Päevakorrastuudios on külaliseks ansambli metsadel soliste kitarrist, tere tulemast, Marcus. Tere Stenni. Tere. Eestimaa ansamblist metsatöll on 2006. aastal põrgulikult palju olnud kuulda ja ja kui ma sind siia stuudiosse ootasin, siis arvestades, et detsembrikuu on käes, mõtlesin teeme pisikese kokkuvõtte ka Metsatöllu seisukoha pealt, just et et teil on jube hea aasta olnud. Miks see niimoodi siin noh, ühest küljest saab tänada õnne, aga teisest küljest ma ütlen, et selle aasta alguses. Ma arvan, et me hakkasime nii palju nagu ansambli kallal tööd tegema, et et iga kontserdiga projekt, mis me tahame sellel aastal teha kindlasti töötaks ennast hingeliselt väga hästi läbi. Ja, ja noh, tõesti on palju kuulda olnud, aga aga noh, kuidas ma siis ütlen, et töö on ära tehtud, see sellepärast ka ma arvan, et kui niisama jalad seina peal istuks, siis ma arvan, et seda sellist asja ei oleks. Kuidas sulle endale tundub, või üldse teie bändile, mis oli see otsustav punkt või otsustav hetk, mis on aidanud metsa Tallol inimesteni jõuda? Mingisugune kindlasti on ju olemas, eks on kindlasti. Me rõhusime seda kontsertidega. Et me tegime rohkem kontserte, ma arvan, et kui eelmised aastad, eks ole, võtsime rohkem kontsert pakkumisi vastu ja näitasime ennast ka, võib-olla. Samblikke kõige paremini metsa taluga on see naljakas asi juhtunud, et, et te olete 2006. aastal olnud hästi produktiivsed terastmis hangunud hinge. Selle uus väljaanne, kas see on selleaastase, see oli eelmine aasta, teisalt oli jah, aga jah, see aasta jah, sest ta oli ikkagi, jah, ta oli eelmise aasta lõppe nii, sellesse vastas ka eelmise aasta lõpus küll salvestatud Aga ilmunud DVD CD-live. Pluss nüüd see kõige värskem põhjus, miks sa ka osaliselt siin olete ehk siis teie koostööprojekt rammiga, mis on ka jõudnud DVD peale. Ja naljakas on selle asja juures see, et kõik on justkui nagu vana materjal, eks ja täpselt kõlab nagu kõik nagu kõlab hoopis teistmoodi. Kas oli algusest peale sõjaplaan või, või on see töö käigus niimodi juhtunud pidades silmas kasvõi seda viimast trammiasja, et tuli seal kusagil järsku see asi või oli teie jaoks juba ammuilma teada, et et see materjal saab ka niimoodi valmis tehtud? Oma seisukohast ütlen, see ei olnud sõjaplaan selle jälle, see kõlab väga saksa lekult, aga see oli nagu välksõja plaan, et see tekkis just nagu sellel momendil. Kui rääkida nüüd sellest trammiprojektist, eks ole, siis sellega oli sedasi, et noh, et noh ja tegelikult selle aasta alguses me teadsime, et me tahame seda projekti teha, sest Lauri ja Atso siis, eks ole, olid juba läbirääkimistel käinud, et teeme ära, aga DVD laadist nagu, mis praegu on, sellest juttu ei olnud. Noh, maikuus hakkasime siin proove tegema ja asju ja noh, tahtsime mõnusat kontserti teha Pirita kloostri varemete vahel, et noh, seda ma arvan nagu eesti bändidest metal bändidest, nagu keegi pole teinud, et teeks midagi mõnusat ja omapärast. Järgmise materjal on nagu meile hingelähedane olnud. Et see nagu unistuse täitumine üldse tormist mängida. Ja siis sealsamas nagu ma ei tea, kas tuliseid Paul pihlakult, eks see, kes seda projekti kõik eest veab, äkki tulid kurat filmi mära? Lindistame ära, sa ei kujuta ette, mis tunne lähed sinna ja tead, et sa pead endast veel rohkem samal õhtul andma, et ei, tegelikult ongi nii, siia tulevad piirded, silla, kaamera, Marcus, ole nüüd ilus. Okei, et see oli siuke jah, selline välksõja plaan, aga ma ei ei teadnud, et aastases veel see DVD nagu tuleb, sellest me väga palju energiat raiskasime just selle enda DVD lahinguväljal raisk peale. Aga nüüd, kui ma olen näinud selle materjaliga korra läbi, siis ma olen noh, tulen ka sellega väga rahul ja ma arvan, et inimesed kogu selle endale soetanud. Et kahetseda, pole midagi, et muide, mida RAMi mehed rääkisid kogu selle asja saateks, see protsess kestis ilmselt üsna pikalt aega ja küllap selle kontserdi ettevalmistus oli juba parasjagu peavalu, jäi vist sinna suvisesse aega ka suurem, just rabarocki ma mäletan, mida näide oli peale rabarakesest, mida neile see teema pakkus? Neile vot see on üks asi, mille pärast mulle nüüd väga õnnelik, et et esimene kartus, mis üldse projekti puhul oli, on see, lähed proovi, on ju selle dirigendi asjad ja siis vaatad, et kuuske Siuke mehaaniliste nägudega, eks ole, sest noh et üldse midagi huvi ei tunne, et noh, et ahah, tuleb siin, hundi raetuleb jah, laulavad oma asja nii ära, nagu öeldakse, akadeemia akadeemiline, eks ole, ja siis me nagu ma ei tea, üritame siis endal nagu feelingut sees hoida kuulsust, mingit lisakuuldust nagu tekitada ei saad aru, initsiatiiv oli, mõlemad on väga hästi, võttis mees koormeid nagu vastu juba tunne, pärast sel viskasime mõned ropud naljad, nii et läbikäimine oli hea ja neil oli hea meel seda materjali nagu üldse koos meiega teha, sellepärast et see oli nendele vaheldus, Nad ütlesid, nad pole medalit nagu selles suhtes kunagi laulnud, nad pole teinud, et see oli niivõrd hea vaheldus neile. Ja nad olid nagu hingega osa seas, see tegi südame nii soojaks. Endal oli ka kohe nagu mõnus seda teha. No kui sa minusugusele muusika mõttes võhikule, kes pillidest ja nende mängimisest ammugi mitte midagi püüaksid seletada, mis vahe on esitada üht lugu lihtsalt koos Raivo Lauri ja otsaga, või siis esitada lugu, kui sul on selja taga ja nagu sa ütlesid 60 või 70 pead veel lisaks. Mis on erinevad? Sa pead veel arvestama, emotsioon, see tohutu emotsiooni laine, mis ta tekitab. Tal on selline karm muusika, eks ole. Ja sinna sellega Nonii kitarri soundi peale panna selline väga hästi puhtad, koolitatud, võimsad hääled, et see ei ole nagu mingist süntesaator, see kõlab nii ehedalt lööb läbi südame. Et noh, et kui me võtame mõne meie, no mis seal on tehtud ja sa kuulad, kuidas kooriva vaikselt oma emotsioonidega ilmestab kõiki meie sellist käredat värki. Et seal tekib nagu sihuke noh, heas mõttes nagu selline konflikt. Aga see kõlab nagu nii hästi välja, et ma ei oskagi seda kuulale kirjeldada. Ma räägin natuke pikemalt selles mõttes, et et sisimas me oleme kogu aeg tahtnud oma lugusid tegelikult nii teha. See on selline stiil. Mul on üks endale niisugune lemmik on üks tegija rootsist kahjuks, kes suri ära, kas metalit just koorimuusikaga nagu segas ja meie oleme oma lugusid ka teinud, noh ütleme nagu see esineb laadse Hiiekoda niimoodi. Me mõtlesime juba sinna, aga siis oli see utoopia, kus sa võtad selle raha tollegi, head meeskoored, tulge laulge meile ära. Et selle stiili puhul ürgsust just juurde anda et just praegu nüüd need nii meie lugude puhul, eks ole, siis kuulata, kuidas see ürgne, ent just läbi nende meeskooride nagu lööb välja ja Veljo puhul siis on tegelikult huvitav, noh, Veljo Tormise lugude puhul on see, et meie rock siis seal nende lugude sees. Et mõtled küll, et noh, et tema on emeriit pojaks, ole hevi metaliga ta tegelenud ei ole, on ju, tuleb keegi Tauno, Ants ja leiab meie muusika, oma muusika, tema muusika kordi keerulisem, kui meie oma leiab ühiseid jooni ja näeb, kuidas mõni meie käik sobib sinna ja see on järjekordselt nagu ühendab sellise ürgse momendi ja sellise natural Reaalse kõla. Aga lõpetuseks, Markus, enne kui sa sõit minema lasen 2007 ära ütle mulle, et, et sa ei tea metsatallu plaanidest vähimatki. Sa oled kaval nagu rebane ja ablas nagu mäger. Jaan Metsataluplaanidest küll üritame teha ikkagi häid kontserte, on mõningad pakkumised tulnud ka teiselt poolt riigipiiripakkumisi kontsertidele, et vot ja eks me näe, kuidas see asi veel kujuneb, palju on lahtisi otsi veel. Aga noh, eelkõige tahame me siin aasta alguses aja maha võtta ja hästi palju oma uues prooviruumis proove teha ja kas sellest 2007.-st võiks saada aasta, millal metsatallu liikmete kogu muu asja kõrvale jätavad ja neist saavad professionaalsed pillimehed, kes mõtlen elatavadki ennast pillimänguga ja plaatidega ja kontsertidega? Las ma nüüd mõtlen, ei ole sellist, ei selline plaane läbi käinud, vaata, vahel tekib trots, et kui meil on siin asjad, jooksevad kokku paratamatult, kui sai, ajame ise väga palju asju, et et siis on tõesti. On tunne, et kurat, ma käin siin tööl, eks ole, et tegelikult ma peaksin praegu proovi tegema harjutama seda asja. Et, et see võimalus, kaval rebane nagu sa oled, see võib olla täiesti olemas, aga ma ei ütle seda 100 protsenti, sellepärast on need, Raivo on ikkagi elektritööga väga sina peal. Ja ega mina sealt laostki veel lahti pole lasknud, et et Atso Oja Lauri kindlasti juba pürgivad selle poole, nagu raudselt on, et ma arvan, et Lauri just lõikab need internetijuhtmed läbi ja täiesti pühendab ennast eesti rahvalaulule, ma arvan, seda ma ei ole ta käest küsinud. Ta põgenes jälle kuhugi ära, jälle oli kiire nagu alati. Aga allvariant oleks see, et siis saaks nagu tõesti ennast ka rohkem rohkem arendada, et ei ole peale tööd väsinuna, nutusena pead pilli kätte võtma. Marcus, aitäh sulle jutuajamise eest ja metsade loo meestele vägevat aastalõpukuule, tänud sulle ka ja näeme tšauhh.