda ja alles homme munasid värvima hakata, kusjuures, kas sa tead, et selle aasta suur moetrend on mitte üldse mune värvida, vaid kasutada looduslik värvi mune näiteks siis kas pruune või kolla või kollaseid või, või siis või siis siniseid, et neid, mida nagu siis vaba käigu, kanad ise munevad ja, ja sellist ei kasuta neid sellise värvina, nagu nad siis parasjagu on, või siis näiteks vutimune ilma värvimata kasutada. Ma tahtsin just öelda, et siis ma lähengi pärast poodi joosta vutimune jah, täpselt, ehk siis mune enam ei värvita, vaid valmistoodang ja juba kanalas valmis meisterdatud. Täpselt kanalast valmistoodang, et see on selle aasta selline mahemoetrend. Aga kui nüüd teemade juurde minna, siis ma alustaks ehk isegi hajatumate teemadega täna ja saate lõpuks jõuaks oktuaalsemate teemade juurde nagu Venemaa ja demokraatliku maailmasuhted või siis ka eesti argipoliitikaga. Alustaks hoopis ühest paar nädalat maailma köitnud teemast, mis puudutab siis maailma ühe väärtuslikuima ettevõtte Facebooki ja tema klientide vahelisi suhteid, ehk siis teemad, mida suured tehnoloogiad võtad meie andmetega, teevad, et noh, selle teema eellugu on siis pikk ja Facebook on siis sattunud skandaali keskmesse pärast seda kui Ameerika Ühendriikide meedia teatas Donald Trumpi, 2016. aasta presidendivalimiste kampaaniameeskonna palgatud andmeanalüüsifirma. Cambridge Analytics varastas 50 miljonilt Facebook'i kasutajalt profiili andmed, et luua Sist tark kvara valijate valikute prognoosimiseks ja mõjutamiseks. Ja kui aastaid pidas Facebook kogu seda kasutajate andmete turvalisuse teemat vaid maine riskiks, siis nüüd on ettevõtte lõpuks aru saanud, et tegemist on äririskiga ning kui nad midagi otsustavalt ja kiiresti ette ei võta, siis ettevõte võib väga kiiresti hakata kasutajaid raha kaotama ja see on ka hakanud juhtuma. Okk on oma väärtuses juba miljardeid kaotanud ning ka kasutajad lahkuvad. Alanud on siis massiline Facebookist lahkumise laine, et ka Eestis on seda trendi natukene märgata, et kuidas teil, Peeter ja Heidit, kas ma eile märkasin, et te olete sarnaselt minule endale Facebookis veel olemas ja pole teinud ühtegi teadaannet, et näiteks ma ei tea esimese aprilli saabudes sealt lahkute, et teie plaanite jääda? Ja plaanin jääda ja, ja ma oletan, et, et Facebook jääb alles hoolimata kõigest, et, et see on, et see on saanud mingisugust mingisuguseks inimeste põhivajaduste osaks või mingisuguste vajaduste, näiteks üksindustunde või, või sotsialiseerumise vajaduse nagu Katiakset, et Facebookil on suurem ülesanne kui, kui ainult see rahaline perspektiiv ja, ja ilmselt, et inimesed käituvad, ütleme võib-olla turvalisemalt või teevad mingisuguseid samme, et nende kontode kontode info ei oleks niivõrd isiklik. Aga, aga ma arvan, et paljud, enamasti enamik inimesi siiski jäävad Facebooki kasutajaks, aga ma tõesti olen ka lugenud välisajakirjandusest üsna põhjalikke selliseid step by step või samm-sammu haaval kirjeldusi, et kuidas oma Facebooki kontolt kustutada näiteks mingeid andmeid või kuidas nagu teha mingi selektsioon, et mis, missugused andmed sul seal on või mis ei ole. Aga tõsi on see, et selle Facebookis käitumise ajalugu, et see on ju alles ja jäädvustanud No Facebooki on muidugi vara veel maha võtta, samal ajal tuletame meelde ka selline suhtlusplatvorm, nagu Orkut on jätkuvalt alles, ehk siis platvorm võib tegelikult väga kiiresti muutuda, selleks ei olegi palju vaja, piisab mingisugusest trendimuutusest. Aga mis puudutab isikuandmeid, siis tegelikult ju juba paar aastat tagasi, Mark Zuckerberg Facebooki looja kurtis selle üle, et Facebook ei täida seda ülesannet, milleks tema selle omal ajal leiutas, ehk inimesed ei jaga eriti palju iseenda kohta käivat. Laias laastus jagatakse anonüümseid kassi pilt ja lõbusaid interneti meeme. Aga inimesed jagavad järjest vähem iseenda kohta käivat ja ma ei usu, et see on mingisugusest teadlikumast riskikäitumisest tulenev vaid see on lihtsalt ka mingisugune trend. Ei viitsita, ei tunta huvi, isikliku jagatakse ainult oma lähedaste sõpradega, aga mis puudutab kogu seda nii-öelda andmeleke, kes ja siis ongi naljakas ju, et sa praegu välja tuli, see on kogu aeg teada olnud, kogu aeg on need riskid teada olnud ja sellest räägibki täpselt ja nüüd ühtäkki siis nii suure kella küljes, et. Võib-olla on ikkagi suure kella küljes, sellepärast et, et, et need mõjud on nii suured, et me räägime ikkagi USA presidendivalimistest ja. Siis oli neli aastat varem ka, kui Obama oli siis kui Obamat valiti, siis ju oli ka täitsa avalikult teada, et kasutage internetist pärit olevatel andmetel põhinevaid algoritme ja seda peeti siis ju väga nutikaks ja toredaks käiguks, mis toob suured valimised inimestele nii-öelda koju kätte. Vabandust, Mirko, et võib-olla siin on ka, mis selle loo keeruliseks teeb, on see, et, et me, et me, me oleme kogu aeg teadnud, et need andmed on kasutatavad. Aga samas samas anname endale aru, et, et Heidit Kaio kohta käiv info ei ole tegelikult Facebookile üksikuna huvi pakkunud. Nagu ma ütlesin, on jah muidugi, et pakume huvi, selliste andmeklompidena pakub huvi, mingisugune trend ja sa pakud kindlasti huvi või ma ei tea keskealise naisena Euroopast või midagi sellist, et me kuulume mingisugustesse suurematesse rühmadesse, mis teeb meid huvitavaks. Jah, ja ma kõigepealt enne, kui kuulajad jõuavad Peetri apsaka kusagil kommentaariumis meil ära parandada, siis Orgut siiski on juba kinni pandud selle ära ja, ja seal mina jõudnud seal olla lihtsalt aasta-kaks tagasi, oli nii-öelda viimane võimalus oma andmed sealt alla laadida või nendega midagi ette võtta ja, ja ma nüüd ei teagi, mis nad lõpuks nende andmetega tegid. Nathan Reilitalist olemas Google'isse reit on veel olemas ja need Peeter, sa jõuad. Aga siis ma nõustun teie nii-öelda nende mõtetega, mis puudutavad seda. Üksiku inimesena me Facebookile huvi ei paku, aga, aga ma olen ka lugenud selliseid noh, ütleme poliitilise mõjutamise erinevaid teaduslikke ja poolteaduslikke artikleid, kus räägitakse ka sellest, et põhimõtet tavaliselt 80 kolme kliki Facebookis jälgides on võimalik öelda selliselt, et noh, suhteliselt kindlalt, kelle poolt näiteks Peeter Helme järgmistel valimistel hääletab, lihtsalt luuaksegi selliseid algoritme suurte andmemassiivide pealt ja, ja see on nagu selles mõttes hirmuäratav ei teata, mis me minevikus oleme Facebookis teinud, mida jaganud, aga, aga see meie mingisugune käitumismuster, see ennust lubab ennustada seda, mida me tulevikus teeme, ehk siis me oleme ka asja teadlikult ei tea jah, just ja see on nagu selles mõttes hirmutav, et meid kasutatakse esialgu seda kasutatakse ära niimoodi, et meile lihtsalt pakutakse erinevaid kaupu kui teenuseid ja tooteid. Ja, ja siis nüüd on küsimus selles, et vaadates seda, kuivõrd palju seda maailmas just poliitikud kasutavad siis kuidas mõjutatakse meie poliitilisi eelistusi või kuidas üritatakse meile hakata poliitiliselt meeldima ja see on küll selline nagu rätsepaülikonna moodi valimiskampaania ja see on ausalt öeldes natukene tekitab loomulikult on see on tegelikult äärmiselt hirmutav tendents, sellepärast et see ei puuduta Facebooki üksi. Kui praegu on võib-olla kõne all sind Facebook, siis siin tuleb ikkagi mängu, see lihtne ja ebameeldiv tõde, kõik, mis on võimalik, see tehakse ära ehk siis kui ka praegu kuidagi Facebooki Lucille päitseid pähe üritatakse panna seadusandluse kaudu, näiteks siis on selge, et kui selliste algoritmide põhjal inimeste käitumisega individuaalse käitumise ennustamine võimalik on, siis see on see, mida tulevik meil meile toob. Kuidas, et seda tõesti kontrollida, noh, see on, ma arvan ilmselt 21. sajandi suurim väljakutse õhtumaisele demokraatiale üldse, sellepärast et see on ikkagi täpselt see saatan, mille me ise oleme loonud, see ei ole mingisugune selgelt identifitseeritav oht, nagu selleks on islamiterrorism või, või ma ei tea, mingisugune poliitiline äärmuslus ja demokraatiavastasus, vaid see on ikkagi selle ühiskonna enda leiutis. No ja ega siinsamas on siis juttu olnud sellest, et või, või see peamine põhjus, miks see Facebookis skandaali suur on, on see, et sellega mõjut mõjutatud siis valimisi demokraatlikke, just nagu demokraatlike võiks siiski demokraatlikke valimisi üle kogu maailma ja samas oli ka hiljuti üks lugu sellest, mismoodi jälle Läti üks erakond kasutas sellesama Cambridge Analyticsi teeneid ja nurisesid väga selle selle üle, et need võeti väga palju raha, aga tulemus nad ei saanud. Ehk siis on võimalus see, et, et need algoritmid igas keskkonnas ei tööta. Siis on vaja väga suuri inimhulki, lihtsalt et nad töötaks, et tõenäoliselt on Läti või Eesti selliste ühiskondlike protsesside suunamiseks natuke liiga väikesed. Võimalik jah, Nigeerias ma saan aru, et Cambridge Analyticsi ühe taseme juht suisa karistati selle eest ära, et lubati ka seal teha valimistel korralik tulemus, aga mida ei saabunud, oli tulemus ja, ja fataalset tagajärjed sellele lubajale. Aga mis on kurb, nende suurte korporatsioonidega on see, et noh, põhimõtteliselt Nad ikkagi kasutavad ära inimeste teadmatust, oma jõudu ja positsiooni, et see on ju üsna tavaline, et näiteks oma mobiiltelefoni või Aipäädi sa laed mingi rakenduse, et kui paljud neist loevad üldse läbi need punktid, et mida selle rakenduse allalaadimisega seal nõustuda, et millega sa nõustuda, et ma arvan, et mitte keegi, et ma olen huvi pärast umbes korra elus seda vist teinud ja juuksed püsti tõusnud ja olen otsustanud, parema ööune nimel ma seda tulevikus ei tee. No selgub näiteks, et kui sa installid endale või laed alla siis Facebooki enda rakenduse, siis annad vaikimisi oma telefoni, kontaktide, lugemise õiguse, sa jagad selle rakendusega oma asukohta. Rakendus saab vaadata sinu kalendrimärkmeid, kasutada positsioneerimis, telefoni, kaamerat, mikrofoni ja nii edasi, et noh, on ju ilmunud ka luge lugusid, mis väidavad, et Facebook suudab ka laual seisvat telefoni ära kasutada oma huvides, nii et sulle märkamatult kuulevad, mis taustaks toimub. Et sellist andmemahtu tõenäoliselt, et ma ei tea eestikeelset kõnet analüüsida ja aru saada, mis seal toimub. Ja seda veel ei suuda, aga nüüd ongi küsimus selles, et millal selleni jõutakse, et, et see on selles mõttes hirmutav. Aga samas seda kõike öeldakse, et see toimub meie huvides, et paremaid teenuseid meile pakkuda ja nii edasi, et tegelikult see ongi. Me seisame ühe väga suure murrangu lävel, mis tõenäoliselt jääbki vähemalt praegu elavatele inimestele väga võõristavalt ja see ongi see, et me peame kuidagi iseenda elu kohandama sellega, et väga paljud otsused meie ees teevad ära nii-öelda jutumärkides lähevad masinad ja see on juba praeguseks kohale jõudnud väga paljud asjad ju paljud masinad, mida ma igapäevaelus kasutame, on niivõrd keerulised, teevad niivõrd spetsiifilisi andmeoperatsioon ja milleks me ise sellisel kujul võimelised ei ole. Me meil ei jäägi muud üle kui usaldada või siis muutuda ludiitideks, peksta kõik need puruks ja minna metsa elama. No ja, ja, ja samas on ka see, mis, mis antud juhul välja tuli selle Cambridge Analyticsi skandaali puhul siis see, et, et isegi kui inimesel on ettekujutus, et ta kontrollib ennast Facebookis, et ta ei noh, nagu näiteks postita endast ülemäära isiklikke asju või, või üleüldse väga ei laigi mitte kederailb inimese kohta väga palju täpselt ka see räägib inimeste, kus ta tõesti väga palju jah, seda tihti näiteks luurajatest sõbrad ei tee. Aga, aga samamoodi, et selles skandaali käigus siis on need andmed koguti tegelikult mingisuguste opakate ankeetide käigus, mida ilmselt paljud teist on teinud Facebookis, kus sa saad määrata seda, et kas sa oled mõne ajaloolise tegelasega sarnane või kas missuguse filmitähega seal kõige rohkem väliselt lennud meenutad. No vot, ma väldin selliste tegemist, mulle ka väga kahtlased, või mis loom sa olid eelmises elus? Eelmises elus sellised opakad hästi lihtsad, mõne sekundiga täidetavad ankeedid, mida kasutas siis 270000 inimest, mitte väga suur kogum inimesi, aga siis üks Cambridge'i teadlane Aleksander koogan summeeris need kogemused kuu- ja müüs siis 700 kuni 800000 dollari eest Cambridge analüütiksile ja sellest kogumist võimendust siis see, et et lõpuks nende 270000 inimese sõprade andmed olid ka siis nagu selle valimis valimiskampaania, noh, nagu instrumendid. Just ja mis ongi selles mõttes probleem, et hea küll, ma saan aru, et Peetril on huvi teada saada, et mis ajaloolisele tegelasele ta sarnaneb, täidab ise ankeedi ära, see on Peeter teeb oma andmetega, mis ta tahab, aga mina olen Facebookis Peetri sõber ja praegu põhimõtteliselt Facebook lubaski teha niimoodi, et kui Peeter täitis seda ankeeti Sa ei peasugusele loomale ta sarnane. Just kõigi sõprade andmeid ja minu andmed läksid ka koos Peetriga sinna sama Cambridge Analyticsi suurde andmelattu, et, et see on probleem, et täisealised inimesed ikka suudavad ise otsustada seda, et kas nad tahavad jagada kellelegiga oma andmeid või mitte ja keegi teine ei saa selle eest küll õigust anda. Aga jah, ühesõnaga valitsustele ja liikmesriikidele siin suur väljakutse, et ma arvan, et praegu on säärane võimalus. Facebook ja tegelikult veel suurem probleem on ju kuu küll, kes sisuliselt Ta kogub meie kohta märkimisväärselt rohkem igapäevaselt andmeid. Kui ma ei tea, sul on Gmaili konto, siis kõik sinu meilid käivad ju läbi Google'i serverit. Neid töödeldakse, ma saan aru, nüüd ka loetakse läbi, jällegi sinu enda huvides, et ma tea, olete tähele pannud, et kui eks tellite endale pording passi või siis ma ei tea, mis see eestikeelne pardakaarti just Gmaili aadressile siis sinu telefoni tekib justkui nõiaväel kalendri märge sellel sellel kellaajal, sellest sellest väravast väljub lend sinna, et sa peaksid kodust juba praegu lahkuma, et jällegi sinu abistamise huvides. Mind näiteks saadab Google iga päev tööle, kutsub töölt koju, et ta on ilmselt saanud aru, et ma liigun mingitel kindlatel kellaaegadel ja siis ta annab mulle teada, et praegu läheb sul koju jõudmiseks nii ja nii palju aega, et hakka hakanud astuma. No vot, ühel pära, see tuleks saata su abikaasale ja kui sa siis paar minutit hiljem uksest sisse astud, siis tekib kohe küsimus. Ja ühel päeval, kui sai lahku sellel kellaajal, mil guugel arvab, et sa peaksid lahkuma, siis saabub Google'i poolt sulle äkki tulevikus Heidit, mis on sinuga juhtunud, kas sa oled haige? Et vot see ongi see nii-öelda prognoositav tegevus, et aga mis me nüüd selle, ma saan aru, me oleme kirjeldanud seda elevanti nüüd ühest nurgast ja teisest nurgast, aga, aga mis nüüd siis ikkagi selle teema lõpetuseks tavainimesele soovitada, ma tea ennekõike ka iseendale, et tuleb ikkagi arvestada sellega, et nii Facebook kui ka Google koguse tegelikult digitaalne maailm suuresti on nagu oma maja välissein, et kui palju sa sinna kirja tahad panna, et tegelikult, et on see kõik ühel hetkel teistele nähtav ja sellega tuleb arvesse. Eks ta nii ongi ja lõppude lõpuks selle vastu, kuidas nii-öelda selliseid implitsiitselt andmeid kogutakse, ei saa midagi teha, aga me saame ikkagi hoolitseda selle eest, kuidas me ise tahame välja näha, kui palju me tahame oma privaatsusest, et välja rääkida ja tuleb arvestada lihtsalt sellega ka, et väga palju sellest, mis me enda kohta ütleme, see ütleb ka nende inimeste kohta, kellega me seal Facebookis siis nii-öelda ühenduses olema. Ja ma arvan, et kodanikena peame olema lihtsalt nõudlikud nõudlikud võimude suhtes poliitikutele poliitikute suhtes, et nad nende suurte andmegigantidega või suurte firmadega siiski peaksid võrdseid läbi. Äkki on siin noh, antud juhul siis tegelikult Euroopa Liidu tasandil käivad läbirääkimised, aga see on, see on ka siis meie asi kodanikena seda nõuda ja seda toetada. Nii, aga kes tahab, loomulikult võib jällegi vaba maa vaba rahvas kui tahate, kustutage oma kontodel, aga, aga ühel hetkel lihtsalt võib hakata igav. Nii, minu jaoks täiesti ootamatult on taas päevakorda tekkinud selline teema, nagu seda on vaktsineerimine kuidagi arusaamatult on selles pihta saanud ka minu ja Peetri tööandja ehk rahvusringhääling aga kui kuidagi vähem kirglikult sellele teemale läheneda, siis kuidas selle vaktsineerimisega nüüd on, et kui on olemas teadlased, on olemas arstid, on olemas riik, terviseamet, tervise arengu instituut, tutt veel, ma ei tea, maailma kogemus ja haigekassa teadmine ja ühiskonnas on kokku lepitud, et meil on rida oht niisugune nakkushaigusi, mille vastu vaktsineerida. Selle asja nimi on siis riiklik immuniseerimiskava, mille eesmärgiks on siis tagada laste ja noorukite õigeaegne ja kõikehõlmav vaktsineerimisega hõlmatus. Vaat kui keeruliselt kirjutatakse terviseameti koduleheküljel, aga noh, selleks siis hangib riik ise kõik olulised kavas ettenähtud vaktsiinid, Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid siis tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite mumpsi, lastehalvatuse HPV ja b-tüüpi emofiil nakkuse vastu. Kas seda kõike on vaja? No hea küsimus, kusjuures siin on oluline tähele panna see, et, et need kõik need vaktsineerimised on vabatahtlikud ja üldiselt on noh, tänapäeva meditsiin pidanud seda tohutu suureks võiduks, et need vaktsineerimised on vabatahtlikud ja tasuta. Et see on siis. Me oleme nagu kokkuleppeliselt seda siiani pidanud lääne ühiskonna tohutu suureks hüveks mis on näiteks kättesaamatu arengumaade arengumaade inimestele ja see, et näiteks Aafrikas vaktsineerimised on järjest suuremat hoogu võtmas peale me jällegi nagu rahvusvaheliselt tohutult suureks sammuks sellise globaalse heaolu loomisel. Aga nüüd siis on tõsi see, et Euroopa hakanud käima nagu natuke tagurpidi käiku, tõsine, et vaktsineerimised on olnud olemas olnud juba ju pärast esimese maailmasõjajärgsest ajast ja ka esimese vabariigi ajal oli Eesti riigis jumala suured teemad vaktsineerida või mitte, et see oli see, see pole üldsegi mitte väga uus teema. Aga miks see nüüd just sellel aastal on väga suurelt üles kerkinud, ei ole tegelikult üldse mitte juhuslik. Sarnased artiklid nagu viimasel nädalal Eesti Ekspressis on ilmunud viimase viimaste kuude jooksul enamikes Euroopa suurtes väljaannetes ja põhjus on see, et, et me võime rääkida, et üks väga tõsine nakkushaigus ehk leetrid on tagasi. Nad hakkasid üks paar aastat tagasi hiilivalt, kui ma ei eksi, siis esimene puhang oli USAs Disney Disneylandis laste lõbustuspargist, kus mingi kriitiline hulk lapsi said nakkuse, aga nad on hiilivalt hakanud tagasi tulema ja, ja nüüd nüüdselt nüüd just hiljuti avaldatud andmete järgi põdes eelmisel aastal Euroopas 20000 inimest leetreid ja seda noh, tänapäeva meditsiini seisukohast võiks öelda, et, et noh, mis siis, et, et igasuguseid asju põetakse ja tegelikult põevad ju paljud ka gripi, mis on ka samamoodi ohtlik siis siis leetrite puhul teevad selle selle haiguse nagu ohtlikuks noh, mitu asjaolu nendest üks on see, et arstid nimetavad seda maailma üheks kõige nakkusohtlikumaks haiguseks. Jällegi võiks öelda, et noh, jumal, sellega gripp on ka väga nakkusohtlik, samuti on ka gripp väga suure tõenäosusega surma põhjustav, et mida suure tõenäosusega vaid selle tüsistuste hulgas on, on näiteks surma surma risk täiesti olemas, samamoodi on ka leetritel leetrite puhul on veel üks väga noh, nagu tõsine, tõsine argument see, et, et lisaks surmale, mis võib-olla mõnikord tegelikult päris hea lahendus põhjustatega tugevate võite põhjustada tüsistusena hajukahjustust või ka pimedust, mis on juba natukene selline noh ütleme, tõsisem tõsine teema ja veel kolmandana on, on leetrite puhul ka see, et vaktsiini kestus enamasti enamasti vaktsineeritakse, lapsi on mõned kümned aastad, püsib see immuunsus ehk siis ehk siis ka tegelikult juba keskealised ja vanemad inimesed satuvad siis haigestumisriski, kuigi nad võivad olla noorpõlves vaktsineeritud. Ehk siis ainuüksi see, kui kui leetrid hakkavad, nagu ühes riigis ringlema on, on oluline riske paljudele paljudele inimestele, et et see ei ole ainult vaktsineerimata jäetud probleem. Aga mis, nagu veel nende vaktsineerimiste juures võib-olla tähelepanu väärne on, kuna meil on ka siin tegemist poliitiliste analüüsi saatega, siis siis vaktsineerimisvastased on traditsiooniliselt sellised riigid, kus on muuseas väga tugev siis selline EKRE-laadsed, rahvuslik natsionalistlikud liikumised. Et näiteks on Prantsusmaal vaktsineerimisvastaste vastase vastane liikumine väga tihedalt seotud, siis Marin Le penni erakonnaga Itaaliasse samamoodi rahvusliku rahvusliku erakonnaga, ehk siis ma ütleks, et praeguseni meil on suhteliselt hästi läinud, et EKRE ei ole seda, seda nagu enda enda poliitilisse agendasse sisse võtnud ega püüdnud inimesi siis siis selle teemaga hullutada. Aga no öeldakse, et viis kuni 10 protsenti ühiskonnas saab olla vaktsineerimata, et siis on see nii-öelda selles mõttes võimalik kus haigused ei levi, kasutades siin tuntud väljendeid suurtel kiirustel ja hulgakaupa, aga et põhimõtteliselt, et see mittevaktsineerimine on justkui selline, vabandage väljenduse eest, parasiitluse vorm, et sa saad kellegi teise tegemise najal siis seda endale lubada, sest kui ühiskond tervikuna ei vaktsineeri-ks, siis me maadleksimegi nende haigustega, et ma ei tea, kuni katkuni välja või. No ja tegelikult sellesse sellesse probleem selle mittevaktsineerimise probleem ongi, et kui Eesti oleks saar, siis poleks ju probleemi mitte millekski. Kihnu Madagaskar on saar ja seal oli hiljuti suur katkupuhang. Nojah, või siis vastupidi, on, see teeb see asja veel hullemaks, aga pigem on probleem selles, et, et terves Euroopas on seal vaktsineerimisvastaste liikumine väga tugev ja symbol kohal isegi pole niivõrd oluline terves Euroopas, et okei, et Rumeenias on palju inimesi vaktsineerimata ja tõesti seal on tugevad leetrite puhangud, siis ei ole sedavõrd suur probleem kui näiteks Itaalia puhul, mis on lihtsalt väga armastatud turismimaa. Just veebruarikuus näiteks Inglismaal inglise terviseamet. Ta hoiatas suusapuhkusele sõitjaid. Et, et te peaksite ennast hoolimata sellest, et on talvine aeg ja võib-olla ei ole mõelnud selle peale siiski jälgimate oleksite vaktsineeritud ja, või kui ei ole siis seda tegema. Et mis on siis täiesti uus perspektiiv, et me ei too neid haigusi enam mitte eksootilistest kaugetest riikidest, vaid tegelikult mõnusalt suusapuhkuselt Itaaliast. Nojah, kui täiskasvanu saab ise valida, et kas ta paneb oma tervise ohtu või ei pane, et siis see on, ma arvan, inimese valikuvabaduse küsimus, aga see tõenäoliselt vanemad ikkagi ohtu panna ei saa, et ma ise arvan, et siin seisab ees riigil ikkagi selline pikk ja igikestev selgituse teavituskampaania, et ma saan aru, aga häda on selles, et kui kõik on hästi, on väga raske selgitada vaktsiinide vajalikkust, aga kui see vaktsineeritute tase ühiskonnas on kesine, siis noored ja lapsed haigestuvad nakkushaigustesse tüsistustesse surevad, et siis on juba selles mõttes hilja, et ainuüksi ma vaatan pikk hooajal viis gripp endaga hauda ja see gripihooaeg ei ole veel lõppenud üle 50 inimese Eestis, et enamasti sellised vanemad inimesed, et need terved pereemad, kes siin vaktsiinide vastu võitlevad, mõelgu ka sellele, et nemad tõesti ei pruugi sellesse haigusesse surra, aga ühel hetkel nemad ka Iidekesed, kes võivad sellesse surra just ja tagantjärele siis mõelda. Ma ei tea, mida oleks saanud teha ja noh, üks asi on ka ju see, et, et seda nakkushaigust ikkagi ma ei tea, lapsed ja noored inimesed on liikuvamad. Ma mõtlen, et lasteaed, suured hulgad, kool, suured hulgad sealt edasi, ma ei tea, teel koju linnaliinibussid ja nii edasi, et see paratamatult see haigus kusagilt korjatakse kaasa ja, ja kui kusagil ma ei tea vanaemani immuunsuspuudulikkusega või midagi sellist ja, ja see on haigus, niimoodi levib, ega see, see on nagu see koht, kus mõelda, et aga, aga jällegi Need hirmud inimeste eest tuleb maha võtta, sest ma saan aru, need on väga reaalsed muredeta. Tegelikult ei ole väga reaalsed, et see, see, see, see, see kampaania tugineb 1900 üheksakümnendatel aastatel Londonis tegutsenud arsti Andryu võit Fildi väidetele, just nagu just nagu vaktsiinid, tekitaksid autismi ja sellel ei ole mitte kunagi suudetud mitte mingisugust adekvaatset teaduslikku põhjendust leida, aga justkui nagu tore muinasjutt elab, see elab see edasi noh, põhimõttele, et, et järsku siis kui kunagi, et keegi on seda kunagi maininud, võib-olla sellel on mingi tõepõhi all. Nojah, aga kui ma ei tea, 100000 vaktsiini annustamise juhtumi puhul on ühel inimesel see autismi kaasus esinenud, siis öeldakse, et statistiliselt juba piisav, et ühelgi. Võime statistiliselt, võib-olla oleks sellel inimesel see autism nii või teisiti välja löönud? See läheb ikka juba liiga spekulatiivseks, aga mina arvan küll, et siin tuleks ikkagi vana hea piits kasutusele võtta, ehk siis need lapsed, kes on vaktsineerimata, neid ei võeta lasteaeda ja kooli, sest nad on ohuks teistele. No see on tõsine, tõsine arutelu teema siin välja pakutud ja ma saan aru, et on ka riike, kus niimoodi niimoodi käitutakse. Kusjuures selle vaktsineerimise teemaga on tõesti omamoodi ma ütleks, veider see, et seesama gripilaine, mis, mis praegu loodetavasti on, on lõpukorral, on ju olnud samasugune terves Euroopas erakordne, palju inimelusid nõudnud mille osaline põhjus on ka see, et seekordne selleaastane gripivaktsiin ei läinud väga täkkesse, aga noh, see, seda ei saagi ette ennustada ka iseenesest see klipp ise ise oli väga-väga raevukas. Tegelikult kogu kogu Euroopas käivad täpselt samamoodi nüüd arutelud ja väga raevukad nõudmised, et haigekassad peaksite rahastama tasuta Ta gripivaktsiin vaktsineerimist eriti vanemaealistele inimestele. Nii et me oleme nagu sellises kaheti selles olukorras, kus ühelt poolt tohutult nõuame seda, et oleks tasuta vaktsiinid kättesaadavad ja teiselt poolt, kui need kättesaadavad on, siis võtame luksuse neid mitte kasutada. Ja ma olen tähele pannud, et nüüd on tärganud uus rinne, kuna riiklikkusse sellesse vaktsineerimisimmuniseerimiskavasse lisatud lisandunud siis tütarlaste vaktsineerimine papilloomviiruse vastu, mille puhul siis sotsiaalministeerium ja tervise ja tööminister Jevgeni Ossinovski on seda nii-öelda suisa töövõiduks nimetanud, siis ma olen kohanud väga palju raevukad, inimesi, kes ütlevad, et see on küll nüüd kuritegu, niimoodi. Siis panna riski alla, siis teismeliseikka jõudvad tütarlapsed. See on tõsi, et see on noh, see ongi töövõit, et see ongi töövõit, selles mõttes aastaid tahetuid aastaid oodatud aastaid on inimesed käinud enda rahakoti peal seda tegema, nüüd on see riiklikus immuniseerimiskavas sees ja nüüd on ta noh, väga ootamatult tekkinud mitte nüüd väga ootamatult, aga tõesti Ma ise näen seda ka enda töös, et on väga jõuliselt tõusnud siis nende vaktsiinivastaste tegevusele esile. Aga rahulik selgitustöö ma tõesti arvan, et siin aasta-aastalt noh, ma ei tea, seda nimetatakse vist propagandaks, et ongi see, see seletan neid kasulikke mõjusid, et inimestele ja tuleb neid hirme maha võtta ja dialoogi tuleb ka pidada. Nii, aga ma ei tea, ega selle vaktsineerimise teema puhul me siin kolmekesi probleeme ära ei lahenda ja, ja ma arvan, et me suutsime mingisuguses ulatuses selle probleemi olemuse lahti võtta ja ja selle siis oma ilusa valus taas kord rahvad tuua, aga, aga eks sellega peab tulevikus jätkama. Aga kui liikuda päevadega teemadega edasi, siis kahtlemata selle nädala üks mõjukamaid majandusuudiseid on seotud sellega, et valitsus andis taristuminister Kadri Simsonile volitused valmistada, et Tallinna Sadama vähemusosaluse viimine börsile ja väga oluline majandusuudis oli ka see, et päevapealt otsustati, et ta Eestis Ühe tegutsenud panga tegevusluba ehk siis Versobank minevikus tehtud vigade ka Euroopa keskpanga ja finantsinspektsiooni järelevalve käigus. Ning nad kaotasid usalduse ja mitteresidentidest ja panganduse usaldusväärsusest, seda ennekõike Danske panga kaasuses. Me oleme sellel aastal siin saates ka juba rääkinud ka e-residentsuse probleemidest. Ma arvan, et täna me sellel teemal pikemalt ei peatu. Ka ei jõua, väga, ei leia sellist moraalset jõudu. Ta ette, kaugel üle 50 hukkunuga lõppenud tragöödia Siberis, keemeromaalin keemia Rooma linnas, aga ma räägiks hoopiski sellest, mis peaks juhtuma täna kolme kuupäeva pärast, mil majandus ja taristuminister Kadri Simson on lubanud poliitilise kampaania korras keskerakonnale häälte kindlustamise eesmärgil käivitada maakondliku ühistranspordi, et siin selgumas on siis see, et on ühistranspordikeskusi, mis ei plaani tasuta maakonnaülest bussiliiklust kehtestada. Jutt käib siin esialgu pärnu maastaga. On siin kuulda probleemidest ka Harjumaal. Et ma ei tea, on see nüüd uskumatu segadus või käpardlikus, kus me ei tea, kas, kus, kes neid küsimusi võib veel küsida, tuleb see tasuta ühistransport või, või mis teie arvate ja ma võin arvata mida tahes, aga mina ka ei tea, ma lugesin, uurisin, vaatasin 21. märtsil ERR-i portaalis ilmunud Ainar Ruussaar intervjuud Kadri Simsoniga. Seal on selline rubriik nagu otse uudistemajast, kus ajakirjanik intervjueerib mõnda poliitikut. Lugesin igasuguseid artikleid ja mõtlen, et ma ei saa küll midagi aru. Minu meelest täpselt sama segane. Kui panna Simsoni väljaütlemiste kõrvale peaministri väljaütlemised, mida ta muu hulgas siinsamas Vikerraadios öeldud on, siis läheb pilt veel segasemaks, kui peaminister ütles seda, et tasuta ühistransport maakonnasisestel liinidel tuleb, aga sellega ei hakata kiusama neid omavalitsusi, kes sellega kaasa ei lähe siis Simson oli just öelnud, et ta kavatseb hakata neid kiusama, kavatseb anda raha ainult neile kes kehtestavad tasuta ühistranspordi ja need, kes sellega kavaga kaasa ei lähe, peavad siis hakkama oma elanikele selgitusi andma, miks nad seda ei tee? Täiesti vastuseta on küsimus, mis saab nendest liinidest, kus praegu tegutsevad ainult kommerts ettevõtted ja kuhu ka valitsuse lisaraha tulemisel ei ole võimalik panna nii-öelda tasuta bussi sõitma, sest et nii palju seda raha nüüd ka ei ole. Ühesõnaga minu meelest on siin küsimus küsimuse otsa ja mina ei ole midagi aru saanud. Palun öelge, kas äkki teie olete? Ma olen sinuga nõus, et, et siin paistab nagu küsimusi olevat olevat rohkem kui kui vastuseid ja ja tegelikult üks põhilisi küsimusi on ju see, et et nii palju kui, kui, kui teada on, siis see ühistransport tegelikult ei tööta sellisel kujul, nagu ta praegu on, mitte kuidagi no mitte mitte nüüd eriti lugupidamist väärivat või nii, et sellest oleks nagu kohalikele inimestele abi, ehk siis need liinide, liinide sõiduajad ja, ja teekonnad ei vastas nagu tegelikele vajadustele. Et seda raha oleks ilmselt rohkem vaja hoopis selleks, et, et panna liinid käima sellisel moel nendest päriselt abi oleks, kuivõrd see, et nad oleksid tingimata Ja nii ma võtsin eile lahti ühe täiesti suvalise küla Põlvamaal Pindi küla, seal väike koht seal ei ela väga palju inimesi, enamasti eakamad inimesed, aga on ka tööeas inimesi, tegu on siis osaga Räpina vallast. Kui sealt külas soovida bussiga sõita valla keskusesse Räpinasse tööle, siis teate, ma avastasin, see ei ole võimalik, et kui minna jalgsi kahe, kolme kilomeetri kaugusel asuvasse rongijaama, siis tõsi, Põlvasse saaks küll igapäevaselt, et sõita, aga vot rongi nüüd küll see Keskerakonna plaan tasuta käima ei pane, ehk siis selle küla inimeste mured Keskerakond mitte kuidagi ära ei lahenda. Bussiga igapäevaselt Põlvasse käia ei saa. Et ma ei saa aru, ma olen küsinud nii. Peaministrilt minu kolleegid on küsinud Kadri Simsonit, ma olen ka ise küsinud, et mis probleemi lahendatakse tasuta ühistranspordiga, mis analüüs kinnitab seda, et seda probleemi saab lahendada tasuta ühistranspordiga? Teate, ma ei ole saanud sellele vastust, et mulle tundub juba, et võib-olla ma olen kiuslik, aga võib-olla see äkki ongi see küsimus, millega tuleks tagasi minna, et kas meil üleüldse on probleem, mida on vaja lahendama hakata? No Meelis Atonen, kes käis hiljuti tihti Kadri Simsoniga sellel teemal ühel konverentsil ka debateerimas siis tema Facebookis teatas küll, et tema teab, mis probleemi nad lahendavad, seal see on, poliitiline probleem. Selle poliitilise probleem, ma kujutan ette, et poliitiline probleem hõlmab siis endasse seda, et kuidas rohkem valijaid saada, aga, aga ma ei tea, kui aga kui valijad ka aru ei saa No aga selles mõttes, et tea, poliitiline probleem on see, mis on sõnastatav ühe lausega, soovitatavalt soovitatavalt kahe sõnaga tasuta ühistransport, et see on juba nagu täiesti toimiv loosung. Aga see maamärk, see on nagu, ütleme loosung see on, noh ma saan aru, Tallinnas justkui Keskerakond sai innustust, et tasuta ühistransport seal töötab, et ma ei kujuta ette, palju Tallinnas on bussiliine, palju on trammi trolliliine, aga, aga see on selles mõttes väike maa-ala, see on rahvastik tihedalt koos, aga, aga nüüd ongi küsimus selles, et kui nüüd taas võtta selliseid kõlavaid tsitaate, siis üks kaugetesse Eesti maapiirkondadesse panna tasuta suured bussid, ringid, tsirka kuleerima, siis ma ei saa nagu sellest aru, et kui minnakse 40 kohalise bussiga, ma ei tea, kahele inimesele kuhugi sinna näiteks Pindi külla järgi, et võib-olla nende inimeste mure saab lahendada mingisugusel muul kujul. Sellest sellest rääkis Kadri Simson selles 21. märtsi intervjuus Ainar Ruussaarele ka ja ka ja siis kahetsen fantaasia. Ta ütles, et kui meil praegu sõidavad ringi koolibussid ja postiautod, et siis tulevikus saaks teha näiteks nii, et kuna need bussid niikuinii sõidavad ja on niikuinii avaliku raha eest käima pandud et siis inimene saaks tellida neid, aga ta tunnistas ka, et see on alles tulevikumuusika ja seda kõike peab uurima. Aga milline seaduseelnõu, milline määruse eelnõu, kõike seda muusikat siis kirjeldab, et mina saan aru, et esialgu olemas poliitiline tahe üle Eesti, siis kehtestada pileti hinnaks maksimaalselt null eurot, aga siin oli mitu, aga sellest on ju ka räägitud, et räägitakse maakonnasisestest, kusjuures muidugi kõige lõbusam on veel see küsimus. Et kuivõrd meil üleüldse on pärast haldusreformi maakonnast. On olemas ka mitut maakonda ühendavad maakonnasisesed, transpordid, algavad, bussiliinid algavad näiteks Pärnust lõppevad Tartust seal toetust, kas seal võib siis ka tasuta sõita, või on siis nii, et kui see maakonna piiri ületab, siis sa pead ikkagi mingisuguse kopika kassasse panema. Olen saanud aru, et ka seal saab tasuta tulevikus sõita, aga neid liin ei ole väga palju ja põhimõtteliselt need liinid sõidavad ajalises mõttes väga kaua. Sa oled sellest detailist aru saanud, aga kas sa oled aru saanud, mida see kokku tähendab? Ma ei pea plahvata. See põhimõtteliselt tähendab seda, et raha on tulevikus vähem selleks, et tegeleda ühistranspordi arendamisega, et on, on raha selleks, et maksta kinni selle tasuta olemasolu, aga see tegeleda edaspidiste liinidega või, või selle arendamisega selleks on ilmselgelt vähe. Ja seda ma julgen oletada siis Tallinna näitel, kus tõepoolest on see, et siin on kontsentreeritud suur hulk inimesi, keda on vaja vedada ühest kohast teise ja see teeb selle tohutu instants koordi väga mõttekaks. Ja samas me oleme siin Tallinnas väga hädas sellega, et meie ühistransport liigub siiani nõukogude aegsete marsruutide järgi, ehk siis, kui kui nõukogude ajal oli, oli tõmbekeskus näiteks nõmmelt Mustamäe, siis päeval on see hoopis nõmmelt Rocca al Mare keskus, aga Rocca al Mare keskusesse ei ole võimalik mitte kuidagi saada. No see on nagu üks näide. Et need on, et meie ühistransport siiani tegutseb nõukogude aegsete liinide järgi ja ma ei näe nagu üldse mingisugust raha ega ka suurt motivatsiooni, et teha põhjalikke uuringuid, mida sa siis vajaks, et kust need inimesed siis päriselt liiguvad? Noh, rääkimata sellest, kuidas sa tõid selle Rocca al Mare näitajaga Tallinna külje alla, on tekkinud täiesti uusi linnaosi või sama kehtib ju ka näiteks Tartu või vähemal määral isegi Pärnu kohta. Ma ei usu, et üheski nendest kolmest linnast oleks ühistransporti suunatud vastavalt linna arengule. No ma ei tea, kui me usume või loodame, et ühel hetkel jagamismajandus oma olemuselt ka päriselt tööle hakkab, ma ei pea siin silmas Texifaid Uuberite, mis jagamismajandusest minu hinnangul on siiski väga kaugel, aga no ma ei tea, Prantsusmaal on toimivaid jaganud jagamismajanduse mudeleid ka, küll seal on linnadevahelise transpordi näiteid ka lähiliinide mõttes, kus ongi see, et sa ei tohi teenida autosse inimesi, võttes kahe linna vahel liikudes tulu, vaid sa saadki jagada seda bensiinikulu ja seal vastavad platvormid, siis reguleerivad ka selle nii-öelda maksimumhinna, mida sa saad küsida. Et kui nüüd Eesti kontekstis panna ette selline suurepärane teenus jutumärkides, siis nagu tasuta maakonnasisene ühistransport, siis väga keeruline on uskuda või loota, et tasuta teenusest midagi odavamalt või mõistlikumalt saab veel hakata sinna kõrvale juurutama või tekitama. Sest raha on, maksame kinni tegelikult. Aga tegelikult on väga suur risk, et see, see tasuta ühistransport jääb, jääb nagu riigiks riigis või siukseks nähtuseks, mis, mis riigi rahaga pidevalt kinni makstakse, aga, aga no nagu tegelik elu hakkab toimuma, mingit teist rada pidi. No vot, siin tulebki küsida, et kes sellest kasu saab, kes on need, kes seda tasuta transporti korraldavad, kes on need, kes seda riigi toetust saavad ja siin muidugi tekivad kohe erinevad vandenõuteooriad. Keskelt konna, küsi, küsi hoopis teistmoodi või tule, see olukord tuleb lahendada hoopis teistmoodi, et Jürgen Ligi ükskord tahtis küsida seda ja ütles ka paar märksõna ja tal tulid sellest probleemid. Peeter, ma ütlen sulle, ära kasuta samu väljendeid. Hansa võib talle ära räägi sellest. Aga et jah, et probleeme mulle tundub, et sellest tasuta ühistranspordist võib hoopiski juurde tulla, et need liinid, mis juba praegu on rahvast täis, et need on tulevikus veel rohkem rahvast täis, et kõrvalt kaovad ära hoopiski kommertsliinid ja lootused, miski hakkab tasuta teenusega kunagi konkureerima, et noh, nagu ma ütlesin, et seda ei ole, et pealegi ma ei tea, kas Eesti riigis tõesti ei ole ühtegi valdkonda, kuhu see teenuse parandamiseks panustada, võtav? 20 30 miljonit eurot külmus jälle jutumärkides, mina tean valdkonda, sellest on ju peaminister ise rääkinud 100 eurot kõigile pensionäridele lisaks selleks raha küll tuleb sellest 30 väga lihtne arvutada. See on tilk merre ainult nii et see on selles mõttes väga tore on, et meil selline hästi lahke valitsus on, ainult et ma ei saa sellest aru. Kust ta selle selle julguse võtab, et nii lahke olla, sest kust see raha tulema peab, mingite asjade jaoks on lubanud valitsus laenu võtta, jutt käib infrastruktuuri projektidest peamiselt kummaliste lennujaamade rajamisest enam-vähem iga Eesti väikelinna külje all. Ka sa räägid Pärnust peamiselt, aga jah, et panustada. No ma arvan, et parem see 20 30 miljonit eurot aastas oleks panustada, noh, ma ei tea, ilmad invatransporti, ma olen kuulnud, et seal on probleeme noorte huviharidusse, palun väga seal investeering, tulemus tuleviku hoolekandeteenustesse, sealt jääb väheks muidugi. Ideid, aga, aga nüüd ongi küsimus, ma tean, et on rida inimesi. Ma ei tea kusagil suurtest maakonnakeskustest kaugemal, kes kasutavadki igapäevaselt seda transporti ja kes ütlevad, et neile oleks abiks külm, kui nad kuus saaksid 30 40 eurot või veidi vähem kokku hoida, aga aga, aga, mis siis esimesest juulist juhtub? Vot ei tea. Et need on need vastused, mida tegelikult tahaks saada ja ma saan aru, et tegelikult siin need inimesed, kes maanteeametis selle valdkonna ja teemade eest vastutavad, ka nemad on selles mõttes mures, juba ammu pidanuks teatud hankeid välja kuulutama kas või liini tihendamiseks kas või vajalike seadmete ja kaartide soetamiseks, aga kõik asi kusagil poliitikud alles vaidlevad ja tundub, et tulutult. Aga mis te prognoosite, et tehakse jõuga ära ja tuleb see tasuta ühistransport? Nagu ma ütlesin, siis on see hea kahesõnaline poliitiline loosung, mille teostamiseks ainuke asi, mida on vaja, on raha. Et, et selliseid asju ei ole kuigi palju, noh, näiteks hakata liine täiustama sellel seal nii keeruline, selleks on vaja analüüsi, selleks on vaja töid teha, arutada see on, see on tõesti keeruline, selle, see on ideaalne poliitiline nagu loosung, kahesõnaline ainult raha vaja ja töösse panna. Jah, Heiditiga nõus, ma arvan, et tehakse mingi asi ära, mis lõpuks ei ole sugugi see asi, aga taotakse trummi ja öeldakse, et see on see asi. Aga siiras palve, kui kellegil on olemas vastus küsimusele, et mis probleemi lahendatakse ja kas mõni teaduslik analüüs kinnitab just niimoodi saab seda probleemi lahendada, siis te võite mulle saata meili Mirko ojakivi RÜE siiralt olen tänulik juba ette. Aga alanud on siis riigikogu valimiste eelkampaania, kui EKRE ja Reformierakond arutavad siis, kas nad üksteisega sobivad või mitte ja seda nii sotsiaalmeedia kui ka ajakirjanduse vahendusel värvikumalt kui kunagi varem, siis paljuski testitakse valijat taluvuspiire ja valmistatakse ette siis võimaliku koalitsiooni järgmiste valimiste järgselt, et siis vabaerakond on läinud kampaaniasse põhimõttel, et kas käsi kullas või seesamune mullas, et nädala alguses käivitati siis esmalt Siim Kallast ja Reformierakonda ründav kampaania siis järgnes linna servas asuval kolmer reklaamtahvlil keskerakonda ja Pervõi Baltiiski kanali ründav kampaania. Aga ega me ei tea, kas ja kuidas see kõik nüüd uuel nädalal järgneb, et ma saan aru, et Pervõi Baltiiski kanal on siin tahtnud. Hakataks vabandama, aga ma ei tea, ma pigem võib-olla küsiks teilt niimoodi, et ega vist poliitikas enam oma uute ideedega tähelepanu ei saa, et pigem ikka töötavad ainult vastandamine ja teiste eksimustele rõhuvad kampaaniad. Raske öelda, et iseenesest oli ju Reformierakond sellel nädalal mingisuguste uute mõtetega välja seoses nagu haigekassa reformimisega, nii et ikka uusi mõtteid liigub ka, aga, aga selles mõttes on tõsi, et sinu, et see on nagu huvitav, et vabaerakond, kelle reiting on tõesti väga, väga väga madalale langenud, kas vist oli kolm protsenti, on siis, siis, siis on nemad valinud nagu enda strateegiaks selle et rünnata Reformierakonda 11 opositsiooniparteid, mitte nagu siis valitsust, parte, valitsust, mis tunduks võib-olla olevat loogilisem, aga, aga just nimelt siis tuuseldada Nendega koos opositsioonis oleva Reformierakonna kallal. No valitsus on natukene selline savijalgadel hiiglane, ka Reformierakonda tõusev täht, aga mulle täitsa meeldib see, mis Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi ütles sel nädalal Reporteritunnis talle omase terava keelega vabaerakonna kohta. Me keegi pole agoonias suursugused. No ja et need reitingud, millest siin juba juttu oli, siis nädala alguses Turu-uuringute koostatud rahvusringhäälingu tellitud numbrid näitasid seda, et Eesti kõige populaarsem erakond, kui homme toimuksid valimised on praegu reformivad 31 protsendiga Keskerakonnal 26, EKRE'l 13, sotsidel 10, IRL viis, vabaerakonnal kolm, et põhimõtet tõeliselt. Mulle tundub, et Reformierakonna puhul kõik see on saabunud liiga vara, et see oota, kus lootus, et Kaja Kallas justkui ma ei tea, siis toob Eesti poliitikasse uue hingamise ja, ja kõik hakkab minema nüüd ainult ülesmäge. Et kui see on aasta enne valimisi saabunud, siis ühe erakonna seisukohast on jõle raske väga raske seda hoida. Paremaks minna on keeruline, aga. Kõnni jaanuaris kõik õnnestub veel paremaks minna, ma arvan, et see on küll see, mida Reformierakond ise loodab. No ma kaldun arvama, et Mirkol võib õigus olla, see on liiga pikk aeg, et ma julgeksin siin midagi ennustada, sest et siin on nii palju tegureid, mis igasuguseid asju võib juhtuda, et küll, aga ma nõustuksin Ekspressi peatoimetaja Erik Moora mõttega. See Kaja Kallase kõrge number raskendab mõnel uuel jõul nii-öelda sündimist, kuigi sellega vist ollakse juba hiljaks jäänud, aga, aga et kui see nii-öelda rahul olema, tuntud inimeste kontsentratsioon kajastub Reformierakonna kõrges reitingus, see on justkui siis noh pigem mitte isegi Reformierakonna poolt, vaid see on, ma arvan valitsuse ja praeguse poliitika vastuse kõrge Reformierakonna number. EKRE number. Jaga EKRE number. Jah. Aga see on jällegi jah, märgiline, et EKRE reitingust reitingus see näitab seda, et nad on ikkagi Eesti suuruselt kolmas erakond toetuse mõttes. Rahulolematus siiski suuresti sinna kanaliseerubki, sest et minu meelest ikkagi eile ilmunud uudis, kus roheliste erakonna juht Izmailova ütleb, et roheliste eesmärk on saada riigikogus 10 kuni 11 kohta, näiteks mina ei pea seda poliitikauudiseks, vaid see on juba huumorirubriik. Jah, ja siis vaadata, millist poliitikat rohelised Tallinna linnavalitsuses koalitsioonis olles ajavad, kus reidi tee, ma saan aru, ikkagi on töös sellisel kujul, mille vastu rohelised aastaid sõdisid ja kõik see puude mahavõtmine, et ka aktuaalses kaameras nii-öelda siis mitte rohelised, aga looduseinimesed pidid viisakalt rohelistega pahandama, et võim on magus, võim on magus. Ja mine tea, äkki rohelised arvavad, et nad hoidsid midagi veel hullemat ära. Kindlasti. Aga nädal algas meil uudisega enamus Euroopa Liidu liikmesriike ja Ameerika Ühendriike, giid saatsid välja ennenägematu hulga Venemaa diplomaati diplomaate eile siis teatas Venemaa nende diplomaatide nimed, keda nemad nüüd välja saadavad. Siis vastusammuna, Eesti puhul otsustas siis Venemaa riigist välja saata kaitseatašee Toomas peda. Seda siis ennekõike vaid seepärast, et Eesti saatis välja just Venemaa Tallinnas resideerunud kaitseatašee polkovnik kolleeg Afanasjevi. Aga see keskne küsimus on, ma arvan, selle teema puhul see, et olge, kuhu me saatsime ühe diplomaadi välja, meie oma saadetakse ka nüüd välja. Kas Venemaaga sellest midagi õppis ja kui ei õppinud, siis kas on võimalik, et me näiteks suudame Euroopa liidus kokku leppida milleski sellises, mis oleks päriselt mõjus, näiteks ma ei tea, nord Stream kahe projekti lõpetamise või? Venemaa ei, ei vastanud ja mitte ainult diplomaatide väljasaatmisega, vaid ka avalikustas video uue kontinentidevahelise tuumapommi saatan kaks siis õhku saatmisest, nii et, et see oli ikkagi nagu noh, väga märgiline vastuseta, et, et me ei plaani, ma ei plaani midagi õppida, vastupidi, meil on siin uued, uued kontinentidevahelised tuuma tuumalõhkepead valmimas. No õpise õppinud võib-olla huvitav ongi see, et vaadata mingites valdkondades paistab kõik, keda sinna nii-öelda business siusival, et et asi ei olegi selles, kas Venemaa midagi õppis, asi on võib-olla selles, et millised huvirühmad nii-öelda läänest peale jäävad, et üks asi on poliitiline otsustustasand, aga teine asi on see, et selgelt on ikkagi väga palju ringkondi, kes ei ole huvitatud sellistest arengutest. Ja samas on see tegelikult siis nagu esimene aktsioon, kus me võime öelda, et euro terve Euroopa käitus üllatavalt üksmeelselt. Ja, ja muidugi, ja see, et NATO selle asjaga ühines, oli kindlasti käik, mida Venemaa ei osanud oodata, seda oli ikka ebameeldiva üllatusena ja see on ikkagi mingis mõttes käik, millele on Venemaal väga raske vastata, sest et kui ikkagi NATO saadab välja kolmandiku kõikidest NATO juurde akrediteeritud Venemaa diplomaatidest ja ütleb, et nüüdsest, et Venemaa esindus NATO juures ongi 20 liikmeline, nad ei saa oma kümmet inimest, kes välja saadetakse, sinna tagasi saata. No mis siis Venemaa teeb, saadab välja NATO infobüroo liikmed Moskvast, kah Asinid. See kõik meenutab väga paljuski külma sõda ja alati tekib see küsimus, et kuhu edasi, et kui need erinevad sammud, meetmed praegu on sellised, et mis edasi, et alati on küsimus selles, et sündmused saavad eskaleeruda, et hea küll, diplomaadid, aga kuhu edasi, et ma saangi aru, et tegelikult, miks ma ka selle nord Stream kahe teema siia töine, et on olemas ambitsioonid, ambitsioonikamad, inimesi, kes arvavadki peaks nagu samu veel panema ja samu veel panema. Ja siis teisalt ajakirjanduses võtavad sõna ka Yana toom ja tema mõttekaaslased, kes ütlevad, et, et ärge ärme tee seda, et meil ei ole mõtet kogu aeg seda nii-öelda lumepalli suuremaks kasvatada. Samas on antud juhul ka hästi oluline see, et kui üldiselt on siis endised Ida-Euroopa riigid juhtinud tähelepanu Vene ohule, siis siis seekordne skandaal või siis seekordne vastuolu algas Inglismaalt, Suurbritanniast, et see on ju tegelikult täiesti märgiline ja seesama seesama saatan, kas tuumapomm, mis õhku saadeti, siis siis sellega kaasas käis ka sõnum, et et sealt, kus see nagu õhku tõusis plasetskist, et sealt läheb 20 minutit, et jõuda Inglismaale. Et jutt on ikkagi väga konkreetsetest sihtmärkidest ja, ja sellest, et see, see konkreetne vastasseis ei ole mitte traditsiooniline balti riigid versus Venemaa, vaid on siiski ju nüüd juba Inglismaa versus Venemaa. Ma arvan, et siin tasub silmas pidada seda, mida Karmo Tüür kirjutas ka kolmapäevases Postimehes. Jutud sellest, et ärme ärrita Venemaad või nii, on tühjad, sellepärast et Venemaa ärritub siis, kui Venemaa ise tahab ärrituda ja meie saame ainult kindlat liini hoida meedia provotseerima, vaid me saame sellest kindlat liini hoida. Nonii selle mõttega, et karu ärkab talveunest, siis kui varu tahab. Ka lõpetame rahva treenerit, kes olid täna Heidit, Kaio, Peeter Helme ja Mirko ojakivi Rahva teenrid eetris taas nädala pärast. Rahuliku vaikse laupäeva jätku ja homme siis koksige mune või tundke lihtsalt ennast vabalt uute kohtumisteni.