Õhtust kihklased siin-sealpool, merd, remark Mamiast ning täna lähme oma jutu koosiga ette kaugele teispoole maakera sinna kõik see suurema Oceani peale meitel käsud, küla, ajakirjanikud pisikeste sarde pealt. Otse Okaaniast oli mehi ning naisi Marshalli saartelt Saalomoni saartelt, Samost, Tonga Alt ning Vanoatultki ning kihnu keeles neid pilta Sacia meitele näitasid olnud ju teata võimata Edegandaga. Aga teeme proovi, akest õnnestub. Silla Elvi ning ning Neeme Salme instite terve õhtasy Okeaania meeste ning naistega suurest maailmast ka paremat teada saite. Ma ei oska midagi öelda aga kõik oli põnev küll, tegelikult. Ta võttis tuumaks otsekohe, kui saab sedasi elatud, et ei pea üldse talveks puid koguma ega loomade heina tegema ning et paradiisi aidas elatakse aasta ringi päev paistab mingi soil ning. 25 kolm vähemalt kraati olla aasta ringina tempel tasse, see lähevad need tema oli see ühe kuu 30, tasa kallale. Aga paistis, et puhta oma veega on seal ikka ette suur mure küll. Jah, et seal korjavad seda vihmavett ning siiski, et väed ning ma ei kujuta üldse edel, see ju peaks olema sulanev nakkus, seda magedat vett. Väga imelik on küll, jah. Ookeanivesi on neli protsenti ning meite oma Merisi on 10 korda magedamund 0,4 protsenti. Seal ei saa lambuega lehmeiega Obosi randa jooma saata, nemad sõprust viste joonte. Lambad üldsegi meil ei lambad, mere ved, lehmad jäida lammastele ikka kodunt, viies. Nüüd need lambad, sead siia maneja tuvasse maisemalt need juua küll renditakse välja, et peavad merevett jooma, joovad küll, aga igavesed vägevad söömised on neil seal. Ja peamine oli see kookos ja see üldsegi kookosnii, et minul pole see, on asja kedagi, et ma katsun ikka omastuaare pealsi läbi ajada, et muidu oli neil värske ja kõik lihtsalt, mis tuleb puu otsast või põllu pealt. Viljakas must muld oli nii, et käib, peaks kasvama seal. Meri on pilte pealtvaates kogu aeg sinine potisinine. Meri on küll sinine nagu sinise värvi vesi ei alustatud, paistab läbi ning agente, kuidas majad kõik Christian merre Järbiale tehtud ju polegi tõusu ette lokke Annabel või nende ühetasaselt uputuse teleka telekas minetanud. Jah, seal ühe saare peal hakkasid vulkaanid jälle tossama ning sihuksed mured seal kõik kliima soojenemine ikka tabab neid pisikesi saari. Kõigepealt. Jah, ning kui selline ühesugune lauskmaa kaant, siis tulebki ju vesi ning need lained ning ma ei tea, kui seal vulkaanid ka veel töötavad, kust need inimesed lähtacket kolima? Puu otsa ei tähenda ka minna, sest seal ei pea kuigi kaua vastaja. Ei pea, jah, särg kuulase vulkaan töötab, see lavanikeks põleta pähe ju lihtsalt kõik võtab selle puu ka maha, ei, tuleb ikka kaugemale minna kusagile suuremas vaara peale või, või mandrile või ma ei teagi. Kuidas siis oli, et kas võtaks elus veel ühe reisi edening, läheks, käiks seal paradiisisaarte peal koe? Ei näe kaugele meie Soach see anud rahad ning sõidud ning lennukipiletid ning kõik napanu kallis, et ei, ei. Võtad vardakoti omaga juure salme ning võtad veidi käevangu ning lähte. Ei, mitte seal mahlades korra soi kohta pärnus. Reisimine. Ja ka mitmed mured paistsid sedasi küll olema, et kui seal ennem oli 10 kuni 15 last oli peres ting nüüd olla siis neli kuni viis ning seegi langeda varsi langeb sihukesele maale, kus meitelgi. Jah, seda nad rääkisid, et tea jah, kel oma Soera peal pole enam siia ühtegi, need küll tappus on veel see pisikese. Aga kus sellegi kooli paned või kuidas me hetkel ei põle enam siin kedagi? Kolmeaastane Erik on siin veel ning siis riidal kõva ju kaks pisikest tuuli ning Vese käivad siin ka vana vanemas vaatamas, aga nad kaovad ja niisugust aastaringselt laste hääli tahaks küll kuulda, et teiega saare peal oleks Eestis. Ja ei, siin ei põle enam sihukest, ma arvan, et see mania Soer surve all on lihtsalt ükskord talud jäävad tühjaks ning noored siia tulemite neid töökohti põlemite ning sa tegema ei tule siia v taha enam keegi. Pärnu linn on nüüd silt kes tulevad siia Pärnu linna saaredal elama Pärnu linna kodanikuks. See on niisugune naljaasi see pärnu lenn, et ma Levened, meetilik oma Soer ning jääbki saareks, aga mitte Pärnul. Jend? Jah, ei tore oli küll ta nähtane jälle korra vähemalt inimesi nähe ning nad olid päris siin mõned ikka päris mustanahalised. Üks naine näitas pilta pealt, et meestel on üle keha tätoveeringut ning naistel olla ainult reie pealt, aga hoidsin oma küsimuse esitamata kast heitele, koharia teavad. Mina mõtlesin täpselt sedasama, et kas nüüd näitab, aga ei, näitas jah. No vaevalt küll, ma ei usugi, et jäime viisakaks igal juhul, jah, just. Vaikse ookeani soe tee peal elab ühtekokku 10 miljonit inimest ning 14-st riigist 13 olnd tänapäevase parlamendi ning presidendiga üksi Tongal ant, veel kuningriik. Teise päeva saatsime kauged külalised Kihnu. Nemad käisid seal koolilastele tundi andmas. Uurisid Kihnu muuseumi, käisid kirikus, ronisid üles paakigi Sacia, nemad Kihnus kõige rohkem imetlesid. Seda kuuleme Vanuatu ajakirjaniku Kevini käest. Ta imetleb seda, et kui nende saare peal pole elab tuhandeid inimesi, mingi pole ühtegi muuseumit, siis see on mõlema saare peal muuseumid olemas, et olgugi Kihnus 500 inimest ning manias üksi 25 inimest elavad. Soovime siis meite külalistele kenad koduteed. Häbi Raventactorom. Saigi meite tänaõhtune saade, põhjed, uudised juba pühapäeva hommiku olgem ikka rõõmsad ning terved Siimite oma saarte peal.