Plaani põgenik. Kole hakkama, siis sõidame, sõidame ja tehta ja niimoodi niimoodi algaski meie saade, mille nimi on plaadipõgenik, kaks suurt meest laua taga. Sellised, kes võiksid kahe peale moodustada ansambli tsentneri näiteks. See tähendab, et see, mis kaks tsentnerit. Mina vajan 100 seetners sõnast tsenter jah, just, ja minu kõrval on Emil Rutiku. Tere. Tere. Sa pead tema sellist reklaamimehe, häält, sellist seal ei tea, vahest ta lihtsalt on niukene ja kogu lugu. Tavaliselt räägid natuke heledama häälega, suvel närvis, täna vahel, rahulikult, põgenik, rahulikult, põgenen igapäevamurede eest. Murde, just murdest, udu murde, kus sa siis tulid, sa tulid Tartust otse praktiliselt praktiliselt küll ja et see, kust tullakse. Ma nüüd ei tea, kuidas see saade eetrisse läheb, aga reede igal juhul mängime päikeses kohakeses ja ja ühtlasi tähistame ka järjekordset sünnipäeva, nii palju õnne, räägi enda enda enda, mitte ainult Bondi, mis siis ikkagi, aga paljud, mis palju tiksus lõhoidjaga selles paslik rääkida. Palju õnne ja väga täna seda on vaja ja raha ja, ja kust ja tahu onu ja ma arvan, et see järjekord üksteistpidi olla rahulolu kõigepealt ja siis ülejäänud on diol tihnik, nagu ütlevad prantslased. Aga ega see sõltub ikka väga palju sinu mõttelaadist. Mida sa sead, kuu, millisesse järjekorda ja et mille peale sa kinni jooksed? Paraku inimeste. Üks niisugune eksistentsi võimaluste jada. Aga samas ma ei ole nõus nendega, kes ütlevad, et tühise rahad Sõprus on ja ja kõik on hästi. Ei usu ma, seda ei ma piiritleks need kahte jällegi väga eraldi, et sõprus siis nagu vastandina sellele, et kõik on omavahel seas harmooniat, kas seoses ei saa küll sinu vajadused mida sa tahad, kuhu sa pead jõudma elus? Siin hiljaaegu küsingi oli lihtsalt selline koosviibimine, mõttetalgud justkui ja väga palju pressitakse peale inimestele arusaama, et kus sa näed ennast 10 aasta pärast, et noh, ei kujuta endale ette tee endale eesmärk ole ole kuidagi sinna voolav, minev suunduv. Siis ma pärisin, et mis te ise arvate, et kas ümbruskond millest üldse räägi, on 10 aasta pärast paslik sobilik sellele minale, mida sa kujutad ette sinna 10 aasta pärast. Et vot jah, räägitakse alati minast ja sellest üksikust indiviidist indiviidist, aga, aga tegelikkuses keegi näe, mis sinna ümber nüüd äkki sa juba sinust sõltumata äikese passigi siia reostunud maailma näiteks ja näiteks sellepärast ma, kuivõrd sa palusid, et võta muusikat kaasad meie teema algas küll väga nihuke filosoofiliselt sügavuti, et, et räägime ja esimene lugu oligi, mis ma ütlesin. India. Mehikese, kes mängib, siis püüaksid Darja seal Raaga vaimulikult. Muusikapalad mul alati seostub sellega noh, esiteks see on nagu juba öeldud vaimuliku muusika ja Koht pühendumise sa vaatad endasse ja. Eks meie jaoks on alati olnud ju kõik muud religioonid kuidagi põnevad ja huvitavad. Ja. Sellise muusikaga seostub hea sõbrakene Lauri, kes on ise Krišna ja minu hea sõber Ricardo Fogli, kuidas ma kutsun teda? Aga tema olles Indias läkski pühamusse. Aga me oleme eelnevalt muidugi alati rääkinud, et, et kui põnev on seeriat paljud popmuusikud on jõudnud oma öelda muusikakarjääri jooksul ikka pöörduda india muusika poole, miskipärast Eestisse tõesti ei ole juhtunud eriti Meie nii-öelda Lauri on seal ja ka tema on pöördunud, jäävad aset leidnud oma ja selles mõttes ütleme, biitlidel oli ikkagi täiesti periood, kus nad püüdsid aru saada, et mis moodi see käib, et kui on, meil on Minorma suur siis neil on laade on juba nii palju ja vähesed, kes ikkagi on need, kes on jumala poolt valitud kes suudavad kõigest sellest aru saada, vaja Ricardo Fogli silla rikeselt villa siks ja lihtsalt istus maha pühamusse. Ühe käega tõmmati lõõtsa ehk siis seda õhku väikeselt kune klaviir. Teise käega keerati püha raamatut ja sealt tulid ainult tekstid ja, ja lauldi seda istus maha. Ja siis ta lõpetas selle laulmise ja siis tal tuli nagu see ärkamise hetk tagasi. Ja siis kella vaadanud, siis ta oli seal viis tundi istunud. Sellise muusika Kuule. Niimoodi ta seal istus siis? Jaa, tegelikult kestavad nad ikkagi ju hästi pikale, hästi pikalt ja mõtlesime siis terve selle tunni sees ainult seda ühtelugu kuulata. Ja. Üks minu nagu põhilisemaid, nagu üleskutseid on, seeriat, muusikat peab kuulama, mitte see on taustaks, see on seal ühe meele kuulmismeele kõige hullem rüvetamine on, kui midagi mängib seal kuskil samasse sahmid muid asju teha ja samas sa toimetad ja samas teises toas veel midagi mängib ja et kõrv nagu see on umbes nagu sööksid, ütleme magustoitu, suppi ja praadi korraga, ütleme et meeli kõrvutada vetsu ninna tungib korraga Soome paberitehas ja, ja roosiaed, et nad on korraga nagu seganud kõrv on ka ikkagi seeriat pühenda see hetk kuulajust, seda, anna talle, see puhas voli saadakse kätte, et ta ei peaks nagu uurima. Et saaks kätte sellega, et kogu selle spektri Emil siis kuulas mitteid elilt kuulis. Jah, ma tea, kas psühholoogiliselt on need need nüansid on aga, aga väga tähtis on ikkagi muusikat kuulatakse. Et tihtilugu öeldakse, et olijat kõva. Jah, ilusaid on ennast ära rikkunud ka sellega, et pigem ta olla, noh, ta, ta ei olegi nii väga vajalik ja no mis ma tast ikka peaga kuulane. Sa pead endale aja leidma, aeg istud maha või siis lähed siis klubisse või? See peab olema see hetk, kus kohas ja sai pealegi muusika kargema seal Kulemis seal laevaraami ja. Kuula ära ja mine välja, räägi sa oled tegelikult muusika aastaid juba olnud ja sul on ka see probleemi ette tulnud. Kuule, kas natuke vaiksemalt ei saa oioi neid, neid nalju on olnud väga häid. Ükskord siin sätsimegi täitsa üks kiviruum, Sa tead väga hästi, eks ole, kui on puhas kivi või plekk, siis ta hakkab seal peegeldama ja siis kõik läheb siukseks segapudru kapsaks. Ja meie sättisime, ütlesime, kõik mängivad miinimumi peal absoluutse miinimumi peal kõik keeles ennast täis ja siis tuli selle koha asjaajajaks. Vabandage, pole seal loll küsimus, aga kas saaks natuke vaiksem. Aga just kõik oli alla keeratud ja see ongi see, et ma arvan, et selle jaoks, kes ikkagi on sinna tulnud root võimalus ära minna, sa ei pea seal olema ja neid nägusid tegema. Korduvalt sa oled näinud isegi seda, et mängib bänd, siis kindlasti läheb keegi mööda, niukene paneb oma demonstratiivsed puhtad küünealused kõrva ja, ja siis, kui hakkab mingisugune lindi musa, mission tegelikult tugevam siis on seesama inimene umbes siukse näoga, näete, on ju võimalik. No kui sellelt mõtteavaldused veel edasi minna, siis noh, ma leian seda, et me ma vean juttu hoopis teise otsa nimelt meie arhitektuuri toredad näidised ja, ja me oleme näinud ilusaid uusi kuule saale. Aga minu meelest lastele koole ehitatakse siis ilmtingimata kooli saali ehitamise juures peaks olema mingisugune akustik. Kujutad noored ja lapsed tormavad, nad on aktiivsed. Meie need koolide koridorid on ka kivikarbid, müra seal on vahetunni ajal ja siis nad peavad minema, kuulis, avalikkus on aktus ja seal laulab mingi kolmanda klassi laps ilusat laulukest ja sa ei saa mitte midagi aru, mida ta laulab, sellepärast et see akustika nii võimatu. Et me teeme ilusad, ilusad disain, seinad ja värvime, teeme ja psühholoogiga teeme hea värvivaliku koolides, aga, aga need saalid on jubedad. Minu meelest jällegi nagu juba öeldud, kaedat. Ega meil keegi väga sellele meelele, mis kuulmine ei pühenda, kuigi kuulmine on meel, mis kõige rohkem psüühiliselt mõjutab. Näiteks läbi muusika, mitte keegi ei tea, kuidas, kuidas toimib, sama lugu paneb peale, mõni võib nutma hakata, mõni naerab mõne tunni pärast hästi, mõni talub ennast rusuvalt. Et see seene tegelikkuses kõige vahetum meel, mis, mis sinuga iga päev toimetab, mis sinuga koos sind päevast päeva edasi viib. Ja samal müra töö juures inimestel mängivad ju ka kuskil tagaotsas mingid crap kõrv on ju see, mis tahab kogu aeg seda, mis on kinni püüda, kinni püüda, tegelikult ta pingutab tegelikult nojah, ei toimuval näogrimassi, umbes et noh, üks on sinnapoole suurem. Aga seesama koolivärk on küll täiesti pat son ja temale jääbki nüüd oma esimestest nii-öelda noorus noorusaastatest mulje, et kogu see laulmine, kõik see asi seal niux, täielik see, milleks, kes tegi, viliseb kuskil nurgas aru ei saa. Ah nõme. Ja sellega ta lähebki edasi. Aga mis meil tulemus nüüd oli? Tulemus tulemus on ikka see, ma arvan, et vähegi kes, kes jõuavad, kes jaksavad pühendada ennast sellele mõttele, et see noor inimene selleks, et ta Ta oleks avaram oma oma vaadetes olemises ja, ja ja see üksmeel on tema jaoks ikka väga tähtis. Ma, ma, ma ei taha öelda jällegi, et et see on ainukene, mis on tähtis, loomulikult. Need värvid on õiged ja ruumid ja, aga. Ma miskipärast arvan, et need kooli võimlad, saalid, need on üsna sihukesetega seda pühendavast külvest seal olemas, et akustika laps laulab ja käsib nad oma tunnid, ala teevad matemaatika ja ma käisin nüüd Kiili koolis avatud, avati just äsja ja Kiili vallavanem tegi mulle ilusa ekskursiooni ja seal oli küll mõtlen, oleks kaasa toonud, oleks plaksutanud käsi, seal oli muusikaklass, oli siis täiesti mott, au ja kuulsus absoluutselt. Ja seal oli väike lava ja nad olid leidnud nii palju rahad ansamblile ansambli aparatuur sinna osta, väikene küll, aga oli kaks kitarri, basskitarr, trummid, ta, iga laps saab teha näiteks lüüa trumli mingi loo saatel ja neid lugusid on millal meile maailma. Ma tean seda, et meil on Eestis sellist ennem näinud Lõuna-Ameerika, mingis riigis oli jällegi, sõltus ühest inimesest. Meil ju hästi palju sõltub ühest inimesest, kas tehakse nii või naapidi noh, kõiges muus, mitte nüüd selles, et kas lapsed saavad tegeleda muusika või mitte, ma olen korduvalt. Ma olen ise lihtsalt otsa sattunud kõnelustele, kus kohas küsitakse, et noh, et meil on sellel nagu hunnik raha, et kuhu me selle trackeldame võiks nagu seda spordi mingi sellel alal ala. Ja, ja siis ma ütlen, et Okeetselt võiks ju kuidagi olla võrdselt, et püüda ikkagi ka ka muusika poolt nagu mis need väiksed seal vilistavad niisama Kraheksutavad või mis seal. Ja siis lihtsalt küsisin, et ja kui tuleb aktus, mis te tahate öelda, et panete mingid noored inimesed pool poolteist tundi järjest kaugust hüppama seal aktusele? Ikka keegi tahab öelda, oleks EKi klaveri saatel keegi teeks ansambli laulus kaunis Aadu ja, ja, ja see, nii et jah, see Lõuna-Ameerika sellest ühest mehikest sõltus seedeta, pani käima, et üle riigi kõik need, kel, kellel olid probleemid, näiteks kasvu probleem, nendes ta lõi mitmes mitmes kohas sümfooniaorkestrid Noorte omad, kus kohas siis väiksest peale igas klassis viiul olemas. Kuid jällegi pill peaks olema omaga, aga nad alustasid alati sealt. Metsasarv, no kujuta ette, noh, kõik võimalused, et inimene saaks, saaks vähemalt kui temast tulen kuulsat basskitarristi ansamblist, siis ta vähemalt saab öelda oma lapselapsed, nii et ma olen mänginud basskitarri. Jah, kui teostuse kuulsalt basskitarristist, aps tingiks ja kuulame enam väga filosoofiliseks läinud siin peame muusikat kuulama, kuulame hoopis lõbusat muusikat ja mina olen alati selle poolt, et muusikal on olemas kaks, kaks niisugust siis kas see toimib või ei toimi. Ja mulle meeldib kuulata rahvamajas ja mulle meeldib kõik, mis, mis vähegi paneb südame kiiremini tuksuma, meeledega, lõksamaks, igal juhul tahan toime siis minu jaoks on see muusika ja ei ole piiritluse tõtt. Oh, seda ma kindlasti ei kuule. Mul on armastanud oma elus käia Peterburi filharmoonia hooaja lõpetamiseks mängite reekviemi ja ma istusin selle poole peal, kus kontrabassi niimoodi järjest ja neid ei olnud mitte kolm, neli või naisi, kus 20. Ja siis, kui tuli see osa kogu puu rokk-kontsert täielik, selles mõttes rokk-kontserdite ja see valitsus ikkagi oli tugev minu kõrval memm ikka oli. Elajast nagu mõtlesingi, et oh, see on vägev. Et ma kuulan hea meelega muusikat. Me kuuleme nüüd Havai muusikat, kus kohas elu ongi üks paradiis. Et me joome veel, me jõuame veel üleskutse ja ma usun, et nemad ei tea nendest eesti sõnadest mitte midagi kikibiidseisele loo nimi ja minu meelest oli igavesti uhke ja vahva tore lugu ja ei saa öelda, et nädalaksid kurvalingvast. See ongi meie niukene. Rauno maailmanägemus, jah, maailmanägemusest me läheme väga tõsisel teemal ühtäkki nihkesse ja muusika võib seda teha, et sul on, ma olen natukene pessimistlikult suhtun asjadesse, kuskohas on, keegi ütleb, et seal kulub paha tuju, siis ma panen selle, kui on hea tuju. Sama lugu võib toimida täiesti erinevalt erinevates situatsioonides. Et seal niisugune enda poolt välja töötatud skeem, see toimib nii. Nojah, karbi sees oled ja selle laht lahti, sealt tuleb alati hea tuju. Just mõnikord võib-olla ei tule. Või nagu need, kes armastavad lugeda teatud raamatut samast kohast. No kohe tead kukkunud ikka ja jälle naeran ja naeran, ei tea, mis, kuidas see käib. Aga näed, on olemas, kus oskad endale elus luua neid, neid nähtamatud sidemeid. No see hopsti ja see lülitad, vot see lugu tegi tuju heaks. See Havai lugu. Ja mäletan, et kunagi oli meil ka Havai kitarrist enam tänapäeval ei ole vist tõud, võib-olla teeb mõne piuksu sel ajal toreda pilli peal. See on väga head kuulmisRoland, pikov oli selline laskurkorpuse mehed omal ajal siis kuule, aga sa tead üldse, miks ta on Havai kitarr nii räige mulle eile aga just see tõtt. Et kas seal nii kuum, et ei saanud seda rihma hoida, siin õla peal? Pandi lapiti põlve peale nagu kannel, meil? Kandleruumist, teine teine moodi, jah, seal on rohkemgi, läheks, meil on tehtud ka ju neid kandled erinevaid, muidugi saab kannelt mängida nii öelda õla peal püsti ja, ja samas ka lapiti duuri kannelt. Eestis on ka keegi, kes on niisugune, ütleme Jimi Hendrix, kandle peal seal hammaste ja selja taga ja, ja, ja ei tea, mis seal kultuuriakadeemias Viljandis tehakse, aga võib-olla seal on mõni selline, et äkki keegi astub ette. Mina mäletan seda, et kunagi Viljandis elas üks legend, noh ma tõesti teda näinud aastaid-aastaid tagasi paganiini nimeline hüüdnimi, eks ole. Ja ja tema olis viiulivirtuoos sõna otseses mõttes ta mängis kõiki töökleid ja hiite laiast kõiki mujal mingis riiuli peal ja ja sa võisid seda tõesti pargis tundide kaupa kuulata. Hoogu sattusid või hommikuni mängida. Et jällegi, see on üks, üks omaette niisugune kildkond muusikuid, kellel lüliti on niivõrd suur yldiselt, kui ükskord juba sisse läheb, otsis ta, virutab, et endalegi märkamata untsakate ju Untsakas põld nime Pea untsakad, untsakad, see võib-olla selle lõõtspilli mängida ka mitu päeva järjest maha magamises mängib jälle edasi, et samas tasandis absoluutselt. Et see on jällegi üks. Kas minu jaoks siukene, Põldseb, noh, ütleme nii, aga mida me nüüd järgmiseks kuulame? Kuler nüüd, Wood kallid sõbrakesed ja igati armsad inimesed on läinud nii ja naa madal reisinud, käinud ja ma tean seda, et alla käinud selle muusika nii-öelda hällis hällis ja seal olid memmed ja taadid, kõik, kes pisar silmis. See oli kõige ilusam, mis kunagi on mu elus on juhtunud, et teie poisid Eestist tulete, mängite meie muusikute seal Sorbas legend või noh, mis need on? Erinevaid üks räägib nii ja naa, aga igal juhul mul on oma minu nii-öelda olemine ja võib-olla ütlemine või, või ma andsin kellegi kasseti, herned, sinu musa ajad. Ei ole hea, kui keegi teeks noh, vot jälle täpselt ei mäleta, kuidas kõik käis, aga aga mul on hea meel, et, et sellest võeti nagu tuld ja ja Eestis, sündisin ansamblist, Kreeka muusa äärmiselt mõnuga, kohe kuulan kreeka musa selles mõttes, et. Jällegi minu jaoks on ikka need kõik pillid, kõik esimene algus on ikkagi araabia, eks ole, enamus kitarr, viiul, kõik on sealt mingist modifikatsiooni jõudnud. Ja, ja see on jällegi nii-öelda kultuur, mis on omakorda veel segunenud. Türgi, Türgi, juudi, seal on väga raske ühel hetkel teha mingisugust. Sama meloodiline käik on hoopis teises kontekstis Olavi Kõrre tuli ja siis kui surmast nii-öelda ei olnud veel olemas ja ta ütles, et ta tahab nakatanud kreeka muusika tingimust tulisi, mõjutraalsed mõtlesime kreeka muusikat seal, siis ma siis otsisin talle tuli välja, et see oli ikkagi selline. Ühesõnaga see kreeka muusikat, aga mida nemad mängivad seal sellisena. Turisti kreeka muusikat? Jah, nüüdseks on neil juba otsast otsani, et taga jumal minu poolt nagu kõik see kõik see jõud, et sama rõõmsalt edasi ja ja selles mõttes, et see on näide selle kohta, et siin teevad inimesed, kes tegelikult ei peaks nagu rahva muuseas niivõrd pühend olema kui seal, kes alustavad nende kuueaastaselt kolmeaastaselt rinnapiimaga ja nii edasi. Ja lähevad sinna, öeldakse, et te olete parem kui meie külakapell või noh, ilmselt kõige ülim niukene. Meil meel Kaja aegsed ja ütleme niimoodi suu imestusest pärani, kui tuleks ansambel ütleme noh, ütleme sinimeest ja mängiks meile läti rahvalaulu, kaerajaan väga-väga nii-öelda natukene küll omapärases, aga siiski väga veenmas võtmesse, ei oleks meil ka suu imestusest lahti. Ma tõesti ei oska sulle öelda, kas nad on väga oma võtmeinimesed, nad ikkagi püüavad. On, on tõesti perfektsionist on ja tema ajab väga taga väitis seda täpsust ja nendes Buzuki värk, kuidas seda ajavad seal igal juhul selle, sellele puldile elurõõmu ja, ja tegemislusti, et muusika tegemine lõppeks. Aga niipea ei lõpeks ja kuulame siis surmast, mis lugu? Looja, veinihümn seal ikka. Traditsionaalne. Oleviste ühendusi teise rahvamuusikast lõpeldakse. Ma olen veel serlikaga kuva lõpule tšauhh, jää Naskid, seal surmas ja siis me oleme kuulnud kreeka muusikat, no mis on sul nüüd, sul on mingi väga huvitav plaat valmis, valmis võetud, et sa ütlesid seda vist Eestis teist ei ole sellist, nad ei. Nonii, kindlad Ma ei oska välja, äkki on ikka, aga, aga selleks pill vähemalt mida, mida vähesed kujutavad ette, et on, kas popmuusikas või tal. Aga soundi poolest on vinge. Ja ma alati mõtlen seda, et kuidas nad käsitlevad kogu seda keelterägastikku seal seal on mingi umbes null linnas ajakiri on tohutult näol ja sisendpedaalid, eks ole, siis vahetad seal siis see häälestab, ilmselt aimub iga väike ilma ootus, aga, aga harfia on selline pill, mis minu jaoks alati seostub see lapsepõlves mingi muldfilmis siukse, mingi taevaliku vee alusel see saund alati oli selline kuidagi tõstetud või üllas puhas siis ta on jah. Väga vana instrument. Harfi ise, jah, no neid versioone, aja erinevaid on iiri, on Aafrika ja need, need on versioone paljus vennastamisse Kusly. Mee kannelgi, millest me siin rääkisime kuidagimoodi noh, kindlasti jah, et kestnud üks mees sattus sinnakanti, nägi, et keegi mängib pilli tuli tagasi kuule ise ka nüüd silda keha ja siis meil on umbes nii, nägi välja, noh siis tuli kannel näiteks pea käis mees, kes ei saanud mitte muffigi sellest aru, rääkis kellelegi, et ma nägin niisugust asja, ei kujuta ette ütlesitegi häält. Et kui ilus, aga, aga sellega konkreetselt Ta on söödud söödud, selle inimesega on, on olnud veedetud mitmeid-mitmeid kauneid päevi koos natuke musitseerida. Aga seda küll rohkem niimoodi, et tunnetuslikult pinnal, et see ei olnud väga niukene kokku pandud mingisugune mõte. Ja, ja selle loovam konkreetselt seotud üks väga armas inimene, kes hästi pikka aega, meie jaoks oli see tohutult tähtis niisugune. Et me leidsime läbi harfi, ütleme aru saavat, mis meeldisid mõlemale. Kes mängib? See üks, Prantsusmaal elav saksa päritolu? No oli küll taevalik muusika, läks kohe, päike tuli, aga näedsa jah, toimis, toimis, aga enne ma arvan, kui kuulajale toimis, siis siis oleme juba oma eesmärgi saavutanud. Sekundiga, eks ole, seal vist Veeveegeengeks ütlused, kui saalist läheb välja kas või üks inimene, kes teeb midagi head oma tööteel väga hästi. Vot nii kui seda tööks selle võtte või noh, kuidas keegi ikka lihtsalt magamine, kant, töö, mõnelt füüsikaliselt võtaksime. Aga ärme hakkame silasse täiesti täies hoos, nii, järgmine instrument, ela Arsise lemmikutele, sonar ja HaapLuisa bluusimuusika juurde kuulub jah, tõesti suupill puhkpill, mida siis mängitakse ka mitmeid erinevaid viisi viisi midi. Jällegi alati tuleb meelde pluus arbol, eks ole, ta on alati mingisugune tuuri ja sa võid mängida siis mingi konkreetselt ja tuult style, majanduse mängisid, tema mängis hoopis seda seda Kromaatiliste maaliselt mulje nupuga ja see on ka nii suured ja enne kui teise otsa jõuad, on õhk otsas. Aga pluus, arp mahub vabalt sinna taskus Pehku. Ja selle peal on väga olemas täitsa vaikselt meile festival ja Eestis on väga häid suupilli mängijaid ka. Et mina olen kuulnud ka Tuutsee. Aga olen ka näinud väga arhailisi mehikesi lausa Mississippi ääres, puu Lonnikene selle ees istusite täiesti autentsed, ütleme mehed. Aga jah, kuidas, kuidas sellesse mulle alati meenub üks hea filmikene, kus mille pealkirjale. Sai nii-öelda okei, ei tule täpselt meelde, aga igal juhul maos seal pluus sündinud ja seal näitas seda tõtt. Nende jaoks oli see ainuke viis, teised nagu meie orjapulli ajal ka töölaulud ja santi. Just mehike tuli, võtsingi traadijupi, lõi ühe naela postide sisse, mis oli maja ees, eks ole. Teise naela panin mingisuguse pudeli vahele. Siis hakkas seda ühte keelt tunnistama. Rääkis oma päeva ärad, kuidas läks, ja teised olid raudtee peal, üks pani paugu. Ja siis läks asjast ära. Teise paus läks kõik sedasama asja kordasid. Väga huvitav film, see on väga huvitav töö tegemise laulud pidustuse, laulu, ärasaatmise laulud, aga, aga kuidas ma olen vahest mõelnud seda tõtt? Oli kuskil ennast täiesti sodiks akordioni katkis, mõned need keeled pudenesid sealt välja, siis lihtsalt niisama mingeid hääl tekitada, siis proovisingi Puusepp pani siis mingi raami külge selle asja ja ja siis ei tea, koordina sees on samasugused keeled ju iseenesest isenesest põhimõtteliselt sama jah, tuul sisse-välja. Et jah, sa, sa käib pluusi juurde ja minu jaoks on ikkagi bluusmuusika, mis, mis on ikkagi Esiza esiema kogu tänasele popmuusikale. Ja minagi võtan teda ühelt poolt kui krahvamusa seal teatud rahvas, kui juurtega, kui ilma juurteta ka. Aga nemad tegid ja tänapäevaks on see muusika, mis on ikkagi mõjutanud kogu seda tänapäeva Spopi kogu kogu seda, mida siis tehakse juba nii-öelda ma ei tea, sajandivahetusest eelmisest, svingi võib-olla nii palju ei mõjutanud see aga juba miks mitte, miks mitte noh, kindlasti ka seda ja aga kuulame siis ühte kohustuslikku instrumenti, mis käib bluusmuusika juurde ja see on bluus Haapja ehk siis väikene bluusi suupill. Just. Jällegi kui lihtsalt sellele lõpu, eks ju, terlip just ja rohkem vaja. Täitsa korralik tantsu kontrovossi suvill. Disko missugune, absoluutselt. Ma usun, et tol ajal tantsuklubid olidki seedet mehikesed. Basidega harpi kontrabassi jalaga, ülejäänud jalaga rütmi kaasa ja ülejäänud hüppasid ja kargasid. Saade hakkab hästi kohutava kiirusega. Ütlesid, et võtame 10 lugu, nüüd me oleme rääkinud ja tegelikkuses pooled asjad tingimata on täiesti mängib pidama ei kuulu kindlasti. Rats loomingut kahjuks ei kuule ja seda on ilmselt Dovoidsi oleks võinud kuulata neil kuuldamatu mütsi, Lauri Saatpalu, kuulasime Tomboitsiga. No näed, sa, kunagi tahtsin tuua Eestisse, aga mul lihtsalt sattusin ükskord ühe inimesega kokku naisterahvaga ja tema järsku mulle täiesti suurte silmadega. Kuule, Emil, kas teatuuritsi? Vaevalt ma tean teda aastaid ja aastaid, aastaid, aastaid tõesti. Ja. Sest tema oskab vaid ühtelugu mis mulle väga meeldib. Ta ütles, mis lugu see on, ja siis nüüd ma lihtsalt huvi pärast võtsin kätte ja ja ilmselt salvestan selle loo ainult sellepärast, et talle meeldis. Kus ta räägib, et noh, nagu tema lüürika on hästi tähtis tema puhul, et need, kes tulekahju tegelikult enamustest inimestest, kes kes ei pühenda ennast üldse sõnadesse, et popmaailm on läinud seda teed, et kus inimesed teavad refräänis ta end kahte rida. Kindlasti kuule, aga kuulame ma ütlen, et kuule, siukse bändi nagu Texas Dorladus, täis astronoomias on siis? See on otsas, on ka minu jaoks väga tähtis muusika ja ma mõtlesin, et see on kaadon on kaktused, on, aga saan. Kursnad hoopis. No see on nüüd jah, see muusika, mis sulle väga meeldib loojavad, mäletad, kui sa esitad, kuule, kuulame seimis Brauni. Ja näed, ei jõudnudki. Peaks pikem saade olema, aga midagi ei ole teha. Sul on alati võimalus siia tagasi tulla ja koputada uksele ja öelda, et mul on paar lugu veel, mida võiks kuulata ja võikski olla siukene, tead nagu kord kartuli järele lappimine. Sellel saatel on ka olemas väike kümneminutiline lisa. Et ma ikkagi mõtlesin vahepeal Need kaks asja, mulle meeldisid hirmsasti kolm kitarristi, kes tegid kes mingist telekast pillidega ja tegid plaadi Hellegastas. Põrgulikult kiiresti mängisid seda muusikat väga osavalt selle pilli peal ja mulle meeldis nende esimene plaat, mille nimi Skype from Hollywood. Ja seal ühesõnaga seda oli näha teised. Ja kolmas plaat juba olid sellised, ütleme juba kommerts. Aga see esimene oli näha, et mehed tegid väga seda asja väga. Neil oli väga lõbus seal selle salvestuse juures, mulle meeldis selle, et noh, instrumentaalmuusikat, kitarrimuusika andmine, case Chessist kantrini, noh, mida telekas saab mängida lõpus, viimane trükk oli siis see, et oli digitaalsed aetud umbes minutiks, kogu selle plaadi materjal Et ja, ja, ja lihtsalt tehti järel, nopib need, kes, kellele ei viitsi neist kuulata pikeplaadis kunagisi Riivo Trek, saate kogu selle mahla. Aga mine tea, järsku vaata, kuivõrd inimesed oskavad lugeda ju, eks ole, üle leheküljena alles. Et järsku on kuulamiseks olemas sead, kodeerid lahti selle, miks mitte trand sisse ja viie minutiga kuulasin terve plaadi materjali tehtud, väga hea plaan. Astamisel ostame nii, aga mis see viimaseks siis adeksast, tornaadod? Raadus jah, no vot, jällegi on huvitavaid. Bluusi naislauljaid, mida kindlasti ja oleks võinud kuulata ja mida ma olen ise näinud lähedalt ja me teeme sellest teise saata, ma luban. Ja ausõna, Senecuaid palju igasugust. Eraldi saate eraldi saatepluusist, need, kes ei mahtunud saatesse korraga, selge pilt, aitäh sulle, Emil, et leidsid aega siia tulla ja. Ma usun, et see on iga inimese, kes, kes vähegi muusikas on kohustus tulla ja mul on äärmiselt hea meel, et minuga. Ühel päeval sünnipäeva pidav vana aasta jah, palju õnne talle. Et tema on hakanud saadet tegema, kusjuures tema on pärast tagasi mõtlesin Emil môned, tõeline pluusid on. Et, et see ei kaoks temast, et see ei oleks see, et selle ühe päeva niukene meie, ma arvan, et ei ole. Ja ta teeb. Ma lihtsalt ühe korra autos sõites kuulsin, et ta teeb saadet, kus ta räägibki kõigest sellest, mida tegelikult siiamaani meil täiesti puudu olnud. Ja ma olen alati öelnud selle kohta, et Eestis ütleme Vähestel oli kättesaadav see 60 70 80 korrapära rocki nii-öelda käekäik ehk siis ikka need, kes said mingisugused vinüüli kätte, nad kuulasid seda, ütleme kuuekesega raadiojaamadest ei olnud meie ütleme, popmuusika areng on olnud. Ühesõnaga selline katkendlik, ootiline, ootiline, isegi nõks soomlastele, eks ole, on rokktraditsioon või, või see kui saab nimetada seda kultuuriliselt kindlasti saab, muidugi saab, see on paratamatus, et on olemas ja et, et neil on see olemas. Aga meil oli seal kuidagi jah, niisugune raudriide taga ja siis kui pääses valla siis äärmiselt sümpaatne kuulata, kui on oma hea kolleegi, sõbra laps kuulab tänapäeval ütleb, et kuule Ta on kuulanud niisugust popmuusikat kitarrist rokia, siis kuule pääskumisest sepi ja ütleb, et kuule selle moodidest ja aga seal juba tunduvalt varem. Et nad leiavad, leiavad selle üles ja, ja võtavad isegi omaks selle, mis on kõige ilusamat. See meeldib mulle väga, aitäh veel kord ja aitäh sulle saadet lõpetama siis tornaado enim tuleb meile tagasi oma muusikaga audsete koht.