Tere õhtust, kell sai kuus ja uudistetoimetus teeb kokkuvõtte 13.-st novembrist. Stuudios on toimetaja Mart Linnart. Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ühines Euroopa Parlamendi ees täna nende poliitikutega, kes pooldavad Euroopa liidu ühist armeed. See on Merkeli sõnul üks osa solidaarsusest, mis tagab, et Euroopa Liidu liikmesriigid ei sõdi omavahel kunagi Konstantin Pätsile. Mälestusmärk tuleb Tammsaare parki mälestusmärgi koha valikukomisjoni aseesimees Ignar Fjuk ütles, et kuna Pätsi isiku ja ajaloolise panuse üle käivad vaidlused senini võib neid oodata, aga kui kunstilise lahenduse juures. See on nüüd nende võistlusel osavõtjate kunstnike otsustab mis laadis ja seda ei tohi kellelegi lepliteerid. Nii Reformierakond kui Keskerakond lähevad riigikogu valimistele pooltes valimisringkondades samade esinumbritega, mis eelmistel valimistel. Euroopa komisjon nõudis tänaseks Itaalialt, et eelarvet kuna varem esitatu ei vasta euroliidu reeglitele. Itaalia ei kavatse Brüsseli kirjakestel alluda, ütles Itaalia asepeaminister Matteo Salvini seepeale. Täna tava panna ära Narva Aleksandri kirik peale pikka vaikust kellud taas publikule uksed valgustasid installatsiooni ja nelja kontserdiga. Kriisiaeg on ületatud, kiriku edasine majanduslik käekäik veel selgumisel. Kiriku taasavamine sai teoks tänu riigi poolt eraldatud paarisaja 1000-le eurole. Kuidas aga edasi kirikut majandada, sellest saab siseministri poolt moodustatud töörühma üks esmaseid üles anda. Eestlaste lemmiktuletorn on Hiiumaal asuv 1531. aastal rajatud Kõpu majakas. Ilm on homme pilves selgimistega, kohati sajab vähest vihma. Sooja tuleb kuus kuni 10 kraadi. Euroopa Parlamendis sai täna jätku riigipeade osavõtul toimuv tulevikudebatt. Oma kõnega esines Saksamaa liidukantsler Angela Merkel. Kõnest ja sellele järgnenud debatis teeb Strasbourgist kokkuvõte Mirko ojakivi. Solidaarsus, solidaarsus ja veel kord solidaarsus. Need olid märksõnad, mida liidukantsler Angela Merkel oma kõnes korduvalt rõhutas. Ning pooletunnise kõne lõpuks kõlas. Kokkuvõttev lause. Natsionalismi egoism ei tohi kunagi enam saada võimalust Euroopast paid, sallivus ja solidaarsus on meie ühiseks tulevikuks. Merkeli hinnangul on Euroopa liidu ühiseks osaks koostöö ja selle eelduseks on sallivus ja solidaarsus ning need riigid, kus siseriiklikult rikutakse õigusriigi põhimõtet. Teid ja meediavabadust ei riku seda vaid oma koduriigis, vaid nõrgestavad kogu Euroopat. Samas ei maininud Merkel kordagi oma kõnes Ei Poolat, Ungarit, Rumeeniat ega teisi riike, kus õigusriigi põhimõtetega on probleeme. Senisest suuremat koostöö võimalust peab, kel ainumõeldavaks kliimateemadel ka looduskatastroofide tagajärgedega võitlemisel. Aga lisaks on Euroopa tulevik ka ühine julgeolekupoliitika, ka ühine kaitsevägi. See oleks Merkel hinnangul märke, et Euroopas ei tuleks liikmesriikide vahel kunagi enam sõda. Merkel lisas, et see oleks täiendus NATOle aga lisaks ka ühine teadus- ja innovatsioonialane tegevus, ühine rahaliit ja ühine rändepoliitika Merkeli kõnest ja Euroopa ühisarmeest, räägib Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet. Noh, see kõlab uhkelt Euroopa armee, aga muidugi tegelikult tuleb vaadata siis selle sisse, mida selle all mõistetakse. Esiteks see, et jah, niikuinii Euroopa peab oma kaitsmiseks tegema oluliselt rohkem, kui ta on seni teinud. Ükskõik, puudutab see koostööd NATO raames, kus täna jätkuvalt see on põhiraskus Ameerika ühendriikidel ka Euroopa julgeoleku tagamiseks, mis tegelikult noh, ei pea nii olema, Euroopa on ka ise võimeline tegema rohkem. Ja teiseks, kui me räägime Euroopa Liidu riikide kaitsekoostööst või siis tulevikus ka Euroopa Liidu noh, kasvõi armeest, siis see ei saa mingil juhul olla konkurent näiteks NATOle. Omaette elamus oli Merkeli kõne ajal saalist toimunu, seda kirjeldab Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand. Natukene parlamendi liikmed nii-öelda huligaanitseda, siis tegelikult ei ole viisakas teisi inimesi kõnele vahele segada, aga see on maailma parlamentides ja Briti omas eriti väga levinud. Ja siis need, kes pooldasid Merkeli ideid ja lauseid, plaksutasid ja teised siis puutusid ja nagu tegid sellisti pahameelsed üminat, mille peale ta jaani lubas endale enneolematu nalja ja lubas kutsuda loomaarsti. Et selline meeleolu oli, aga Merkeli kõne iseenesest ei olnud selles mõttes midagi üllatavat, et ta on euroopameelne, föderaalse Euroopa pooldaja olnud, tema õlul on olnud mitu teist aastat kõikide Euroopa kriiside mõistlik lahendamine, olgu rahakriis, olgu migratsioonikriis, olgu Brexit. Mirko ojakivi Strasbourg. Konstantin Pätsi mälestusmärgi koha valikukomisjon otsustas, et kuju püstitatakse Tammsaare parki vana turuhoone lähedusse. Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Kohavalikukomisjon, mida juhtis Tallinna abilinnapea Andrei Novikov, oli kuju. Asukohavalik oli üksmeelne, kinnitas komisjoni liige arhitekt Ignar Fjuk. Pätsi kuju tuleb Estonia kontserdisaali ja Pärnu maantee vahelisele alale kunagisi vana turuhoone varemete lähedale, kuhu ehitatakse Tammsaare kohvik. Fucky sõnul suhestub Pätsi kuju pigem 1905. aasta ülestõusu mälestusmärgi kui Tammsaare kujuga. Tammsaare mälestusmärgiga Soans on loonud sellega, tal puudub silmside aga selle 1905. aasta Wonumendiga. Tal jääb mingisugune silmside, kuigi seal on ka puid vahel. Kui suur see Pätsi mälestusmärk võiks olla või peaks olema üldse? Need teemad me rääkisime ka läbi, kuigi meil polnd seda ülesannet kõigile, tundus, et ta võiks olla pigem selline kammerlik. Ta ei ole nii-öelda klassikalises mõttes ratsamonument või, või võimu monument, vaid ta on ikkagi sellise pargi liku lihtsuse ja jälle kordan sõrma kammerlikkusega loodud kuju. Juht tõdes, et ühiskonnas puudub üksmeel Pätsi rollist ajaloos ja ilmselt tekib erimeelsusi kuju kunstilise teostuse üle ka pärast võistlustingimuste paikapanemist. Ma kindlasti oleksin ääretult kurb, kui ta oleks mingisuguses sellises klassikalises võtmes veidi väsinud, aga ikkagi see on nüüd nende võistlusel osavõtjate kunstnikke otsustab, mis laadi see on, seda ei tohi kellelegi dikteerida, seda me komisjonis arutasime, leidsime, et hea kuju sünnib ainult siis, kui tal ei ole ette antud nii-öelda eeskirja, milline ta peab olema. Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan, skulptor Kirke Kangro leiab, et avalikus ruumis olevat poliitiline kunst, nagu seda on Pätsi mälestusmärk saab olla analüüsiv, mitte aga mingite ajalootõlgendust võimendav. Väga oluline on, et osalejatele antakse märku, et me ei tegele Pätsi monumenti püstitades mitte kuidagi tagantjärgi rahvusromantilise hetke kaas aitamisega vaid, vaid tõesti, me anname endale aru, et jahtaks oli osa Eesti ajaloost. Tol hetkel oli ta siis alustala või oli ta problemaatiline kuju, et seda peaks ka kindlasti arvestama. Ja ma arvan, et, et oluline on, et teos jääks kuidagi aegunuks oma kontseptsiooni püstitusest. Enne võistlustingimuste raamkava koostamist arutab linnavalitsus Pätsi kuju asukohta veel Tammsaare pargi arhitektidega. Eelmiste riigikogu valimiste võitja Reformierakond ja Keskerakond on teinud teatavaks oma seekordsed esinumbrid. Uku Toom võrdleb nimekirju. Esinumbritest sõltub teadagi palju, reeglina saavad nad ka nimekirjas kõige rohkem hääli, mõnikord rohkem kui ülejäänud nimekiri kokku. Vahime võimalusi järgmistel valimistel. Esimene ringkond, Haabersti, Põhja-Tallinn, Kristiine Kristen Michal jäi eelmine kord Mihhail Kõlvartile selgelt alla. Seekord on tema vastas Raimond Kaljulaid, kes, nagu kohalikud valimised näitasid, ei ole kergem vastane. Kõlvart ise esindab keskerakonda, seekord Edgar Savisaare asemel kesklinnas ja Lasnamäel. Reformierakonna esinumber on Siim Kallas, kes võib küll koguda rohkem hääli kui Keit Pentus-Rosimannus eelmine kord kuid Kõlvartile temast vastast muidugi pole. Savisaar ütles kunagi, et teeb üheksa kuuga uue Boroditši. Nüüd on aeg näidanud, et ka uut savisaart ei ole üldse raske teha. Nõmmel ja mustamäel said keskerakondlased eelmine kord Urmas Paetilt lüüa. See oli ka ainus ringkond, kus nende nimekirja esinumber Arvo Sarapuu kõige rohkem hääli ei kogunud ja kolmandaks kukkus. Näis, kuidas läheb seekord linnapea Taavi aasal. Harju- ja Raplamaal võitis Taavi Rõivas Jüri ratast neli aastat tagasi kindlalt. Nüüd peab erakonna esimees ja peaminister ratast koguma tunduvalt enam hääli, et Kaja Kallasega konkureerida sest seal on reformikad traditsiooniliselt väga edukad olnud. Läänemaal ja saartel on Enn Eesmaa, vastas kord Kalle Laanet. Ka seal on Reformierakond tavapäraselt võitnud, sama kehtib Lääne-Virumaa kohta, kus keskerakondlase Siret Kotka konkurente on seekord Taavi Rõivas, kes kõigi loogikareeglite kohaselt peaks rohkem hääli koguma kui Valdo Randpere. Eelmine kord Ida-Virumaal võitis Yana Toom neli aastat tagasi Deniss Boroditši masendava ülekaaluga. Eerik-Niiles Kross võib-olla rõõmus, kui 10 korda vähem hääli saab, kui Toom. Boroditš sai 15 korda vähem edasi Järva- ja Viljandimaa. Jürgen Ligi võitis Mailis Repsi selgelt, nüüd on tema vastas Jaak Aab. Tartu- ja Jõgevamaal edestas Urmas Kruuse selgelt Marika Tuus-Lauli. Janek Mägi loodab seekord edukam olla. Tartu linnas on Reformierakond ikka võitnud. Seekord on volikogu esimehe Aadu Musta vastaseks kolmandalt positsioonilt esimeseks tõusnud linnapea Urmas Klaas ja Võru Valga. Põlvamaal on omakorda Keskerakonnal kolmas number, nüüd liidripositsioonil Tarmo Tamm. Vastaseks ikka Hanno Pevkur, kes eelmine kord Heimar Lenk võitis ja lõpuks Pärnu. Kuigi mõlemal erakonnal on kuues valimisringkonnas esinumbrid samad, on Pärnumaa ainus, kus samad vastased ka kokku lähevad. Toomas Kivimägi ja Kadri Simson. Neli aastat tagasi oli Kivimägi parem. Niisiis tookord läks riigikokku 30 Reformierakonna ja 27 Keskerakonna saadikut. Seejuures oli esimene parem üheksas, teine vaid kolmes valimisringkonnas, aga seda põhjalikult, mis otsustab seekord ilmselt see, kas segadused Narvas on vähendanud Keskerakonna häältesaaki. Kas Tallinnas on Keskerakonna ja Harjumaal Reformierakonna edu vähenenud, kas Keskerakond suudab mõnes muus piirkonnas Reformierakonnale kandadele astuda? Ja muidugi need teised erakonnad. Euroopa komisjon lükkas läinud kuul teatavasti tagasi Itaalia tuleva aasta eelarveplaani, tuues põhjenduseks, et see ei vasta Euroopa Liidu reeglitele. Näiteks on eelarve struktuurne puudujääke liiga suur. Rooma ei kavatse eelarvet muuta, teatas Itaalia siseminister ja asepeaminister Matteo Salvini. Mall Mälberg jätkab. Komisjon andis Itaaliale tähtaja uue eelarveplaani esitamiseks ja see tähtaeg on täna. Kui Itaalia uut eelarvet ei esita, alusta Brüssel selle kuu lõpu poole Rooma vastu, niinimetatud distsiplinaar-seid samme, ehk Itaaliat karistatakse. Meil on nüüd telefonil meie Itaalia korrespondent Ülle Toode, mis Itaalias täna asjast arvatakse. Matteo Salvini on varem öelnud, et Itaalia ei soovi enam alluda rumalatele reeglitele. Samas on Itaalia valitsussektori võlg 131 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Kas Itaalia siis esitab täna uue eelarve või ei esita? Ei, kahtlemata Itaalia valitsus ei saa taganeda oma otsusest ka siin tänastes lehtedes näiteks ütleb seda liini, et me ei hakka alluma mingisugustele brüsseli kirjakestele ja me igal juhul, kui me selle 2,4 protsendise eelarve defitsiidiga majandusmeetme siis ellu ja tema hinnangul pigem oleks Itaalia majandusele kasulik. Ja võib-olla siin huvitav ongi see, et Itaalia ise ei leia, et nad oleksid majanduskriisis. Jällegi, kui salviinid tsiteerida, siis tema pigem ütleb, et see eelarve aitaks töötuid noori aitaks vähendada väikeettevõtjate maksukoormust. Jaan soodustaks tegelikult majanduskasvu tulevikus, pikas perspektiivis ja üha sagedamini võib-olla Itaalias kuulebki niisuguste majandusanalüütikud, hääli, kes arvavadki, et võib-olla defitsiidi suurendamine hetkel olekski Itaaliale, mis on ju ikkagi väga suur majandus, pigem kasulik kui kahjulik. Euroopa komisjon lükkas suveräänse euro riigieelarve projekti tagasi esimest korda. Palusime Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhil Keit Kasemetsal selgitada, mis saab edasi. Lihtsustatult öeldes dialoog Itaaliaga jätkub lihtsalt Ta võtab detailsema kuju, et see protsess näeb siis välja nii, et komisjon järgmisel nädalal oma majanduspaketi raames teeb siis liikmesriikidele ettepaneku algatada Itaalia suhtes ülemäärase eelarve defitsiidi menetlus ja liikmesriigid seda ettepanekut hakkavad arutama ja kui nad leiavad, et see on vajalik, et siis juba tehakse Itaaliale konkreetsemad soovitused konkreetsemate tähtaegadega eelarve parandamisega. Karistamiseks esialgu ikkagi ei lähe. Karistamine on õigusaktides olemas, see siis, kui tõesti see dialoog mitte kuhugi välja ei vii ja teha tõesti otsus, et määrata ka riigile trahvivat, mis maksimaalselt võib olla 0,2 protsenti SKP-st, aga ma arvan, et see ei ole täna duaalne teema, mida arutada. Teistest välisteemadest teeb ülevaate Reene Leas. Euroopa Liit avaldas teisipäeval oma varuplaani leppeta Brexiti puhuks, suurendades veelgi survet Briti peaministrile Theresa meile, kelle valitsus peab Brexiti leppe heaks kiitma. Ühe meetmena tõi Brüssel välja viisavaba reisimise brittidele Euroopa liidus. Selle tingimuseks on seatud aga see, et Ühendkuningriik pakub sama Euroopa liidu kodanikele. Theresa May teatas täna valitsuskabinetile, et kõnelustel on tehtud edusamme, kuid praegu pole veel leppeta, millele heakskiitu anda. Briti kabinetiülem David Lidington ütles BBC-le, et lepe võidakse saavutada kolmapäeva õhtuks. Me ei, pressiesindaja teatel on veel väike arv lahendamata küsimusi. Kui kolmapäeva õhtuks kokkulepet ei saavutata, lükkub leppe ratifitseerimine Brüsselis edasi detsembri keskpaika. See aga jätaks meile vähe aega, et saada sellele heakskiit briti parlamendi alamkojas. Türgi kutsus üles Iisraeli lõpetama rünnakud Gaza sektori vastu ning ärgitas rahvusvahelist kogukonda tegutsema, kuna süvenev vägivald ähvardab paisuda täiemahuliseks konfliktiks. Iisraeli rünnakutes Gaza islamistide vastu on saanud vähem kui ööpäevaga surma kuus palestiinlast. Iisraelis aga haavasid Gazast tulistatud raketid ja mürsud kümneid inimesi. Euroopa parlament kiitis heaks uue siduva taastuvenergia eesmärgi ja energiatõhususe põhieesmärgi aastaks 2030. Uute eesmärkide kohaselt tuleb selleks ajaks suurendada energiatõhusust 32 ja poole protsendi võrra ning taastuvenergia osakaal peab moodustama lõpptarbimisest 32 protsenti. Mõlemad eesmärgid vaadatakse üle aastal 2023, siis on võimalik seada kõrgemaid eesmärke, aga mitte olemasolevaid langetada, seisab pressiteates. Energiatõhususe suurendamine võimaldab vähendada elektri ja küttearveid ning vähendada Euroopa Liidu sõltuvust väljaspool ühendust asuvatest energiatootjatest. Selles loodetakse abiga õhukvaliteedi parandamisel ja võitluses kliimamuutustega. Ja jätkame taas Eesti teemadega. Veeteede ameti korraldatud rahvahääletusel valiti Eesti lemmiktuletorniks Hiiumaal asuv Kõpu majakas. See on ühtlasi Eesti vanim ja maailma vanuselt kolmas järjepidevalt töötav tuletorn. Juhan Hepner jätkab. Puutuletorn alustas tööd 1531. aastal. See rajati, et hoiatada meremehi hiiumadalale sattumise eest. Kui praegu on Kõpu tuli Baltikumi ja Skandinaavia võimsaim ning paistab pimedal ajal 26 meremiili taha siis sajandeid tagasi anti meremeestele märku torni otsa tehtud. Suure lõkke abil jätkab tuletorni uurija Peeter Peetsalu. Ja seal oli, ava tuli ümberkaudsed talupojad, nendel oli kohustus lõigata sealt seda metsa ja tükeldada need puud selliseks suuruseks, et need on seal üleval, ava lõkke veel võimalik põletada, aga seal üleval kõrgel on hästi kõva tuul. See tähendas seda, et, et see lõke kustus sealt ära, siis oli vaja midagi sinna ümber saada, sellele, kellele pandi kate ümber ja, ja siis pandi sellised ristid, mille peal seda tuld põletada ja pärast seda, et see tuli ikkagi veel kaugemale näeks, siis oli vaja panna mingites peeglis. Kerele valgustavad seda luud. Veeteede ameti Põhja-Eesti navigatsioonimärgistuse talituse juhataja Janno Viina on pärit Hiiumaalt ja meenutab, kuidas ta lapsena Kõpu torni pääsemisest unistas. Siis oli aeg veel selline, mil rahvas sinna ei lastud. Tuletornid on alati müstilised objektid, nii ehituslikult, nad on nagu saladuslikud natuke, mis siin sees on, mis siin üleval on selles mõttes, et mäletan täpselt, et soov oli väga suur. Viina tõstis Kõpu tuletorni puhul esile, et tegemist on Eesti vanima ja maailma vanuselt kolmanda järjepidevalt töötava tuletorniga kõbus. Praegu kasutusel olev tuli on Eestis ainulaadne. Kui teistel tule tornidel tuli, süttib ja tuli kustub, siis Kõpu tuletorni tule teeb eriliseks tema tulesüsteem. Ehk tule süttides hakkab ringi käima, tule optika, mis tekitab sellise valgusvihu, mis siis 360 kraadi näitab valgust. Veeteede ameti korraldatud rahvahääletusel anti kokku üle 3200 hääle. Peaaegu neljandik neist läks Kõpu tuletornile. Teise koha sai Sõrve tuletorn Saaremaal ning kolmandale kohale tuli Soome lahes paikneva Keri saare tuletorn. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Juhan Hepner. Täna avab Narva Aleksandri kirik peale pikka vaikelu taas publikule uksed. Kiriku taasavamist tähistatakse nelja kontserdi ja uhke valgusinstallatsiooniga. Narvast kõneleb Jüri Nikolajev. Aleksandri kirik seisis tühjana kaks aastat, kuna Suursaar oli varisemisohtlik ja lisaks puudus selge nägemus, millist funktsiooni kirikuhoone tulevikus võiks täita. Kiriku taasavamine sai teoks tänu riigi poolt eraldatud paarisaja 1000-le eurole, mille eest kogudus kuppelsaalis hädapärase remondi tegi. Soojapuhurid muretses ja lisaks soetati uhke videoinstallatsiooni tehnika, millega kiriku põlvedele Narva ajalugu taas elustatakse, jätkab sihtasutuse Eesti Kontsert juhatuse liige Jüri Leiten. Need kontserdid, mis siia on pandud, need on tegelikult nagu aktsendiks sellele videolahendusele, et üks aitab nagu teist, no ja tõepoolest, et kui siia tuleb kolleegium, musikaalne meie üks parimaid kammerkoore, kui siia tulevad rahvusmeeskoor, kui siia tuleb politsei puhkpilliorkester ja Peterburi kammerorkester ja Tšaikovski laureaat Kalle Randalu ise Narva sümfooniaorkestriga, siis minu meelest on nagu suur missioon nagu, nagu täidetud, et siis peaks igaüks vaatama, kuidas siin edasi saab nagu toimetada ja, ja kindlasti ma ei usu esialgu seda, et nüüd Narva Aleksandri kirikus saab selline noh, et, et siin on nagu, ma ei tea, iga nädal kontserdid ehk siis nüüd aeg ja inimesed siin Narvas kirjutavad selle ajaloo üles, et mismoodi see hoone tööle hakkab. Narva Maarja koguduse õpetaja Urmas karilejad kinnitab, et tänasest kuni reedeni kestev kontsertkava on sõnumiks Aleksandri kirikut taassünnist, mis aga edasi saab? Aga need kontserdid tõepoolest on sellel nädalal ühekordsed, järgmisel nädalal neid ei ole, aga meie loodame väga, et see on ilus algus ja ka edaspidi on võimalik kasutada selle kiriku suure saali unikaalset akustikat erinevate kontserdite korraldamiseks kõige loogilisem ja, ja tõenäosem kasutusvõimalus sellele Aleksandri kiriku suurele saalile oleks kirik kontsertsaal muuseum, seal lisada siia-sinna veel erinevaid funktsioone, näiteks seesama videoinstallatsioon hiigelsuurel, kiriku kuppellael hetke, seegi on üks kasutuse võimalusi ja see võiks olla ka üks turismimagneteid. Nende paigaldajate sõnul on see unikaalne kogu Ida-Euroopas, et ei ole teist sellist kohta, kus nii suurel pinnal oleks püsiv projektsiooni lahendus paigaldatud. Urmas Karileedi sõnul on praeguseks Narva Aleksandri kirikus kriisiolukord ületatud. Kuidas aga edasi kirikut majandada, sellest saab siseministri poolt moodustatud töörühma üks esmaseid ülesandeid Uudistele Jüri Nikolajev. Narva. Homsest ilmast räägib meile sünoptik Eva-Maria Sula. Vihma toonud madalrõhulohk jätkab teekonda kirdesse, kuid hoiab eeloleval ööl meid veel oma mõjualas. Sadu on oodata ida- ja Kagu-Eestis. Mujal on nõrgenenud läänekaare tuul, loonud soodsad tingimused udu tekkeks. Õhusooja on kolm kuni kaheksa kraadi. Homme päeval lõunast Eesti suunas kõrgrõhuhari, sadu on vähe ning pilvkattes kohati selgemaid laike. Puhub nõrk läänekaare tuul ning sooja on kuus kuni 10 kraadi. Meeste korvpalli valitsev Eesti meister BC Kalev Cramo kohtub VTB ühisliiga põhiturniiri mängus täna Poola klubiga Asjelona koorast. Helmet Kalevi spordihallis peetav vastasseis algab kell 19. Null null. Kalev Cramo hooaja algus VTB ühisliigas on olnud heitlik, kuuest vastasest on alistatud kaks. Tabelis on Eesti meister 14 meeskonna konkurentsis 10. kohal. Tänases kohtumises ei saa vigastuste tõttu väljakule joosta tagamängijad Martin Dorbek ja Ivan Almeida. Vastase Jelona koera puhul on tegemist ühisliiga debitandiga. Poola meistrivõistlused mullu neljandana lõpetanud meeskond hoiab ühisliigatabelis kahe võidu ja kahe kaotusega viiendat kohta. Saaremaa Võrkpalliklubil on täna võimalus jõuda tugevuselt kolmanda eurosarja ehk CFC kapi põhiturniirile. Teise kvalifikatsiooniringi korduskohtumises ollakse võõrsil vastamisi Taani klubiga agent. Ohte. Eelmisel nädalal oli Saaremaa kodusaalis samast vastasest kolm null parem, mis tähendab, et põhiturniirile pääsevad saarlased täna kindlasti, kui võidavad kordusmängus vähemalt kaks geimi. Taani klubi kolm. Null või kolm. Üks üleoleku puhul otsustab edasipääseja kuldne geim. Kohtumine algab Kentofftes kell 20. Null null. Kaupo Kokamägi on Bahreinis toimuvatel sportliku vabavõitluse amatööride maailmameistrivõistlustel teeninud kaks võitu ning jõudnud omas kaalukategoorias veerandfinaali. Kaheksandikfinaalis sai eestlane kohtunike ühehäälse otsusega jagu rootslasest Tobias söderberist. Kokamägi puhul on tegemist tänavuste amatööride Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist. Iga 18 aastane vormelipiloot Jüri Vips teeb kaasa vormel kolme sarja hooaja viimasel võistlusel Macau GP-l. Tähelepanu väärib fakt. Saab mainekal võidusõidul osaleda vormel üks sarjas tuttava Reedbul Weissingu juunioride võistkonna ridades. Eestlase tulevikku seostatakse tugevalt just veetbul reitingu noorteprogrammiga. Väljaanne autosport kirjutas oktoobris lipson programmiga liitumas, kuid ametlikku kinnitust sellele tulnud pole. Sellega on tänane Päevakaja läbi aitäh kuulamast ja head õhtut.