Millal see oli umbes, kui sina esimest korda lavale läksid? Aa, siis ma olin umbes vist 20 aastat vana. Maalin karskusseltsi liige, Nalja karskusseltsil oli oma näiteseltskond ka ja siis esimene lavastus, mis me Lonni, mis ma, millest ma kaasa tegin, see olli südameuss, andsen Gruberi oma. Ja seal ma mängisin. Isa oli muidugi koha omanik ja mina olin siis tema poeg, kolm poega allida. Ja siis mina mängisin seal ühte poega siis juhtus seal veel üks niisugune imelik äpardus nagu maa lollid vanast need eesriided, need olid niisugused palk oli all lihtsalt ja siis lasti ülevalt alla tulliku kolksti alla. Aga siin lava oli muidugi väike, aga lavaiis Iisri ees oli ruumi, oli palju. Mina pidin siis Rihale pulga sisse tegema, aga istusin muidugi sinna maha Iisriides ettepoole. Ja siis, kui vaatuse lõpp oldi, siis tullisi eesriie kolksti alla ja mina jäin lihtsalt ees ta välja. No mis teha, siis? Vaatan, et välja mujalt ei saa, et mine publiku seast väljas käia ümber maja tiiru. Aga siis ajasin viha pulga sealt Iisrida alt läbi, teised nägid, et üks on hädas ja tõstsid eesriide ülesse, siis ma sain sealt sisse. See oli siis minu esimene lavaline debüüt või kuidas teda öelda. Ja siis pärast jäigi niimoodi tullisele diaatri vastu ikka huvi ja ja siis sai ikka paljudes seltsides kaasa tehtud. Karskusselts oli muidugi kõige esimene siis käsitöö seltsis, nimelt ise ma olin ka käsitööline. Seal ma mängisin siis kaasa, meelde on jäänud seal raha pärast, ma ei mäleta, kes autor onni siis oli, seal ei sobi ikka veel. Kui toorium vaikib, suvandi eino antu, seal ma mängisin tuletorni ülemad. Ja siis edasi edasi läks kohalikudes seltsilt esiigal pool, siis hiljem, 20. aastal, kui Ugala asutati, siis ma olin sõjaväes. Ja kui ma 21. aastal vabanesin, sealt ma tulin jälle Viljandisse strolli mängisin käsitöö seltsis aga siis Kuugalast korjati juba otsiti sedasi linna möödakis keski, nõnda silmapaistvam oli parem olli siis Ugala niit kutsus oma juurdlema ja siis ma läksin Kuugale juurde. Lavastus, millest ma kaasa neli nulli. Jüri Rumm. Seal ma mängisin pastori Woodsa. Ja siis niimoodi läkski edasi. Nii et Ugalas on tegelikult tuntud praegu 40 aastat ja 21. aastal maa pulli, nuugalaste ja sestsaadik ma olen seal olnud. Varemast ajast vast veel natukene mõtleme kes siis niisugused tähtsamad tegelased olid ka, kes siis ütleme seal alguses käsitöö seltsis, kes seal siis näitemängu juhatas ja toredad näitlejad võib-olla olid, kes, kes on meelde jäänud? Õieti mina ise lavastasin ka ühte tüüpi, kui toorium vaikib. Aga siis katsusime lihtsalt nii ise läbi, ajab üks õpetas ühte, teine teist. Seal oli siis turbaaenno onni, anna turg, mängis seal kaasva siis volli üks naaris Solly see tulliga Ugalasse, sealt üle Raekoja anda vist Pärnus on pensioniärkamist? Siis ei mäleta seal päris kindlad näiteid just ei olnud, aga siis karskusseltsid sel ajal, kui mina olin siis Sonny Aaviksoni nimeline seal näitejuhiks palju, ühtlasi ka Sakala toimetuses, vaid see oli umbes misse aastal. Nii umbkaudu see võis olla umbes nii. Kas 1914. või nii umbes? Täpselt ei mäleta enam aeglast kius. Kas sellest karskusseltsi ajast seda Altlysiga mäletad või Jaan Alt lõisi? Jaanalist Leesiga on niisugune asi Chama Alclessi sel ajal ei olnud Viljandisse enam asuda, läks tema oli varem tavaline Tartus Vanemuises, kuna abikaasa oli tal seal kellele tema töötas vaademuses, tema on vist. Kui ma ei eksi, siis etüüd leiaks. Ja naine oli tal poja osade täitjad. Nii, nojah, 1905. aasta paiku, missugused seltsid siis olid ja kuidas siis tegevus arenes ka valk 1000. Sosa viiendat aastat, seda mina hästi ei tea. Sellepärast et ma olin ju siis ka alles nii noor Laseromandiaalne karskuse selts oli siis juba olemas. Ja käsitööliste selts muidugi kaudiaalne tollide seltsid olid, need olid olemas ja räägime siis Ugalas, kes seal näitejuhid olid, räägiti, et olin Viljandi sihukese rahvateater, kas sellest midagi mäletab? Randma teatri nime rahvateater ma küll ei, ma ei, ma ei, ma ei mäleta. See oli pärast pärast seda maailmasõda kohe 20.-te aastate sees olevat olnud üks niisugune teatri nimetus. No siin võib-olla Tsee, kas ei olnud mitte. Uusteater oli üks uus teater rolli, uus teater rolli siis, kui Unt armiin Ugalas pärale. Kas ja siis asutasitsiaal lõugsega mul raamatukaupluse omanikuga, selle kaasutasid uue diaatri. Aga kuna nad pöördusid Tallinnasse toetuse saamiks, seks ka, aga siis sealt tuli vastus sätt. Kuna Viljandis juba üks teater on Ugala, et siis kahel jaanuaril toetust ei anta ja siis need jäid lihtsalt omadega pankrotti. Nad meelitasid küll Ugala näitlejaid sinna ära muistaga. Ugalas jällegi all sinski kannatandiani tunnid pärast tagasi ka kõik kassalt lahkusid sel ajal. No räägiti niisugust asja, et see uus teater peamiselt tegeles operetti, operetikaja oopereid ei mäleta, kes seal siis ka primadonnad olid. Premieri. Noh, saan lolli osa Ugala inimesi kah, mängisid seal kaasa hunt tarniise valli kamist, saalika mängis. Operetis peaosasid tenor. Ja siis vat üks rumba peegliks, see oli seal ja siis tema abikaasa. Need on ikka ja siis oli väljastpoolt ning veel Suure-Jaanis tolli. Üks neiu seal selle nimi, ma ei mäleta enam orkestrid, kes seal juhtis, ei mäleta. See oli ka ikka kokku klapitud orkestrist. Nojaa, aga ma ei mäleta, kahanam, kes seal tuuning tegeles ka sellega ei pung ei olnud ka särmanni võimann. Võib-olla kergest armulik, aga maailm kindlasti mäleta seda kõike ana. Kala, kes selle Ugala seltsi asutasid, kas sellest on teada ka Ugala seltsi asutajad? Kollid hunt Tarmiin Alt Lens, Jaan jal siis liisi, koik need Oldkis sellel allakirjutaja tollid, kui see taotlus, sisseandjat aetakse, diaatelt asutada. No aga mis võis põhjustada seda, et niisugust avardaga ajate avada? Asi oli, lihtsalt seisis selles et maakonnad tegid ühiselt näitemängu siis olli neil tekkinud niisugune mõte, et seda asja kuidagi paremale järjele viia, et asutada lihtsalt Piaatrisseid. Ja selles mõttes siis läkski see asi niimoodi, et et tuleb asutada, et siis on ikkagi paremad tingimused ja muidugi need olid kõik, kes alguses Holly, kui minagi sinna läksin, siis me saime palka. Kuupalk oli seal nii, kuidas näitlejate kategooria atriendadega tol ajal seal mina sain, esimene palk, mis mu loll, 3000 marka. Ja sedasi said peaaegu kõik, mõned said seal 2000. Mark, aga muidugi me ega selle kolme toonda Marg akest elada ei saanud. Me igalühel on oma elukutseid, oma amet ja õhtul käisime siis proovides. Proovid toimusid peamiselt peamiselt just õhtu nyt kestsid vaist kella kahe kolmeni. Ja siis pidi inimene jälle järgmisel hommikul tööle minema oma elukutse teljele. Millega sina tegelesid sellel mina olin näitleja ikka, ah, mis tööga eraldi ja eraldi ma tegin rätsepatööd. Nii ja muidugi, mis sel ajal kõige suurem raskus rolli oli just see kostüümide asi. Sellepärast, ega see teater alguses ja tallede olnud võimalusi kostüümi siit muretseda. Ja sel ajal üldse mõõtit tänapäeva riietus pidi igal näitaja looma riietus olema. No ja siis oli igavene häda nende riietusega siis linna mööda sai, käitud, kelle tuttava käest said omale mõne kostüümi laenutada. Omal ei olnud ja siis niisamuti reed visiitidel ja köiga ta isegi mööbel sai tassitud kohale. Korteritest ja no nüüd on, nüüd on asi hoopis teine. Nii kas oli mingisugune leping oli, mille alusel siis maksti või kuidas see värbamine siis tööle? Romine alli lepingu alusel. Leping sai ära tehtud ja siis muidugi igal igal hooajal. Jan Uus lepinkis uued juurde tunnigi. Ja lepingus oli siis ka, see on ju muidugi siit juba Tallina diaatrite eeskuju lollise leping võetud, seal oli kõiksugused punktid üleval, ma ei mäleta enam, on ka mul mul vist esimene leping on kuidagi olemas veel, aga ta katkenud muidugi tähendab seal oli kõiksugused punktid sees töökorra kohta ja. Ja nii nüüd aga noh, kui kaua võttis aega üle tüki ettevalmistamine kui tähendab alguses ja alguses, kui te hakkasite töötama Loa alguses ei saanud mitte kuigi kauatükkide kallal töötada paar-kolm nädalat, kõige rohkem. Siis hiljem juba kui meloopereekitrulligma operetiga rohkem ei saanud, kui üks kuu aega umbes. No esimene näitejuht, trollihunt Armyinoidis ja ja temale järgi tuli temal järgi siis rollitukka Andres tukk, seoniume näitejuhiks. No tema oli ka muuseas üks paremaid meesnäitlejaid meil. Ja selle järgi siis Särev kadelgi meil mõne lavastuse seal, siis tullid juba saal, meering, meeringei, vahe, Palonni vöönson. Lemberg lemminstajajad lemmiste ja siis oli meil Teet Sofally sisse oli lühikest aeglast Teetsov Olly lühikest aega soo sõr volli siis olli Meerits, need olid ka lühikest aega siis Meeritsal järgi tundlemist meering. Kaljo lollina, Kaljula vandina siis meering läks ära, siis Uta, kes siis vahepeal hoida, kas siis kvaliteet suvel ma ei mäleta täpselt selle alamaga, siis meering tundi tagasi, mida siis kalale meeringuses tullid kin. Enne sõda ja siis kinni, aeg jäi meil operett ära, sellepärast et operett viis meid pankrot. Operetilavastuse kulud läksid nii suureks, et ei saanud Sist jai puust draama diaatrinanda töötama. No nüüd kinni aeg vist oli see kõige produktiivsem aeg või oli varem ka kunstilist suuremat tõusu, sest muidu vaheldusid kogu aeg nood emaid kahjurid. Ikka meelingu aeg juba oli seda tõusu. Aga siis muidugi, kui ta draama peale puht üle läks, siis ta, see kunstiline tõus Bastis rohkem välja ka sellepärast ja linn oli ka ikka üks tublimaid lavastajaid, selleaegseid. No eks sealt Ugarast on käinud läbi väga palju rahvast, palju tuntud laip. Jaajaa joaga Ugala lolli see õnnetus, kui üks silma hakkas paistma üks näitleja siis olli kohe suured teatrid, jaol, jäära. Ma mäletan, opositsioon operetiprimadonna, ütleme, et meil oli Milvi laid tunni sinna enne Jon diaati, son tuli Viljandisse ja Viljandis täidis operettides kaasa, hakkas silma paistma. Viidi ära Tallinnasse Estoniasse, siis niisamuti olli, jälle friitsi, Reinike jälle viiti ära siis olli salven, Salme Lott. Seda leks Mälton oli meil, see läks jälle Eesti Pärnusse, Pärnust läks siis Vanemuisesse. Siis oli ta vahepeal lolli veel Estonias ka. Siis läks jälle Vanemuisesse tagasi. Nii et see oli üks omamoodi jaagu nimetati taimelava ja kala, seda Dawally kasvatas noort kaader. Ja eks ta ole praegu kani samuti. No ja praegusel ajal kah ikka jälle leitakse mõni parem, siis kutsutakse ära. Ja näitlejad tal on ka. Ma olen tähele pannud, et tahavad ikka saada kuskile suuremasse linna ja suurema koha peal. Läks võib olla, majanduslikult ka tasub, seda ma arvan, kindlasti, ega Viljandisse kõrvalt midagi pole saada. Tallinnas siin näiteks maad ja saavad esineda raadios, niisamuti televisioonis, filmifilmis igal pool kõrval sissetulekud on haltuura tegemise võimalusi ja aga väikses linnas seda ei ole. Missugune. Repertuaar oli Ugala esimestel aastatel. Mida siis nii tähtsamatest tükkidest mängiti? Võivad meeles võib-olla mõned veel nii enda rollidega seoses enda osadega seoses. Mõne noh, kõige esimene tüks, mis rollis Rummu Jüri. Seda me siis skeem Ugala nime all ei mänginudki. Alguses sellepärast arvasime, et see on niisugune maa ei ole suurem asi tüüp ja viimati hakatakse ütlema, et mis te niisugust kerget janti teete. Siis me mängisime seda käsitööseltsid. Ja muidugi Ugala tegelased, aga siis Ugala nime all meil lavastantsed siis Schilleri röövleid mängisin. Keda sa mängisid, mina mängisin, saal 100, vana graafiumit, Õues ministris, ma mängisin 100 juuti. Kes ütleb seal, et Mikk, härra direktor mikstel pelgab need eesti välvet, need on ilusad toredad valved. Ta käis seal kooliõpilaste müts ütlemas direktoril. No ja siis edasi onni seal veel neid mitmeid ikka. Mida kõike ei mäleta enam. Kuidas nüüd opereti ja siis selle opereti ja draamavahekord oli, see oli eraldi trupid või mängisid ikka üks ühes, teine teises? Ei alguses ei olnud seal eraldi truupi midagi, ikka kõik. Kes Sollid nyyd tegid nii draamas kui ka operetis kaasa. Üks operett, mida ma mäletan, mis mängib ka päris hästi, läks alli, lõbus talupoeg. Esimene operett oli muidugi Ilumäe piimatükk või midagi sellesarnast rolli. Ja siis järgmine, mis me algaastal sai tehtud volli geisha. Seda orkestri juht ja laulu õpetas meil Greenwalt kooli õpetaja ollida. Ja see operett muidugi muusikaliselt ja siis niisamuti kool ja kõike esines seal väga hästi, sellepärast et see krunn Maltal väga nõudlik. See oli üks, üks üks üks parematest operettides laulu lihtsalt ja mis välja tuli. Ja siis muidugi pärast kui sõin olisi lemmiste vanni, meil juba siis akas Siberis operettide hooaeg siis siis tehtiney tõid ta sagedasti sellepärast, et Puubil koopereekkisid tahtis. Aga muidugi, tulu nad küll ei toonud suurt midagi, kulud olid, kulud olid suured, sellepärast seal onni orkester rolli siis oli. Korraks orkester oli palgaline või? Ja ei olnud palgaline orkester sai korra tasu niisamuti koori liikmed, need said jälle oma pungidki tasu siis, kes Soll tantsurühmas, need said punktitasu. Ja muidugi operettide jaoks tulli ikkagi kostüümis ikka teha. See võttis kõik kulu, nõnda et ma ei mäleta enam täpselt seda, kui operett sai lõpetatud siis Solly midagi vist. Üks miljon senti või üle selle, mis me Lonni võlgasid. Jaam operett sai kõvasti ja kuigi ka rahvast täis rahvast Käis ja aga muidugi ma ei saanud ja kui palju teda Viljandi sekka sai mängida, üks seitse, kaheksa korda käiga rohkem ja väljasõit. Tuisid muidugi ei saanud nendega teha. Sellepärast, et seal oli suur suur mass halli juba. Nõnda et see võttis veel rohkem kulu, et välja minna nendega kusagil. Kui palju nii keskmiselt üks sõnalavastus tol ajal vastu pidas? No see olenes nüüd kah tollest ära kui missugune salavastu salli. Mõni lavastus kannatas rohkem välja ja teine vähem keskmiselt keskmiselt ka ikka nii viis-kuus korda võis mängida selle aga muidugi kõige algaastail, noh, võtame sealt 20.-st senikaua, kui 25. kuuenda aastani siis pidasid veel vähem vastu. Need lavastused soligiaatoronnika algaastail alles ja. Ringreisi vist sel ajal Ugala suurt ei teinud, olid niisugused noh, kohapealset väljasõidud aga siis juba umbes 30.-st aastast siis kui juba Ugala tähendab kutseliseks sai muudetud sull lemmiste ajal. No siis hakati juba ringreisil tehtud ja seda tehti ka siis kevadel enne hooaja lõppu, siis tehti üks niisugune lühike, paar nädalat umbes kestis ja sügisel ka käiti kork väljas, aga väga lahe siiski. Aga muidu koha pealt sedasi jah, siia ümbruskonda. Sinna sai küll sõidetud. Nii et nähtavasti teatele tegemine siiski kohapeal tasus mingil määral ära, et. Lila selle päraskida, sellepärast et see koosseis oli ka ju meil väike, ega meil siis nii suur koosseis ei olnud, nagu neid palju siis näitlejaid oli tonnini 10 12 summa. Ja kui vaja oli, siis laenati ju, no ja siis salli jälle punkti tasulised väljaspoolt. Praegu on juba suur koosseis ikka rina. Praegu on meil üle 50 ja siis ei olnud õieti dekoraatorid algaastal, meil ei olnud seal ka niisugune juhuslik. Vot huvitav, kes esimestele tükkidele tellita. Esimestel tekkidel Alt-les-jaan mäletab seda, et on üks maalermeister Vii selline ongi siis see on neid dekoratsioonisid maaling, meil. Aga siis muidugi Alt-less Jaan olisi raamimeister, kes raamid valmis teid. No siis hiljem juba oli Murakino üks kooliõpetaja onni, see onni. No ja siis tulid juba see tamm, Herbert Herbert tamm siis pääle tamme oli Kangilaski siis möll, Roo. No nüüd on, nüüd on vahepeal vahepeal on siis. Palju inimesi läbi käin seal Anna Tamm, oli seal Anna Tamme, mäletad, mäletan küll, kuidas tema mängis. Ma olen tema, tema, Volli Kalm ikka ja näitleja, mina mäletan Anna Tamme veel Rita Rita öita heita vanast ajast temal Viljandi inime. Ja siis ta oli vahepeal lolli Peterburis ja siis ma mäletan Põllumeeste seltsi saalis, seal oli siis pidu ja siis ta mängis seal ühes näitemängus kaasa ja mul meeldis kah kangesti tol ajal mäng, kuidas stena mängides ei mäleta. Nigelalt mängisid juhuslikult. Ei mäleta enam seda näidendit. Aga üle üldsuse diaater mind mind juba poisikesest saadik hakkas huvitama, kui ma nägin seal karskusseltsi mängu Isarlonni mar mõrd, siis vanakamar ja need tegid tol ajal diaatert siis minul lolli huvi ikka. Siis mäletan veel ühte suursündmusena, kui käis Moskvast üks ooperi diaater käis Viljandis andis Koidus külalise edenduse kolm õhtud. Esimesel õhtul ma mäletan, nii et on mul väga selgesti meelde ainult Solly talas pulba ooper. Ja siis järgmisel õhtul lolli maitseepa jälle ooper. Ja siis kolmandal õhtul onni kolm ühe vaatuslist koomilist ooperit, nende nimesid ma muidugi ei mäleta enam. Ja see oli suursündmuseks lihtsalt. No muidugi väike linn ja suursündmustest oli praegu juttu, kas nii veel mõningaid niisugusi, suuremaid üritusi, mis vanemal ajal seal ette võeti? Mõningad külaskäigud, kuningate teatrite külaskäigud ja. No ega sel ajal siiski, kes meil külas käis, Solly. Vanemuine ja siis jälle Tallinnast. Käisid Viljandis külas, lavastuse nimetust ma enam ei mäleta, ma olin siis ka ikka pois alles. Aga siis neid näitlejad. Ma mäletan, ja pärast ma nende mängu palju nägin, siis olid. Naiste inimesi näinud ma ei mäleta, muidugi oli vist selle pinnaabikaasa roll ka. Siis mis lavastus on, seda ma ei mäleta enam hästi. Altermann mängis vist väga hästi. Ja kuni täna üldse kõik mängisid, kõik mängisid hästi ikka, see on ikka üks kõvem diaator, niisamuti Vanemuine ka. Vanemuine. Tänapäeva näitlejatega võrrelda, kuidas Altermanni, kas nii praegu niisugust Altermanni laadi inimest või näitlejat tuleb silmade ette nii lähemast minevikust või praegusest. Ega vist ei taha küll leida nii vara omapärale? Mille alla ja niisamuti Jaloo Messon. Sest ma polnud ju nooreka käike olles? Muidugi, mispärast ma olen Altermanni ja siis niisamuti pinnad ja näinud väga palju kordasid, nyyd on ikka omaette suuruse palliga. No siis Pärnu käis ka, meil siin ikka Pärnust on mul meelde jäänud siis ta oli ka muidugi Noormehe Soini. Aleksander Teetsov teetsovelliam ju meil väga-väga hea näite just kahega tema kohta ei saanud öelda, sel ajal, kui ta meil viljandi Soll tema töid igava, ikka perist kõvad tööd ja jälle üks omapärane omapärane kuju mida jälle jälle väga väha nüüdse näitlejate perre seast on leida ja mida oleks Giaatritel tarvis siukest tüüpi paaksukest. Mul tuleb nüüd Suurorg meelde. Jälle ei ole praegust kedagi, mis tema asemele panna, niisamuti nagu pinna ja kõik need väiksed paksukesed. Teeb seal oli ka ju räägitakse palju lugusid. Möld, rool oli kah omamoodi loodiaartali väga fantaasiarikkalt. Huvitavaid asju. Seda jaga vaist ajas niisuguse nalja, jutusi tagamis, muidu töö, mis tolliaga pikalebenniskas. Teine kvartal. Kui jaotas dekoratsioonisid tegema tuba, uus tükk käsile sai võetud, siis käskis kohe liimid valmis keeta ja ka siis teinekord kollaaži niimoodi. Kui ükskord meid liimisid ja värvimise tarvis olli, siis olid nad Aapnimalarinud juba. Ja see on Sid ekoraatorite dekoraatorintell, peaasjalikult kõigel niisugune moode kee esimese hooga hakkavad, aga siis pärast tuleb järgi mõelda, et mis päris teha. Mustlase elu, alli koikuid ja magamise riided ja need pidid kaasas olema siis rahvamajades kus Sollitsiaalses säätsikus keskis aiamaal nurgaks otsida, kus magama sai. No nüüd seda asja enam ei ole, nüüd on meil baasin kesta see tammevälja, elame võõrastemajas, Ants heinamaana meelenduse ära jälle võõrasta majasse tagasi, nõnda et nüüd on see reisimine ikka suhteliselt palju kergem, kui ta Ennowall. Elamine jala, linna ja liikumine.