Ja nüüd on stuudios Piret Saluri, kes on tõlkinud soomlase Esa sepase raamatu avara hinge, anarhia, raamatu, mis räägib Venemaast, selle psühholoogiast, inimeste niisugustest sotsiaalsetest suhetest. Piret Saluri, te olete selle raamatu tõlkinud ja puutunudki autoriga kokku, kes on ese sepp? Olev. Soliidne ja mõnusa olekuga härrasmees, kes on kaua aastaid töötanud pikki aastaid töötanud Venemaal soomlane, siis töötanud Venemaal enne seda olnud president Kekkose adjutant ja veel enne seda olnud Soome kaitsejõudude tõlk ja ka vene asjatundja. Ta on kunagi, tähendab, tal on perekondlik huvi olnud nagu ma raamatust ja temast endast olen aru saanud vene vene kultuur vene ajaloopoliitika nõnda edasi vastu, ta on tema, ta on ka perekonna juuripidi, selle selle taustaga seotud, mitte rahvuse poolt selgelt soomlane, aga tema vanaisa ajas venelastega juba kaubandusasju kuskil 100 aastat tagasi. Ja ja ta on suure hoolega pinud vene keelt, tähendab soomlase kohta soomlastele muide, mis kus tegelikult väga raske rääkida, õppida oskata ja tunneb ta vene keelt ikkagi väga hästi. Ja on ka siis lugenud ja, ja oma väljaavalt avardanud Vene probleemidest ja vene hinge mõistmiseks ja nõnda edasi, nii et niisugune mees Ta ütleb, et ei olnud üldse kerge asjadega tegeleda ja vene keelt õppida. Soomlasest tekitas hämmastust, kui ta oli sõjaväes. Teised ohvitserid vaatasid selle peale kõõrdi. Nad vaatasidki sest kui meil on olnud Venemaa suur ja tihti ka, no ütleme siis muresid tekitav idanaaber siis soomlastel on olnud ta ju ka niisama kaugel. Ja nende ajalugu on küll läinud teisiti kui meie omaga, nii või teisiti. Venelasega vene hingega Venemaaga ja vene olekuga on ta väga tihedalt seotud olnud, nii et et sepast, kes, kes siis usinalt vene keelt õppis ja venekeelseid raamatuid luges Kas just pandi pahaks, aga igatahes võõristati. Sellest raamatust tuleb välja ka niisugune huvitav fakt, et see riik, kuhu Soome on kuulunud, sõdinud Venemaaga üle 100 aasta 105 aastat. Eesti niisugust arvu ei tule, see arv on ikka väga suur ja teine aru, mis hämmastust tekitas. D-Vene-Soome piiri on nihutatud kokku kaheksa korda neli korda ida poole, neli korda lääne poole jälle ka eestlase jaoks väga hämmastav fakt. No eks need meie saatused on erinevad, aga aga võiks ju nüüd küsida nii, et. Ma mõtlen, ajaloolised saatused, vabandust, aga võiksin nüüd küsida ka nii, et miks siis ikkagi miks ikkagi soomlase kirjutatud raamat Venemaast? Meil on viimasel ajal ilmunud, ma pean ütlema, et ikkagi rõõmustavalt palju, mitte küll küllalt veel aga vene asja vene hinge, vene ajaloo, vene poliitika kohta, raamatuid nad on, peame tunnistama, kõik tõlkeraamatud me ei ole ise nii kaugele veel saanud. Ja, ja noh, ütleme, Nataša tants ja keda me siin kõik oleme lugenud, Lotman nüüd on peaaegu, et me jõuame. Ja, ja, ja ma ma tahan öelda, et seda niisuguseid raamatuid meile, kes me oleme pisut uhked selle üle vähemalt lääne ees, et me tunneme Venemaalt on meil naaber ja nii edasi kuluksid kuluvad, kuluksid väga ära. Et asi on keeruline ja nii nagu Sepponendinsi ütleb, et et tegeleb läbi raamatu sellega, et kas vene hing on võim, oleks, oleks võimalik mõista. Nüüd ikkagi see soomlase käsitluse, soomlane, soomlase arusaamine, soomlase ütleme isegi lähenemine sellele asjale mul mulle tundub, vähemalt on, on meile kuskilt arusaadavam või lihtsam või või vähemalt seletatav. Kui, kui kõrgesti koolitatud lääne kremli spetsialistide kunagiste siis ja praegust tegi, praegust tegi tõlgendused, aga ma tahan vaen siia vahele öelda veel ühe asja, kui tohib. See raamat on üks väheseid raamatuid, mida ma ei ole ise tõlkimiseks valinud ja ja mille puhul ma ei ole ise seda otsust teinud. Vaadake need tõlkijad, kes peavad nüüd seda tööd oma ametiks ja ma olen julgenud pidada mingit aega vastutavat kuidagi ise selle raamatutest, mida nad pakuvad, Nad teavad, kontekst Nad teavad, peavad vähemalt teadma, mis ja miks vaja ja nii edasi. Selle raamatu pakkus mulle kirjastus ja ma võtsin selle töö vastu mõtlemata isegi raamatut läbi lugemata. Telefoni. Või mitte, seda pole kunagi olnud, on, pole trehvanud. Minul oli seenina vaikseks. Ma lülitan ta välja geimi. Mis vaatama? Selle raamatu pakkus mulle kirjastus, ma võtsin selle vastu arutamata, kas ma tahan seda teha või ei. Nimelt selle raamatuga on nyyd, selle pidi tõlkima vanem kolleeg Endel Mallene kellest jäise tõlkimata ja, ja ma arvan, et see siis oli minu kohustusse. Aga nüüd ikas autor, ese, lisa Seppänen. Tema tegevuse kõige olulisem tahke periood meie jaoks oli see, kui ta töötas 11 ja 12 aastat Moskvas. Ta töötas ilmselt siis mingite Soome firmade juures, mis oli tema roll ja kus ta seal täpselt. Ta töötas, ta töötas, rakendades oma asjatundmist, mida oli korjanud elu läbi, töötas mitmesuguste firmade juures asjatundjana konsultandina eksperdina ja elas Moskvas ja oli siis samal ajal ka selle nende Soome Moskva koloonia turvalisuse koordinaator. Ta korraldas nii, et need inimesed noh, inimestega midagi halba juhtunud, kaasa arvatud see, et nende autosid ära ei varastataks. See üks tähtis tahk kindlasti oli see firmade turvalisuse tagamine ja nende nõustamine. Tähendab, soomlased tulevad Moskvasse, nad ei ole ette valmistatud selleks, et on võimalik niisugune katusepakkumine, ähvardamine, väljapressimine, et mis teha selleks, et siiski ellu jääda, see oli, ma kujutan ette ka tema jaoks. See oligi, oligi ja siis veel ikkagi kuidas suhelda vene partneriga? Tähendab, see on nüüd üks põhjus, miks seda raamatut on, on täiesti mõtet eesti keeles eesti keelde tõlkida, ilmutada, kuidas suhelda minu partneriga, kuidas tast aru saada, mis on ikkagi vene töö tegija fenomen. Sest TÖÖD tegijad värvatakse koha pealt, kuidas nendega ümber käia, kuidas neid edutada ja kuidas neid noh, kuidas teha nii, et nad hästi töötaksid teiste sõnadega ja see ei ole nii lihtne ja seal siis võis esas etanool pikka kogemust ja ja lugemust rakendada. Ja sealt siis kujunes ka välja, tähendab selle raamatu idee ilmselt tuli palju hiljem, aga kujunes ka välja kuskilt selle raamatu jaotus, tähendab ja, ja ütleme, erinevad peatükid. Ta on püüdnud selle kogemuse ja selle millega te nüüd, millega ta nüüd seal Moskvas tegeles just nimelt see jah, selle vene igapäeva. Ja siis muidugi ka sealt edasi poliitika mõistmine siis sellesse raamatusse panna ja järk-järgult on ilmselt selle raamatu noh, materjal ja taust ja, ja asjad kogunenud. Ma pean ütlema nüüd võib-olla, et see on natuke palju öeldud, aga ikkagi ta teab väga palju Venemaast. Ta on hirmus, palju lugenud, ta liigitab, kui me raamatu lahti teeme, siin on erinevad venelase tüübid oma sovjetlikus ja ja, ja oma loomingut Obloomavikus või kuidas tal siin on, eks ole, ja ta liigitab vene hinge. On häbitundetud ja mõnede detailide armastajad ja kõik niimoodi. Aga, ja see kõik on päris põnev, lugemislugemine ja nii, aga kuskilt vaadake, me oleme selle sees olnud. Me oleme olnud sele ja sealt selles süsteemis eluga välja tulnud. Meil ei olnud saatkonda taga, kuhu see põnev võis abi poole pöörduda. Meie elasime see pool sajandit, nii et meil ei olnud võimalik tagasi üle piiri koju minna. Ja vatt, see on sümpaatsem küll moel selles raamatus tunda. See on selge ja meie omad olid ikka hoopis erinevad. Aga nüüd ta alustada ka kaugelt on teinud põhjalikku eeltööd, ta on uurinud, mis Lääne-Euroopa reisijad on Venemaa kohta kirjutanud juba seitsmeteistkümnendal, 18. 19. sajandil. Jaa jaa, tsiteerinud küll vene, küll Lääne autoreid. Ta hakkab peale näiteks niisugusest asjast, et kõigepealt olid need rändrahvad, kes vene hinge suuresti mõjustasid, kes olevatki olnud nende eelkäijad. Väga ilus detail, on keegi briti. Teadlane ja uurija on pakkunud välja, et vene hinge niisugune kahestatus ja, ja lõhestatus tuleneb sellest, et beebisid mehiti kord väga kõvasti kinni. Leppesse siis siis ta oli vahepeal jälle vaba, nii et ühesõnaga see on päris originaalne mõttelaad, ma ütleksin, aga noh, see on üks paljudest nendest temal on ja ma ei saa seda ausalt öeldes väga tõsiselt võtta, aga noh, miks ka mitte. Aga see, et nendes on soome-ugri verd, seda eriti puuduta vist korra ainult nimetab ja ütleb küll, aga ta, see on muidugi tõsi, et see soomeugri veri on väga vabarabandusest väheseks jäänud seal, nii et ja neid on soome-ugri veri on ka tõrjutud ja niimoodi see nüüd erilist, aga no ta on vähemalt selle fakti üles otsinud. Siis üks asi, et tema oma järeldustes niisuguse kokkuvõte öeldakse, eks ole, vene hing on mõistatuslik, see on väga niisugune moodne sõna ja seda ikka tihti öeldakse. Tema kasutab teist sõna, tema jaoks on märksõna number üks vastuolulisus, vene hing on vastuoluline, vene inimene on vastuoluline. Arvutis on ka huvitav. See ongi huvitav ja ma ja see on selle raamatu üks väärtusi, ta, ta tõesti künnab läbi päris niisuguse mitmekülgse põllu ja minule meeldib jälle lisaks nendele autoritele, keda ta tsiteerib, aga keda võib muide kohata ka teistes käsitlustes ja teistes keeles kirjutatud käsitlustes panete tähele, tal on, tal on üks niisugune tõekuulutaja Volodja ja mingi müstika ja mingi ma ei tea, kas Volodja üldse olemas on, aga ta ta kuskilt läheb väga sümpaatset ja teistsugust teed kui, kui nüüd kõrged lääne uurijad. Sest päris pean tunnistama, teadlaseks ma ei saa pidada. Aga vene hinge võib olla võti, mitte aga igatahes mingi mõistmise võimalus on nimelt selles Voloodios, kes ütleb talle niisuguseid igapäevaseid ja elutarkusi, kes kirjeldab talle kunagist kommunaalkorterit. See on ju väga, ei armasta ja kommunaalkorterid turul käimist, toidu ostmist, suhteid, naabrit, et ega ja, ja noh, ütleme siis ka nii, kuidas venelane joob, eks ole. Mis ei ole ka mitte tähtsusetu asi. Ja, ja nii, et, et see niisugune kõrvutus on minu jaoks mahlane ja värvikas selles raamatus ma lustasin seda suurest Ja seda Voloiatan seal tsiteeritud umbes nii, et ei ole halba, vodkat on väga, ei, on hea vodka ja on väga head ka ja, ja umbes niimoodi, et kui midagi on viga, siis on sakus minti vähe ja, ja ja, ja mida rohkem juua, seda ilusamaks naised lähevad inetuid naisi ei ole olemas. Ma jah, need on siukesed, tarkused. Need on tarkuse taga, Volodja on andnud talle veel veel võtme palju mitmeidki võtme võtmeotsi vene hinge mõistmiseks, mida te siis ikkagi lõpuni ei mõista, Nõukogude tunnistab üles ka, eks ole. Ja, ja on andnud Talle võrku juhi vanus ehk kuidas me ütleme, lollike, lollike van lollivan, no igatahes ja kõige noorem veli, eks ole, või tobuke on, eks ole, kudeni kuidas keegi mingit muinasjuttu tooge sedasama mõnes jutu on tõlkinud ja sealt leiab ja seda ahju peal esimest ja kuidas lollike Ivan igatseb, et oleks ahi, ahi liiguks ja lauake kataks ennast ja, ja niimoodi sealt ta leiab ka niisuguseid värvikaid ja huvitavaid mõtte, kerge, kergeid ja, ja see teeb selle, annab sellele raamatule ka minu meelest Maike vürtsi juurde. Aga need, tema töökogemused olid minu jaoks kõige hämmastavam olnud ja, ja minu jaoks kõige huvitavamad. Sest et niisugused olmetasemel suhtlemist me oleme nagu komme, teame isegi, aga ega päris jah. Vene töötajatega ühisfirmas ei töötanud kumbki. Näiteks ta ütleb niisugust asja, ta töötas seal 11 12 aastat. Ja ta ei märganud kordagi, et ükski töötaja oleks tulnud tema juurde ettepanekuga, et seda asja võiks nii teha, lisaks paremini niisaks efektiivsemalt seda juhtunud kordagi ettepanekuid üle ainult kolme liiki. Üks oli palgatõus, mis on väga mõistetav, teine on tööaeg, mis on ka mõistetav ja pidu tööruumides. Väga jääda panebki pahaks, ka, on väga-väga pahur seal, seal, seal, seal, seal, seal ütleb, et noh, et, et kuidagi tegelikult ei mingit mingit enese alguses ei mingit mingit ka ütleme firma nimel tegutsemist või firma huvides firma pärast. Ei, ei, mitte mingil juhul. Aga, aga no ma pean ütlema, et meie imestaks selle üle. Sest lõpuks, mis oli olukord, ma püüan nüüd natuke teisiti, öeldakse, aga missugune oli olukord? Oli läinud? Turuturg oli avanenud, Venemaale oli võimalus üldse niisugusel tasemel mingeid ühisfirmasid ja majanduslikku koostööd edendada, seda ei olnud enne, eks ole, tuli uus, kõik oli uus, võõras ja tundmatu ja see on nüüd küll tõsi, et väga pikk aeg ja juba enne seda ja pikaajaline venelast õpetanud võõrast umbusaldama ka sellel teemal tegelema või noh, mõtiskleb ja kirjutab sepanen, nüüd nad tulevad olgu või Soomest, mis seal lähedal ja hakkavad tegema kogu kohe. Venelane ütleb selle kohta Boysnjamu. Tähendab soomlane püüdis luua firma ette panna firmad tööle tema enese näo järgi. Ja see ei ole nii lihtne. Ei maksa ka unustada minu meelest seda, et see venelane, kes need sinna tööle läks. Ta oli elanud kogu oma teadliku elu, püüdes seadusest mööda hiilida, tänu sellele jäid ellu üldse. Ja, ja püüdis mitte mõelda. Ja püüdes mitte, sest ka see oli ohtlik või vähemalt mitte tervislik oma mingi mõtteideega lagedale tulla või seda rakendada. Sest süsteem oli nii seatud, nii et mina küll imeks ei paneks, aga, aga sepanen hädas muidugi oli ju, kõik need firmad olid hädas ja loojakarja läks ju neid ka haarata. Ja kui võtta veel psühholoogiliselt on uus firma, ma olen selle palgatöötaja. Ma ei usu sellesse, et see firma veel 10 aasta pärast eksisteerib. Näed, ei seisnud, kellena? Eksisteerinudki jah, ma püüan, ühesõnaga, saada sealt nii kiiresti, kui saab ja mis on käes, on käes. Sa oled. Ja loomulikult tuleb palka juurde küsida. Puutub nüüd sellesse niisugusesse no tööjõu ja aja raiskamist, siiski ta toob ka näite mingisugusest India firmasse on küll ainult üks lõik sealt, kus oli samamoodi, tema ei suutnud ära imestada, miks on seal kontoriruumides kolm korda rohkem inimesi, kui pind võimaldaks, siis oli samamoodi. India firmas oli ka kolmandik naisleri tööl. Tegid tööd laua taga, teine tõmbas koridoris suitsu ja kolmas oli haige, sest kodus olid väiksed lapsed, tuli nendest. Ta kogemusi talle veel sellest tööst seal on, aga ta ütleb ka veel niisuguse järelduse, et kui Lääne-firmas püüti jõuda lõpptulemuseni võimalikult efektiivselt, siis venelasi huvitas protsess, mis on psüühiliselt psühholoogiliselt huvitav ja teine asi. Töö tegemine on sotsiaalne sündmus, väga tähtsad inimsuhted, atmosfäär, kes kellega läbi käib, kes kuskil midagi suutnud läbi suruda ja ta ütleb, et seal oli ka positiivne külg. Juhtus mõnikord, et vene töötajad said mingi asja korda ajada. Ilma tema teadmata asi oli juba kord loetud. Tutvusid olid aidanud. Sellega ta kohtub tihti või põrkub selle nähtusega tihti, et suhted peab olema ja asi korraldub siis, kui minna viinapudeliga ja mind paneb ainult imestama imestama see, et teda imestama paneb hea Venemaa tunde, nagu ta muidu on, aga nii see käis. Nii see käis ja, aga seda ta on pikalt kirjeldanud. Jaa. Jaa. Kirjeldab kui uuemat aega, kas te mäletate, kui autoregistris või oli vaja numbrit vahet siis? Ja, ja just just, ja siis oli kaks järjekorda, üks järjekord eliku Humendis sisse, kust ei saadud numbrite, kus ei olnud võimalik autoridesse autot registreerida ja kus kus Eesti järjekorras algasid jamad, eks ole, siis oli teine järjekord, kus tuli minna pimedasse ruumi ja mingi pistis hõlma all ja panna, pistis lauale ja asi korraldus kohe noh, tüüpiline, eks ole. Ja kuidas ta ise üritas siis, aga nii paljud üritas, ise ta kirjeldab seda ikkagi ei ole, mitte pahasti oleks kirjeldatud ja mis kirjeldab, kuidas ta siis ise üritas sama teed minna sinna teise. Aga tegi ilmselt vale liigutuse, nii et ta astub sealt välja ebaõnnestunult ja. Kas oskab, aga üks asi mul siiski on natukene nakas, siis hinge peal või väike pretensioon tema vastu ta vastandab pidevalt, et Venemaad ja Läänd, ta ei tee vahet ka Läänes olemas. Põhja-Euroopa On olemas, Lõuna-Euroopa on olemas Ameerika, kui ta räägib näiteks, ütleme, perekondliku, sest kui tähtis on perekond ja, ja hõimlased venelastele läbi aegade siis soomla selles ei ole nii tähtis, aga kreeklased. Aga lähme veel Prantsusmaale, lähme Itaaliasse nimelt jama ahedamatega. Ta ei tee jah, natuke lihtsustatud ja Ameerikas ei ole ka kõik generatsiooni tera elavad lahus itaallased ei teeni, nii et ühesõnaga, see siis tema on niisugune lihtsustatud lähenemine, on ta ilmselt ei pannud seda üldse tähelegi. Ei, kindlasti mitte ja ta ja ta ja vahetevahel isegi mulle tundub, et et siin selles raamatus, mis on ju värvikalt kirjutada, ütleme tal on päris hea lause ja lisaks sellele vene asja tead on on võib-olla ka. Nojah, et ta kirjutab küll suuri sümpaatia ka, aga et tal ta võib-olla ei anna iseendale aru, et aeg-ajalt meie loeme siit välja kaunist ja ma tean, et ta sümpaatia on, et tal on see Venemaa väga lähedane iseenesest. Aga, aga me loeme siit tänu sellele, et ta nii kõrgelt vastanud mingi niisuguse kaunis paha suhtumise välja see ei ole, ma tunnen teda ja ma olen temaga selle raamatu läbi käinud, sest noh tõlkijana ma kardan vigu ja ma küsin ja, ja niimoodi mõne vea parandasime koos ära. Ma tean, see ei ole nii, aga raamatust loeb välja niisuguse Tonjuniga kamis kõrgi hoiaku vahel venelaste suhtes ka mõnikord tundub jah, mis, mis ma tahan uskuda ei ole päris tõsi. Nonii aitäh Piret Saluri. Me rääkisime esas sepasel raamatust avara hinge. Anarhia.