Pere on oktoobrikuu töine, tõi Sibe ja tegullede jälle mulgi uudiseid. Sedasi lauleti poolbehkub endale oktoobril Kärstne mõisan Hendrik Adamsoni sõnade peale tõttu Juhan Simmi laulu Mulgimaale. Ega kate aaste tagast just kuuendal oktoobril, Hendrik Adamsoni sünniaastapäeval on juba 1994.-st aastast pääle kuulsa mulgi kirjamehe aus väljaantu temanimelist murdeluulepreemiat. Au hindandas kätte. Kärstna mõis on, sest just seal on kuulus luuletaja ollu nii koolipoiss, kuul meister kui koolijuhataja. Seni kõrrald murdeluulevõistlust Tarvastu vald, nõid kui Tarvastu valda enam ei ole oma asja, tõist, moodu, kuidas just kõneleb mulkide seltsi vanem ja õits murdeluulevõistluse eest vedaist saarene. Nüüd teeme üten, koon, mulgi kultuuri instituut, vulke selts ja Viljandi vallavalitsus, kas välja valimine oli siis rasse? Žüriis oli meil viis inimest. Helle Soots, Tarvastu Gümnaasiumi õpetaja, alli laande, mulgi kultuuri edendaja Nikolai batuuring, kirjanik, 2006. aastapreemia saaja, Ene Toomsalu kooliõpetaja ja Mart Velsker, kirjandusteadlane punkti järgi oli oli esimene töö üsna üksmeelne. Kas olli palju uusi nimesid või oli siis ka neid, kes on enne saatnud mitu, oligi sellega homsatu näiteks Irma järvesalu, Milvi Panga, Maie terve, aga hooliga uusi töid. Luuletusi saadeti võisteluse pääle mitmen, murden, hindaiede üllatuses, jää meeles Olive võidu luuletuse Siigur tartukeelse ja nende kirjut täies kate, 10 kuueaastane noormees Alliksaare, Rauno, kes peab prilla esiKiviõli koolin, kuul meistri Ammatit. Aga tuleb välja, et kuulsa nimega mees Alliksaar Arturi suguline ei olegi. Aga müts kuulus luuletaja ammu suguline Advam Liivi Johan mitte Alliksaar, Artur, keda vere Baltics mul esivanem täidab oma servereid. Kuidas siis on noorele mehele sääne murdekeel külge jäänud? Duell juba varajases lapsepõlve ngu oli suvel vana vana ime man Reola Tartumaal ja siis Tjaheks kõnel tartumuudu tartu keelt ja siis koolihaigu nakkas lugema traadimatsil ja time olla on ju kah Otepää kandi eneminesi olla edevane oma otepää poolt. Ei, tegelikult ja tõlgi mõte, et ahaa maju mõista küll haigalatsku julgus kirjutada erimetsaga katse oli väikse yks kere keelend säästud tartu keelend ülikooli noppe veel võro keelt kah kirata tuunida. Nüüdsel ajal homme võru keel, setu keel, kihnu keel ka mulgi keel on nagu rohkem mätta kuulda kui tartu keel, et mispärast see nii võib olla? Ta keele suurt kära, eks Tartu oli selle, et ega Tartu linn on juba 100 aastat ka keegi enam kõneleda tartu keelt maal veidikene veel, aga mitte palju väiksem ka hea tuju pärast ülikooliga nakkas võro keelt Opma, et Lõuna-Eesti Ugandi asja kuhugi jääkidele tyhi, sest Londarbisse esidetelt Tartogiil Toom homsele vananemise kiil. Kas siia Adamsoni võistluse pääle oma luuletusi saata oli esimene kord esimene kord, kas sul mõni kogukam juba Connil oleme, on või on veel Suhvle põhjal ka veel on suhtleva ühend ja kui sa oled koolmeister, kassa sisse koolilastel kah murdekeelt õpetajat kõneleb, sellest, lased lugede loet ette. Ja eks proovi ka Andrus Ansip julgust, et kui keegi esiveel oma kodu moorat mõist, siis võisid proovi kõnelda kirjata. Püüa julge julgustada. Aga kuidas lapse vastu võtta ja kas koduden kõneldes? Kodudele hine, nii palju ei kõnelda. Ladze kõigepealt no ütleme, et ei, ei, mina ei mõista üldse mõista kogu natuke näide kõnelda ei või lastele ainsatki heli, klippa ütlevad. Ah jaa, tihe külg, mul vana ime time veel kõneldi, siis hakkas nagu tulema. Eripreemia sai oma luuletuste Eestil Urmi Aili Kambjast ja panga Milvi Raplamaalt, alust ses kõrrast Sammede jutu otsan saateks said kokku ilves Kristi Uwe uudise, jälle tulevad õisi pääiki puul. Seitse õhtu.