Tehtaks Kihnu hääbuva märg käse käi. Miale Kasemark maniast ette suuri uudise kihtlust polenta, tormad käivad teenedes järges Kihnu virve hõõrub ikka Kihnu ning munale vahet, kuigi paljud turista parda peal põleb ta enam. Aga ikka mõned hundid hiinlasi ning jaapanlasi käivad, mängivad maadeavastajad, käivad Kihnut vaatamas, omade taganud aega muudki teha, niisugune mõned kihnlased täna Endla teatris konverentsi peal kestvad nõu andmas ning nõu saamas asja pärast meitel töölisi ega töötegijas enam kuigi paljud Eestimaa peal põle. Ning üks mõte olnud, et ega parema palga pärast Soome, Rootsi ega teistesse maadesse minna. Ikka parem töökultuur ning peremehe ning sulase parame. Läbisaamine on nii, et asja pärast teisele maale õnne otsima. Minusse On ju Kihnus ühte otsa pidi tõed vähe, aga teistpidi töö tegija siis veel vähem, kõike sellest tahame, mitte kihnukeelsetes uudistes kohad tulevikus rääkib. Aga nüüd anna sõna oma noorele kolleegile kasekaile. Tema sai Pärnu linnas kogu kura köiega kura köie on see tubli kihnu naine, kysi kooli, õpetaja kõrvaston turismimajandust ette toredasti pidanud oma talus ette palju külalisi vastu võtma. Esimest korda Lemmeetri site Pärnus edelvassi, kohvikust, küla köied, säsisin Jenna täi. Ja tuli ühele koolile selle Pärnus on praegu ettevõtlusnädal ning selle raames tehakse igasuguseid. Ütlesin, et täna oli keskraamatukogus motivatsioonikoolitus, käsi seal just praegu tuli seal käsi sees, siis elus kõige rohkem motiveerib ikka see tegutsemistahe on lasuur sisse ikka kogu aeg midagi tegema. Ning kas see tulemus ning saavutad midagi korda saada elus. See motiveerib tegema kõiki asju. Sellise on ikka see, et milles tibusid loetakse, et kuidas seal siis läks? Et me räägime kodumajutusest, on teil, kui turistid tibudeks lugeda, siis saab kogu võttasy küll teha, sest too aeg on läbi ning vea see kodumajutus olnud küll talvega lahti, aga sinna suurt ei tule keegi. Aga sui kohta ütelda täpselt parasjagu, et mina väga ei pingutad, pole tähtis, et leida paelu, tuleb vaid ma ikkagi tahaks, et need, kes käivad, tullakse ennast kiiresti ning mugavalt. Et mina nagu kordagi taha Leida paeluti ajaks ei põle tähtis kurigi kvantiteet, vaid ikkagi kvaliteet, Netuurist tulevik kõigest maailma otsast, aga ikka inglise keelega igal pool hakkama. Et kõige rohkem muidugi val jaapanlasi, mitte kõige rohkemaid paelu. Korra mäe mõtlesite vist hakkam jaapani keelt võtma. Sai aru, et see on täiesti võimatu värk, et ikkagi enamus inimesi ikkagi rändavad mõistvalt vähem või rohkem keelt, et saab hakkama nikutes vaasis kätega seal aetud mingi miimikaga nii naeratusega ning et see jah, et keeli musta ikka mõnda keelt, aga ikka inglise keel on välismaailmas, tehakse seal põhilisem prantsuse poisid järgi kõige rohkem. Kärkla. Jah, kui nüüd taha mõtelda, kuidas siis meie kohan prantslastega suhtlesime ning nemad said Laabalu valesti aru, mis mina mõtlesin, või üldse kihnlased vister jääksid Kiievi kirtsaid sihukese hullu artikli sealsesse arule otsagi kõik oli vale. Et hea küll, õigeid vist ikka seda keelt mõistma, kellega sa räägid, midagi? Leakese kõige hirmsam nali seal siis oli. See oli mitu aastat, tahab, et päris täpselt enam ei mäleta, aga üks ulm värk oli küll, et kui öeldi, et ega talve mitmed perekonnad lähevad sinna jääauku upuvad äärsel lähtsad mere peal sõites ning teine asi oli, et hülgerasva või asja pidime sööma kogu aeg. Mõnele siis ka seda hülgerasvaseeme sisse vaban. Hülgerasva mäleta, pandi omaste peale, parmud peale tuleks, aga see vist ei kannata hirmu saist, aga see ikka rohkem selline tehniline värk, rohkem. Aga et seal olid ju sui sadamast vees, koha, võtsid lävel otse vasta ning purjelaeva oli ju ka ise paelu, et et kas sa mäletad ka, et kust maalt oli kõige kaugem? Kõige kaugemalt oli üks suur jaht, mis oli nii suur, et siia üldse Kihnu sadama mahusky see oli sealses reidil lik siis pisikese laevaga. Tulid vanad sihuksed, pensionärid, prantsuse turistid olid peal, aga see oli kest neitsisaarte või mingi sihukese väga eksootilise lipu all oli küll sele. Kas tibude sõitmise käike Kihnus elavale? Minu jaoks on ilus ning huvitav hobi, et Sui muidugi teenib ikka, aga üle talve selle teenistusega. Ma küll ei saa hakkama, et ei äsjases. Iga talv on töö olnud, aga selle tallu veel täpselt ei teagi, mismoodi paistab. Eks jälle koolitama uutele avatud uutele väljakutsetele, eks pastab niuksed, uksed avanevad ikka see asi, kui mõned uksed kinni lähevad, siis teised avanevad. Suvi siis selle, et keik uksed, neis pere, kus sul kinni jäänud, et need omasi lahtide käts Jah, aitäh ikka ju, kõik asjad juhtuvad õigel ajal. Suurimad tänud. Mõni audistest ehk naa paljud, et home saab Tõnu Paul ehk nüüd siis põlluPaul kaheksakümneseks. Mees on oma elutööd, hein kõiki loomu pidan, mitmesaare peal elan ning ikka veel rõõmus säde silmas. Läheb siis oma 80.-le sünnipäevale. Vasta, palju õnne, Pauls ei ole. Aga sihuke saigi mehitada. Õhtune saade, Uiad uudised juba pühapäeva hommikul, olge ikka rõõmsad ning terved siinik, seal pole.