Plaani põgenik. Klaari põgenege. Aeg on jälle paat teele lükata ja flaadi põgeniku saadet kuulata. Tänased saatetegijad on joonel Kulaja. Minu külaliseks on Hirvo Surva, kes on tegelikult ju koorijuht, aga vähesed mäletavad, et Hirvo tegi ansambel kavaleri. Oli kunagi selline ansambel koosseisus kaasa terve selle kollektiivi praktiliselt 10 aastat. Kõigepealt kuulame kavaleri, hakkame hirmuga rääkima. Mul on selline tunne, et kavaler oli üks selline aus ansambel, kes leidis, et no nüüd on poistel või meestel siis tööd nii palju, teistel rinnetel lihtsalt ei jõua veel üks hetk lõpetama, lihtsalt tal oli vist nii et ta ei olnud see, et nad veel kaks mängu nagu kuldne Trio lõpetab siiamaani eks ju. 10 aastat lõpetab oma tegevuse küll jah, sest et kuigi mina vist isegi tulin sealt kõige varem ära, kuna ikkagi oli, oli konservatoorium, oli kuidagi läks, läks nagu natuke tõsisemaks selles mõttes ja teist rada pidi sellist rada pidi ja üldiselt jaht ikkagi lõppesid nagu enam-vähem koos ära, et et tihti lihtsalt asjale. Normaalne lõpp. Teil ei läinud selle peale, et käime ainult teeme mingeid süldipidusid ja me üritasime ikka teha sellist omast arust ikka sellist kontsertmuusikat tegelikult kuigi seega mängitud tantsuks tehtud aga aga just läbi vokaali ja sellist. Harjutustel üritasime sellist ikka sellist kontsertmuusikat. No siia selle jutu lõpus äkki mängiks midagi ansamblit, kavaler, seal on üks tore plaatsimina, mida müügil ei ole, aga sõpradele jagad kavaleri kogutud kogu lugu ja on plaadi nimi ja. Käekirja järgi ma saan aru, et son Enn Lakspere tehtud enne selle kokkupanija ja suur tänu talle selle eest, sest et siin on praktiliselt kokku võetud kõik, kõik lood, mis me omal ajal üldse raadiost tegime, vis kusagile siia fonoteeki niimoodi jäid, et need on need kokku pandud. See on juba paar aastat tagasi kolmandat tagasi kokku pandud. No roosa lindi täna kindlasti mängisin, seal mängitakse minna nii siiamaani meeles väga hea meelega raadiotes ma näen ikkagi vanaste õhtuti ma nendele seal siiamaani mingit laulu hommikul tundub, näiteks käib seal ikkagi läbi vahest ja, ja nii edasi. Aga äkki kuulaks hoopis sellist laulu nagu peatu hetk mille on Villu kirjutanud Villu Valdma ja Ave alavainu tekstile. Salvestatud 87. aastal? Sermaga esimest korda nagu üritasin kasutada sellist keelpillikvartett ja teha sellist natukene instrumentaalseadet veel juurde ja tegid siis veel mõtlesid oma asja, toll plussis, panin vokaalsete peale, nii et et see oli vist kaks vihimasid luusi, mis ma ütlesin, niimoodi sisse tegime ja ma mäletan, et see läks veel vana-aasta õhtul. Reklaamiklubi oli selline saada väga, väga populaarne, vot seal sai nagu seda lauldud ja see oli veel, oligi vana-aasta õhtul, siis oli sellest Tuljakus. Ehk praegu siis ta, mis restoran seal lillepaviljon ja seal läks saade seal mesilas, laulsin vanastust. No see on nagu hästi meeles. Ja mõõtmed. Alal. Ja sõbrale suhu. Sel hapral hetk seistes Kuusmaad Vox pidu. Ei. Ole. Ta kuus õlale ja hääle. Ole. Peatub seinu? Siis jaa. Nii palju siis kavaleriste Hirvo Surval ja sellest toredast ajast oli tore aeg, eks ju. Muidugi oli. Oli liiast, aga läheme edasi, läheme siis selle koorijuhi Hirvo Surva juurde. Ja kuidas see koorijuhtimine siis alguse sai, kust see huvi tuli? Tead seal selles mõttes isegi naljakas, et kui ma olin, saadi kuskil kiruma, paistavad jah, ma olen Kohtla-Järvel sündinud poiss. Ja mul on ema koorijuht, õppinud ja saigi oma suunamise kunagises kunagi siis jõhvi kanti ja sinnakanti ja sealt hakkas tööle ja ja tegelikult, kui ma kaheksa klassi lõpetasime, hakkasime mõtlema, et tahaks nagu sealt Kohtla-Järve linnast ära saada, see oli mul tegelikult põhieesmärk. Ja ma ei mõelnud üldse tulla tegelikult muusikat õppima. Paar mõtet nagu, mida ma enam-vähem teadsin, oli minna 32. keskkooli. Ei, seal oli teatriklass sel ajal mil ma mõtlen, et küll on läinud. Aga kummalised, teine mõte oli see, et minna merekooli. Nii et mulle meeldis, tegelikult mulle meeldib, mis lihtsalt vesi selles mõttes kui uskuda ja, ja, ja lihtsalt olla vee peal ja sõit mul pole siiamaani veel ikka üks unistus, et teha üks pikk merereis mingi vanal purjekal või jahil, et minu poolest ma võin sinna kasvõi kokapoisiks linnaga üksi kelleks, aga ma tahaks ühe sellise ühe pika merereisi ära teha, et plaadipõgenik on ju väga hea saade. Välja paistab kas, kas ma kunagi kunagi saanud, aga jah, siis kui mul mõtet nagu vanematele välja käisin, siis tegelikult isa oli okei, et kui sa juba tahab minna, siis et äkki siis lähed ka otsa kooli, temaga seal kunagi õppis ja et no lastekoorile lõpetatud nagu, et mineris mine siis juba seda tema emakeel ära ei tahtnud, ma mäletan tema oleks tahta, et oleks võinud arstiks või, või advokaadi midagi. Kuna ta ise selle eriala inimene siis ta teadis täpselt, et mis on head ja Hewiamise tähendab. Aga kui ma võisin otsa kooli sisse astusin, siis huvitaval kombel see see õhkkond, mis seal oli ja, ja kogu see tegevus seal pani tegelikult sellele üsna ruttu väga suure aluse alla ja, ja noh, ma kahetseda siiamaani seda, sest et ma arvan, et ma olen küll väga õnnelik inimene, et mul on nagu eriala ja töö ja hobi ja kõik nagu kokku jooksnud, et ma teen seda väga hea meelega ja ja noh, ütleme sattusin ka väga hea õpetaja juurde otsa, koolis oli minu õpetaja Silvia Männik kes on ise tugev koorijuht, tegi väga head tööd kooridega ja suunas, nagu mind ja pärast mul akadeemias õppisin, siis oli Ants Üleoja mine õpetajaks ka, kelle eest ka väga palju õppida ja kes oli tegelikult väga suureks eeskujuks. No kujuta ette, kui sa oled pisike põnn ja mõtled, et et siis minu esimene õpetaja juhatas laulupidudel mäletamaks, et issand jumal, et ega mina sinna pulti vist küll mitte kunagi sattunud. Muuseas, kavalerid vedasime kihla. Nii et kutid vedasid kihla, et kunagi mina lauluga pulti lähen. Seadused ei lähe, ma ei osanud nagu jahile siis mõelda ja muuseas vedasid kihla veel villu peale. Villu õppis ja siis ka juba hakkas juba natuke laulu õppima ja tegelikult oli, olime, mäletan kihlvedu kaera Arvo ja Viiu vahele, et kui Villu oma seitsmendal sünnipäeval laulab Estonia laval kahel, pidime vanad püksid ära sööma. Et et need asjad on natukene niimoodi ju sinna kanti sinnakanti loksunud, tegelikult, aga sina siis ikkagi kaotasid kihl ja jah. Et sina ikkagi sattunud jaanuari pulti. Ma olin tegelikult 91. aastal esimest korda laulupuldis, kuigi siis oli, oli hoopiski Pritchard songs, oli see nii-öelda Ameerika Eesti ühislaulupidu, kus ma esimest korda sain nagu juhatada. Aga, aga kui nüüd selle alguse juurde tagasi Lähme ja ma tahtsin sinu esimese koori juurde, on, mis oli see esimene koor, minu esimene voor oli Kiisa rahvamaja naiskoor väga rohke ja ema oli siis esimesel korrusel otsa koolis ja tegelikult seesama vana Silvia Männik või 15. Et kohe sokutas nagu praktilise tegevuse juurde, eks ole, et see oli omamoodi niivõrd huvitav ja naljakas, mäletan, sõitsin rongiga džihaad juha kiisale, seal oli siis rahvamaja oli soojaks köetud ja tädid ootasid mind ilusti ja ja isegi kõigepealt anti süüa lapsele ja siis hakkasime proovi tegema ja ja, ja nad kõik kuuletusid ja, ja tegid täpselt, mis mina tahtsin ja see oli tegelikult väga naljakas. Nagu tised, 15 aastane, siis mulle tundus, et sa kooli vanus võis olla küll vist keskmiselt kuuske, kuigi ta oli siis ma arvan, noorem ikkagi natukene tunne oli oma vanaemast vanaemad ja emad ja eks kõik, eks ole, et aga ka teisest küljest jällegi jah, hakata kohe elava instrumendiga tööle, oli ikkagi hoopis midagi muud. Et praktiliselt paralleelselt sellega me tegime kavaleri, ma käisin juba koori tegemas. Ja 80. aastal läksin esimest korda siis oma kooliga juba seal laulupeol sai nende eelvoorude testid ja ette lauldud ja nagu oli sisse olümpia olümpia-aasta laulupidu, siis kui esimest korda oma kooriga laulupeol väga uhke ja et sul on staaži kõvasti. Kuigi see noormees oled astaaži mõttes, oli mul sai kaks aastat tagasi 25 aastat kooriumistavad naat või Sloveeniale mind ei. Vaata juhatan teistki väga huvitavat koori Tallinna Kaubamaja naiskoori ja see oli siis sealt juba samm edasi. Ma tulin siis nagu linna linnakoori juhatama ja aga see oli jälle sellel huvitav, et mäletavad polnud ju midagi saada veel see aeg, eks ole, ja siis kui proov hakkas, siis ikka kõik lauljad tulid ja küsisid, mis, mis su osakonnast ära müüa oli siis ka noh, pikka faa, seep ja šampoon ikka. Ikka küsiti, see oli naljakas küll, kuidas tegelikult midagi saada pole, seda letialust kaupa siis ikka liigutati natuke siit natuke veden mulle seda mina sulasena, jah, täitsa naljakas oli seal segapaar aastat töödeldud, nii et kuulaks vahepeal ühe muusikapala juttu. Kuulame ära, kuna on niisugune suht suht hommik veel, et jah, muidugi mehaanik võtaksid ühe sellise ansambli, mille nimi on mainstream. Ja see on nüüd tegelikult huvitav väljakutse, on portlandist läkamazcamioniti kolledži õppurid ja tudengid, kes kes siis õpivad seal muusikat nii-öelda nii koorilauluakadeemia, koorilaulu kui ka siis oma jazz, jäts muusikat ja. Me võime sellest edasi pärast rääkida, kuulas loo ära ning lait on selle laulu nimi. Noh, praegu on parajas parajanoomik tööst. No mis sa oskad selle laulu kohta öelda? Saan lindistatud hevipuud stuudios lõik Os veekogu ääres augustil. Ja septembril 99. Jah, tegelikult viis mind mind sinna aastas üheksaga kuus või kokku nende inimestega. Kummaliselt huvitav seltskond, kes on metsikud, Eesti fännid ja estofiilid ja, ja nii edasi. Nende dirigent, laanik Line, saatus kunagi Kanadas maailma koorimuusika sümpoosionil ja seal kuulis tormist ja, ja eesti koori ehk siis filharmoonia kammerkoori ja Tõnu Kaljuste ja sellest hetkest hakkas talle hakkas talle Eesti muusika kohutavalt huvi pakkuma ja ja mina sattusin sinna 196. aastal 96. tulid nemad Eestisse, kus oli ESTO päevad, olid Eestis. Ja siis me saime tuttavaks ja, ja pärast nad kutsusid mind sinna portlandis natukene õpetama, siis Eesti muusikat ja üldse koorimuusikat ja, ja natuke ka dirigeerimist teevad kõike sellist ja siis me käisime seal kord Veljo tormisega. Ja nad õppisid ja viiekooriga vist kusagil ligi 20 Veljo Tormise kooriteost kõik puha eesti keeles või noh, siis selles keeles oli seal, eks ole, aga et nende eesti keele huvi oli niivõrd suur, et isegi selles kolledzis anti võimalus õppida eesti keelt, kohalikke eestlane Helle Meril hakkas õpetama et õpilasi oli talgi, õpilasi oli ja, ja kusjuures praegusel hetkel on seal nendele koor nimega eestikeelse nimega unistus. Need ongi eestikeelne nimi ja nad hiljuti andsid välja plaadi, kus on ligi 30 eesti koorilaulupeol. Ja kui nad ringi sõidavad või, või kusagil bussiga rändavad, siis usu või mitte, need laulavad eesti keeles peast. Neid lugusid vaata et kui meil eesti koor tavaliselt, noh, mis maha tuleb, Tuljak tuleb maha laule, hõiska tuleb maha põhjamaa ja võib-olla veel särapiku mesipuu poole ka. Ja sellega nagu see repertuaar, aga piirdume enam-vähem, mida niimoodi peast osatakse laulda, eks ole, nad panevadki seal järjest. Aga tegelikult sa ei, sa ei pea siin tehtud õpilasvahetus ja Eestis siis ma olin see aeg otsa koolis, õpetaja õppis õppis seal laulmist, estraadilaulusid või jazz-poposakonnal, kus ta oli Kairi raud. Ja tema siis läks õppima sinna plärkamas community kolledžisse. Ja sealt tuli asemele Chrisi John John, kes praegu ongi Eestis tenori kontratenor, ta siin ikka teeb koostööd küll Portusega ja teistegi kollektiividega, tema olen jäänud siia elama, on oma pere ja lapsed ja Kairi Elapsis. Ta andis, on seal oma pere ja lapsed ja ja ta vist laulmisega enam ei tegele, aga tõeline vaheldus. Tõeline. Totaalne muutus, totaalne vahetus, totaalne vahelt sealt üks inimene siia, siit sinna ja ja siin plaadil on ka üks lugu, kus siis sama Kairi raud laulab, laulab nagu sooloosa ja vaata, see peaks neljas lugu olema seal ring. Just Kairos haud, muga, soolaja, särad, Lawson mängib klaverit, jah, kuule. Nüüd on siis portlandi käes selleks hetkeks kõik, mis me nüüd räägime, mida me nüüd kuulama hakkama? Ma vaatasin, et sul oli Ultima Thule platsil Ultima siin kõigil koorijuhiga, see nagu ei peaks üldse kokku minema, nemad on mingisuguseid karid ja mingisugused niukesed. Mulle meeldib igasugune muusika tegelikult ja mis läks hästi ja just ja mis mulle ultimas meeldib, see muusika on väga jälle tekstile tehtud. Ja mulle meeldib lihtsalt sibulaga. Ja oli üldse mulle meeldivad Anan ausad jah, nõele Ultima Thule, ütleme ja, ja ütleme veel mõned sellised omal ajal inspee näiteks mulle õudselt meeldis ja ja kuulan hea meelega siiani ja ja sellised siirad muusikud ütleme nii, saan siis see 600, ma ei tea, mitmes meel, mis ütleb ära, et vot see muusik lava peal ei tee nägu, ta on aus või ütleme siis minu jaoks on muidugi Mäks on alati on ja jääb. Ja minu meelest on paremaks läheb kogu aeg ja see, mis ta kirjutab, on täiesti müstiliselt hea muusika. Mulle meeldib Siiri velo. Me oleme siiliga siin koos teinud asju ja jällegi on see, et kui ta midagi ütleb muusika, siis ta ütleb seda, et sa jääd seda kuulama. Nii et noh, need ikka on siin Eestis päris palju minu meelest häid tegijaid, kes teevad väga muusikat. Ultima Thule ja sai sellega ka ju omal ajal hakkama, Nad tegid kammerorkestriga koos Erkki-Sven Tüüri sätted olid siis seal nende kuulsamatele lugudel nahk nagu kassid peale ja pastoraalia ja aed ja mis neil oli seal. Et see oli ka minu meelest hästi vahva. Täiesti noh, natuke teistmoodi, Ultima Thulet, selline kammerlik. Nojah, aga see ongi, et ükskõik, mis nad teevad, on tegelikult hästi anda siis kammerlik, on ta siis Rockilikum, on ta ükskõik, mis, aga, aga ta on aus. Ei valeta. Kuula Muntimattuvat. On niimoodi laulis Ultima Thule ja viib kuhugi miin pilpu ja siis kuulus Kalamees on teksti teinud see, kes viimase kursusekaaslased, kes, kes iga neljapäeval kalatoit hommikutelevisioonis Eesti Televisioonis teeb jaa, jaa, ilus, ilus. Sa rääkisid, et oled koostööd teinud ka. Siiri Sisaski. Jah, Sirje on päris päris palju juba koosnev tehtud plaatorile antud, isegi tuli sellest välja DVD, tegelikult ETV andis välja, see oli üks minu jaoks ääretult põnev projekt. Esiteks sellepärast siirivaid huvitav teha see, et et koorimuusika ei ole mitte ainult akadeemiline, koorilaule, saab kasutada ka hoopis muus asjas liidseni Jokusin valja kammermeeskoori kassiiriga. Siin oli siis ERSO, keelpillikvartett ja Oleg Pissarenko trio kolleegidel, kes tegelikult enamjagu kõik sätted siia plaadi peale ja ja minu jaoks oli see hästi põnev. Hästi põnev töö. Huvitav oli see, et kui põnevalt Oleg tegi neid seadeid, et noh teha muusika kõla natuke teistsugune ütleme ütleme, et puhas eestlane, eks ole, selles mõttes ja ja sealt lööb natuke välja sellist eesti keelt, aga mis annab sellele ainult juurde, minu meelest ja Te olete seal ja hästi huvitav projekt siis näiteks kuulata küll ühte tegelikult täiesti tuntud tuntud laulu Meil aiaäärne tänaval kus siis laulab Siiri ja on kaameramees kõrval ja, ja Oleg Pissarenko trio ERSO, keelpillikvartett, nii et kuulaks, juhatab Hirvo Surva. Mis asjad nii väga enam juhatajat. No kui sul omal ajal kavaler lõppes, ega sa ju ainult siis koorimuusikale pühendunud, sa ikka ju? Tahtsid ikka seda natukene popimad ka teha või selles mõttes kergemat. Noh, kuidas ma sulle ütlen, et mõnda aega nüüd vist lausa 10 aastat või ma ei teinud küll muudkui koorimuusikat, sai küll tehtilas projektigis asju, aga siis siis ma töötasin üsna pikalt Revalia poistekooris ja, ja sealt juba hakkas jällegi üks seltskond välja kasvama, kes leidsid, aga tahaks natuke midagi muud ka teha. Ja kuna see kavaleri kavaleri aeg ju kunagi oli ja, ja sai neid sätteid tehtud, sai sellise pundiga tööd, siis siis tuli kokku üks jällegi noorte meeste kamp, kellel nimeks duubel seitse jaa, jaa, see nendega mõnda aega tehtud, tehtud muusikat ja huvitav on see, et veel kord sinna portandiste tagasi jõuda sealt sealt Ta tuli siia jällegi õppima või õigemini ütleme tahtis õppima tulla, aga aga sattusin kohe muusikat tegema. Mcmeks vool, kui sa mäletad isegi üks aasta laulis vist Eesti mingi eurolaulus oli eurolaulule koos helikuga minu meelest lauset mingit laulu ja. Ja ega ta sellest õppimisest väga midagi ei tulnudki, ta vist tal oli selline elupõletaja imidž on minu meelest, kas ta seal natuke oli, tal oli väga hea hääl. Seda muidugi. Ta oli super hääl tegelikult ja ja siis ta mõnda aega lauljalt rest ube seitsmes kaasa, niiet et me võime kuulata sealt mingit mingit lugu. Ma isegi isegi ei oskagi praegu öelda, mis see võiks olla, aga annan plaadisugeta, eks sa oli ruttu välja. Nonii, mis kuues seal seisis loid Veeberi Reekviem biilsuslikele naljakal variant või mis naljakal lihtsalt oli omal selline variant kus siis laulsid soprani tede, kes nüüd on juba täismees, laulab ammugi meelehäält ja on juba ennast siin Eestimaa pinnal tuntuks teinud. Ma ei ole sellist oponent oma elus rohkem kuulnud ja ma ütleks, et nii noore mehe kohta nagu ta on tal 18 praegu laulda igasugu stiili reetoloog, nii klassikat kui natukene, noh kuigi ta kisub rohkem sinna võib-olla pluusi poole ja, ja ballaadide poole ja, aga samas samas nii musikaalne ka nii palju antud, et ma arvan, et seda räime kuuldakse veel palju. Ja tenori naasis, märkmad, vool, see oli, tähendab, kellest me siis rääkida heast. Ja see oli siis peesot, loid Veebelist, sul on nagu selline poistekoorijuhi imidž, kas poistekooris on nagu saaks noh, minu jaoks on sul see imidž, tähendab, ma ei tea, mis teiste jaoks, aga kas see tähendab midagi, kuigi su esimene hoopis naiskoor, eks. Me ütleme nii, et see õnneks hästi omapärane kooriliik tegelikult ja, ja võin sulle öelda, et mul on üks, üks eluunistus, mis ei täitu iialgi. Ehk siis kujuta ette, kui Pahkuna kirjutas oma muusikat, tegelikult seda laulis poistekoor ja Ma ma ei tea, mis ma annaks, kui tuleks mingi kuldkalake, küsiks mu käest, et ütle oma kolm soovi, ütleks ainult ühe soovidele, et ma tahaks korraks minna sinna aega kuulda, mismoodi see toimus. Kui praktiliselt iga pühapäev missal lauldi, uut asja, tunneme kõik Bachi muusikat suht keeruline. Viini poistekoor teadvini poistega käisin Eestis korra esinemas ja ma ei ütleks, et et selle nime taga just nii väga tõsine kani muusika tegemine on jah, on hoopis hoopis paremaid poistekoorem. Kasvõi viimati, kes siin Eestis käis Inglismaalt. See nii hästi omapärane koorilk ja, ja vaata, huvitav on see, et nendega töötada või vot keegi õpetada kirjutada spetsiifikat, kuidas selle poistekooriga töötada ka mind nagu ju konservatooriumis ka keegi õpetanud otseselt tööle sellega ka. Aga ju siis on mingi soolikas, mis paneb seda tegema, kellelegi, anda teine koorile kellegi teine koorile. Mind hoopis on pigem nagu rõõmsaks on see, et oled suutnud oma poistekoorist välja kasvatada meeskoor ja ja nüüdseks oleme nendega töötanud kaheksa aastat tegelikult ja sellest on mul väga hea meel, et need kutid, kes seal kunagi poiste kurist hakanud ei ole laiali ilmselt tahavad edasi laulda ja nendega saab teha juba üsna keerulist muusikat ja väga head muusikat ja, ja me tunneme 11 läbi ja lõhki, et noh kui teete, kui seal on ikkagi mehed, kellega mul hakanud koos seitsmaalsest laulma ja mõnda mõndadega me oleme koos laulnud 718 aastat, vaatad, juba rohkem hakkab saama. Ja siis tõesti on huvitav see, et noh, kui sellised õpetajad või mingid kava või, või ka kontserdil tähendab see, kuidas 11 tajutakse see koos laaminen juba nii tugev see, mis ikkagi lapsepõlvest peale on jäänud ja, ja nad tajuvad täiesti kõike, mida sa tahad. Et see üksteise mõistmine on niivõrd suur. Et see on lihtsalt huvitav jälgida, kuidas, kuidas ühest väiksest inimesest kasvab, tegelikult suri suur inimene ja ta kassal oli muusika hästi hästi hästi huvitav teekond, tegelikult. Eks ta on ja samamoodi on ju, ütleme, sa võtad lastekoor, eks ole, kasvavad ja sealt välja ellerhein on ju selle väga kujukas näide, eks ole. Et üleüldse inimese areng, muusika, seal on huvitav jälgida ja aga, aga ütleme nii, et kuna Alati nädalate meeshäältega tegelikult ütleme, kui me võtame ka Eesti laulupeol, siis põhiprobleem on selles, et kas jätkumehi, kes jätkub neid hääli et selles mõttes noh, töö, nendega on lihtsalt vajalik töö, esiteks, et mõnes mõttes kindlustada sellist mees laulu jätkuvast ütleme nii ja ja noh, praegusel hetkel küll üsna-üsna mitu aastat tööd on tõesti paljude koolidega tegelikult ma kevadel natuke järgi mõtlema, paljudega ma jätkan. Aga kui sul ikka on, on vedada praktiliselt selline 300 enam üle üle kolmesajane kamp kogu aeg, mis on natukene natukene päris palju, tegelikult ja, aga, aga samas mul on hea meel, et sealt on tulnud lauljad välja, need koorid, kõik laulavad ja nad nad ei tee mitte mitte halba muusikat ja ja need noored on jäänud muusika juurde ja ka Virumaal on kasvanud välja juba poiste koolist noorte meeskoor ja kes seal praegu tegelikult võib-olla oma nüüd kategoorias noorte meeskooride hulgas parim kool praegu Eestis mida ta eestlase alles hiljuti olnud, viimane võistulaulmine siin Eestis ja ja nii edasi, et past kõige tähtsam ongi see, et kasvatada ja hoida muusikules noori, et oleks meeshääli. Ja sellepärast ongi poistekoorile eriti tähtis just just unidele kahjuks neid on kahjuks väheks, aga tegelevad oleks rohkem Unoidule suur, tervitas tema joon kindlasti. Ta on kindlasti ja mitte ainult unuid olla Venno Laulule, kes on endale siinkohal olnud Tallinna poole olnud elanikke aastaid. Suurvedaja vedur, ma räägin just, et mulle mulle isiklikult tundub Malaga poistekooris laulnud, et mulle tundub just, et et selle dirigenditöö, kes tegeleb poistekooridega ta teeb nagu natukene tühja tööd selles mõttes, et see poiss kasvab, kaasoftal tuleb häälemurre ja siis ta nagu öelda töö nagu on, otsa saab otsa, vaat ei olegi ma ütlengi seda, kui ta sellest häälemurdest läbi tuleb ja jääb muusika edasi jääb lauljaks edasi juba pärast häälemurret. Ja vot siis see töö hakkab vilja kandma. See hetk, kui ta jah, tõesti on seal veel soprani Saldis, siis see aeg lühike. Naljakal kombel see ainult koer lühemaks läheb. Mida ühiskond edasi areneb, seda, seda rutem kipub häälemurre tulema ja nii edasi ja nii edasi. Aga kui suusatada niimoodi selle muusikaga süstida, et ta, et aga pärast häälemurret edasi jätkab, siis seal on tänuväärt, siis huvitav, kui käidud, elavat, vahest tuleb keegi selle vastu videre? Kaua raamase tuttav nägu on, kus ma seal ja siis ta ütleb kuule, et ma laulsin seal, mäletad seal kunagi selles selles selles ükskõik kus, eks ole siis, et juba see, et sind tervitatakse, öeldakse tere ja, ja räägitakse kaks sõna, mis, mis ta teeb ja kuhu ta jõudnud on ja las ta veel kusagil laulab või, või, või mõni rõdul toimuv. Peaks ikka uuesti laulma kusagil hakkama. Et noh, see pisik on ikkagi sees olnud. Ja see on, jääb ja, ja noh, mida rohkem neid on, seda, seda õnnelikum olen mina tegelikult, kui, kui sa suudad meid muusika juurde tuua, seal hoida aeg on nii kaugele tiksunud, et ikkagi viimast lugu korralikult mängida, siis peaksime varsti peale panema. Mis see viimane lugu onnis tema jätaks viimaseks looks. Seome tõelise lemmiku, Kait Tamra usina kaitsed nad, mina tunnen kati ka väga ammu teada, aga ma ütlen ausalt, ma ei teadnud sellest eriti mitte midagi, kuni selle hetkeni, kui kui Aldo järv ehk Mooro mulle ükskord ütles, et kuule, tahad, kui sulle ühtlaselt lugusid, et sa pole kindlasti kuulnud ja pani selle plaadi mulle peale. Ja ma täiesti olin kohe sõnatu esimesel hetkel, sest et selline sellised tekstid ja, ja selline elufilosoofia, mis sealt välja tuleb, seal ka müstika täielik. Ja me oleme Kaidiga koos teinud ühel kontserdil mõned asjad kunagi fiks, kuidas oma lahkunud omal ajal järjekordselt lahkumist distiga lahkusid jällegi täiesti laiali, et pidasid kontsert ja siis Kait oli seal nagu nagu kaastegev ja me tegime siis koos ja me laulsime jälle oma kammermeeskooriga pleki seal. Dixi kuningannale ma mäletan jah, ja seal veel mõned laulud ja siis me tegime, tegime Jakoidiga koos koos siis meeskoori, jällegi Oleg tegi sinna mõned sätted jällegi juurde. Noh, ma ei ole, kujutasin ette, et tegelikult see on muusika, see hääl, mis tema teeb koosseadega, kõlab õudselt hästi kokku, lihtsalt. Mul hakkas nii meeldima, et ma isegi mõtlen, et võib-olla võiks kunagi jätkata seda rida veel. Aga jah, see, see lugu, kaheksas lugu tema plaadivalt aegade voolude sees, jah, jah, aga Kaidil Sa vist rääkisid mulle kunagi moetänaval, et sa tahad võtta laulupeo repertuaari mõnuga kilovatt, ma tean, et Aivar Joonase Sepper peetud mobile vist või või mingid verevennad on mingisugune Joonase Joonase saaga oli saada jah, oli 2002, aga nüüd nüüdistuleb, ta ütles mulle, kuna ta, mul läks ju tädipoeg ei ole seal, ootavad USA ja veel üsna mitu vist isegi kaks lugu, minu meelest läheb siis esindajad aga kreisilugusid ka ja gaidi lugu ja ma pakkusin välja just poiste ja noortemeeskondade kokku on kodu kodulaul, mis on just jällegi oma teksti mõttes ja, ja noh, natukene ehk paneb seda noort inimest ka teistpidi mõtlema selle kodu veel üldse ja muusikaline ilusti sees. Ja aga ma ütlen, et teine lemmik on sealt mul ajavoogude sees, mis jällegi ta teksti muusika kuuled, siis paneb mõtlema, et et kus me oleme, kus me liigume ja kuhu poole me liigume ja ja mida me tegelikult enda sees näeme või, või mida peaksime tundma, seal on üks, üks ilus koht, et leia hing enda sees ja Leinud muuseas tähendab ta üllatanud sind nimelt siin paar päeva tagasi täpselt päeva ei oska enam hääldaga. Noh, see uudis ei olnud nädal aega vana vääna nädal. Kaili abikaasa ütles, et nüüd on minek, öösel. Võttis oma teise tütre, võttis vastu. Nii et kus üllatus? Võrumaa metsade vahel läks ta Põlva haiglasse, aga nad ei jõudnud sinna ja kõik on korras lapsendanud. Ja nood mees, aitan, tubli tervitusi kaadilisid ja palju õnne noorele isale ja muidugi noorele emale ka festivalil õnnes. Jah, jaa. Ma ei tea, kuulaks lõpetuseks seda. Seda ajavoogude rünnakut, aitäh irvaatsaid tulla ja suvaline väga tore rääkida. Luube väide sulle. Leida ka õli- või. Raci Hiinat, siga, unis. Kui eks. Saatmas. Siise. Ideaale. Leiad sa praegu sead, ole siin. Pole siin, pole sa. Elus? NASA ikka ja püüad otsa. Kuigi ka Leidmata kui tundma