Me jätkame eile õhtul alustatud vestlust Vladimir Uljanovi vanglakuudest Peterburis. Lenin ei olnudki oma elust võrreldes teiste elukutseliste revolutsionääride ka palju aega vanglas 14 kuud siin Peterburis, millest meil juttu on varem veidi aega Kaasanis ja hiljem lühikene periood esimese maailmasõja päevil Poolas. Kuid ometi ja võib-olla kõige rohkem just sellest Peterburi perioodist oskas ta hiljem õpetada teisi, kes võisid vanglasse sattuda neile konspiratsioonivanglas käitumist sidepidamist, nii et ta oskas ära kasutada ka selle perioodi igasuguse perioodi oma elust. See näitas tema täiuslikust. Meil oli eelmises saates võrdlemisi rohkesti juttu sidepidamisest ja muuhulgas ka koputamiste süsteemist, kuidas sellega üksteisele teateid edasi anda. Minul ka kaua aega tundus, et, et noh, kui vanglasse sattuda, et kuidas sa lühendust peadmis sellest koputamisest kasu on, kui sa koputad saarliselt teada anda, et olemas oled. Need meetodid on kindlasti väga palju, üks kõige lihtsam ja kõige vaevalisemalt muidugi lihtsalt tähestik numbrite järjekorras. Ma ei teagi, palju eesti tähestikust tähti on, aga ta on üks p on kaks ja nii edasi ja siis pausidega koputada muidugi vaevaline. Kui aga kui olla aastakümneid sunnitööl midagi teha nagunii ei ole ja keerulisemat süsteemi ei oska, siis võib seda tõesti nii teha. Üks Deckabristidest pest tõused täiustas seda koputamise süsteemi, jagas täiesti kui kõigepealt kuueks reaks. Ja siis tähendab, igas reas oli viis tähte, tähendab tuligi siis nii välja, et oletame, et täht A seal reas esimene rida ja esimesel kohal tähendab punases on ainult üks koputus ja teist korda veel üks elab, nii, sai edasi anda kõik päästiku asukohas hulga lihtsamalt, sest muidu on nii selle pika tähestiku järgi siis tähestiku lõpus on seal näiteks 30. pead ilma pausi pidamata lööma 30 korda. Seda muidugi vaevaline jälgida, aga metsale pest tõuseb süsteemi järgi, jah, prooviksime eesti tähestiku järgi lüüa näiteks sõna Lenin L täht on selles süsteemis kolmandas reas teisel kohal siis kui L täht tuleb siis nii välja. Nii nüüd on Ell öeldud. E on esimene rida, viies täht. Oli vist viis nii edasi, n on kolmas rida, neljas koht. Nüüd ma ennast ühele ja nii edasi, tähendab, nii, sai lihtsustatud korras pauside pidamisega koputused veel edasi anda pikki tekste muidugi tundub, kas praegune vaevaline, kuid aega neil ju seal oli ja nii lõpuks ainult edasi kõik tähtsad teated. Kuigi nagu me juba rääkisime, Vladimir Lianov vanglas ei olnud mitte eriti kaua hindas ta kõrgelt inimesi, kes vanglatingimustes vastu panid. Ja eriti mulle tundub, ta pidas lugu nendest, kes suutsid säilitada mehisust selleks, et vangi langenud seltsimehi, sõpru ja tuttavaid meeles pidada, neid külastada, nendele kirjandust muretseda. Niisugune kontactory muidugi hukkamõistetav ja nõudis teatud meelekindlust. Võib-olla Vladimir Oljanovi perekonna saatus ja see, et ta teadis, kuidas omal ajal siin Pirski seltskond reageeris Saša kinni langemise hukkamise teater väga süvendas temas lugupidamist inimeste vastu, kes suutsid säilitada ausa ja õige suhtumise inimestesse. Selle kohta on üks väga huvitav näide, mille ma avastasin. Ühe kunagi Lenini ka lähedalt kokku puutunud naise mälestustest. See oli Niina Petrovskaja võib-olla et isegi tuntud Naroodniku Petrovskaja sugulane. Niina raske puutus kokku võitlusliidu inimestega ja kui Vladimir Lianov arreteeriti, siis tema oli üks nendest, kes Vladimir rit mõned korrad külastas. 19. aastal. Niina Perakskaja oli üle läinud valgete poole. Võib-olla mitte nii lausa võitlejana valgete ridades, aga ta pidas lähedasi sidemeid mitmete valgete parteide liidritega valgete ohvitseridega. Ja teda kutsuti tunnistajaks ühele protsessile, kus arutati kahe valge ohvitseri süütegu Nõukogude riigi vastu. Nimed Petrovskaja oma positsiooni selles protsessis kaitstes väitis, et tema omal ajal oli Lenini lähedalt seotud ja külastas teda vanglas. Seda avaldust ei võetud tõsiselt, teda naerdi välja. Sellest Niina bürovski kirjutas liinilile ja palus Leninilt isiklikku kinnitust, et tema poolt toodud fakt on õige. Lenin teadis täpselt olukorda miks seda avaldust nõutakse, aga ta kinnitas oma allkirjaga seda fakti. Ja selle faktiga, minu meelest ta nagu väljendas seda temale omast printsipiaalselt suhtumist inimesesse. Ta väga pidas lugu inimese aususest isiklikust mehisusest ja isegi juhul, kui tegemist oli võib-olla mitte nii veendunud võitlejaga, nagu, nagu tema ise suutis ta inimlikke omadusi nendes inimestes alati hinnata. Võib-olla ma eksin, aga mulle igatahes tundub, et see episood kinnitab vot niisugust suhtumist inimestesse. Ja nüüd peaks vist edasi peatuma veidi lähemalt sellel teemal, millest meil juba eelmises saates ka veidi juttu oli nimelt see, mis hõlmas kõige suurem osa Lenini ajast ja samal ajal aitas Talga üle saada sellest niinimetatud vangla nukrusest või vanglat usast merel, see on vist see suur hall. Tähendab töö sind õieti alustas kõige suuremat tolle perioodi tööd kapitalismi areng Venemaal kuni muidugi eelkõige vaja kohutavalt palju raamatuid ja nende hankimine oli muidugi omaette juba keeruline ülesanne. Ma ei mäletagi, kui palju numbreid on tsiteeritud materjali juba üle 500 köite vist midagi selles selles raamatus neid kätte saada, neid raamatukogudest muidugi sugulased hankisid ja nende kallal tööd teha statistilisi tabeleid koostada, kes seda raamatut sirvinud, on ju neid kõiki näinud. Aga kõiki takistusi ületades ta sellega pidevalt tegeles või siis samal perioodil kirjutas ta ka välja ju poliitilise lendlehti Proclamatsioone ja neid välja saata tuli muidugi ka piimaga kirjutatult. Ja siis kus need esiteks hoida enne väljasaatmist. Üks episood oli, kui sandarm tuli kontrollima, aga siis oli tal juba raamatuid vanglakambrinurk täis. Jaa. Lenin peitis lihtsalt statistiliste tabelite vahele ja sandarm siis vaatas üle ja ütles, et noh, et nii palava ilmaga ta ei viitsi nagu statistikaga tegeleda või? Lenin pärast isa ütles, ega ta tühi poleks sealtki midagi leidnud. Peale illegaalse kirjatöö tegi ta ka nii legaalset teaduslikku tööd vangla ajal selle kohta on tunnistuseks kaks käsikirja, mis ta avalikult vangla administratsiooni kaudu andis välja. Annale Anna kirjutas selle kohta allkirja, et ta on saanud oma vennalt kaks käsikirja. Käsikirjad on mõlemad nimetatud ja väga pikka aega tundus Lenini uurijatele teine käsikirjadest. Poliitiline ökonoomia 19. sajandi algul on kaduma läinud. Hiljem aga on tõestatud, et see teos uue muudetud pealkirja all ilmus järgmisel aastal ja kuni viimaste aastateni mõeldi, et Lenin kirjutas selle Krasnojarskisse. Tegelikult kirjutas ta kaks suurt illegaalse väljaandmise jaoks mõeldud teoreetilist artiklit just sealsamas vanglasse selle väikese laua taga nende lõputute tundide kestel, mis ta seal vees. Ja kindlasti oli see ka eesmärgiga, mitte seda, et Lenin legaalselt poleks tahtnud midagi avaldada vaid siis tal tekkiski seal ju vangla administratsiooni hulgas ka niisuguse süütu teadlase kuulsus, majandusteadlane, kes kirjutab ja avaldab tõepoolest ametlikke materjale selle käigus ja selle kõrval sai ta tegeleda siis muuga, sellepärast anti talle ka rohkem ja kergemini luba igasuguseid raamatuid saata ja ja see äratas siis vähem tähelepanu, tema puhtpoliitiline tegevus. Sest siin olid töölispüha esimene mai ja tsaarivalitsusele Janis Proclanatsiooni, mis ta salaja välja saatis, mis lendlehtedena ilmusid. Ja kõige olulisem nii partei organisatsiooniliseks mõttes partei tuleviku mõttes oli muidugi partei programm ja seletuspartei programmi juurde, mis ka mõlemad on kirjutatud sealsamas vanglas piimaga raamatu ridade vahele salakirjas ja salakirjas, vaid need solid tohutu keeruline, päris tehnilist püsivust nõudes töö. Ja sealtsamast, muide saatis ta seltsimeestele välja ka oma seletuse selle kohta et võitlusliidu reetmises on süüdis provokaator, Mihhailov ja muide, on isegi teada, on alles see raamat, mille ridade vahele ta Mihhailova kirjutas, see on kellelegi arsti teisi akovi sonitaarne teos. See juba iseenesest näitab, kuivõrd kummaliselt kaugetelt tasapindadelt oli tal raamatuid kambris. Nojah, ja siis nõudis muidugi väljaspool vanglat väga suurt vaevarikast tööd, ka nende poliitiliste materjalide tõsiskreerimine. Üks asi oli see ilmutamine, aga siis nad olid salakirjas, nende kirjutamine ümber selle partei programmi koos seletuskirjaga kirjutas ümber õde Anna alustas õieti krõps käega, siis krõpski arreteeriti ja siis see brošüür streikidest seon klõps, kaja ümber kirjutatud. Nii et ka väljaspool käis tihe tegevuse töö üks materjalist, kas ta oli jäänud kadumagi, ta hävitas igatahes ära, kui anna, hilines kohtumisele ja ta hakkas kartma, et anname arreteeritud ja võib-olla seal teda veel lähemalt uuritakse. Ta igatahes hävitas ära selle vasteks väiksem lendleht või midagi taolist. Ka see brošüür streikidest on siiamaani kadunud, seda ei ole siiamaani leitud, nii et Lenini töid nii sellest kõige varasemast ajajärgust kui ka hilisematest aastatest on küllalt ja küllalt mille kohta on ainult teada nimi ja umbes kirjutamise aeg ja koht. Sugugi mitte kõik Lenini teoreetilised tööd ei ole kogutud. Noh, ja nii sellest tööst seltsimeeste moraali tõstmisest ja hoolitsusest nende eest sai lõpuks täis 14 kuud, sest kuni selle päevani olnut õieti teada, mis neist saab muide, ema ja õde Anna jaga natuke restos ka juba siis kinni. Muretsesid väga, sest Narado hooletsetele neid ka veel üksikuid sel ajal ju arreteeriti. Jaga Brüsselile, see oli ka sotsiaaldemokraatliku laadi ringi juht endale, seal määrati kogu aeg kümneid aastat sunnitööd ja noh, aga kuivõrd need süüdistusmaterjalid siiski olid jah, nii ebamääraselt, nende vastu siis karistuseks kujunes lenile kolm aastat asumist. Ja isegi jah, on andmed, et kohtuprotsessi ei julgenud tsaarivalitsus lavastada, kuivõrd Ta kartis just süütõendite puuduse tõttu, et see pöördub nende vastu ja kõige lihtsam administratiivkorras välja saata. Ja siis väljasaatmise päev oli muidugi suureks rõõmupäevaks kõigile, nii vastuvõtjatele kui ka vanglas istujatele endile. Ja ka Lenin ise veel naljatas selle juures, et et kahju ta muidugi suure töö tegigi kapitalismi areng Venemaal selle paksu raamatu kirjutamisel ära palju andmeid sai koguda agad, kahju, et ma ei saanud seda lõpetada. Et Siberisse tuleb nüüd minna, sinna on veel raskem raamatut järel toimetada, et vangla vähemalt. Vähemalt 14 kuud ja mõned päevad möödusid siis avanesid vangla uksed, kusjuures nüüd tegi sandarmeerial lootusetult ränga vea. Leninile ja ka teistele temaga koos vabanenud võitlusliidu liikmetele anti isiklike asjade korraldamiseks Peterburis kolm päeva. Jah, Martovi ema sai oma poja jaoks selle loa ja no siis ei sobinud teistele ka vähem anda pärast mõnusaid päharisse Sand armeeri ülem või politseiülem, kes selle loa andis, kuivõrd hiljem selgus, et nad kasutasid seda hoopis teisteks eesmärkideks. Need kolm päeva olid võitlusliidu elu kõige intensiivsemad päevad ja minu meelest on iseloomulik, et nad kui nüüd juba nii avastada ja tsaarivõimude poolt kindlaks tehtud organisatsioon nagu tarvitsenud kenast enam varjata ja nad said hakkama lausa Nonii saatanliku teoga. Nad läksid koos terve grupp photography juurde ja pildistasid oma rühma täies koosseisus, nii nagu ta on. Ja see foto muide on alles. See on avaldatud paljudes raamatutes, sellel on noor Lenin. Vladimir Ivanov, Salon Martov, Zaporožets. Silmin krisenovski kõik see, see rühm ja nende välimuse järgi ja nende nii otsustuskindlate ja heatujulised nägude järgi või kuidagi öelda, et see foto on dokument, mis on tehtud päev enne nende pikaajalist asumist Siberis. Ja lõpetuseks võiks vast öelda veel nii palju, et see on nagu ühe etapi lõpp. Hoolimata 14, kuusest vanglas istumisest oli Lenini side olnud välismaailmaga siiski niivõrd tihe. Tuletame meelde, et neid vabadusvõitluse liit ehk või taolise organisatsioon nagu Peterburis oli ka teistes linnades, neid tuli juurde, see tegutses edasi, ehkki seal juba tekkisid sugemeid ka uueks vooluks, aga Lenin oli juba kujunenud nii tunnustatud juhiks ja kui tema asumisel viibimise ajal toimus Partei esimene kongress Minskis 1998. aastal mille liikmed kõik teatavasti arreteeriti, kuid kongress otsustas Lenini naeratava usaldada talle ajalehe toimetamise, mis hiljem saigi skra näol teoks, siis see oli ka juba partei usaldas Lenini kõigi oma väljapaistvama teoreetiku ja praktiku vastu. Mulle tundub, et väga hästi on iseloomustatud neid vangla, kuid väljendiga et kui Lenin andis hiilgavalt riigieksamid juristi kutsele Peterburis, siis sama hiilgavalt andis ta revolutsionääri riigieksamid Peterburi eeluurimise vanglas. Arestandina. Väitis, et ei ole niisugust kavalust minna ei saa veelgi suurema kavalusega üle trumbata.