Kere on ta esimene päev ja te kullede jälle mulgi uudiseid. Kuigi Helmen ei ole prilla ühtegi kirikuhoonet jumalateenistusi peetes vanan vennastekoguduse palvemaja ja siis kunagi oma Elmen ollu kogundi kaits kirikut kui suurest Maarja kirikust, mis ilma saal ära häviteedi kõneldes hädas vil rohkem Elme väiksest kirikust, mis oli sellest pool kilomeetrit kaugem. Veel ei ole paljude häda sel suvel vaid Tartu Ülikooli arheoloog valgu Eiki üliõpilase perra ja läits ilme Väikse kiriku varemete vahele välja kajumisi tegema. Mida Nazel tääda tahtsime jääda. Saive kõneleb valgu Eiki esi. Kats kirikud on Helme kihelkonna keskajal olnu ja väga-väga lähiku hea müts teisele. Eestil ei ole tõsti säänest kodust, kus kats keskaegset kivikirikut on nii lähestikku üksteisele. Kas šokkerik jaam, sõja aegu varemide jäänu kirikust lõuna poole 300 meetrit, Kastoom, uuem või vanem sellest kirikust vist tähedas vähem lõpustam Tiida, et 1740 piknalai palama ja siis ta palli maha, siis ta jäigi, varem ei lähe. Nüüd me siis oleme kaid nuhtud varemete rusu, viimane lahkumine õlvel viiekümnendatel arstidel, kui tõrvateedevalitsus võtkive Sist tõmmati traktoriga maha, otsa sain ja külmumise Saina edeti madalam past. Tal on mullo telliskivist võlvi uhke kivikirik oma Loksainam ligi poolteist meetri paksu punaste tetum tuum siis üldse peamine küsimus 15. sajandi lõpul või olla tõttu siis nii ehituslooliste andmete põhjal, et kui pääle Kaia ka väga veido omm teda alale jäänu ja siis tahtsimegi kaija välja Kaidmisega. Et mis seal maa, see hom, mis ta kõige kõige vanem värk kommet, kuna ta tetum ja, ja ka mille ta tetum, milles kodus valiti kiriku jaost. No mis me siis nüüd tädalade saanu, tädaleme saanu, et siin on ju Pallo varem pal a'la nakatu tegutsema kui nüüd, et kiviseina järgi või eelda oleme leidnud väikesi keskolisi ärakesi ja kõige vanempa oma, siis 1000 260330 vahelt on Tallinna raha Taani raha Tallinna tõttu on Tartu piiskop b raha neid kõige-kõige vanem Pitestintetu rahasi homso kiriku põranda alt kõige magusam kodus altari kodus, kus või olla kõige nuid väikseid keskaegseid rahakesi saab nii sügavalt kive all, et Dust ei käi jõud üle siin enne kiri kiriku tegemist, hom, rahade perra või öelda ohverdamise kotus, mille ohverdati ega niisama tühja ohverdada pidi olema Puustetu, Kappele või sihukene kõge all ongi sääne balanu Hüdsine, must maa, mille häält ja mille ümbert rahakese tuleva välja. Kumb neist kirikidest siis Helmen vanem Pam, tuud ei ole. Tiida jah, selle suure kirikumann ei ole ju kaebetu kirjaliku allika müts värk. Aga kuna ta tegelikult ehitada Duda media ja kirjaliku teate, on Poola ajast. Soo Väike-kiriku Me oleme sool, eestlaste kirik ja sakslaste. 97 aastane tõrva naine Miku Hilda on suur kirikuhuviline ja mäletab häste, mida ema talle ilme väiksest kirikust kõnel. Vanast ollide hiin, kats, kiri, kud, suur kirik ja väitekiri minu emäe kõnel jälle niiviisi, et lihtsa inimese käisime väiksel kirikul, too oli ju Edimelik puukirik aga nii suure saksa ja, ja suurem asjamehe, nii käisime, suurem kirik on ainult suurtel pühadel poisi peni tantsivaid talu inimesega, siis minna sinna suurde kirikusse. Ema kõnelejaid Edi meelde oli veel seal ju pulli saksa keele geni kõneleja ehk näo oli ju baltisakslase ja kui mina 30 katse leerilapsi meil oli köstrimäel leeritunnid ja tolle väikse kiriku vareme olime seal üle oru ja Üleoja, no Oliver punastest telliskividest vareme. Me nägime küll leid varemeid, aga mees Leesidki neid, vaatame. Sest tollest midagist kõnelde. Nüüd ei ole seal enam mitte midagi. Sess kõrrast Sammede jutu otsan saateks said kokku Ilves, Kristi Uuwembet, Mulgimaalt jälle tulev tõisibe iki puul seitse õhtu.