Uksematil on kaks kirja. Üks on kividel reklaam Eeennseede hauakividelt, mis tõotab kivimaterjali, on 25 aastane garantii. Brošüüris on hauakivide pildid ja hinnad. Must graniit 18050 krooni. Sinine labrador, iid 19500 krooni. Teine kiri on eestkostekomisjonilt, kes nõuab mult andmeid. Nimi teadmata tütarlaps Lagerlöfi vara ja kohustuste kohta. Panen ümbrikud, kirjutas lauale, istun korvis lebava liilia kõrvale voodile. Ta vaatab rippkaunistust, pluusist, konnasid, kes hoiavad peegleid. Need helgivad õhtupäikeses, mis paistab viiest Lundakaatonile avanevast aknast. Minu jagaarini sõbrad kolisid voodielutuppa ümber, enne kui mina ja Liivia Karolinska koju tulime. Kaarin magas voodi vasakul poolel. Peatsi helevalge värv on ainult minu poolel kulunud. Ma olen alati rahutult maganud. Endisest magamistoast on saanud külalistuba lille Moore'i ja ema jaoks, kes hoiavad liiliat kordamööda öösiti. Kirjutuslaudade vahel on minul ja kaarinil saarepuust raamaturiiul. Raamatut paiknevad seal korratult suure osa oma koosveedetud ajast. Istusime siin vastamisi ja kirjutasime oma raamatuid. Teine teisel pool riiulit. Iga kuu lõpus, kui ma lugesin ette arvete viitenumbrid ja Kaarin, panin need arvutisse kirja. Oli meie mure järgmise kuu elamisraha pärast nii suur, et kahetsesin oma elukutsevalikut ja heitsime seda endale ette. Meid julgustas kirjutamist jätkama unistus, et meist saab majanduslikult kindlustatud poeedi paar Silvia plahvi ja Teedžoosi õnnelik versioon. Liivia jääb minu silme all magama, veeretan tema korvi kööki. Astun trepp taburetile, jätkan kappide koristamist. Suurem osa köögikappide sisust viskan mustadesse prügikottidesse. Kõrvitsaseemned must kinoõuna ja kaneelimüsli rosinad, popkorn, küpsetuspulber. Purustatud tomatite ja valgete ubade konservid, kakao, vanillisuhkur, rohelise teekarbi, turistitud linaseemned speltajahu, kreeka pähklid, kuivatatud aprikoosid. Mõne asja parim enne kuupäev on koguni 2003. Pipraveski kõrval seisab herba maare ürdisool peaaegu tühi. Mina panin hommikusöögi ajal muna peale, helves soola või kalles kaaviari, aga Karin mitte. Tema puistas igal hommikul herba maare ürdisoola koputades nimetissõrmega purgi pihta. See kõlas umbes nii. Kopp-kopp-kopp-kopp nagu morsetähestikku P täht. Üks pikk ja kolm lühikest. Rohelisel etiketil on kaarini sõrmejälg, valge kulunud laik. Pistan purgi läbipaistvasse kilekoti, sulgen selle teibiga ja panen plastkarpi, kus ma hoian kõike, mida pean oluliseks. Kirja ülaservas on eestkostekomisjoni number ametnik jaheda ja pisut Nasaalse häälega mees kuulab mind aga katkestab mu juttu poole pealt, mis lapse isikukood on. Tema hääletoon ajab mind kokutama, pean paberites tuhnima, et mitte numbritega eksida. Vaatame, ütleb ta. Mulle jääb mulje, et ta loeb andmeid. Ta on beebi vähem kui neli nädalat vana, tal ei ole vara ega kohustusi. Ütlen ma ootoot, vastab ta. Ta hakkab ümisena. Siin on kirjas nimi teadmata tütarlaps, laagerlev. Kas lapsel ei ole veel nime? Küsib ta. Muidugi on tal nimi, on minu laps, tema nimi on Liivia, vastan ma. Kas see nimi on maksuametiregistrisse kantud, küsib ta. Jah, vist küll vist paistab, et see on registrisse kandmata, ütlen ma. Ma ei kahtle sinu sõnades, aga me peame lähtuma sellest infost, mis meil on. Ma näen siit, et lapse ema on surnud. Ta jääb järsult vait ja lisapaiksemale häälel. Lapsel on aadress Luunda kaotanud 46. Ja see ongi kõik. Nii et ma pean paluma sul maksuametisse pöörduda. Aga miks ma pean avaldama tema vara ja kohustused? Laps on sinu juurde sisse kirjutatud. Sa ei mõtle ometi tõsiselt, et ma pean andma aru neljanädalase beebivara ja kohustuste kohta. Tal ei ole ju mingit vara ega mingeid kohustusi. Kas ta pärib mingit vara, küsib ta. Meie vara on jagamata, märgin ma, siis pead sa need andmed avaldama, nagu öeldud, lähtuma sellest infost, mis meil on. See on nii absurdne, tõsiselt, saad ju isegi aru, ütlen ma. Selline on meie info, ütleb ta. Nii et ma pean avaldama eestkostekomisjonile nimi, teadmata tütarlaps, laager, lõhti, vara ja kohustused. Jah, nii need asjad käivad vastata. Ma mõistan, et see võib kõlada liiga ametlikult, aga ma näen, et lapse elukoha aadress on sama, mis sinul Luunda kaotanud 46. See on kogu info, mis meil on. Meie ülesanne on tagada lähtudes meie käsutuses olevatest andmetest, et laps ei satuks majanduslikult ega õiguslikult ebasoodsas olukorda ja sellepärast peatse avaldama tema vara ja kohustused. Praegu ei ole mul üürirahagi, ma ei saa vanemahüvitist, sest mul ei ole last ja ma ei saa tööl käia, siis tegelikkuses on mul ju laps. Selle kohta ei oska midagi öelda, vastab ta. Üritan öelda seda, et kas sinu meelest on eestkostekomisjon minu lapsele praeguses raskes olukorras tohiks? Sellele ei oska vastata, kostab ta. Ei oska vastata, ma lähtun sellest infost, mis meil on, ütleb ta. Kas sul endal on lapsi, küsin ma sellele Maivasta? Oled sa Kavkat lugenud? Ma soovitan helistada maksuametisse, mina ei saa sind rohkem aidata, ütleb ta. Maksuametinaisel on läbitungiv hääl, lausete vahel kostab suminat ja sahinat. Mina ei vastuta eestkostekomisjoni kirjade eest. Ilmselt saatsid nad selle välja enne, kui nimi registrisse kanti, ütleb ta. Nad ütlevad mu tütre kohta nimi teadmata, tütarlaps laagerlev märgin. Ma. Ma ei ole nende töökorraldusega kursis. Rahvastikuregistris on tema nimi Liivia Kaarin laagerlev, vastab ta. Ma soovin, et minu naise ees ja perekonnanimi oleksid mu tütre keskmised nimed, kaarin, laager, lõhn peaks olema tema nime sees. Liivia, Kaarin Lagerlöfi Malpist. Tagasi on lükatud ainult malm Krist, ütleb ta. Aga miks siin on kirjas kaabee? Okei, mida see tähendab, küsin ma. Ta on paigutatud mujale vastata. Ma ei saa aru, ütlen ma. See tähendab, et ta on paigutatud kasuperesse. Mina olen Liivia isa. Te ei olnud abielus. Iga kord, kui me mõne ametiasutuse või pangaga asju ajan, näevad nad, et mu tütrel on teine perekonnanimi ja ma pean seletama, see on väsitav. Te ei olnud abielus, see on ainus seletus. Kui vanemad ei ole abielus, siis käivadki asjad nii, kui vanemad ei ole vormistanud isaduse omaksvõtu avaldus. Ega te seda ei teinud? Kas seda mitte ei tehta pärast lapse sündi? Selle võib kirjutada ka enne seletata. Ma tegin Karolinska DNA testi, ma olen tema isa. Mina ja kaarini elasime 10 aastat koos, mida siis veel vaja on? Kohtuotsust, et sina oled lapse isa, vastab ta. Ma ootasin üle 30 minuti kõnejärjekorras ja see ongi kõik, mis maksuametil mulle öelda on. Noormees, Ma ei saa ajas tagasi minna ja aidata teil isaduse omaksvõtu avaldus teha. Haigla teavitab meid lapse sünnist. Me kanname lapse registrisse ja anname talle isikukoodi ja siis saadame lapse emale nime blanketid. Kui ema ei ole abielus, saab laps automaatselt ema perekonnanime. See info salvestatakse rahvastikuregistris ja teised ametkonnad lähtuvad sellest. Ma ei oska vastata küsimustele, miks Rootsi seadused on sellised või mis on õige ja mis vale. Nüüd on vaja kohtuotsust, aga kuidas selle taotlemine konkreetselt käib, ei oska ma öelda. Oled sa maakohtuga rääkinud? Kilekotis, mille haiglaõde mulle tõi, on must puuvillane H ja M särk. See ei saa olla kaarini oma kaarini särgik lõigati intensiivravi palatis bee katki. Ka lõhn ei ole tuttav. Kaarini kasutatud särgikutele Champritel oli tema palm, oliivideodorandi lõhn, mõnikord mõni tema parfüüm, mõnikord õrn, lavendli lõhn, aga eelkõige Kaarini lõhn, tema ihu, higi lõhn. See ei ole kaarini, särk, voldine, särgid. Kui panen prügikoti. Haiglakotis on veel kaks kiletatud lehte suurusega 15 korda 15 sentimeetrit, Liivia nimesilt, millel on kaitseinglipilt ning Liivia parema jala ja käejälg nurgal. Kuupäev, 25. märts. Mõlemad rippusid kuv öösi küljes. Heidan voodisse, kustutan, tule, aga kui olen pool tundi mõtteid mõlgutanud, panen lambi uuesti põlema. Kaarini kirjutuslaual seisab klaasiga pildiraam, milles on postkaart. Romantilises stiilis vaselõige. Uduselt Helendavasse taevasse tõuseb hingel süles noor naine. See meenutab Wilhelm fon Kaulbachi maali kaitseingel kuid on tumedam, nukram. Tagaplaanil silmapiirini laiuv ookean. Vahutav lainevall. Ustendaval kaljul lebab kägaras mees. Stockholmi maakohtu telefoninumbri leian internetist. Mind suunatakse ühest osakonnast teise ja igale inimesele, kellega ma räägin, pean ma seletama, et olen lapsega üksi ja Kaarin suri ootamatult. Iga kord vastavad nad umbes nii, okei, ja mis asjanumber on see kohtuametnik, kes viimaks ütleb, et tema on õige isik, kellega rääkida. Sobib mulle tagasi helistada. Hääle järgi otsustades on ta noor naine mitte varem kui 25. Ta on põhjalik ja lahke. Pool tundi hiljem helistate lauatelefonile. Võtan kõne kirjutuslaua ääres vastu ja panen tema nimekirja Naima. Uurisin seda asja, ütleb ta. Paistab, et lihtsalt ja kiirelt moodust, kuidas sa juriidiliselt isaks saaksid. Ei ole olemas. Okei, vastan ma Stockholmi linna söder malmi. Linnaosavalitsus peab esitama hagiavalduse, jätkab ta. Mida see tähendab? Sinu tütar peab esitama sinu vastu hagi. Ta ise ei saa seda ju teha, ta on alles beebi. Tema eest peab seda tegema, Stockholmi linn. Hagi minu vastu. See ei ole nii. Kuule, kui see kõlab, seda lihtsalt nimetatakse nii. Sinu tütar on hageja ja sina oled kostja. Stockholmi linn. Jah, sa pead helistama söder malmi linnaosavalitsuse juhtumikorraldajale. Nad peavad esitama meile hagiavalduse. Linnaosavalitsus peab lapsevanemate seaduse kuuenda peatüki üheksanda paragrahvi teise lõike alusel teatama kohtule, et sinu tütrel puudub hooldaja. Sotsiaalamet peab tegema ettepaneku määrata hooldajaks sind. Sinul pole vaja teha muud kui hagi õigeks võtta. Ma olen ju isa. Selleks et sa saaksid kohe oma tütre nimel tegutseda, pead sa kõigepealt saama tema hooldajaks. See on kiirem moodus isaduse tuvastamise kohtuotsusega läheb aega. Selleks on vaja isaduse tuvastamise menetlust ja su tütrel peab olema esindaja, kes esitab tema nimel sinu vastu hagi. Ja otsuse tegemiseks on vaja tõendeid. Okei, okei. Niisiis, sinu hooldajaks määramise otsuse saab teha kiiremini kui isaduse tuvastamise otsuse, ütleb ta. Ma ei saa tegelikult aru, ma olen ju nõus, ma ei salga isadust, vahet pole, seadus on selline. Kas see närune seadus on kirja pandud 19. sajandil? Ma ei tea, vastab ta. Parunid tegid teenijatele, tittesid ja algasid isadust, et ei peaks elatusraha maksma. Mõned seadused jätavad tänapäeval nii mõndagi soovida, ütleb ta. Nii et kui Kaarin oleks mõnele sotsosakonna bürokraadi mutile õelnud, et mina olen lapse isa siis oleks praegune jama ära jäänud? Jah vastata. Naise sõna on siis usaldusväärsem kui kohtumeditsiiniameti DNA analüüsid ja minu sõna isa sõna ei tähenda midagi. Parim, mida sa praegu teha saad, on taotleda hagi esitamist, et oleks võimalik teha hooldaja määramise otsus. See on kuratlik olukord, ütlen ma. Mõistan, mida sa öelda tahad. Kõige rohkem ajab mul südame täis seed mingile abielu aktil, millele võib alla kirjutada. Veerandtunnise kõrtsi tutvuse järel on suurem kaal kui 10 aastat kestnud kooselul. Kas abielutunnistus on tõesti tähtsam kui pereminevik? Telefon sahiseb? Ja ma kuulen, ma kuulen sind oma ametikohal, ei võima sulle kahjuks õigusnõu anda. Soovitan ühendust võtta mõne kogenud juristiga, kes oskab sind aidata. Eestkostekomisjoni vastu ei saa suurt midagi ette võtta. Abielutunnistus on tõesti nii oluline. Ma köhatan, neelan lonksu Coca-Colat ja ütlen. Kaarin oli kunagi haige. Tal oli ajust süst, mis oleks talle äärepealt otsa peale teinud. Tuli kuu aega haiglas tuli siis koju. Ma tegin talle abieluettepaneku. See oli 2004. aasta jõulude ajal. Ta ütles, jah. Mul on tõesti kahju. Okei, mis sa ütlesidki, mida ma pean tegema, et mind hooldajaks määrataks? Ma ei ole kunagi varem näinud surmatunnistust valge A4 leht maksuametist, millel on samad andmed, mis sünnitunnistusel ning ideel on lisatud surmaaeg ja alajaotus, surnu lapsed. Seal on Liivia isikukood, aga nime ei ole ainult kolm pikka kriipsu. Maksuameti registri andmetel ei ole mina kaarini elus kunagi osaline olnud. Nii et kui mõni suguvõsa uurija näiteks 200 aasta pärast tahab teada, kes oli Kaarin Lagerlöfi ei näe ta muudkui, et üks vallaline naine Stockholmist sünnitas nimetu tütre. Panen surmatunnistuse kirjutuslauale sellesse virna, kus on kõik kirjad ametiasutustelt, pankadelt ja kindlustusfirmadelt. Võtan kaarini käekoti, istun sellega voodile ja tõmban ninna parknaha lõhna. Kurgu, Bastillid, hügieenisidemed, võtmed ja punasest lakknahast rahakott, pangakaart, ID-kaart, pangaautomaadi kviitungid, kurgu, Bastillide paberid. 20 kroonine rahatähtkotis on ka siidpaelaga kinni seotud. Lavendlikotike. Prillitoosis on Giorgio Armani prillid. Obaalsete punakaspruunide raamidega. Panen need ette. Lihvitud klaasid on nii kanged, et kõik, mida ma vaatan, muutub häguseks. Peaaegu unenäoliseks. Davidi naine aitas mul Liivialematuse riided hankida. Antiikvalged sukkpüksid ja, või kollane jakk. Ma ei julgenud üksi endale riideid ostma minna. Alex pakkus ennast kaasa. Sain temaga kokku Dorjeti trepi juures. HM-i must ülikond ja valge särk. 1797 krooni. Mustad sisetaldadega nahkkingad, Nils sonist 909 krooni. Mustavest taskurätik ja valge lips, Enn küüst 947 krooni. Seni olen laenanud lips isalt. Neid kordi võib ühe käe sõrmedel üles lugeda. See on mul esimene ostetud lips. Metroos hüthoriety ja tee tsentraaleni vahel võtsin lipsukotist välja. Miks peab valge olema, küsisin ma. Omaksed kannavad tavaliselt valgete, vastas Alex. Ma tean, aga miks, miks kantakse musta ülikonda? See on rahvusvaheline, aga valge lips on rootsi komme. Igatahes näed sa selle lipsuga välja nagu miljon dollarit, ütles ta. Ma teadsin juba ennegi. Ellips arenes seitsmeteistkümnendal sajandil krabatist, mille tekkimiseks andsid inspiratsiooni Horvaatia sõdurid, kes sidusid oma pikad kraenurgad lahingu ajaks sõlme. Koju jõudes otsisin internetist, aga ei leidnud seletust, miks on kombekas kanda valget lipsu. See-eest lugesin, et must muutus Rootsis leinavärviks 16. sajandil hispaania moe mõjul. 19. sajandil lisandus mustadele leinariietele valge kõvakrae. Aga alles järgmisel sajandil sai valgest kõva kraest kadunukese omaste eritunnus. Pidulikku valget kaelarätti on Rootsis kantud ammusest ajast. Sellest ei olnud matusekombestiku artiklites sõnagi. Aga ma leidsin vanu fotosid ja romantilisi õlimaale Rootsi talurahva elust. Mõnes kujutatud matuserongkäigus kandis nii mõnigi leinaja pidulikku valget kaelarätti. Minu lips on luuvalge sama valge nagu pulmakleit, mida kaarinud mulle ühe marjatooriety vintitš poeaknal näitas. Tegelikult polnud see pulmarõivas, vaid lihtne peokleit 40.-test aastatest. Liivia hakkab piiksuma ja ma astun peeglist eemale. Võtan meil riided seljast ja riputan kappi. Lutipudeleid tuleb iga päev keevas vees steriliseerida. Mul on tunne, nagu ma muud ei teekski piimasegu külma vette, soojendan segu kastrulisse, kallan selle lutipudelisse, panen meile teki ümber ja tilgutan piima randmele. Natuke liiga soe, ma ootan. Liivia pea on roosa ja udusulis. Kuulates, kuidas ta sööb, jään ma uniseks. Ta uinub suu lahti. Ärkan helina peale ja haaran lauatelefoni. Tere, Ma palun kaarinit. Hääl ei tule mulle tuttav ette noore naise hääl, tema toon on nii siiralt rõõmus, et mul tekib kahtlus, et äkki on see mõni kaarini lapsepõlvesõber või töökaaslane, kes ei tea, mis on juhtunud. Liivia magab endiselt. Ma surun telefoni õla ja kõrva vahele. Tõstan Liivia rinnalt ära ja panen ta enda kõrvale diivanile. Ma ei kuulnud su nime, ütlen ma. Kas Kaarin on kodus, küsib ta. Milles asi on? See telefon on Kaarini nimel, ma soovin temaga rääkida. Ütlete sellesama rõõmsa häälega. Kust sa helistad, küsin ma, ma ütleksin seda parem kaarinile. Kaarin on surnud, vastan ma. Okei, siis ma soovin ilusat päeva.