Väiksel jooja oskaks sooja. Kus käib töö, seal lendavad laastud? Mööda samblast metsaalust. Astma hiilides vana kuivanud männipoole. Sinu vanatühi kuivanud süda tuksub, tuksub vastu mu kõrva. Ja see ei ole mitte sinu südame tuksuminega mitte sinu pulss vaid sügise ainukese töölauliku trummipõrin. Seal üleval ta tiirutabki punase kõhu ja Päpilise seljaga lind. Noh, kuhu sa lendad. Nii heledalt kilgates lähed sa naabruses asuva männi otsa. Sul ei ole enam tarvis meelitada võõrast metsatungijat eemale sinu pesapaigast. Tule tagasi, eluste, veel kord seda sammaldunud mändi. Sa pelgad. Aga ei tule küllata, tahab ükskord ise seda mändi uuesti avastada. Me kõik mängime peitemängu. Me tuleme siia metsa, kus me oleme käinud lapsepõlves mängimas. Ja me teeme, nagu me tuleksime siia uuesti. Nagu vaataksime uute silmadega teda. Ja paras, läheme tagasi oma kodulinna ja mängime, nagu oleksime turistid. Me tahame natukene mängida naljaks. Me tahame isegi mitte ainult niisugune, vaid päris palju mängida. Mängige siis oma osad hästi. Üksikul metsateel seisab helesinine ratastraktor ja käharpäine noormees magab seal sees. See peab ikka üks vägev uni olema, mis niisuguses mürina peale tuleb. Leidsite ühe sünnipäevalapse veel nii vanaks, aita siis ka 28, siis surume kätt, muud ei midagi, sedasama kätmis iga päev surub traktorirooli. Kuidas teil tänavune sügis tundub olevat ka? Mitte eriti hea. Liiga varane sügis. Mida varem seda paremini ütlaseks luuletaja? Ainult et kui ma siit teie mürisevad traktorist mööda tulin ja vaatasin, et tegite sünnipäevaund kas siis tohiks küsida, kas unes on ka sügis sama ilus kui tegelikkuses ei ole. Milles teie tavaliselt näete? Aeglobotibuale ikka metsas. Ja olete ka maise mees, olete veel vallal? Muidugi nalja veel. Ka siin maamehed ei tohigi naisena need alla või tohivad tohivad, miks mitte? Linnamehed teevad samasugust lollust, vahel? Ei, ega nad tõmbama ei ole tulnud, ma tahtsin seda küsida, et kas teil on ka elus vahel nii, et, et tegelikult ei lähe unistustega kokku? Ei ole iialgi pakett. Aga kumb teil ilusamad on, kas unistused, tegelikkuse unenägu või päine päev? Istuge sinna käru peale, viin teid veel edasi ja. See on nüüd üks mehe moodi vastas. Kuhu poole me sõidame. Edasi. Tere metsatalu perenaine. Ega ta ei keelaks lonksu haljast kaevuvett küll seda küll tulin praegu trumpides läbi selle niiske ja märja metsa ja. Teate, hirved on juba halliks läinud, valmistuvad talveks. Aga neid oli kaks ja nad mõtlesid juba kevade peale ja järglaste peale. Ja näete, vihmametsas leidsin teie heaks. Tunnet ära need lilled tunnen küll, need valged karikakrad, Need küll ei tea, ei tunne neid, mis need teised, võib-olla teised sinised kellukad. See võib küll jah, et kirikud on metsas, oli veel hästi suur puhmas ja ma jätsin need kõik kasvama osali veel nupus, nii et kui te lähete siis ja esimene lumi maha tuleb, siis nad võib-olla õitsevad veel. No aga kas ma leian selle koha ülesse, peatasid otse minema, näete sinna kuusiku poole? No aitäh, küll ma siis leian ikka lillearmastaja nimel lillesi küll tahan korjata kõike, mis, mis ilm näeb, seda kohe käsi püüab. Kui te nüüd metsast kogusele karikakra puhmara toote, mis sellest, ehk siis punupärga punume värge, ah kellele? Mini jälle see teil tuleb, varsti sünnipäev, tuleb siis ka lükkaks väga hea mini olemad, temale, parg tehakse. No ei, mina ei ole ka. Ja minia jah küll, kust Heamini leitud on, ei tea, kus see poiss selle välja tõi? Teate, mul on teile üks suur palve. Ma käisin mööda metsa ja väsisin väga, äkki ei tohiks teha natuke lõunauinakut? Noh, miks mitte, võib küll. Tütred on teil kõik kodust ära ja ei, mul tütart ei ole, oledki kolm paikkonnal. Kui pojad on kodust ära ja nad tulevad õhtust, tuled koju küll kõik momendid ja siis natukene aega teile kasupoega tohib? Võib küll, tahi tohib. Hüppan vette, kui ta tuleb. No. Ja must vesi. Neli valget luike ei tea, mida need peaks tähendama. Tere hommikust. Tere õhtust. Hea uni oli. Kas tütar tuli koju? Ei ole tulnud. Õigus, teil tütart ei olnudki? Pojad, pojad on. Unini alles. Mis ilm teeb ka, kas saab jälle metsa astuda? Kena on, väga kena on kohe saab küll, vihma ei 100, aga kas te ise ka vahel niimoodi keskpäeval nurru lööte? No ikka vahel lõunaaeg, mis asi, sünkriukus? Mikspärast ma üles ärkasin. Mingisugune niisugune imeline kriis, see oli üks üks väljaseks mürts kastis. Seinad värisesid, seda reid kuulsite läbi unenägu oli midagi väljas väljas jah, käisime range pirtspoisidki väikspoisidki, ehmatasid, et ma ei tea, mis, mis mürtse käis. Kas nad käivad tihti siinkandis, päris tihti. Päeva tagant, kohe niux stanget, mürsud käivad kassaga PLUS 100 tulema. Mina nägin unes, et metsa sisse kukkus üks suur kivi. Ei tea, võis olla. Siis sean sammud teele, sinnapoole ja. Head õnne teile. Teine paremad veel aitäh meil külas tulemiseks. Sa näed neid autosid, mis siin puudus, aga mööda maanteed sinust külmalt mööda kihutavad. Ei tea, kas mõni peatub ka sinu juures? Ja päris jahe. Sa oled noor kivi, aga noorus on suhteline. Noor sääsk on kuus tundi vana. Noor inimene, 20 ja noorkivi. Kui vana sa oled? Ah, siis ei olnud veel neid puid, kui sa siia tulid. Aga missugune see jääkrigin siis oli? Sinu jaoks ei ole muidugi sügist sest sinu jaoks pole või vähemalt ei ole küllaldasel määral olemas selliseid loodusjõudusid, mis erinevad üksteisest ainult aastaaegade poolest. Ja teiseks me oleme noored. Me teame, et järgmisel kevadel jätkame uuesti elu. Sinu pealt sulab lumi. Sest meie jaoks sügis kätkeb uute kohtumiste võimalust. Seal lahkumine, teades, et uus kohtumine seisab ees, tahaksid sa maailmas ringi liikuda. Anna andeks, tõesti oli rumal küsimus. Sama hästi võiks siis siin on minu käest küsida ju, et et tahaksin ma maailmas kohal püsida. Aga võib-olla sa saad liikuma, tuleb, peatub sinu ees, ütleme niisugune habemega mees. Aga võib-olla võtab ka rindade kõrguselt, võib-olla ainult puusade juurest. Ja siis järgmist korda tullakse juba autoga, mis sinu ees peatub. Tõstetakse kasti viiakse ära siis liigud teise kohta. Ja siis võib-olla tehakse petliga puuriga haamriga sinust ütleme, kui just mitte inimene, siis võib-olla alus inimese jaoks. Pärast pannakse vaaderpassiga sind paika. Jah, kivist saab inimene. Aga siis sa ei ole enam kivi. Ja siis sa ei ole enam kivi, kelle, kelle põhjal? Poolsel serval kasvab sammal. Meie inimeste elus on nii, et, et me võime asendada ühe väärtuse teisega. Aga me ei saa korraga kaht väärtust. Ehk sa saad minu mõttest aru? Ma ei tea, kas kivide maailmas ka nii-öelda. Ühesõnaga, kui toatüdruk saab kuningannaks siis ta ei ole enam toatüdruk. Aga ta tahab olla kuninganna just toatüdrukuna. Ja sina, kivi, kui sa tahad olla liikumises, siis enam ei ole kivi. Ilus punane buss läks mööda ja palju. Pikajuukselise meheealisi tüdrukuid oli sees. Oota natuke mõjukse metsale, korjan praegu ja siis teeme mõlemale meile sooja tule. Naelake tõusake java. Adead kivimina sain Haagude korjamisest juba nii palju sooja, et mul ei olekski seal lõket enam tarvis. Ta möödunudaastane, augustikuine Tarmo nagu nimelt meie jaoks murdis maha kolmneli mändi mille oksad praegu kahele. Mõtlejale, kui nii võib öelda soojanadega ümbruskonnas meie valavatele hallidele mändidele siis sügis paneb Pille koti Kivi kotti sügisele. Päiks viilus väiks ilmunud muinasliin on sina. Sina minu meelest Miina, sinu ilus.