Ja tere päevast, lõppev nädal tõi Eestimaale kevade. Lumi on hakanud silmaga nähtavalt sulama metsaalused üksikutes kohtades on veel lumised, aga üldiselt või järgmised viis kuud lumelabidas ja hilisemad ärkajad ehk ka jääkaru aabitsast puhata. Vaher on selleks aastaks mahla andmise lõpetanud, aga hea uudis on see, et kaskiust alustas. Rahva teenrid alustavad samamoodi. Stuudios on Krister Paris, Eesti Päevaleht Delfist, Neeme Korv Postimehest ja Mirko ojakivi Eesti rahvusringhäälingust. Tere, Teile tervitas tervist. Ja kui nüüd otsida nädala teemade seast sellist, mis meid kõiki puudutab, võtab, siis võiks see olla justkui see valitsuse otsus kiita heaks pensionireformi eelnõuga, millega siis muudetakse pension alates 2021.-st aastast paindlikumaks, muudetakse pensioni tuttamise valemit ning seotakse pensioniiga alates 2027.-st aastast keskmise oodatava elueaga ja kõik see toob siis kaasa rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsleri Triegorovi hinnangul selle et see kõik soosib ümbrikupalkade maksmist ning saadab signaali, et järgmisest aastast ja hiljem sündinutele, et ära mõtle kaheksateistaastaselt ülikooli minna, mine tööle ja siis saad viis aastat staaži rohkem, pigem mine põhikooli järel tööle, siis saad kaheksa. Nii teatas siis Jegorov neljapäeval Twitteris. Ja kui Jegorov tsiteerida veel, siis reformi mõju motivatsioonile ametnik ametlikku palka saada on hävitav. Oleme 19 aastat rääkinud inimestele, et mõtle enne, kui ümbriku vastu võtad, nüüd ütleme, tühja sellest võtta 500 kontole ja ülejäänud ümbrikus. Kas ka ka teine sammas on lammutamisel, et ma olen lihtsalt sõnatu, nii ütles siis asekantsler Jegorov, et no kui hakata niimoodi suuremast küsimusest Neeme ja Kristjan pihta, siis kas kõik nüüd on see kauaoodatud pensionireform või vastupidi, et sellist pensionireformi mis Jewoorovi poolt viidatud ohud ellu kutsub, sellist ei ole vaja. No minu meelest Jegorov ennekõike rõhutas, et ta pole üldse pensionireformi kui sellise vastu, et see on vägagi vajalik. Suurem osa sellest on möödapääsmatu, sest noh, rahvastik vananeb ja pole midagi ette, pole midagi parata, seda tuleb teha. Ta suunas oma pahameele just selle osa vastu, mis puudutab esimese samba väljaarvutamise valemit, ehk siis seda, et, et lõpuks kui seal mingi üleminekuperiood lõpeb, siis ei arvestata enam, et palka üldse erastada palka, vaid ainult tööstaaži, praegu on see vist poole pooleks, umbes et sa pead järk-järgult väheneb. Ehk siis tõesti hakkaksid saama ühtemoodi palka. Nii need, kes on teeninud piltlikult vabandust pensioni esimesest sambast. Need, kes on teeninud 5000, kui need, kes on teeninud 500, aga ütleme, need, kes on teeninud 500, kuid ametlikult pikema tööstaažiga oleks siis just nagu selles esimeses sambas võitu aga Jegorov tervikuna pensionireformi hukka ei mõistnud. Ja ma tahtsin ka seda täpsustada, et tegelikult ju on nii, et ka need majandusinimesed erasektorist, kes sel teemal on sõna võtnud, on märkinud ära, et et pensioniea sidumine keskmise oodatava elueaga, mis peaks siis juhtuma aastast 2027, selle reformi järgi on, on ju tegelikult igati igati mõistlik samm, et aga, aga ma arvan, et mis, mis Jegorov, mis puudutab, siis siis noh, mis mind selle asja juures kohutavalt häirib, on see, et läks lahti tohutu sõnumitooja nüpeldamine. Et kindlasti on seal mingisugust sellist poliitilist koefitsienti sõnavõttudes sees, aga jätkem siiski ka tippametnikele võimalus ühiskondlikes asjades kaasa rääkida, kus nad on kahtlemata täiesti kompetentsed, et et noh, üldiselt see sõnumitooja materdamine on praeguse aja noh, nii-öelda avalikus skulptuuris läinud päris hoogsaks ja noh, ma näen sellel ka nagu täitsa selgeid põhjusi. Ja minu arvates on, see on see nagu päris ohtlik, aga, aga räägime nüüd ikka rahulikult, et et noh, mõistagi selle pensionireformi üks keskne eesmärk on ju tegelikult. No, ma arvan, arvan, et iseäranis just noh, keskerakonnale, kes on öelnud, et pensioniteema saab olema järgmiste valimiste põhiteema, siis oma selliste poliitiliste sõnumite väljasaatmine ja, ja samal ajal me peame ikkagi aga aru saama, et, et sellega antakse ka teistsuguseid poliitilisi sõnumeid, noh, näiteks seda, et noh, tõesti see üks on see ümbrikupalkade teema ja, ja teistpidi veel ka veel ka see, et et noh, näiteks seesama töötavate pensionäride asi, et et me peame, me peaksime ikkagi soosima sedasama pikka töökat Elu just et see, mis puudutab kõik seda pensioni uue pensionisüsteemi paindlikkuse poolt, ehk siis see, et sa saad iseenda pensionile minekut edasi lükata, Sa saad ka juba, kui sa oled pensionile läinud, teha ikkagi avaldused, maa endiselt töötan, mul on kõik hästi palun minu pensionimaksed peatada, mis tähendab seda tulevikus lihtsalt need väljamaksed on natukene suuremad, et tõsi, pole nii palju kaasa arvutanud, et vaadata, et kuivõrd mõistlik on seal näiteks aasta pensioni eas olles seda pensioni vastuvõtmist edasi lükata, kas see ka rahaliselt nii-öelda kuidagi järgmisel aastal, kui ma taas hakkaksin seda pensioni võtma ka noh, on motiveeriv ja siis teine küsimus, mida ju tegelikult mindi lahendama, on see, et vaadata, kes ikkagi Eesti inimeste sissetulekuid ja seda esimese samba tulevast väljamakset siis tulevikus inimeste pension oleks niivõrd madal, et väga paljudele tuleks hakata toimetulekutoetust maksma ehk siis ära tagada üldse see, et inimene saaks selle ainult esimese samba väljamaksega ära elatud. Et see oleks selline suhteliselt võimatu ülesanne, et seda mindi lahendama, aga, aga nüüd, mis puudutab seda Jegorov kahte mõtet, siis võiks ju tegelikult arutleda, et kuivõrd palju praegu ikkagi on just selle ümbrikupalga vastases võitluses see hea argumente. Ära võta mustalt palka, sest sa tulevikus kaotad pensionis, et, et see on ju tegelikult ainukene argument sellise musta palga vastu, et, et selge on see, et kui sa üldse puhtalt ei lase endale palka maksta, siis sul ei ole ka haigekassat ja, ja see on nagu selline väga veenev argument. Aga kui makstaksegi noh, ütleme, miinimumpalk, saad haigekassa ja tulevikust põhimõtteliselt muud vahet ei ole ju. Mis puudutab jah, pensioni siis tõepoolest et see on häda märgiline signaal selle suunas, et, et kui te mõtlete nii-öelda pikas perspektiivis, siis polegi tingimata vajalik nii-öelda pürgimine kõrgemate palkade peale, et jah, siin on ju näiteks sotsiaalministeeriumi asekantsler Rait Kuuse on olnud ühte välja selle, et aga kui sa oletad, ütleme muidu vajalikku tööd teed, eks ole, et kuskile lasteaia abiõpetaja, kelle palk ongi väikene, et siis nagu just nagu see kandub edasi sulle ka tulevikus sinu pensionistamisest tõesti võib jääda niivõrd madalaks Eiki, samal ajal, kas siis see peakski olema sõnum, et ärge ajage Türgi isegi nii-öelda enda sissetulekuid oma nii-öelda tööealise perioodi jooksul parandamaks Ronärile ideoloogiline vahet, kuigi minu meelest oli, see, tuleb selle peale meelde Thingsi pinge, kes, olles küll kommunist, ütles ka hiinlastele, et saagika ikka rikkaks, et siin on noh, need on nagu erinevad lähenemised. Aga muidugi, missuguse edelajuttu sellest nagu sõnumitooja materdamisega lastele juurde tulles ei pea seal nii palju tähele pannudki oleks oodanud palju hullemat, et üldiselt on neid ka Eestis selline täielike vaikimiskultuur, et ametlikud igaks juhuks oma nina välja ei pista, et see, et Jegorov seda tegijaga võeti ikka suhteliselt hästi vastu. Temaga hakati debateerima, et minu meelest oli see iseenesest nagu tore märk, et, et selline nii-öelda Demokraatlik sentralism nagu oli NLKP-s, kus kõik arutelud partei sees oleks vabad, aga välja tuldi ühe sõnumiga, et see pole, pole niivõrd jäik, et ta siiski näeme, et on, on, on ka teistsuguseid arusaamine. Ma ütlen, ma ütleks selle Jegorov ja osas võib-olla nii palju, et kui üks riigiametnik on pidanud eelneva aasta jooksul kaitsma rahandusministeeriumis, siis niivõrd palju niivõrd segaseid eelnõusid ja nende kohta tegema head nägu, siis ausalt öeldes mulle tundub, et ta oleks võinud endale lubada ka veel nii-öelda karmimat, et tooni, et see kõik oleks talle andeks antud, sest ta on ette, ütleme, endale selle sõnavabaduse lunastanud, et see, see on nagu väärtus, ma tahtsin tegelikult. Rääkida natukene sellest, et noortel inimestel, kellele peaks sellised asjad andma siis sellised noh, nagu signaali, et kuidas ma peaksin valmistuma selleks tegelikult pensioni heaks, siis noh, tegelikult ju võib-olla mõtlevad selle peale üleüldse kõige vähem ja, ja võib-olla sellepärast on sellised noh, mina arvan, et need valitsuse sõnumid peaksid olema selles osas nagu selged ja võib-olla peaksid kanduma ka rohkem valitsusest valitsusse ja ja üks asi on kindel, et haridust, tervist ja, ja selliste ka ikkagi edumeelset mõtlemist oma oma karjääri suhtes ei tohiks nagu nagu maha matta. Aga kui Krister võttis ikkagi uuesti korra selle Jegorov teema siis siis mina vaidleks selles mõttes nagu vastu, et et vaadake, üks asi on, üks asi on see, et temaga astuti, astuti debatti, mina näen seda debatti nagu sellisel kujul, et siin keskerakondlased mõned siin kukkusid kohe teatama, et Jegorov hakkab nüüd poliitikat tegema ja poliitikasse kohe tulemas ja nii edasi, et mäletate seda, kuidas Edgar Savisaar, vaata, me pole ammu Savisaarest rääkinud, kuidas Edgar Savisaar armastas aeg-ajalt, et öelda, et vot see ja teine, et see on nüüd puhas poliitika ja nüüd ta kohe tuleb poliitikasse ja kohe näete seda kuskile erakonna eesotsas ja ja ta justkui ennustas selliseid poliitsamme ette, siis sai ka kõvasti jahutud nendel teemadel, tegelikult suur osa sellest jutust osutus nagu noh, nagu me näeme nagu valeks. Et üks, üks inimene, kellele ju kogu aeg seda silti selga selga kleebitud, Allar Jõks. Et te ei näinud teda ühegi ühegi erakonna etteotsa asuvas, kuhu teda sokutati. Allar on meil, Allar, on veel ka noored, ma arvan, ta jõuab. Poliitikasse minna, vähemalt püüdles, aga muidugi, mis puudutab seda ümbrikupalkade ja pensioni seos, siis ega tõepoolest inimesed pensionile ei mõtle, selle on hästi, paljud on juhtinud tähelepanu, inimesed, päriselt hoolitseksid oma pensioni eest, siis oleksid need kolmanda samba näiteks tegijaid kõvasti rohkem inimesed üldse koguksid. Kui, kui vaadata kas või statistika, siis eestlased on väga nigelad, sääste teavad, paljude jaoks see nii-öelda kohustuslik, teine sammas on täpselt peaaegu ainukene säästmist eelmistele üldse olemas, on aga muidugi, et riik peaks välja ses mõttes küll märksa märksa selgemaid sõnumeid, et antud juhul, mis on suhteliselt kui sa mõtled nii pika aja peale ette, nagu ma pension, kus on niikuinii nii palju ebakindlust kui mõtleme kasvõi enda vanavanematele, kelle, kes vaatamata suurele töö rügamisele on praegu selliste pensionite peal, nagu nad on, või nendele, kelle säästud mitmes hüperinflatsioon laines hävisid, siis ta niipalju kui ajaloolist, ebakindla kogemust ja kui nad siis ikka pidevalt asjapeaga nagu tõmbleb üks selline, et pensioniiga tõuseb, säranud pidev sõnum see taga, hakake ise koguma, on olnud pidev sõnu seal nagu selge olnud, aga nüüd selliste mitte väga nüansside koha pealt. Selline segaste vastukäivat sõnumite saatmine tekitab inimestes paratamatult üldse tunda, et aga, aga võib-olla võib-olla ikkagi pingutage, eks, eks kuidagi laheneb iseenesest ja külveid hoitakse. Üks mure, mis võib-olla mulle tundub, et on Jegorov poolt tõstetuna väga suur ja tõsine ja võib-olla selle peale kogu seda eelnõu menetledes tuleks mõelda, on just seesama, et ütleme siis võimalikult varakult tööturule minevad inimesed saavad selles mõttes eelised, kuna staažiaastad on olulised, et mitte siis miski muu enam siis on rida ameteid, kus inimesed peavad õppima aastaid, et et selleks, et arstina tööle minna, siis sa lõpetadki ülikooli seal kusagil 28 aastaselt 30 aastaselt ja siis sa oled täielikult saad pühenduda tööturule, et tõsi, et seal residentuuri ja nii edasi, et noh, öeldakse, et vanasti nõukogude ajal lahendati see asi niimoodi, et anti siis staažiaasta ka üliõpilastele, et praeguses variandis ülikoolis olek ei, ei ole võrdsustatud võrdsustatud tööl käimisega, ehk siis staaži aastat ei saa, et, et seal tõenäoliselt peaks mõtlema sellele, miks arst, kes tulevane arst, kes siis õpib märkimisväärselt kaua siis esimesest sambanis sambast pensionimakseid saab vähem, kui siis 15 aastaselt tööturule sukelduma. Ja miks mitte, miks ainult arstidest, räägime kõigest, kes tahaksid oma haridust võimalikult palju täiustada. Muidugi saab vastu väita, et eks siis küllap on see korrelatsioon hariduse ja palga vahel piisavalt suur, et eks ta siis kogusama teistesse sarnastesse pensionitesse kõik seda tasandada, et selle koha pealt Jegorov viidis olnud. Viide et tahetakse lammutada, aga teist sammast, mida mõned poliitikud on ju välja käinud, seal isegi vaata et olulisem asi puudutab inimeste kindlus tuleviku suhtes. Aga selle teema lõpetuseks, ma arvan, kõige targem on ikkagi see, et inimene ise peab mõtlema selle peale, kuidas ta pensionipõlves hakkama saab, kassist, panustada lastesse ja olla kindel, et lapsed suudavad tulevikus sind üleval pidada. Kuigi jah, ega see ei ole ka nüüd alati muutuvas maailmas kõige kindlam garantii, aga ainult esimese samba peale ja tulevikus ka võib-olla kahe esimese samba peale on naiivne. Nii läheks teemadega edasi, et sellest pensionireformist ma arvan, et me saame rääkida veel ja veel, sest tegelikult ju kõikse olulisemad debatid Riigikogus seisavad ees ja võib-olla ma küsiks selle teema lõpetuseks, mis, mis teie arvate, et kui nüüd vaadata seda poliitik cute diskussiooni, kus Reformierakond on selgelt selliseid Jegorov jutupunkte või noh, Jegorov Reformierakonna jutupunkte rõhutanud, et kui ühel hetkel tuleb uus valitsus või uus koalitsioon, et minnakse siis ja hakatakse nii-öelda seda nüanssidega mängima, et ma saan aru, see suurt mõtet ei vaidlusta keegi, et tuleb see paindlik, pensioniiga kasutusele võtta ja nii edasi, aga, aga just need kaks punkti, et siis sissetulek ka esimeses sambas peaks mingil kujul arvestuses säilima, et ja nii edasi, et kas need No kui nüüd ühe aasta jooksul kiiresti teha, siis ei juhtu midagi. Te pole inimestel tekkinud selliste õigustatud ootuste, noh ilmselgelt Keskerakond praegusel hetkel mängis enda valijatele, kuna nende valijaskonnas on märksa rohkem madalama sissetulekuga inimesi, kui on ütleme Reformierakonna valijate seas siis seda, seda kui hirmu, et mina olen praegu vaene ja tulevikus vaeseks see ebavõrdsus püsib, et seda on ka väga hea ära kasutada, et selle koha pealt see ilmselgelt oli jah, ja poliitiline. Et see veel ei ole küll selline koht, mida nad enam tagasi võtta ei saa aru, näiteks tasuta ühistransporti Tallinnas enam keegi tagasi võtma ei hakka, sa niivõrd populaarne 500 eurost tulumaksuvaba miinimumi ka enam tagasi võtma keegi ei hakka, ehk siis on mingeid samme, mida, kui seekord ära teed, mis on noh, nii-öelda olgu ta pealegi siis helikoptereid kas või raha külvamine, seda on jube raske tagasi teha võtta, nii et et sellest väga mustama endale külge ei jää. Aga see reform konkreetselt kohe järgmisel aastal tuleks uus koalitsioon see on natuke jama. Ma arvan, et oleks veel tagasipööratav. Muidugi, et kas või seesama valitsuskoalitsioon on oma vaidluste seeezzin ise ridamisi asju küll teatanud, et mis, mis kõik tuleb meil ja siis järgmisel hetkel, et arutame ikka edasi, et, et ma arvan, et need, et seda võib küll praegu võtta sellist, sellist pigem ka sellist nagu nagu signaalide mängu. Aga mis puutub nagu Reformierakonna seisukohta, siis tegelikult see on hea, et sa selle siia mängud õide, et lähiajal on toimumas suur sisepoliitiline sündmus, Reformierakond saab endale uue juhi järgmise nädala lõpus. Ja, ja kui päris aus olla, siis ega me väga ei tea, millist, millist nägu saab see Kaja Kallas Reformierakond olema. Ehk ehk millised jõujooned saavad olema nii-öelda erakonna sisse ja siis ka välja siis noh, poliitika kaudu, et ehk siis täpsemalt see, et millele hakatakse seal väga jõulist tähelepanu pöörama. See pensioni teema on kindlasti üks selline võimalik asi, mida, mida hakatakse läbi vaatama, ma arvan, et maksude teema Jah, ühes ma olen kindel, et tulevane Reformierakond on Kristel Kristen Michali nägu, et selles osas, ega reformierakonnas ka väga palju eriarvamusi ei ole, aga, ja selle pensioniteema kõige lõpetuseks siis veel see oluline lause, et kui praegused eakad inimesed, kes on juba pensionil, mõtlevad, et see kuidagi puudutab neid. Ei, mitte kuidagi ei puuduta teid, sest kõik muudatused on orienteeritud. Kas keskpikka tulevikku, kui väga kaugesse tulevikku nägudega jutu alguses panite tähele, siis ennekõike järgmisest aastast sündivad lapsed saavad siis täis, mõjus seda pensionisüsteemi muudatuste omal nahal tunda. Aga lõppev nädal tõi taas kinnitust sellele, et ütleb Tallinna linnavalitsus, mõtled korruptsioon? Naljaga pooleks võiks ju öelda, et Mart Juure ja Peeter Oja pilalaul ühest ärapanijale aastalõpusaates sai uue salmi endale juurde, aga faktidest rääkides siis teisipäeval pidasid keskkriminaalpolitsei ametnikud kinni Tallinna linnale spordiaktsiaseltsi neli juhtivtöötajat, kellest kolme kahtlustatakse riigihangete nõuete rikkumises ning eelise andmises ja ühte altkäemaksu võtmises. Kriminaalmenetluse tähelepanu keskmes on siis kasutatud busside ostmise hanked alates 2012.-st aastast ühele juhtivtööd Ta ei ole heidetakse samuti ette siis suures ulatuses altkäemaksu võtmist ajavahemikul 2012 kuni 2017 selle eest, et kindlad ettevõtted saaks eelise nii kasutatud busside kui ka remonditeenuste ja kaupade hankimise käigus ja altkäemaksuna saadud vara maht küünib kokku kahe miljoni euroni. Et hetkel on siis kinni peetud juhatuse liige Alar Urm, bussiliiklusteenistuse direktor Andres Herkel. Tegemist ei ole siis tuntud poliitiku Andres Herkeli nime kaimuga ja bussiremonditöökodade juht Hannes Erbsen ning bussiremonditöökodade asejuht Jaanus Vink, et sellisesse teisipäevane prokuratuuri pressiteade, et ma saan aru tänaseks vist kui Jaanus Vink välja arvata Taas vabaduses, aga kui, mis teile tundub, et minu jaoks võib-olla märkimisväärne, kui nüüd hakata kuidagi üldistama seda Tallinna ja korruptsiooni ja enne kui selle konkreetse kaasuse juurde minna, siis mulle tundub, et mis on muutunud, on see, et enam ei ole hakatud süüdistama korrakaitseorganid, et nad tegelevad mingisuguse poliitilise protsessiga ja üritavad siin justkui keskerakonnale midagi kaela inkrimineerida, et vastupidi, et sel korral Taavi Aas siis peale paaripäevast mõtlemist teatas Tallinna televisiooni otse-eetris. Ta taandub Tallinna sellest samusest. Transpordiettevõttes siis Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsist nõukogu esimehe kohalt ja siis teine samm oli see, et öeldi, et sisekontroll põhimõtteliselt oli peaaegu et sama kaasuse jälile jõudnud, et selles mõttes mingisugune muudatus on toimunud, aga see, et endiselt nii-öelda kahtlustusi uskudes krati, tehakse see nüüd küll vist üllatada. Kus ei ole, huvitav on muidugi see kaks miljonit on ju selge, et altkäemaksud või püstised on ikkagi ainult nii-öelda protsent sellest tehingust tehingu summadest, ehk siis see näitab milliste, kui, kui, kui, kui kasumlik pidi olema, selle altkäemaks on, millest sa selle peale oldi valmis minema, ehk siis nii-öelda potentsiaalne kahju, no üks on puhtalt, et see võib-olla sai, saadi kallimat teenust, kui, kui vaja oleks olnud. Aga teine ikkagi rikutud ärikultuuri näol on, on kindlasti väga suur. Jah, aga sa näed ju ka, et, et Keskerakonna retoorika pärast seda, kui nad on saanud ikkagi valitsus või peaministriparteiks, on, ongi teistsugune oleks aga kummaline, kui peaministripartei pidevalt süüdistatakse, et vot kus korrakaitseorganid teevad meile liiga, et see oleks küll märk vägagi jõulisest demokraatiast, aga, aga mitte väga loogiline. Ma mõtlesin, et mida siis selle teema hakatuseks omalt poolt veel öelda, et mõtlesin, et ma ütlen siin ühe Jüri Ratase lause. Eesti Keskerakond mõistab korruptsiooni hukka nii sõnades kui tegudes. Nii praegu kui tulevikus. Ehk siis tulevikus ka toimub korruptsiooni. Mõistetakse hukka võib-olla, aga põhimõtteliselt põhimõtteliselt on see, et, et, et noh, ma isegi julgen siinkohal öelda, et ma ei kahtle Jüri Ratase siiras soovis, kui ta jaa, siiras mõttes, kui ta seda eneseväljendust niisugusel kujul sõnastas, see oli siis eelmise aasta sügisel. Aga, aga, aga küll, aga on see, et, et tegelikult noh, Keskerakond ja siis see Tallinna võim on, on ka natukene naljakal kombel natukene nagu üks on nagu riik riigis, et et lihtsalt see absoluutne võim, mis lihtsalt niivõrd kaua on olnud kõigis nendes struktuurides. Et noh, et see, see järjest tegelikult toob ilmsiks uusi juhtumeid ja põhjus on lihtsalt tegelikult selles, et inimestel kujunevad välja teatud hoiakud, teatud käitumisskulptuur, teatud asju lihtsalt ei peeta korruptsiooniks sellises süsteemis ja nad nagu ise ise enam ise need, kes seal süsteemis on sees, ei pea seda kurb korruptiivseks käituda kudumiseks. Ja, ja sellest tulevad ka need libastumised ja noh, mis on, mis on nagu selles mõttes halb korruptsioon on korruptsioon ongi nagu kultuur ja kui ühiskonnas me tahame selle asjaga võidelda, siis tegelikult on see, et tuleb võidelda, nii et neid hoiakuid tuleb muuta. Ja ka näiteks Tallinna tasandil näiteks tähendaks see seda, et need, kes on tegelikult pätti teinud sõna otseses mõttes jaa jaa. No see tähendaks seda, et nad ei peaks nagu enam nagu maksumaksja raha eest siis Tallinna süsteemides enam töötama, paraku me oleme näinud just täpselt vastupidi, et, et need inimesed, kes, kes on mingil hetkel ka süüdi mõistetud, ilmuvad jälle ühes ja teises struktuuris välja ja mis, mis on siis nagu see hoiak, mida sellega kujundatakse, hoiak ongi see, et need asjad on tegelikult okei ja umbes elu läheb edasi. Ja, ja paraku see on, see on väga tõsine probleem, aga noh, õiguskantsler Eestis on juhtinud tegelikult tähelepanu sellele, et ka ka ka muudes kohalikes omavalitsustes esine esineb taolisi asju, aga noh, Tallinn on lihtsalt niivõrd suur, siin liigub nii palju raha ja, ja sellepärast need need asjad niimoodi välja ilmunud. Ei tea, kui sa ütlesid, et Jüri Ratas oli oma selles avalduses siiras hinges, siis noh, näiteks kui vaatame Taavi aasa, kes ka, ma usun, ta hinges on, on igatipidi korruptsiooni vastu ei ole ilmselgelt võtnud minu meelest Tallinna ühte kõige suuremat probleemi. Korruptsioon ei ole võtnud oma südameasjaks, muidu oleks neid juhtumeid, kus just nimelt sisekontroll jõuab võib-olla enne politseid järele, nagu Aivar Riisalu kirjeldas, kuivõrd tugevat endise kriminaalpolitseinikuna sisekontrollis on ja nagu, et me tegeleme sellega oleks noh, see pind on kogu selle asja lahti, võtame selle märksa märksa kaugemale, kui me praegu vaatame. Tallinna linnatranspordinõukogus istuvad vanad i ainult ja ainult keskerakondlased, ühe partei esindajad ehk siis ühtegi kriitilist häält ei tulenenud tiksunud lasknud, kõige sellel sündida just nimetas nagu noh, nagu sa ütlesid, mugandunud, et nad võib-olla isegi hinges, kui nad näeksid ettevõtetega ka nüüd pole päris kena, et keegi või miski kilistavaid ostab selle eest endale Humberid ja Lamborghini, Sid ja et need praktiliselt sülitab näkku, aga miskipärast näete neid, Hummeri Lamborghini Sid kogu selle aja jooksul seal ei näinud, ehk siis ta võib olla võib ussike seda kõike niimoodi formaalselt ma tahan. Siinkohal kindlasti veel ühe sellise täienduse teha või õigemini üldistuse, et vaadake, Eestit on valitsenud pärast taasiseseisvumist koalitsioonivalitsused erakordselt tähtis olnud demokraatia ja, ja selliste, selliste halbade halbade nähtuste noh, nagu nagu jaoks, et tõrjumiseks siseks, et just just demokraatlike väärtuste hüvanguks on, see on suurepärane ja, ja Tallinn on, on tegelikult ta on nagu teistmoodi, kui on, on ka teised kohalikud omavalitsused on niivõrd suur ja niivõrd niivõrd võimas et seal paraku on võimalik selline. No vot, see on nüüd, see, see on, see ongi nüüd see, milleni on see tegelikult see riik riigis viinud ja selle selle järjekindel ülesehitamine. Ja, ja ma tahaksin veelkord rõhutada, kui midagi Neeme ütles, et see enda sõpruskonna nii-öelda ülalhoidmine Donetleks, aga samas Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsis töötab kuskilt koduleheküljelt, et teda ei näe, aga, aga kuskilt lipsab välja, võtab endiselt Ivo Parbus, tatame karistuse ära kandnud jumala eest, miks inimene võiks uuesti töötada, aga märgiliselt täpselt osa sellest süsteemist. Aga ma just seda neeme esimest monoloogi kuulates panin endale paberile kaks sõna, et need on tegelikult, et väga kurvad sõnad, et väljakujunenud retsidiivsuse jalatentsus ehk siis need on siis märksõnad mis ma neeme sinu jutu põhjal kirja panin ja ausalt öeldes, kui ühte omavalitsust iseloomustavad siis kaks sellist märksõna, siis see on tegelikult päris kurb ja ma arvan, Tallinna linnavalitsus, Keskerakonna poolt juhitav linnavalitsus võiks ikkagi korruptsiooni teemadel sõnadelt minna üle tegudele, et see, kui Öeldakse, et väga Tubi tublid on keskkriminaalpolitsei korrakaitsjad, et nad on kõik selle avastanud ja nii edasi, aga, aga kui sa, Krister, ütlesid ka Ivo barbused ja, ja kõik sellised töötavad endiselt veel Tallinna linnavalitsuses, siis see on märgiline valik. Et ka selle kaasuse puhul öeldakse, et aga me olime juba Jaanus vingi tegevusele jälile ja sisekontroll tuvastas selle, et mingisugused rikkumised on seal toime pandud ja see oli siis mingisugune märtsi lõpukuupäev, ma saan aru, kui sisekontroll sellistele tulemusteni on jõudnud, et aga miks see inimene siis oli veel teisipäeva hommikul ametis, et võinuks siis ju esimesel võimalusel teatada, et kuulge, et sisekontroll on jõudnud sellistele tõdemusele, et see on piisav alus, et lõpetada juba päevapealt. Vähemalt vähemalt peatada teenistussuhe, et ta sai võidu oodata uurimise lõpuni, aga see on elementaarne, kui inimest kahtlustatakse milleski, kus tema mõjuvõimu alla veel jäävad, need valdkonnad, ütleme kohusu eemaldas Edgar Savisaare linnapea kohalt, sellele vaatamata ta propora jätkuvalt süüdimõistetu, mitte milleski. Ja võib-olla isegi ei mõisteta. Aga ega selle kaasuse puhul me peame ka rõhutama, et tegemist on kahtlustega, aga kui see kõik panna siis sellesse suurde potti, et Savisaare kohtukaasus Tallinna televisiooni endise juhataja endiste juhatuse liikmete uurimine Ivo Parbuse kaasuse, et siis endise jõuga neid kokku lugeda? Arvo Sara, ma mõtlesin, et ma säästan aega ja ütlen ja nii edasi. Novot aga vähemasti jah, ütleme, et natukene saab ikkagi Taavi Aasale ka kiidusõnu öelda, et pool poliitilisest vastutusest sai võetud siis teatades, et ta sellest bussiparginõukogu esimehe koha pealt lahkub, aga aga nüüd vaatame, korralikus demokraatlikus ühiskonnas tahaks ikkagi neid volikogu diskussioone ka kuulata või te eriti ei looda. Ja vähemalt ma tahaks, et ega see ülejäänud nõukogu äkki astuks tagasi, äkki komplekte komplekteeritakse uuesti ja seda komplekteerimise käigus, ehkki vähemalt selle konkreetse üksuse valdkonnas arutatakse läbi, et mis on ja mis ei ole kusjuures nii palju, kui mina olen aru saanud linnavalitsuses tulevatest sõnumitest, siis Tallinna linnatranspordi aktsiaseltsi peetakse Tallinna struktuuridest vaatajat üheksa korraldikamakse puhtamaks, kus asjad on meil kõige rohkem korras, et võib-olla ka sellepärast hoitigi veel suhteliselt niimoodi lõdvalt sellel silma peal, mis muidugi ütleb nii mõndagi kogu selle üldise struktuuri kohta, aga ütleme, Taavi aasalt noh, see samm oli selline vägagi sümboolselt sümboolne Estanci poolne oma väiksuses. Et ta nüüd see, et ta seda tegi, oli nagu elementaarne nüüd järgnema ikkagi jõuliselt võtma seisukoha, et meie prioriteet number üks, aga vähemalt number kaks on korruptsiooni puhastamine Tallinna linnas. Aga mis ma veel tahaks selle teema puhul mainida, sest ega ma ausalt öeldes sellest vingi autopargist, mis ajakirjandusele huvi pakub, ei oska midagi rääkida, et ütleme, kui seda lugu niimoodi pealiskaudselt lugeda, siis võib aru saada ka ka sellest, et et neid autosid siis seal Tallinna transpordi aktsiaseltsis korda tehti ja, ja kuidas neid kulusid seal jagati, et või olid ainult vingil tulud, seda ma ei tea ja eks seda peab uurimine näitama, aga siis mis on oluline, on see, et no kasvõi siin vikerraadio eetris mõne nädala eest käis Tallinna abilinnapea Riisalu rääkimas sellest, et Tallinnal on väga palju vaba raha ja seda tulebki suunata ettevõtlusesse näiteks siis osaluse ostmine Coop, Pank is või siis ka eraldi ettevõtlusega tegelemine, noh, või munitsipaalettevõtlusega tegemine, et nüüd ongi siin suur vahe, et kui eraettevõttel on omanikud ja kui omanik näeb, et toimub vargus pättust, siis varastatakse tema raha ja ta reageerib sellele otsustavalt ja kiiresti. Aga kui ettevõtte omanikuks on rahvas, siis tulemuseks ongi see, et kuna korraliku omaniku ei ole, siis saabki toimuda see, mis kahtlustuste järgi on toimunud. Siis lõppeval nädalal kaasuses. Ja kui ettevõtte omanikuks on Tallinna linn, siis kuuluvad nõukokku Siret Kotka pinski Taavi Aas, Igor Kravtšenko, Toomas Vitsut, Erki Savisaar, Toivo Tootsen ja Kalev Kallo. Ja, ja siis on see, et kui üks keskerakondlane astub nüüd sealt tagasi ja vahetab selle koha teise vastu välja, siis ma küll heliseks aplausi Xin, Virko küll kohta ei näe. Vahet pole tegelikult olgem ausad, vahet. Pole kõrvalteema muidugi on hoopiski see, kui Tallinn kurdab, et tal on palju vaba raha üle, siis, siis on järsku kadunud kuskile mineviku, kõik need omaaegse kurbusega küll ikka kohalikele omavalitsuste tulubaas on, on kärbitud ja nii edasi, ütles, et tuues hästi kauge paralleeli omalajal demokraatide valitsemise ajal veel enne enne Bush nooremate oli ka USA Liivar suur eelarve ülejääk, tõsise kaalutled, mida teha, et äkki peaks makse vähendama, et riigil ei ole seda raha nii palju vaja, noh, see seal kuidagi seal saate selle asjaga kiiresti ühele. Poole nii, aga kui sa juba Ameerika ühendriikidesse selle teemaga jõudsid, siis ma arvan, et tegelikult võikski minna välispoliitika juurde. Teisipäeval kohtusid Washingtonis kolme balti riigi presidendid, Ameerika Ühendriikide presidendi Donald Trumpiga. Kõige käegakatsutavam tulemus oli siis ligi 170 miljoni dollari suurune relva ja laskemoona abi kolmele balti riigile. Eesti on siis oma osa eest lubanud soetada laskemoona, tankitõrje komplektidele, Chavelin osta ja suurtükimoona ja luureseadmeid, aga hindamatud on siiski, ma arvan, need taas kord üle kinnitatud tõele, et Ameerika ühendriigid on meiega ja seda siis ka kaitseväe ülemjuhataja ja samal ajal toimunud kohtumistel kõikide Ameerika Ühendriikide väeliikide juhtidega, aga aga eks selle teema puhul on ju jah see kõige olulisem, et neid lähedasi liitlassuhteid tuleb pidevalt õlitada ja hoida. Et kogu aeg ei pea midagi saama ja kõlavaid lauseid tegema või te olete teistsugusel arvamusel. Noh, mis puudutab Donald Trumpi ja tema sõnu, siis kahtlemata on tegemist meeldiva vaate sõnumitega, kui, kui olid vahetult tema ametisse astumise järel, kus ta praktiliselt kippus Natot iganenuks kuulutama. Kahtlemata oli meil väga meeldiv olla taas üks nendest, kes on olnud kogu aeg täitmatu trumpi. Peab ainukest soovi, mis puudutab muide Natot, eks Trumpi ainukene soov praktilised keskendub sellele, et olgu kaks protsenti olla ja kogu lugu, ehk siis ta näeb seda puhtalt läbi sellise rahalise prisma. No nüüd siis Läti ja Leedu oli teda kuulda võtnud, et ses mõttes olime meie, tema sellised ilmselgelt lemmikkülalised Washingtonis. Aga karamelli puudutab Trumpi sõnu siis, kui võtad võtta kas või tema enda näiteks personalist, kuidas ta on osavaid inimesi kiitnud, kelle ta nüüd on lahti lastud ja mida ta ütleb nende kohta praegu, siis siis seda ei maksa nüüd liiga liiga tõsiselt võtta. Aga noh, ma ei näe ka põhjust kuidagi, meie peaksime muutuma nüüd tema silmis nendeks, kes, kes hakkavad järsku saama saama tuld ja tõrva, et eks see ongi meil selline ebamugav balansseerima fakt, et ma usun, et meie välispoliitilise establishment'i aga palju selliseid trumpi fänne mäletame, kui ta tuli võimule, siis öeldi otse välja, et meil ei ole praktiliselt nii-öelda tema inimestega selliseid sissetöötatud kontakte, nagu oli nagu oli pikale pikkade aastate jooksul töötatud varem varasemate väli, USA välispoliitik ka kujundajatega, et nüüd saada siis veelkord kinnituse, teie olete need tublid. Täpse väljendid olid aga väga selliseid ilusaid väljendeid meie presidentide kohta vähemalt kuskile praegu märk maas, et, et meie oleme antud hetkel siis Trumpi suhtes heas kirjas ja mis tähendab seda, et Eesti välispoliitik ka kujundada on selle koha pealt teinud, teinud head tööd, et ega meil palju valikuid ei ole, isegi kui trump on omaette arvamatuses ebamugav, siis jätkuvatel USA meie parim partner ja liitlane Ja kui veel täiendada, et lisaks sellele sõnumile ju kaasnes ka selline väljendus otseselt rahas ehk siis ehk siis see, et takse Baltimaade julgeolekut, siin siin oli juttu 100-st miljonist dollarist, mis eraldatakse laskemoona hankimiseks ja, ja siis on see, et, et ikka koolitustoetused ja, ja siis oli ka midagi ühiskonnale, kui ma õigesti mäletan. Õpilasvahetus näiteks see selline teema, et noh, see on ka igati igati selline positiivne positiivne sõnum ka selles mõttes, et midagi, midagi pandi ka nagu reaalselt paberile deklaratsioon võeti selline vastu. Jah, ega muidugi trumpi kutsunud riikide presidente sinna selleks, et tingimata saata välja sõnumit, et näiteks kas või Venemaal, et Venemaakoha pealt oli tal seetõttu, et ma olen küll tema suhtes hästi karm, aga ikkagi peaks läbi rääkima ja pinged lõdvendama ja et see on peamiselt ma saan aru, ikkagi oli Trumpile vaja, et oleks ometi tal vastu võtta, kus, kus ta saab Kiita, kus kõik on ainult positiivne. Et natukene nii-öelda sisepoliitilise pinge, mis on seotud küll erinevalt erootiliste erialade esindajatega natukene võib-olla ka maha võtta, aga noh, kokkuvõttes Joosep kehtedega midagi nagu Eesti nüüd ei kaotanud küll sellest, et mehe trumpi käest häid sõnu kuulsime. Formaadi mõttes võib-olla minu arvates see kolme balti presidendi valges majas käimine, võib-olla see selline kõige parem ei ole, okei, julgeolekupoliitiliselt meie eesmärgid soovid, nii-öelda rõhuasetused on sarnased, aga tegelikult Eesti, Läti, Leedu siiski on kolm erinevat, et riiki ja no loomulikult on Ameerika Ühendriikide presidendid võtnud ka ühekaupa balti presidente vastu ja siis ka seekord tegelikult ma saan aru, et see formaat oli selline, et kõik kolm presidenti said siiski mõne minutiga neljasilmavestlust pidada, pidada seal kusagil kolm, neli minutit ja, ja võib-olla kõige põnevam olekski teada, et, et noh, ma ei tea, mida siis need kolm presidenti nagu silmast silma rääkisid, et kas kõik rääkisid julgeolekut või siis oli ka nii-öelda sõnumeid siiski teistsuguse teistsugustelt teemadel ja ma ei tea, kui palju näiteks pidid kolm presidenti oma ajast kulutama näiteks pappliidu poliitika ajamisele, ma pean silmas ennekõike näiteks siis kaubandussuhteid Euroopa Liidu ja Ameerika ühendriikide vahel, sest arvestades seda, et see teema on Euroopa liidus praegu väga suur ja, ja murettekitav, siis ma ei tea, kas pidi näiteks Eesti president ühe minuti ära kuulutama siis seoses terase ja alumiiniumitollide teemale, vot ei tea Vaevalt ütles nii, et ega seal kollarinuti siis pigem pigem ikkagi nii-öelda meie enda huvidega jällegi kui, kui ei tea, ei julge öelda, aga, aga noh, kui me nägime, et see, see ei olnud selliseks suureks teemaks, pigem oli ikkagi USA rolli kiitmine, millegi trumpi soomlasel suht üsna Naklalt väljend, nõudes, et ta küsis, et kuidas suhtute ja siis nad ütlesid, et jaa, et Trumpi juhtimisel on, on USA Astanud umbes õiget õiget samme ehk siis ta sai kätte nagu n endale selle selle kiitusega tahtis vastu võtta, vastutasuks panud polnud ka siis nokitsen selle vastu jagama. Aga jällegi ütleme, me oleme teinud seda, mida trump tahtis, et Eesti juba täitmise ma selle kahe protsendi nõude lülitada näidata teistele, et see on, on võimalik, et noh, ilmselgelt mõned riigid ei hakka seda niipea tegema Saksamaa otse välja öelnud, et me ei hakka oma kaitsekulutusi ja sellisele tasemele ajama, et täitsa vabalt saab mõelda hoopis laiemalt mõtled trump, et mitte ainult et raha on olemas ja kõik järelikult toimib, et NATO peab ikkagi võib-olla leidma endale veelgi suuremaid eesmärke, kui, kui lihtsalt sellise külma sõja ekse relikti kooshoidmine elliksematestan edasleidnud endale, jumal tänatud, et Putja selle olemasolu mõte talle andis, aga ikkagi ette nato võis olla ka muid ees argikui, lihtsalt puhtalt rahaline, kui vaadata kas või näiteks saksa poliitikute väiteid, et see raha pida nad kulutavad arengu abil on võib-olla julgeoleku mõttes isegi olulisem kui otsene kaitsekulu, siis tahan ka sellele oma oma tõetera all. Aga noh, minu pärast see muidugi et võeti vastu siis kolm balti riiki juhti korraga, nagu me arvestame enda sellist väiksust ja pole ka praegu vajad tavalist kohale lendamist, nagu omal ajal tuli Obama siia kinnitada, et, et me oleme ikkagi teiega, et, et nagu pinge pinge maas, siis minu meelest võtab väga hästi kokku. Noh, naljaga pooleks selle vist oli jah, Daily mail, kes kes kirjutas balti riikide kohtumisest Trumpi kätte, USA president võõrustas Balkani riikide kolmikut, nii et see on ettekujutus maailmast, siis. Jah, no ma arvan seda, et tegelikult kui ikkagi nüüd tõsiseks tagasi minna, siis ma arvan, et need sidemed on tegelikult erakordselt tähtsad ja, ja see selline võib-olla natukene selline formaalne ja mõlemapoolselt tore selline. Noh, ma ei tea, siis kohvilaud on tegelikult on tegelikult ka ikkagi tulevikuperspektiivis väga-väga tähtis asi jumal teab mis, mis edaspidi saab ja ja võib-olla võib-olla äkki on, on see alus mõneks ka visiidiks siiakanti tulevikus või äkki on jälle variant, et kunagi mõni hästi ajakirjanik saab teha USA presidendiga intervjuu, et miks, miks mitte, sidemed on ikka tahtnud? Jaana varuste huvitavates mõttemängudeks ma ei saa jätta torkamata Kersti Kaljulaiu headusetelg, mis on kahtlemata väga mitmesuguseid mõtteid tekitav termin. Võimas kujund, aga võib-olla trambi teema lõpetuseks kõige võimsam uudis ikkagi tuli eile õhtul, kui tuli Valgast teade, et Ameerika ühendriigid kehtestasid sanktsioonid seitsmele Vene oligarhi, kes väidetavalt toetavad ja saavad kasu president Vladimir Putini püüetest Lääne demokraatiat õõnestada ja võib-olla seal üks kõige nii-öelda kõlavam nimi oli Gazpromi direktor Aleksei Miller. Aga alles jäänud 12 minutit kulutaks nüüd sisepoliitikale seda ploki, alustaks ühe kurva uudise mõtlemisega, et meie hulgas ei ole selle nädala kolmapäevast Andres hammast. Tänan, Andres armase matus ja sügav kaastunne kõikidele Andrese lähedastele. Minu jaoks oli Andres kolleeg siin vikerraadios, aga eks meie kõigil kolmel on temaga olnud kokku puutuda töid erinevates ametites, kooli direktor Torino või, või mingisuguses muus ametis, aga hammas roll Eesti poliitikas on, ma arvan, üsna märkimisväärne. Ta on 20. augusti klubi liige, ehk siis see mees, kes oli Eesti iseseisvuse taastamise juures. 1991. aasta augustist oli Mart Laari peaministri büroo juht, Isamaaliidu peasekretär. Ma ei tea, mida veel Andrese meenutuseks lisada. Ma ütleks nii, et et Eesti poliitika ja Eesti ühiskond kaotas ühe, ühe selles mõttes suure inimese, et kes oli, oli tõesti, oli tõesti hingelt hingelt hea inimene ja, ja, ja mis ma ütleksin, on see, et Andres oli nagu minu arvates nagu selline arhetüüpne eesti, selline ühiskonna ja kultuuritegelane, kellel on, kes on kirjamees, kes on muusikamees, tegeleb, tegeleb poliitikaga, ajab Eesti asja tõesti hinge südame ja täie kirega, et et minu suur kaastunne kõigile lähedastele ja ja meenuta, meenutan Andres tõesti alati hea sõnaga ja ma usun ka vikerraadio kuulajad, kõik mäletavad tema sellist häält siit eetrist, mis, mis kõlas ja, ja ja neid neid minuteid, kus ta eriti, kus ta võttis kokku, seda lähiajalugu siin hommikuti see oli, see oli, oli, oli lihtsalt suurepärane kuulata. No kui tänapäeval poliitikuks saab kas sündides õppida ja võtta endale elukutseks siis inimene, kes ajas eesti asja hingega ja kelle jaoks see poliitika oli lihtsalt üks selle eesti asjaajamised teostamise vahendeid. No Andres kuulus siis vabaerakonda ja vabaerakonnaga võiks ka jätkata. Sageli on nii, et ka luuavarrest võib pauku tulla, et kui me nädala eest siinsamas saates rääkisime vabaerakonna tulevikust, siis ei osanud ette näha, et valimiskünnise oma olelusega võitlust pidav partei suudab ka siselemalt sisemiselt veel purelema minna. Ja nädal algas ju selle uudisega, et mai keskel toimuval erakonna üldkogul planeerivad esimehe koha nimel heitluse maha pidada endine erakonna esimees Andres ja praegune esimees Artur Talvik. Aga noh, pakutud on seda kohta ka Krista Arul, Monika Hauka nõmmele. Ega selles mõttes vist vabaerakonnas head nahka ei saa, et, et mulle tundub, et kui Talvik peaks nüüd esimehe kohale kaotama, sest tal on selge selline nägemuse kontseptsioon, kuidas Vabaerakond järgmistele valimistele viia siis Eesti vist võib ikkagi järgmisteks valimisteks veel kiirkorras saada. Äkki Uuebart? Ei, sest mulle tundub, et nii Isamaa ja Res Publica liidus vabaerakonnas, aga ka rohelistes pettunud inimeste pinnalt on see siiski võimalik. Aega on küll vähe, aga mine sa tea või mis teie arvate? Aega ei ole vähem, ma lihtsalt tuletan meelde seda, et kui praegu siin püütakse ka näiteks öelda, et, et oh tõesti valimisteni on alla aasta ja nii edasi, siis meenutagem 2007, kui kiiresti rohelised toona korjasid üles need hääled, mis olid, olid maas ja kuus kohta parlamendis 7,1 protsenti oli vist see see toetus, mille nad said ja tõesti mingi kolm kuud enne valimisi panid panid jala maha ja tegid ära toona siis Marek Strandberg ja Toomas Torop, biido Valdur Lahtvee, kes nad seal eesotsas eesotsas kõik olid. Aga nüüd mina näiteks olen selle vabaerakonna teema suhtes selles suhtes võib-olla isegi isegi natukene ettevaatlikum, et mina ei kipuks üldse mitte täielikult maha kandma. Me tegelikult ei tea seda, et kui viimastel kohalikel valimistel vabaerakond otsustas mitte osaleda, võib-olla võib-olla see oli viga, aga samal ajal oli see, et me nägime tohutu suurt toetust valimisliitudele kes ütleme niimoodi, et kui see Tallinna fenomen nagu kõrvale jätta, siis oleks tõenäoliselt need kohalikud valimised kinni pannud. Ja ütleme nii, et, et sealt, et nii-öelda kui nüüd erakonna ladvik saab nagu siuksed kuidagi niuke mõistlikud jõujooned ja mingid mõistlikud signaalid edasi anda, siis sealt see häälte potentsiaalne saak ei ole üldse mitte mitte võimalik. No ma selles osas vaidleks vastu, et Urmas Sukles seal ja vabaerakonnal ei ole mitte midagi pistmist ja selliseid Suklase valimisliite oli üle Eesti väga palju, et nad pigem ütleme, see on selline kõikides erakondades pettunud või kuidas Lätis ja Venemaal saab hääletada kõikide vastu. Mulle tundus, et see enam ei võta, enam ei saa. Et Eestis ka ei saa, noh, nii ja naa. Vaata, ma jälle toon jälle ühe sellise seltskonna siin juurde, tõepoolest täna rohelised peavad oma oma üldkogu ja ammu pole Eestimaa Rohelistest oleks põhjust rääkida minu arvates nüüd on põhjust seda tähele panna kõik eesti siuksed suuremad avaliku arvamuse tähelepanu all olevat, et asjad nagu seesama miljarditehas metsa vaidlused, Rail Baltic, et need on kõik seotud keskkonnateemadega. Ja, ja jah, rohelistel ei ole praegu nimesid. Otse öeldes, see on üks Keskerakonna omandatud abilinnapea on siin Tallinnas, aga, aga vaadake, tohutul hulgal on, on neid nimesid, kes on nendes protsessides, mis ma rääkisin, siin osalenud, kes ei ole veel Eesti nii-öelda poliitpoliitikas erakonnas tulud ja, ja neid inimesi on sadu ja seal on väga, väga, väga kõlavaid tuntud nimesid. Ma ei peaks üldse midagi siin võimalik. Eks see protestihäälte kanaliseerimine ongi vastus küsimusele, et kas vabaerakond saab edasi ja mitte seda, et nad on ennast ikkagi oma muu programmi puudumisele positsioneerinud just nimelt protestihäältele, sama võib minna rohelistele, sama võid tulla täpselt sellele uuele erakonnale, kes need pettunud hääled endale võtab ja kui palju Reformierakond ei taheta, et, et antud hetkel on hästi palju inimeste pettunute ootusi suunatud Kaja Kallasele, aga kui olime teel ja sinna pole selleks üldse mitte vähe aega sellest väga palju aega, et mingisugune tõsisem kokku keerata, siis, siis on tähele teleuuesti laokil ja siis on täpselt üsnagi kõik võimalik. Pannakse lugemissoovitusi ka, et see oli vist neljapäevases Postimehes. Tartu Ülikooli politoloog Martin Mölder kaardistab Eesti poliitikamaastikku ja räägib erakondade potentsiaal potentsiaalist ja võib-olla minu jaoks kõige suurem üllatus sellest uuringust oli ka see just et roheliste potentsiaal on põhimõtteliselt sama kõrge nagu EKRE potentsiaal. Ja rohelised on praegu tõesti nii-öelda madalseisus ja ainult seda uuringut vaadates võimalik on ainult kasvada. Ma ütlen ainult selle repliigi, et, et minu jaoks ei ole üllatav sellepärast et Eesti riik on taasiseseisvunud fosforiidisõja lahinguis võidukates lahinguis. Nii, aga tasuta bussidest ei jaksagi täna rääkida, ma tänan kõiki kuulajaid, kes kirjutasid ja püüdsid aidata Kadri Simsoni, et tema eest sõnastada see probleem, mida siis püütakse lahendada Keskerakonna poolt ühiskonnale tasuta maakonnasisest ühistransport Martti kehtestades et ma sain küll mitmeid kirju, aga vastust siiani saanud küll räägiti sellest, et aidatakse maainimestele hoida, küll räägiti, et luuakse võrdsemalt Eestit, aga ka lisaks Tallinna inimestele saaks siis ka maainimesed tasuta bussiga sõita, aga mitte ükski nendest kirjasaatjatest ei osanud öelda, et millise uuringu abil saab öelda, et just tasuta ühistransport vot selle probleemi niimoodi ära lahendab, et sellele küsimusele muuseas ei olnud ka Kadri Simson lõppeval nädalal telesaates suud puhtaks ise ammendavat vastust. Aga teate selle kaks minutit, mis meil on siin jäänud. Mis te arvate, et kas. Me peaksime selle pühendama Eurovisioonile 60-le viiele 1000-le Elina džajevale ja kleidile ja kolmele video kahurile, mis peaks sellele kleidile manama siis mustri. Meil on üle aastate võimalus võita eurovisioon, aga see võit ei tule ainult läbi kolme kahuri ja mustri võit tuleb ka läbi selle, et juba teha suurt eeltööd teha käijad turneedel juba juba enne kinnistada nendes Euroopa potentsiaalsetes fännidest, kes hääletavad Netšajeva kuvandit, ehk siis see on olemuselt peab päri päris suur töö, et kui me tahame võita, siis ma ei ütle, et ükski summa liiast, vastupidi, aga, aga siis tuleb sellesse ka panustada ja mitte ainult lava shousse seal sees mõjutab neid inimesi, kes teevad otsuse ja selle ühe hetke ajel. Aga kui me vaatame varasemad Eurovisiooni võitjad, siis annab palju. Paljud nendest on teinud enne juba väga suurt tööd kogu Euroopas. Ja meil kunagi oli Kaido Höövelson sumomaadleja, kellele me aitasime niimodi põlle teha. Rahvaalgatuse korras ja joka suunaks ei saanud aga kuulsaks küll. No vot selle mõttega ka täna lõpetame, täna olid stuudios Neeme Korv, Krister Paris ja Mirko ojakivi. Nädala pärast on siinsamas stuudios Taavi Eilat, Urmet Kook ja Aivar Hundimägi kena nädalavahetust ja uute kohtumisteni.