Ja hispaania keeles age eesti keeles. Lihtsalt ma mõtlesin, et siis meil oleks auditoorium natukene suuremat hispaania keelt kõnelevat. Rahvuskonda on maailmas rohkem kui eesti keelt kõnelevad jah, aga siis oleks potentsiaalne auditoorium, kes oli teinud maha lüüa halva grammatika pärast ka suurem. Nii et jääme eesti keele juurde, siis tulebki see hetk, kus sa tõmbad Bäckmani särgi selga, päästad neid kuulajatele, kes Uuepkamist medi jälgi. Võtke teatavaks, mul on seljas Batmani T-särk väga vägede suur selline Bäckman. Ja tänane saade on tiba teatraalne. Meil tulevad täna juttu rääkima kaks teatrimehest, kes teevad filme. Kõigepealt räägime Elmo Nüganeni ka kohe-kohe varsti linastuva filmi meeletu, aga ta ei tule meile siia, vaid räägime otse montaažilaua tagant. Tõsi, nii et asi on isegi eksklusiivselt, kui, kui arvata võiks, et segame teda pisut, laseme tal ära triivida sele selle pildi reamistel siiani kokku seal pandud on ja võtame ta natukeseks teatrisse ja järgmisena siis tuleb meile siia stuudiosse juba ise kohale, Kristjan Sarv. Loodetavasti ta on praegu võtta nii, et kui ta jõuab õigeks ajaks, siis on hästi. Ja Kristjan Sarv kui samuti noormees, kes armastab ja vajab filmi ja ühtlasi ka teeb filme tuleb siis ütleb, et mis tema arvab sellest asjast. Aga mis, mis teie arvate sellest asjast? Meie arvame, et see on hea, kui inimesed armastavad filme selle võrra, ei, aga sellest asjast, et Eesti on pigem tririik kui filmiriik ja et kui tehakse filmi, siis enamasti teevad seda teatriinimesed. Aga teater ja film on suured, sõbrad on või? Ma loodan, mina usa sõprusesse. Ja muusikasse ja muusikasse. Hea küll, armas kuulaja, kuula muusikat natukene ja siis juba kütame edasi. Martina ütle mulle, mis asi see meeletu õigupoolest on. Väga hea, et sa küsisid selle meeletu on justkui kaks korda sündinud lugu nimelt esimest korda siis, kui Jaan Tätte kirjutas ta silmas pidades Rain simulit, kes on peategelane ja teist korda siis, kui Elmo Nüganen otsustas, et ta teeb sellest filmiversiooni Tättega kahasse. Ja, ja lugu ise on, on üsna selline delikaatne pilk justkui kaootilise ellu, kus meie peategelane avastab ühel hetkel, et et vanad head tõekspidamised on kõikuma löönud ja kadunud ja nõnda ta otsustabki metsa oma asjadega kolida. Ja, ja siis tekibki see moment, kus võib küsida, et kas meeletu on see inimene, kes julgeb endalt ühel heal päeval küsida, et kas on see elu, millest on unistanud. Kas me julgeme seda endalt küsida? Millal te seda iga päev? Ei muidugi, muidugi muidugi me saame küsida seda Elmo Nüganeni käest ka varsti, meie oleme ju filosoofid eksistentsiaal ristis. Otse-eetris. Aga, aga huvitav on see, et, et Elmo Nüganen on ju varem teinud ka teadupoolest selle nimed marmortahvlil ja mis oli minu jaoks ääretult suur üllatused. Et see on, seda on levitatud ka Jaapanis ja koguni dubleeritud jaapani keelde. Nimed marmortahvlil jaapani keeles nimelt? Jaa. Jaa, jaa, jah. Kuule, siis nad võiksid uue DVD välja anda, kus on nagu poiss overid on, on võimalik valida eestikeelsete dubleerimiste, dublaaži, jaapanikeelset dublaaži. Aga meie aktuaalne teemakäsitlusest enam muude asjade käigus ka sellist teemat nagu madala mängufilmid, mida toodab ETV kahasse Eesti filmi sihtasutusega. Et lähiajal on tootmises tootmisesse minema ka Ilmar Raagi film, kui ma ei eksi, noortefilm. Et tundub, et ETV on oma panuse andnud selleks, et Eestist saaks väike omaette Hollywood on. Eks pretensioone saab tegelikult pidevalt esitada, mis sa ütlesid, Martina võtteperiood oli meeletult ja mis oligi kummaline, et 16 päeva kõigest meil on meeletu, vaata Veriaadiga film. Näed väike sõnamäng elani poolt, aga selle tahtsin lisada, et seda peaks nägema saama siis juba oktoobris vä? Meeletut ja mis oli tal imestunud, kuuendal, kuuendal oktoobril esilinastub ja, ja siis saab hakata seda nägema ilmselt kinost sinu lähedal. Aga mis ma tahtsin natukene kurta nende ETV filmide kohta oli see, et et ma õudselt ootan, millal jõuab meile kohale see aeg, kus see on elementaarne, et filme tehakse filmilindile. Aga ma arvan, et selleks ajaks, kui see Eestisse jõuab, on juba mujal maailmas muutunud elementaarseks filmideks. Digikaameraga digi on nüüd sellepärast, et kui minule koolis õppetund anti, siis räägiti veel, et digitaalpilt või digitaalkvaliteet ei ole veel jõudnud analoogile järgi sellele analoogile, mis on filmelinil. Aga see on üks tohutu vaidluste pinnas ja selleks jääbki mina eelistan sellesse vaidlusesse mitte laskuda uskude meie õpetajat, Sillatit, et kui on hea filmi Läbimine püksirihmale no maitea, kas nüüd püksirihmale, kui sa just filmilindist keera lehtrik rihmale, aga tähendab filmi räägime kuulajal ära, mis analoog ja digitaalpõhivahe on? Filmilint on siis nagu selline valgustundlik sell, tsellu, loid. Tselluloosvärk materjal, mis, mis nagu püüab valguste, sestap nagu on tulnud ka see seletus, et operaator on see, kes maalib valgusega. Aga digitaalon ühed ja nullid. Digitaalne info jagunemine ühtedeks, lollideks, aga tselluloosiliinil on pisikesed hõbedaosakesed, mis reageerivad valgusele. Vastad sellele keeradena tumeda või heleda küll, et selle tõttu filmilinudkeni kallis. Aga näed, kui ilus pilt. Kuulame hästi, aga püüame nüüd Elmo kinni. Tere tulemast tagasi ja meil on loodetavasti telefoni otsas. Elmo Nüganen. Hallo. Siin on raadio kahest helistavad Zimmer, Tiina ja Helen ja me kuulsime, et meeletu filmi meeletu montaažiperioodi tõttu ei saa meie meeledase stuudiosse tulla, vaid pead istuma helistuudios. Mis seis on meeletu. Filmi valmimisega praegu. No ma arvan, et kõik märgid ikka näitavad seda, et õigel ajal valmis saab ja see on siis viiendal oktoobril Kinos Sõprus kell viis on siis esilinastus ja kuuendast oktoobrist hakkab ta siis minu teada sealsamas kinod jooksma. Ja, ja praegu on siis noh, viimased niisugused asjad veel, mis on tarvis teha, et siin täpsustada veel Helimontaažis ja muusikakohad ja nii edasi ja nii edasi ja sellega me praegu tegelemegi Aga kuidas tunne on kukal higine ja on niisugune tunne, et jõuab valmis. No peab valmis jõudma, siin ei ole pääsu. Et aga ma ei oska öelda, kas kukaligin on, aga, aga eks ma natuke niisuguse erutuse ja ärevusega ootan küll seda, et kui ta nüüd niimoodi valmis saaks, et saaks isegi näha seda algusest lõpuni. Aga ma suure huviga ootan seda, et ei ole seda, et käed värisevad ja ja närvid on täitsa kuskil, ma ei tea, kus kohas. Et närvid noh, nii-öelda erutuse seisund on küll suur, aga, aga, aga õhkkond ei ole. Ei ole väga närviline. Sinu eelmist silmi ootas praktiliselt kogu Eestimaa, kas on ootusärevus sama suur kui eelmise filmi lõpusirgel? No ma arvan seda, et nii suurt hulka vaatata kogu muidugi ja millest pole natuke kahju, aga mis sa teed sellepärast et eelmisel filmil oli ju minu mäletamist mööda isegi vist liiga suur niisugune reklaamikampaania ja, aga noh, mina sellesse sellega ei tegelenud ja ja, ja siis seal noh, nii-öelda see film kindlasti tänu sellele suurele noh, nii-öelda puhvimisele leidis ka vaenlasi. Et seekord mingit erilist reklaami ei ole ja seetõttu ma arvan ka vaatajaid tuleb vähem, aga ma arvan, et nähakse ikkagi väga palju, sellepärast et see on sellest sarjast film. See koostööprojekt Eesti televisiooni ja Eesti filmi sihtasutuse vahel väikese eelarveliste filmide tootmise kohta ja, ja sealt on juba mitu filmi olnud Eesti televisiooni eetris esimesel jaanuaril ja see film tuleb ka siis Eesti televisiooni esimesel jaanuaril. Härra Nüganen, ma suure huviga küsiksin, et kas ma olen ebaõiglane, kui ma ütlen, et praeguse seisuga on Eestis teatriinimesed pädevamad filmi tegema kui filmiinimesed, kui me võtame hariduslikult baasilt seda? Ei, ma niimoodi ei julge öelda, niimoodi ma ei ütleks, aga võib-olla väikese mööndusega oleksin ma nõus. Sel juhul kui me räägime tööst näitlejaga, siis selle koha pealt võib küll. Öelda, et teatrilavastajale on teatud eelis filmilavastaja ees ja see on ka arusaadav, sellepärast et teatrilavastajad puutuvad näitleja ka ju praktiliselt igapäevaselt kokku, eks ole, nad on läbinud ka ise selle näitlejakoolituse ja, ja seetõttu see osa on neil nagu kergem, aga, aga päris kindlasti noh, kuna nad ei ole saanud spetsiaalset filmiharidust. Paljud paljusid asju peavad kas ise õppima, paljusid asju ilmselt ära ei õpigi ja, ja noh, nii-öelda filmi, režissööri teised tugevad küljed, et ma arvan, objektiivselt on see vist ikkagi niimoodi Aga kuidas sujus koostöömeeleta peaosatäitja Rain Simmul? Ei, no ma olen temaga enne töötanud väga hästi. Aga ma küsiksin siia vahele, et mis üldse oli see lüke, et teatrist nii-öelda kinno sattusite? No eks see ikka vana asi, et et kunagi üks oli see 94. aastal või noh, nüüd juba 12 aastat tagasi pöörduti minu poole tehase nimed, marmortahvlil filme, siis ta üheksakümneil on küll 905. ei tulnud olid erinevatel põhjustel ja seal raha ei olnud ja ma ei tea, mis seal kõik oli sisese filmiprojekt üldse katki ja siis aastal 2001 või kaks siis taaselustati Se projekte pöörduti uuesti minu poole ja, ja kuna see selle filmi tegemisega ma sain niisuguse noh, maitse suhu või no ta hakkas natuke huvitava mind lihtsalt. Jaa, jaa, aga ma ei põrutanud kohe peale esimest filmi edasi, et, et kohe nüüd jälle järgmine filme järgmine film, sest mul oli ka noh, nii-öelda teatris on tegemist ja mind huvitab, ega ma ei taha teatrist ära tulla üldse kinokinoga ainult tegelema või kinomaailma. Ja mul ei olnud ka korraliku ideed käivitavad ideed, et noh, millest filmitehasest. Et kui kuskilt väga nagu ei, ei, ei põle või sa ei ole midagi, millest sa ilmtingimata tahad vaatajale rääkida või vaatajaga, jagada mingisuguseid tundmusi, mõtteid, arusaamu siis, sest noh, minul ei ole vajadust filmi teha, sellepärast et ma saan nii-öelda igapäevaselt saanud selle oma oma töö ja palgamujalt kätte, ma saan sealt teha seda, mida ma, mida ma tahan ja ma ei, ma ei ole nüüd ju seal neli aastat ei ole mingit mingisugust filmi teinud. Ma küsiksin veel vabandust, siinteater versus film teemast lähtudes, et kas Eestis üldse oleks mõtet koolitada eraldi filminäitlejaid välja? Ei. Kas see on sellepärast, et Eesti oludes film nagu ei hingitseb või ei õitse nii, nii hullult nagu? No kui me vaatame seda asja küsimust veidi laiemalt, nii kuidas on maailmas siis noh, niisuguseid haid Kus on eraldi filminäitlejad kes on saanud kas siis spetsiaalse filmihariduse filmi näitamise hariduse või nad töötavad ainult siin? Niisuguseid Mayden ju tegelikult väga vähe. Venemaa oli kunagi Venemaa vist isegi praegu ei, ei ole, sest ma ei ole praegu 100 protsenti kindel, kas, kas kinematograafia instituudist? Moskvast, kas sealt tulevad ainult lisaks sööridel ja operaatoritele ja nii edasi, et kas saab, tulevad ka näitleja vanasti oli see niimoodi, ma ei tea, kuidas praegu. Ameerikas on see niimoodi. Itaalias on see niimoodi? Seal näitlejat esimesel võimalusel kohe nende inimnoriin ja sellepärast tahabki saada näitlejaks, et, et pääseda televisiooni kaudu kinno. Aga need maad, mida ma nimetasin Venemaa, Ameerika, Itaalia üldiselt Prantsusmaa ka veel sinna hulka, need on kõik suured filmimaad. Ja seetõttu noh, sellepärast on see niimoodi, et Eesti saa ükskõik kui, kui häid filme me ka ei teeks. Tõesti, superhäid, filme võime teha, me ei saa kunagi nii suureks filmitootmismaaks, kui ütleme Prantsusmaa, Itaalia, Ameerika ühendriigid või, või vene. Aga loodame siis sellele, et teatriinimesed filmid päästavad meid sellest eesti režissööride levinud oskamatusest näitlejaga tegeleda. Ei, ma mina niimoodi ei öelnud. Jajah, ma olen lihtsalt öelnud seda, et filmi või teatri lavastajatel võib-olla on lihtsam koostööd teha või noh, näitega töötust on sellega harjunud. Või võib isegi öelda, et nad ei karda näitlejad, nii nagu filmi. Noh, võib-olla on see niimoodi, ma ei oska niimoodi öelda ja aga sellest tuleb ka aru saada, et see ei ole filmirežissööride noh, nii-öelda puudus või ei saa visata kivi nende kapsaaeda sellepärast, et et nemad on lähenenud oma professioonile teist teed pidi ja, ja noh, siin ei ole. Tähendab, nende kokkupuude näitlejatega on ju hoopis teist. Seda on vähem ilmselt teiselaadne kujutleme, teatri lavastaja oli, see on objektiivne paratamatus. Ei saa süüdistada kedagi või eelistada kedagi. Aga need on meil üks viimane ja veel eriti ebaõiglane küsimus, mida tegelikult ei tohiks kellegi käest küsida, aga palun, Elmo Nüganen, kas oled oma just varsti lõppeva filmiga rahul? No kui seda, kui keegi seda kellelegi ütle Ei see on meie nelja vahele, pange kõik raadiot. Siis oh seda leia kuuldav, ilus lõpetus. Suur tänu, Elmo Nüganen, meil on igal juhul väga hea meel, et me ootame järgmisel nädalal lähme kõik esimene viiendal oktoobril, siis ja tavaline, et need, kes ei mahu viiendal oktoobril esilinastusel need saavad siis alates kuuendast õprus seda vaatamas käia, jaksa jaksu jaksa jõuda. Aitäh. Järjekordne külaline on stuudios Christian tuli võtmete jõudis ilusti kohale. Tere. Tere. Christian. Treti. Tere. Tere, Christian. Tere, Christian. Tere. Göran. Tähendab, sinu looming ei hõlma ainult teatri loomingut, vaid sa teed ka filme, nii et sina nagu Elmo Nüganen, Ki oled samuti poiss teatrist, kes armastab ka filmi. Et tegelikult on see asi just vastupidi, kui ma läksin teatrikooli pigem mõttega, et sealt saab. Kuna Eestis ei ole ju filmirežissööride puhul, kui Eestis oleks õpetataks režissöör välja, siis ma arvan, et ma oleksin õppinud filmi režissööriks. Oli karm, karm löök nagu eesti filmikooli pihta. Ja miks ei õpetata filmirežissöör Eestis enam? Ühesõnaga ei noh, kuna ma olin enne aktiivselt olin tegelikult stuudio noorfilm tegevuses kulus ja sealt ja üldiselt mu filmihuvi on väga suur olnud läbi aja, siis. Mulle lihtsalt tundus, et ma olen mõelnud selle peale ka varem, et, et noh, ma tea, võiks näitleja olla, et olgu et läks näiteks natuke ja siis äkki see viib see rida kuidagi filmi juurde tagasi. Sinu viimatine lühifilmi tupik ja see oli kõige uuem, on ju, see on kõige uuem projekt. Tupik sai Eesti filmi päevadel 2006. aastal eri diplominerile mille selliseks hüüdlauseks oli sellise huvitava ja oskuslikult teostatud filmi eest. Et millest see huvitav ja oskuslikult täpselt öeldi vist isegi, et muide, Arvo Kruusemendi eri Hea oskuse eest luua huvitav lugu ja oskuslikult joosta või midagi sellist, onju. Kas oli meelitatud või see, et siis nagu muidugi, aga ma õppisin selle filmi tegemise juures väga palju, kuidas ei tohi filmi teha, et esimene versioon oli pool tundi pikk ja lõpuks oli 15 minutit pikk film rikkuseni kusjuures filmil, seal ta vahepeal hävines, kaheksa hävines mul kõvaketas, mille peal see film oli, materjal, selle tehti. Lauri Laasik, keda siinistujad ilmselt teavad format c sellega etega aa ja siis see ketas taastusnädal aega. Eks ma õppejõud ütles kunagi, et filmist tuleb lähtuda põhimõttelisest kyllevendaalingusega, see vist oli nagu liiga jõhker. Ei, mul oli, pärast seda oli mul tunne küll, et ma panin nööri kaela sellepärast et see oli kõige karmim laks. Aga jumal tänatud, see Materials taastus ilusti ja seal ketta peal oli keegi 100 muud asja kadunud, aga filmimaterjali alles, nii et filmi kokku panna. Ütle, kas need hariduslikud ja majanduslikud piirangud, mis nagu Eestis noortel režissöörid on, ilmselt on, kas, kas need on nagu erakordselt, kas sa tunnetad, et need on siin kuidagi nagu eriti suured või, või on needsamad tegelikult igal pool et igal juhul, kui sa tahad teha oma asja, siis seal on raske. Ma ei tea, mis piirangud ma, mina tegin oma filmi jõuluselles mõttes tantsuga koos. No me tegime, tegime, me tegime no patsient filmi ja käisime, küsisime tehnikat. Aga mõtlen, et kui sa tegid selle filmi valmis, et kas sa noh, ega lühifilmidel ei ole väga palju väljundit. Lühifilmid on nagu kirjeldused, novellid, et kui need on hästi palju kogunenud, siis nad pannakse lõpuks raamatusse kokku, nagu film koosneb. Juhul oli vajadus filmi teha see, mis andis väljundi selle filmi tegemiseks igasugune sihtgrupp ja see, kus ja kas ta on, see oli juba nagu teisejärguline, see on teisejärguline. Et see on tõeline filmiarmastust ja. Aga mille see vahepeal enne rääkimata, millest see huvitav ja oskuslikult teostatud lugu räägib? Eksistentsiaalsed probleemid ilmsed. Kuidagi langes sel ajal, kus ma olin eriti muserdatud ja siis see kõik kajastub selles filmis. Ja selle filmi tegid koos kursavendadega. Ja kes need kursalverentzki seal mängisid, Ott Sepp, Indrek Ojari, Bert Raudsep kursuse poisid, Lauri Lagle ja Markus Luik. Teda harjutanud ei ole. Tehnikaga koolis, mis sind Eesti filmi või eesti teatris nagu kõige rohkem häirib? Ma mõtlen, et mis me siin häirib, miks sa arvad, et mind häirib? Ma ei tea, ma mõtlen, et hingedetegemine ei noh. Võiks varuda, säilib. Ma arvan, et häirida sellepärast, et kõiki, kes kes nagu vähegi midagi teevad neid, nagu miski häirib, või mis kell see, mis nad mõtlevad, kui nemad teevad, siis on asi parem. Loomulikult noh. Igaüks oma künka otsas. Isegi millise künka otsas istud sina, Kristjan Sarv. Okei, sai ka Eesti filmi puhul, ei, ma olen mõelnud selle peale, filmist peaks olema prooviperiood. Et näitlejad või noh, et ei saa niimoodi, ma tulin praegu. Okei, ma teen reklaami. Okei, ma tulin ühelt võttelt praegu seal võtlelgi, see asi nagu väga kähku niimoodi, et isegi ühesõnaga režii täielik puudumine, nii et. Ühesõnaga, sellist asja ei tohiks olla. Ma tahtsin teha sellise filmi, kus ma saan tegeleda näitlejaga enne filmivõtete algust ja ma tahaksin, et mul oleks nii palju aega, et ma saan selle, mis näitlejast on võimalik välja pigistada, selle sealt välja pigistada, ükskõik, kas sinna läheb 20 duublit või 200 duublit. Ma tahtsin sult küsida veel ühte asja, et, aga et kas see, kas vaata, teater on kaduv kunst on ja kas see filmitegemine on mõnedki nagu sul nagu ambitsioon tekitada midagi püsivari. Et sinu meelest nagu seda mingisugust väärtuse vahet ei ole, et kas on kaduv või püsiv kunst nagu, et nad on mõlemad nagu noh, et neid ei panda nagu nadi võrdlemiseks kaaluga kutsub ju kogu universum kadu kadu või noh, selles mõttes, et kõik plahvatab lõpuks mitte midagi järele, nii et. Ja ühed ja nullid kaduda nagu Lauri Laasik elavad näiteks nagu kõik, kõik on kaduv, kõik on kodus ka meie intervjuu kadunud, mul on sihuke tunne. Ka mul on selline tunne, aga Christian, kas sinu filmi saab veel näha kusagil, kas sa annad selle meile ka praegu ei anna? Ei osanud teha sellest faili, mida te tahtsite. See film hoidsindaja, sleep poolt sinna. Ühesõnaga laenatavast võetakse vastu tudengifilmide festivali seanaha. Aga loodame siis, seda saab näha snii pokkeri ja eks me siis kuulutan välja selle aja, millest täna saab saali ja olge head. Kuule muusikatel, aitäh. Nii ja naa, hallo hallo, nüüd on meil siis selline väike saata lõikesel, peaksime rääkima eesti filmi aktuaalsetest probleemidest, ei pea, aga me tahame, tahame rääkida probleemidest ja ma lähen tagasi ühe probleemi juurde. Kunagi arutasime selliseid, et milleks üldse kinos käia. Aga me ei ole veel vist suutnud lugejaid, lugejaid, lugejaid, kuulajaid veenda selles, et miks kylasteks käima ja selle tõttu. Ma tahtsin täna rääkida sellisest vahvast väiksest majast nagu kinomaja, mis tundub, et on matkamas väga vaikselt. Aga arveid Allase varbaid alla saama ja, ja hingitsemist lõpetama ja varjusurmast välja tulema, mis kõik need kujundlikud asjad on, mida selle kohta saab öelda, sest nimelt. Kinomajal on selline või kinomajal kinomaja haldava asutuse nimega Kinoliit on uus kodu. Eesti kinoliit, mis ühendab Eesti kinoinimesi, on uus kodulehekülg, mis on vägagi informatiivne ja minu arust isegi informatiivsem kui Eesti filmi sihtasutuse oma. Ja siit on võimalik igasuguste ürituste ja mitte ainult kinoliidu raames toimuvate ürituste kohta infot leida. Kinoliit eest ja järgmine nädal on tulemas selline üritus millele ma tahaksin tähelepanu juhtida, selle nimel. Päike eraldi nädal aega kestev üritus alapealkirjaga muusikafilmis, kus näidatakse lendude seriaali Andrei Corbyo filme kellest siis kõige kuulsam on ehk Parinelli, mis meil siin kunagi väga edukalt kinodes jooks ja üllatus-üllatus, ka režissöörid ise on kohal, et Oscari laureaadid, eks Oscari laureaadid ja ma ei tea, mille laureaadid kõik veel, et siin on see Parinelli kogus ikkagi auhindu kamalutega, nii et kindlasti soovitan seda vaatamine eriti veel selle sissepääs on tasuta. Mida juhtub tänapäeval üliharva, mida see õigupoolest tähendab siis muusikafilmis, kes seal on muusikalid või mis seal on muusikateemalised filmid, et need kaks venda on teinud mitmeid filme, kus peategelaseks on nii-öelda muusikat ja neid filme, kõiki saab seal näha kolmap teisipäeval sorry, Nelly, aga neid ülejäänud filme, vaadake ise sellepärast et ma kangesti tahaks, et kõik kuulajad vaataksid Ärave kinoliidu koduleheküljele. Ja siis veel üks selline väike asi, millele tahtsin tähelepanu juhtida, on see, et Rahvusraamatu seitsmenda korruse humanitaarhumanist Taarteadustes saalis on avatud näitus Filmiajakirjandusest, et Eesti filmiajakirjanduse kallal nokitakse päevast päeva, et see on üks mõttetu hirmus asi, et milleks seda üldse vaja on ja miks Eesti filmiajakirjandus piirdub ainult sellega, et ajakirjades jutustatakse ümber filmidesse nopiliseid. Et nendele, kes Eesti filmiajakirjandus ei usu, soovitan minna vaadata näitust vabariigist, vabariiki 80 aastat, filmiajakirjanduse sünnist Eestis. Et see on üks asi, mida kiputakse käsitlema probleemi, aga tegelikult on meil täiesti filmiajakirjanduse olemas, mis sellest, et ta on selline kuidagi mustvalge, hallil paberil. Ja üleüldse, kes veel ei usu, et Eesti film on maailmatasemel, siis malev võitis Riias loosiga filmi peaauhinna. Nii et fafafafa jest. Ristitee. Sõbrad, mul on teile vapustav uudis, on selgunud, et neil on olemas üks kuule. Seesama ükski üle saatis meile maili, mille üle me oleme äärmiselt rõõmsad ja me loodame Me saime talle omalt poolt mingi pisikese panuse vastu anda ja äkki äkki ta saadab meile veel järgmine saade maile ja sellepärast, et need peaks olema üleval kuller viimse silmaga internetis, mis eelmine kord natukene tehnilistel põhinel tehnilistel Pedasi lükkus alates tehnilisi seid süüdistada. Tehnilistel põhjustel toimub meil ka järgmine saatelõik, mis on siis järgmisel nädalal filmid ja kõigepealt oi, tahaksin juhtida tähelepanu sellisele asjale, nagu kolmapäeval, 11. oktoobril, TV3s kell 10 õhtul linastub Hannover. Väga ilus, ilus film, peaosas Robin Williams ja see on üks piltilus ilm on vist kõige õigem öelda selle kohta, et kes tahab saada otilist naudingut peaks kindlasti filmi vaatama, aga natuke hirmus natukene, natuke mõnusa valus korrale, okei, aga siis on tulemas selline vapustavalt tore kuupäev nagu reede, 13. me keegi ei karda. Ja reede, 13. öösel näitab TV3 Alfred. See on kell neli, 25 hommikul hoopis. Ma olen kindel, et kõik, kes praegu meie saadet vaatavad, seda ma soovitaks küll kõigil peo variant vahele jätta reede õhtul ja spetsialiseerida ümber. See on 58. aastal tehtud film ja selle filmiauk seal. See on olemas. Efekt nimega Vertigo efekte, mida kasutatakse filmides, kui kaamera korraga, kas suumi peale ja sõidab objektist eemale või siis vastupidi, sõidab objektile peale, sunnib lahti selle tunde, et inimene seisab paigal, aga sein liigub tahapoole või lähemale. Inskub kasutas seda vertiga efekti siis, kui tekitatud kõrgusekartuse tunnet. Mõtlesin Hitchcock, Hitchcock. Issand jumal, aga vabandan, aga ega nii on kukk ehk siis hitse kokk viib meid järgmise silmini, mille nimel Macvaras tema naine, tolle armuke, mis tuleb TV3s laupäeval 14 10. kell üks, 35. Ja see film on pühendatud kõigile Twitter kliinovi austajatele. Seal oli Piiteri linna või kohta öelda midagi. Küsisin Pieter kuidagi kriibiiter kriinovi käis Tallinnas Kinos Sõprus loenguid andmas, siis tema see põhiline ideoloogia siis seisnes selles, et pilt peab tagasi võimule pääsema, et filmid tänapäeval on kõik stsenaariumi ehk siis teksti ehk siis kirjanduse orjad ja tema kui õppinud maalikunstnik arvas, et film on tegelikult hoopis maalikunsti laps, mitte mitte kirjanduse ja et nii see peaks ka jääma. Ja siis, kui ma küsisin temalt, et aga onu Triinu, ei, kui me võtaksime filmilt ära, noh, kui võtta filmi kui kõikide kunstide sulamispotti ja kui me võtaksime ta ära selle kirjanduse ja selle, selle muusika ja kõik, mis seal veel on, jätaksime ainult pildi, et kas see siis mitte hoopis ei tee vaesemaks filmi. Ja siis ütles mulle, et mulle tundub, et sul on väike kinni, et sul on väga vaene arusaam pildist. Oi jumal ja siis ma istusin, põgenesid Stahli, sai põgenendega mingi plika. Aga onu Peeter läks oma jutuga edasi, näitas muud filmi Tuulsal ooperikohvrit, nagu ma mäletan seal intervjuu linna või on väga palju poleemikat tekitav filmitegija tema uutest filmidest väga paljud vaated on kurtnud, et nemad ei saa enam üldse mitte midagi aru. Aga kokk varastama naine, tolle armuke on film, mis kuulub interarusaadavasse ajajärku ja enamus twitteri viina ja austajaid on just sellest ajast pärit, kus on, kus ta tegi pillaugugi kokk võrrastama naine ja tal armuke ja Downing way number seal muud sihukest vahvat filmid, kas see on see film, kus süüakse ära üks mees või? Ma ei saa ette rääkida? Ei, aga lõpetage ära julge hundi rind on rasvane, kes on julge, vaatab pealegi filmide ajafilmidel oma loo ajajärgu üle elanud ja nad peavad lähtuma pildist, nii et see, keda seal ära süüakse, ei ole tegelikult seal olla. Aga üks film siiski veel, mis on väga tugeva looga. Ja see on kunagi PÖFFi linnastunud, Islandi draamafilm. Reykjavik, 101 101 Reykjavik Walters kolmakovi filme, see linastub ETV-s reedel 13. kell null null 35 ja et seal on väga omapärane tore islandi filme, kes tahab teada, mida tähendab islandi hullustadeks, seda siin me kindlasti vaatame. Aitäh selle uudiga reedest, 13.-st me ka loodame, et järgmises saates me oleme üle elanud reede, 13. oleme jälle siin. Ja ma loodan, ainult kuuleme, kirjutab meile märka kuulmiseni.