Kuuldemäng reservaat tekst. Urmas Alas House planeerimist jääb üürniku välja jälgedes. Hoidmine emaks terve varanduse. Ja nüüd kogu suurejooneline. Professor Springer. Siis te olete Bert Strong, Heinar Hernits, Strong Ethan Watson. Helistasime teile professor ja te lubasite meid. Professor Me helistasime teile eile. Te lubasite meid täna vastu võtta. Konjakit täna ei, kamina ei sobi. Kui te lubate, ma endale kallan ühe piisakese ega teil selle vastu midagi süstinud olete omas kodus ikka? Nii et minu teooria Mis teid selle juures nõnda paelub? Te teate küsimärgi alla inimkonna kollektiivse vaimse tervise täpselt kui seda teeks mingi tühikargaja, näiteks vandenõuteoreetik isse meiegi erutaks, aga kui seda teeb lugupeetud teadlane, siis tekitab see küsimusi süsia. Tahaks teada täpsemalt, et kuidas teil niisugune mõte üldse tekkis. Siit paistab meie tänav mitte küll kogu tänav, aga paras lõik, meile piisab. Vaadake, mida te näete. Maju. Meest. Taevas kuseb kuulsaim oma trepile kutsika, tema trip on. Mis te veel näete? Mitte midagi, tõesti, aga naabrid? Kas te neid ei näe? Aga nad ei tee midagi, eks ole. Nad ei tee mitte midagi, nad isegi ei näe nende naabertrepile kuseb, mis me sellest järeldame? Et nad on viisakad inimesed ja nad eelistavad naabeebas, ilmselt tegu mitte märgata. Aga teate, mida mina sellest järeldan? Ei tea minu teooriast mitte sittagi. Ma ei saa üldse aru, miks. Teie teooria ei ole ju kusemisest, vaid kultuurihaigusest ja kultuur on haiguse maailm, tuleb sellest terveks ravida kultuurist ja ja kuidas te seda ettekujutust? Ma võtan kultuuri ära. Springer tavaliselt kurdetakse ikka vastupidist. Et kultuur on liiga vähe, et seda võiks palju rohkem, olla seal väga ekslik seisukoht ja ma pean lisama, et ka väga ohtlik Mida teie siis kultuuri asemele pakute? Tahate inimesed puu otsa tagasi ajada? Ei oleks lahendus. See ei välistaks uut viga, et inimesed uuesti puu otsast alla tulevad. Ei, ei, ei, ei, jäigi jäigi, et nad kultuuri uuesti leiutavad. Aga miks te seda veaks peate? Sest see võlts seal täis klus, illusioon, aga see ongi asja mõte ja ei küsi miks? Nii et teie olete selle Teisklusega rahulpoolajal, et kirjandusromaanid, näidendid kirjeldavad välja mõeldud elusid, aga selles ongi asja mõte. Kuulge, kui inimesed oleksid terved, siis ei oleks ju neile väljamõeldud elusid tarvis. Neile piisaks ju päris eludest. Lõbus. See on tõesti imelik, et inimesi huvitavad välja mõeldud elud. Ma olen sellega täiesti nõus. Aga luule? Võtame näiteks luule. See on lühike, see pole eludest. Kena plika, kenas toas, aknast alla vahib. Vahi mind, olen siin kuul, kui saunaahi. Tänaval on külm, hull joodikuid ja pätte. Ära kused, tule välja, tule, anna mulle. Mis ta luulele ette heidate luuletamine ei ole mitte midagi muud kui eriline oskus panna sõnadesse oma haiglane erutusseisund mida kutsub luuletajas esile mingi väline ärritaja nagu teine inimene, loodus, eks ju, midagi inimese tehtud nagu maja või mitu maja koos, näiteks linn ja suur luuletaja oskab koguni säärast haiglas seisundite esile kutsuda oma ohvritel, see tähendab luule, lugejatel muule osas maa võib isegi nõustuda, mulle ka ei meeldi luule. Aga muusika, mis võib teil muusika vastu olla, professor, mis te muusika kaitseks öelda on, mitte professor. Aga miks ma seda kaitsma peaksin? Sellepärast et muusika on veel absurdsem, kui luule inimesel ei piisa häältest, mis on päriselt olemas nagu tuulemühin puulehtede sahin linnulaule e Kema tahab luua kunstlikke hääli. Ma kohe toon teile ühe näitleja tuulte. Nii kriks moment, hääli, mida päriselt ei ole kurke. Hääli mida kellelegi pole vaja? Ja inimene mõtleb nende häälte tekitamiseks välja mingeid kummalisi torusid, mingeid kaste girls hirmus keerulisi seadmeid, mida on veelgi keerulisem käsitleda, nii keeruline, et seda tuleb õppida terve elu. Palun. Oodake, oodake üks moment, mul on see. See on hea näide. Hullumeelsus on täiesti totruste tipp, kuulsite raisata terve elu selleks, et tekitada häälik, mida päriselt ei ole. Või laul. Te kuulsite, loomulik kõne, Loonutatakse ära. Sõnu venitatakse ja väänatakse viisi järgimist, teevad nende jälgimise raskeks. Need laulusõnad peavadki olema veelgi elukaugemad. Absurdsem kui tavaline luule. Kohe kohe kohe kohe. Nii. Noore. Öelge mulle, kas see on suurepärase vaimse tervise tunnus kosilane tagasi, mida see mees, kes oma trepile kusi? Jah. Härral on midagi kaasas, telepihissour. Huvitav, mis ta sellega teeb? Hakkab kõigi nähes. Mõni inimene on nii lilled loetleda, lahtist raud ja naabrid ka tahate, ma ennustan, mis nad nüüd teevad. Nad ei tee mitte midagi. Lasevad tal laamendada, ei lähe vahele, ei kutsu politseid, õigus, mitte keegi ei lähe, vahene lähevad hoopis tuppa tagasi, sest neil on piinlik. Nemad ei taha seda näha. Mis teie siis soovitate? Mees tuleb kultuurist terveks ravida. Kultuurist? Tal polegi seda. Siin te eksite. Teie ees on kuulus muusik. Nalja ei tee, ta on maailmaklassi klaverimängija. Ja seejuures tüüpiline kultuuriinimene, joodik ja riiukukk. Ja kui saab, siis liiderdab. Inimene tuleb teha vabaks kultuurist, mis teda orjastada. Kultuurist, mille on loonud haiged ja ebakõlblady inimesed ja mis hoiab inimesi oma halastamatus haardes senikaua kuni keegi neid sellest aardest ei vabasta. Parem ei olnud see võimalik, sest ravi ei olnud. Nüüd on ravi olemas, lõplik jäädab vabanemine inimkonna vaimsest alaväärsusest. Olete veendunud, et inimkond laseb ennast ravida? On olukordi, kus pole mõistlik patsiendi nõusolekut küsida, kui patsient pole otsustusvõimeline. Aga nüüd me jõuame peamiseni ohohoo. Ja meie härra kuseb kultuuriinimene illustreerib seda väga ilmekalt. Jälle õues teid, jälgige teda. Vaadake, vaadake. Mis ta teeb. Kõnnib niisama, käed taskus, teeb küll, vaadake hoolega, see on kõige tähtsam, selles ongi asja mõte, et sellepärast ma teda teile näitangi. Kas te panete tähele? Mitte midagi? Vaadake, ta naeratab naabrile, kes seal eemal lilli kastab. Ja tõepoolest. Ricon vaadake naaber ei naerata vastu, lõpetab hoopis kiiruga kastmise ja läheb tuppa nagu kaks korda varem, siis kui ta trepile, kui siia, kuidas ta televiisorit lõhkus. Kuidas meie jutuga seotud on, lugude seas on kõige ilmsem ta naaber, kellega keegi läbi ei käi, ta naaber, kellel mitte keegi ei käi külas. Öelge, miks? Ta on natuke imelik? Natukene kuulge, kuulge, kuulge, sõbrad on ikka väga imelik, 20 minutit tagasi kusida omaenda trepile ja nüüd lõhkus ta televiisor ja mitte tavalise televiisori, vaid väga kallid televiisorid, milliste naabritel ei ole, mille ostmiseks naabritel pole isegi rahaga, temale toob kuller varsti uue televiisori, tema lõhub varsti ka selle. See ei ole tal esimene kord ega jää ka viimaseks. Kuidas asjaga seotud on? Ta on vägivaldne, ta on äraarvamatu ja ta muusik. Teised tema ümber on tavalised inimesed, ametnikud, raamatupidajad, insenerid, õpetajad, direktorid, aga tema on suur muusik. Temast räägitakse, temast kirjutatakse, talle antakse auhindu, tema kontsertitel käiakse tema muusikat, kuulatakse isegi kodus. Aga teda ennast nad oma koju ei taha. Sest inimesena inimesena on see mees puhas pask. Peksab naist? Satub joomahullusega haiglasse üks kord Tomani koguni maja põlema, naine oli sees. Ta tahtiski naise sisse põletada. Öelge mulle, kas teie tahaksite säärast tunda? Ma ei tea. Kui ta tõesti nii kuulsal ei ole üldse naljakas, masendav. See on mind juba tükk aega masendanud. Miks meie tänava ainus kuulus inimene on säärane pask ja miks teised? Kõigele vaatamata? Ma hakkasin asja uurima. Ani nagu selgus, et väga paljud, kui mitte kõik nõnda ütelda, loomeinimesed on üsna samasuguste veidrustega, palun vaadake neid fotosid. Nende loomingut tarbitakse ja aga neil külas ei käida. Ja see andiski mulle mõtte. Meiemaalased oleme metslased, meie psüühika on tasakaalustamata ja kergesti häiritav. Me oleme isekad, untsakad, egoistlik, ühesõnaga. Me oleme vaimselt ebaküpsed. Ja nüüd me jõuamegi teiste tsivilisatsioonide. Nii. Vaadake väga paljud küsivad, et kui kosmoses on nii palju planeete, mis võivad olla asustatud, nagu teadlased kinnitavad, öelge, mispärast siis keegi neist pole meiega ühendust võtnud, mitte keegi ei tea kindlalt, et ükski planeet peale maa on asustatud, seda kõigest oletatakse Teie ise ka ütlesite, et seda kõigest oletatakse. Kuulge, jätke nüüd, kui te võite, ega siis päike ei ole ju ainus täht, millel on planeete ja ta pole neist sugugi vanim, vaid ikka üks nooremaid. Niisiis, kui nendel planeetidel on tsivilisatsioone, siis peavad ju needki olema meie omast vanemad, eks ole. Aga miks nad siis meiega ühendust ei võta, eks ole, miks see tähendab teie teate vastust? Seda omast arust, mina rääkisin kohe nii lihtsalt, et sellest oleks pidanud igaüks arusaama. Asustatud planeet on ju küll ja küll meiemaalased oleme lihtsalt naabrid, kellel külas ei käida. Me oleme joodikud, riiukuked, liiderdajad ja seda meie kultuuri pärast, mis seda propageerib. Sest seal on ju loonud joodikud, riiukuked ja liiderdaja ühelt poolt väga head, aga nõrgad ja teiselt poolt jõulised, aga väga, väga väga pahelised inimesed. Ja mõlemad on toonud kannatusi kõigile, kellel oli õnnetus nendega elu jooksul kokku puutuda. Aga kui me ennast oma hädasti tabastaksime, kui me kultuuris terveks saaksime, siis tuleksid ju ka külalised. Kuidas puutume siia müüa? Seda oleks tõesti huvitav kuulda. Teie aitate mul inimesed terveks ravida. Et meid galaktikas omaks võetaks galaktikas siis me ei oleks enam kusevad kunstnikud, kellel külas ei käida vaid me oleksime normaalsed naabrid. See kõik on väga lõbus. Ja kui see tuleks sotti, kui suur, siis me eriti ei imestaks. Ehk nõnda kõneleb tõsine teadlane. Naerge, aga naerge. Asi on ikka naljast väga kaugel. See ei ole iroonia, see ei ole sarkasm vaid teaduslik tõde. Hiljuti avastasid teadlased vägivaldset agressiivsust tekitavat geenid. Ja mina avastasin viisi, kuidas seda inimeste genoomist kõrvaldada. Ja ma leidsin ka viisi, kuidas kõrvaldada neid geene inimestest, kes on juba sündinud. Selles ongi minu tehnika, võluvägivallageen kaob kord ja igaveseks selle hind oleks kultuur ja noh, see ei oleks ju suur kaotus. Päriselt elada, aga mitte tõmbuda enesepettuse koopasse, olgu selle nimi siis muusika, kirjandus, maalikunst, mis iganes. Köik, Galaktika planeedid ja rahvad, võtaksid neid omaks. Siis tuleksid teised ka peale teie kahe. No kuulge ma mõtlesin kogu aeg, kuidas te võisite uues teoorias teada? Ma pole sellest kellelegi rääkinud, ma pole sellest isegi kirjutanud. Ma ei tee kunagi nii delikaatseid märkmeid arvutisse arvuti Pole privaata. Arvuti on ühenduses internetiga ja kõik, mis on ühenduses internetti kätte saada salapolitseile, häkkerite-le ja jumal teab kellele. Ma ei tee märkmeid ka paberile, sest usaldan oma aju, aga mitte oma koristajat. Kes võib-olla mu kolleegi armuke käia minu paberites tuhnimas. Niisiis kõik see on ainult minu peas. Keegi on lugenud minu mõtteid. Maalased seda veel ei oska. Niisiis pole Teie maalased. Töö, arutlus on loogiline ja laitmatu. Te oletegi külalised kosmosest, ütleme ja te tulite mulle appi, pehme, tulime, et aidata isa ennast, meie huvid on täpselt vastupidised. Kuidas palun nüüd ma millestki aru vaadake, kui saba kunstnikku näidata, oot, aga pisut teise rakursi all inimesed käi oma naabril külas. Aga nad käivad tema kontserditel. Meil oleks väga kahju, kui naaber enam kontserte ei annaks. Naabrid hakkaksid teda viimaks ometi normaalseks inimeseks pidanud, aga inimesed tahavad kontsert mõisa milleski. Ainus skulptuuri inimene teie naabruses on vägivaldne. Ka ainus skulptuuri loov planeet meie galaktilise naabruses on vägivaldne ja meie oleme harjunud kuulama kontserte, mida annate teiemaalased. Galaktika kusevad Moose kandid. Me tahame neid kontserte. See oli reservaat. Selle loomine oli nõudnud ajastute pikkust tööd, hoolsad planeerimist, Järbüüdliku väljaehitamist. Selle käigushoidmine maksis terve varanduse. Kõlas kuuldemäng reservaat. Tekst Urmas Alas režissöör ja muusikaline kujundaja Tambet Tuisk. Helirežissöör Külliki Valdma. Osades professor Springer, Marika Vaarik Heinar Hertz Brung, Gert Raudsep Berta rassell Rea Lest. Kuuldemängus on kasutatud Fredi Grentzmanni luuletust tänaval ning helikujunduses Jakob Juhkami Eke Västriku, Roomet Jacobee, Mart Soo, Maria Faust grupi Erkki-Sven Tüüri ja Märt-Matis Lille heliloomingut. Raadioteater 2018.