Sa võid siia istuda, ütleb anesteesiaõde. Okei, aitäh, vastan ma. Ja istun kaarini vasaku käe juurde. See lebab metallist käetoel, millel on nailonist polster. Hoia tal käest kinni, ütle põde. Okei, aitäh. Sätin oma käega Aaronile pihku. Mu peopesa on niiske. Äkki ma rikun midagi ära, kui ma teda puudutan, mu käed värisevad. Anestesioloog vaatab üle prillide, vastad, pole hullu, käsi on ilusti paigas ja ta on rihmadega kinni. Ta vaatab mulle otsa ja lisab, muidugi hoia tal käest kinni. Eesriide taga tegutsevatele on suu ees mask ja peas kõrvu ja kaela kattev opimüts. Midagi õhukese suusamaski taolist. Üks neist on meessoost operatsiooniõde. Ta keerab ringi ja ütleb. Okei, taim, aut, opereerija alustab. Ülemarst, vastab Anietta Arvidson sünnitusarst naistekliiniku ülemarst. Ma teen tänase operatsiooni erakorralise keisrilõike, esiteks ema seisundi hiljuti diagnoositud leukeemia. Ja teiseks sellepärast, et me kardame, et plastide hulk vereringes võib lapsel hingamisraskusi tekitada. Ema on eilsest saadik uinutatud inkubeeritud ja hingamisaparaadi all. Selle juurde tulen ma veel tagasi. Kõik saalisviibijad esitlevad ennast üksteise järel, õed, hooldajad, ämmaemandad, arstid. Ma hakkan muretsema, et äkki ma pean ennast esitlema, tõusma püsti totakas hopi, müts peas, reetma, et ma olen kokku kukkumas, riskima sellega, et mind tassitakse minema ning lahutatakse kaariniste Liiviast. Rahunen alles siis, kui kord jõuab anestesioloogi kätte ja ta seletab, et mina olen lapse isa. Keegi hõikab, opieelne puhastus tehtud, kinnitan steriilsust. Ma pigistan kaarini kätt. Ülemarst ütleb. Alustan sisselõiget kell 14 21. Täna. Ta vaatab abi otsivalt ringi. Hetkelise vaikuse järel ütleb hooldaja 20. märtsil. Keegi naerab. Ja ületöötamine annab tunda just 20. märtsil, ütleb ülemarst. Anesteesiaõde tõttad narkoosi seadme juurde ja hakkab mingit padrunit kruttima ning kohendab seejärel kanüüli kaarini. Küünarlohus. Anestesioloog ütleb hästi, Yalee, nüüd on parem. Õde, kes hoiab kätt kaarini maskil, ütleb köhib röga vedel ja verine. Kaarini keha hakkab värisema, mitte tugevasti. Ma ei näe seda, aga tunnen käega tibatillukesi värinaid, mis läbivad ka mind. Kuulen, kuidas on. Eesriide taga räägivad terase kõlin, mingi imamis heli, pigistan kaarini kätt. Kõvemini. Sosistan. Ma olen siin kallis. Kalluta nende ettepoole, panen silmad kinni, kuulen hõredat aplausi ja kisa. Kiledati hirmsat, aga ilusat pikka, üllatavalt valju ja siis ülemarsti tuttavat häält. Kell on 14 35, selle võid märkida sünniajaks. Avan silmad ja tõusen püsti, laskmata kaarini kätt lahti. Ülemarst hoiab Liiviad jalgupidi nagu verist jahisaaki. Kui isa mind nüüd kuuleb, kui laps ei karjuks, oleks see halb märk. Aga meil on kõik väga hästi, sul on kõva hääl, on küll tubli tüdruk, ütleb ülemarst. Ma ei saa enam õieti aru, mis toimub ja kuidas ma äkitselt vastsündinute osakonna inimestele järele jooksen. Üks neist kannab liiliat valge rätiku sees. Laps on roosa ja kleepub. Teine lükkab käru, millel on neerukauss platsentaga. Anesteesiaõde tuleb minuga kaasa ning osutab ukselävel. See on vastsündinute osakonna õde. See on ämmaemand ja seal hapniku juures on lastearst või pediaater, nagu me ütleme. Nad on pannud Liivia lauale, mida nimetatakse vastsündinute elustamislauaks. Liiviale antakse maski kaudu hapnikku. Pediaatri lon, sinised, latekskindad ja ta kuulab stetoskoobiga. Süda kõlab hästi, ütleb ta ja lisab väga rahulikult. Tõesti ilus tüdruk, palju õnne. Teised on päri. Kujutan ette, et te ütlete seda kõigile, vastan ma. Jah, aga mitte iga kord ei ole see tõsi, ütleb pediaater. 20 sentimeetri pikkuse heleda rohekassinise nabaväädi otsas on kaks klambrit. Õde vaatab mulle otsa ja küsib. Kas ma tohin sind kallistada? Okei, ütlen ma ja ta embab mind. Kas teil on nimi valmis mõeldud, küsib ta. Liivia, vastan ma oliiv ja kui tore kass sissi taha Boliivia nabaväädi läbi lõigata. Kas see on valus, küsin ma ei, seal on ainult veresooned ja sidekude, see nagu küünte lõikamine, ütleb ta ja ulatab mulle operatsiooni. Käärid ei siit lõikasiit, ütleb ta ja näitab näpuga. Ma lõikan ja ta aplodeerib. Tom, keegi tahab sulle midagi öelda, ütleb anesteesiaõde ja kiikab ukse poole. Ma keeran ringi ja näen anestesioloogi. Ta tõmbab kitsa ristküliku kujulise ukseklaasi taga maski eest ja tõstab pöidla püsti. Aga enne kui ma taipan, et see on tema, tundub mulle hetkeks, et see on Kaarin ja vähe puudub, et Mahüüaksin, kõik on hästi kallis. Ämmaemand tõstab märja platsenta üles. Ta osutab turitavale Nava väädile, mis meenutab puutüve mõnel vanal Hiina joonistusel. Sooned on oksad ja Keston põra ja ütleb. Arusaadav, miks seda nimetatakse elupuuks ja vastan ma. Kas sa tahad seda alles hoida, alles hoida, plahvatanud ma jah, vastata ei aita. Ära ehmata mullas on kombeks küsida, sest mõned tahavad platsenta süüa. Nalja teed või? Ei, minul küll platsentaisu ei ole, ütlen ma, jah, arusaadav. Seda söövad tavaliselt emad. Arvatakse, et see on mitmeti kasulik. Stimuleerib rinnapiima teket, tasakaalustab hormoone. Ah niisama igaks juhuks küsisin. Ah soo, sellest polnud mul aimugi, ütlen ma ja kummardan Liivia kohale. Käest kinni hoida, küsin ma jaa, muidugi, vastab pediaater. Liivi all on helepunane käsi nii väike, et ei ulatu isegi mu sõrme ümber. Helepunased küüned nii tillukesed. Pediaater heidab mulle vargsi pilgu. Ma võin öelda, et teie tütar on poolteist kuud enneaegse lapse kohta paras purakas. Aga me peame ta vastsündinute intensiivi viima ja järje peale aitama. Ruum on pime, ainult liivi agu vöösi kohal põlevere lamp. Tema nägu ei ole ilus ega armas, vaid kõhetu ja samas tundunud kortsus, kare nagu vanal haigele inimesele. Ta ei meenuta tervet kaarinit. Jääb mulje, nagu oleks Kaarini verehaigustega soovitanud. Tal on vähe ja hele sidrunkollane müts ja nina ümber silikoonriba, mille küljes olev hapnikuvoolik kulgeb kaares üle tema väikese pea. See nagu kosmosemask. Me toidame teie tütart sondiga, anname talle Brennan dist Chardsi, ütle põde aha ja mis on, küsin ma. See on nagu rinnapiim, millele on natuke vunki juurde pandud. Võid guugeldada, kui tahad, täpsemalt teada. Kindlasti on see hea asi ja mul pole telefonis nagunii interneti, ütlen ma. Väga mõistlik, muidu näpivad kõiki nüüdsel ajal ainult telefoni, ütleb ta. See on minu jaoks lihtsalt liiga kallis, vastan ma. Ja meie jutu ajal jääb Liivia vait ja liigutab pead, nagu otsiks midagi. Kas sa rääkisid oma tütrega, kui ta ema kõhus oli, küsi põde? Jah, vahel vist rääkisin, vastan ma. Kuidas sa rääkisid? Mis mõttes, kuidas? Su hääl on talle tuttav, märgi põde aha ei, ma ei usu, ütlen ma. Aga mina usun selle aja jooksul, mis ma olen siin töötanud ja see on päris pikk aeg, olen ma üht-teist näinud? Ahah, no kui sa nii ütled, vastan maa ja vaatan liiliat. Ta ei reageeri lihtsalt niisama, meie häältele. Ta kuulab, see on ilmselge. Ütle põde. Teine õde lahkub palati teises otsas oleva kuu vöösi juurest tuleb meie juurde ja küsib, kas sa rääkisid kõhule hästi lähedal. Jah, aga põhiliselt ma laulsin, see mõjus Liivia emale rahustavalt, vastan ma. Mõelda vaid, et me oleme juba ema kõhus nii vastuvõtlikud, ütleb ta. Jah, uskumatu, eks ole, vastab teine õde. Vabandage, ütlen ma ja tõttan koridori tualetis peegli eesmärk on, et mul on endiselt tumesinised, opiriided seljas ja müts peas. Viskan kogu selle varustuse kraanikausi all olevasse prügikasti ja istun WC-poti kaanele. Võtan telefoni välja 15 vastamata kõnet. Üksemalt Janeli isalt loen sõnumeid, vastad mõnele. Kui ma tagasi jõuan, on Liivia magama jäänud. Tema parem jalalaba on sidemes. Ma pidin jala kinni siduma, ta tahtis kogu aeg kanüüli ära lükata, kange tüdruk, kas tahate ta süles hoida? Äkki ta ärkab siis üles, küsin ma. Ma arvan, et ta magab hea meelega natuke aega, isa süles. Õde toob särgi, mida ta nimetab imetamis särgiks, see peab olema steriilne ja muud meil ei ole, ütleb ta. Okei, sobib. Võtan oma T-särgi ära ja panen selga selle pehme särgi, mis on eest nabani lahti. Ta tõstab Liivia mu rinnale. Mõne aja pärast viipa nõele. Noh, kuidas läheb? Küsib ta. Ma hingan nii kiiresti, mis sa arvad, kas ta võib selle peale üles ärgata, küsin ma. Oh ei, see ei tee midagi. Paistab, et tal on hea olla. Ahah, aga igatahes liiga soe ei hakka. Mul on jube palav. Ta puudutab liilia kaela. Ei, ta magab ilusti, ütleb ta. Keegi otsib sind, ütleb teine õde ja vaatab koridori poole. See on anestesioloog. Tere, ütleb ta. Ma tahtsin ainult öelda, et kaarini näitajad on paremad. Ta on jälle intensiivis ja talle tehakse dialüüsi. Ma mõtlesin, et sa tahad ehki teada. Ta hõõrub käsi desinfitseerimisgeeliga ja astub lähemale, silitab sõrmega Liivia selga. Suurepärane, kas ta on silmad juba lahti teinud, kysib ta. Vaatan õe poole ja ta ütleb. Sina oled tema isa. Ta ei ole ülist veel silmi avanud, vastan ma. See on vägev tunne, kui nad silmad lahti teevad, ütleb anestesioloog ja tõstab ukse poole minnes pöidla püsti. Ainult isal ja Karinil on kombeks mulle niimoodi pöialt näidata. Õde vaatab talle pisut hämmeldunult järele. Seda ei juhtu just iga päev, et teiste osakondade arstid meid niimoodi külastavad, aga te olete vist tuttavad? Ei vastan ma. Palatis number üks ripub dialüüsiaparaadis kaarini perega kott, verd pumbatakse välja, verd pumbatakse, sisseaparaati käsitleb arst on hall nagu söderi, haigla ülemarst, aga kondine nagu mina ja isa. Ta elavneb, kui ma aparaadi kohta küsimusi esitan. See puhastab verd jääkainetest samal põhimõttel nagu lavaali separaator, koorelahutaja, ütleb ta. Ahah, okei, vastan ma. Üks vastsündinute osakonna õde on teinud liiliast pildi, mille ta on välja printinud ja kiletanud. Pildil lamab Liivia avatud, kui vöösis hapnikuvoolik ninas. Tal on oma ema suu kinover punane selgelt välja joonistunud huumorivibuga. Pildi all on viltpliiatsikiri. Liivia, 20. märts 12. Ma otsin kohta, kuhu seda panna. Õde vaatab mind uurivalt, oota, ütleb ta, sirutab käe ühe konsooli poole ja otsib väljarulli kirurgi teipi. Ta soovitab panna pildi voodi taha horisontaalse alumiinium lati külge. Siin ei näe kaariniuliiviat, ütlen ma õige ja aga siis siia paneb ta ette ja tõmba poodi äärse seinalambi painduva varre väljapoole. Ma sätin lambi parte, kinnitan pildi teibiga selle külge, nii et see jääb viltuse nurga all kaarini kohale. Ma istun taburetile ja võtan kaarinil randmest kinni. Tere, kallis, ma tahtsin ainult öelda, et Liivil on kõik korras. Silmanurgast näen helesinise vormi särgiga pärssonit. Väga hea, et sa temaga räägid, ma soovitan seda alati, ütleb ta ja vaatab fotot. Palju õnne tütre sünni puhul lisata aitäh vastandma. Tom, kas ma võin siin korraks segada, kas juhtus midagi? Ole rahulik, see puudutab ainult sind, vastab ta. Ta laskub kükki, käed kõhu peal koos nagu kirikuõpetajal. Ma olen olnud enam-vähem samasuguses olukorras. Olen ise ka niimoodi istunud, nagu sina praegu, ütleb ta, pilgutab kaastundlikult silmi. Ahah, okei. Suur tänu. Sa pead praegu meeles pidama kolme asja, ainult kolme asja. Need on olulised, seletab ta ja vahetab asendit ja jätkab sama tõsisel toonil. Esiteks uni, sa pead magama, muidu sa ei jaksa. Teiseks, toit, sa ei tohi unustada, süüa söö, muidu sa ei jaksa. Kolmandaks, käi haiglast võimalikult tihti ära, muidu sa lähed hulluks. Veerand ühest lähenema intensiivi Karinile head ööd ütlema. Lifti kõlaritest kostab naise hääl, korrus null, üks astun brutoliftist välja. Osakonnas F 21, küsin arstilt, kes mu sisse laseb. Kas ma ei võiks saada uksekoodi, sest tüütu on kogu aeg kella helistada ja ikka ja jälle seletada, mis mul sinna asja on. Selline tunne on, et ma segan, lisan ma. Ma ei tohi patsientide pereliikmetele koodi öelda, aga sa ei sega vastata. Ning peatatakse Karini palati uksele. Me vahetame ainult linad ära ja siis võid kohe sisse tulla, ütleb hooldaja. Kas temaga on kõik korras, küsin ma. Me ainult peseme teda, vastab ta. Jon lubas mulle, et ma võin kogu aeg tema juures olla, kui teda just ei opereerita, ütlen ma. See käib kähku, sa võid varsti sisse tulla, ütleb ta ja paneb ukse kinni. Seisan veidi aega palati eesruumis, lähen koridori, aga keeran siis otsa ringi ja ruttan tagasi. Koputan, avan ukse ja astun sisse. Vabandage, ma saan väga hästi aru, et teil on vaja oma tööd teha ja kordan selline. Aga söderi haiglas jäeti mind ukse taha ja seda ma enam juhtuda ei lase. Öövahetuse hooldajad jäävad keeletuks, ma jätkan. Ma istusin keisrilõike ajal kaarini kõrval ja uskuge mind, ma olen tema sitta ennegi näinud. Ma istun voodi äärde taburetile ja sätin lambi sellise nurga alla, et Liivia pilt jääb kaarini ette. Hooldajad vaatavad mind hetke uuriva pilguga, aga jätkavad siis tööd. Nad tõstavad kõigepealt üht, siis teist jalga, tõmbavad määrdunud lina ära, pesevad kaarinid niiskete salvrättidega. Massilitan kaarini, juuksetukka. Palatis number 15 ei ole enam Liivia kuu öösi. Peatan ühe vastsündinute osakonna õe, kes mulle tuttav ette tuleb. Liivia, teda ei ole siin, kus ta on, mis juhtus? Õde sosistab vastuseks. Temaga on kõik korras. Kus ta on, pahvatan, ma. Ta ei pea enam vastsündinute intensiivis olema. Ta ei vaja enam hingamisabi, vastab ta. Okei, aga ta oleks võinud mulle helistada ja mind üles ajada, ma magasin siinsamas kõrval. Vabandust, me ei arvanud, et see on vajalik. Su tütar on siinsamas lähedal ainult natuke maad mööda koridori edasi paigutasime ta varahommikul ümber. Ta on nüüd jälgimispalatis number üheksa. Kus see on, küsin ma. Mine otse mööda koridori vastsündinute osakonda uksest sisse, paremalt esimene palat. Okei, aitäh, vastan, ma pistan jooksu. Vastsündinute osakonna ukse juures on põrandale suurte tähtedega kirjutatud stopp ja väiksemalt. Pese käed puhtaks. Laes ripub suur silt rootsi ja inglisekeelse tekstiga. Palun pese käed puhtaks. Hooldaja, kes mulle vastu tuleb, kõnnib aeglaselt, kõneleb vaikselt tema lauBon aknest punaselaiguline. Kõik selle osakonna töötajad liiguvad vaikselt ja niisuguse rahuga, mis sisendab kindlustunnet. Liivia kuuvöös seisab akna all. Palati selles osas on veel kaks kuub öösi ja kõrvalpalatis neli. Tegelikult on see kõik üks suur palad, mille osi eraldab lage ala ja väike palvelaud. Liivia kuv öös on kaetud rätikuga. Ma mõtlesin talle varsti süüa anda, äkki tahad seda ise teha? Küsib hooldaja. Aitäh, aga ma pean minema alla intensiivi. Liivia ema on seal, ütlen maja, kergitan öösi katet. Kuidas Liivia ema olukord on? Küsib ta. Ma ei tea, tähendab, mitte just hea, vastan ma. Liivia lama käed-jalad laiali. Talon suusk, kollane lutt seljas roosa body ja peas valge karu kõrvadega müts. Hooldaja vaatab liiliat ja ütleb. Arst tuleb teda täna või homme vaatama. Kust need riided pärit on, küsin ma, need on meie omad, ütleb ta. Liivia ema ei kannata roosat värvi, märgin ma. Ma võtsin lihtsalt, mis kätte juhtus, võin ära vahetada, kui tahad vastata. Mütsi võiksid küll ära vahetada, ütlen ma. Kui teil oma riided kaasas, siis võite muidugi neid kasutada, vastab ta. Ah, ära pane tähele, ma ärkasin alles äsja ja ajan jama. Need kõlbavad küll, aitäh. Ta sirutab lõua kuv öösi kohale ja tõmbab ninaga õhku. Nüüd on vist natuke lõhna tunda. Äkki tahad tal mähet vahetada, küsib ta. Ma ei tea, vastan ma. Ta kergitab liilia jalgu ja juhendab mind. Ma olen nii unine, et teen lihtsalt, mida kästakse. Ta vaatab mähet ja seletab. See on Mekoonium. Tite tegi nagu vanasti öeldi. See tekib lapse sooltes, kui ta on veel ema kõhus. Ahah, okei. Kas see oli, see, oli esimene kord mähet vahetada, küsib ta. Ma ei taha seda mähet alles hoida, vastan ma. Ta vaatab mind hämmeldunult. Peaaegu kohkunult. Viskab mähkme ukse kõrval seisvasse prügikasti.