Plaani põgenik. Plaadi põgeneks. Tere, head kuulajad. Tänases plaadi põgeniku saates on meil külas kolleeg Nõmme raadiost ja Jaak Ojakäär võib öelda niipalju, et parafraseerides tema Nõmme Raadio lõunatundi stuudios on Jaak Oja kärja üks Lepaga. Tere päevast, Margus Lepa. Tere kõigile. Ja jutt oli jumala õige. Nii see tavaliselt ei ütled enda kohta. Ma tahan rääkida sinuga kindlasti ka nõmmeraadiost, aga võib-olla hakatuseks siiski natukene sellest, mille puhul öeldakse nii, et kui sa kuuled märksõna kiir, siis haarab sinu käsi kabuuri järele. Kas Margus sinuga on niimoodi või mitte. Selle peale. Ta nii nagu ma ei mäleta, kas see oli nüüd Moroa või kes kirjutas, et maades, kus äike on igapäevane nähtus, ei pööra sellele keegi tähelepanu, kui seda on aastakümneid kuuldud, peaksin ma veel reageerima, võiks öelda kana teketi kodo tekstiga, et ma olen oma liitsis elus paksust ja vedelast läbi käinud ja ma peaksin veel nüansse märkama. Sinu keelekasutus on väga efektne igal juhul täpselt nii, nagu ta seal Nõmme raadio lõunatunnis on. Ja küsin veel siis nii palju, et ausalt öeldes seletus jäi minu jaoks isegi natuke segaseks, aga ütleme, kui meil praegu neid kevade erinevaid osasid ikka teleris näidatakse uuesti ja uuesti. Kas sa keerad kohe mauhti kanali teise teise koha peale kuskile või haarad selle telepuldi järgi või, või oled sa ikka selline tüüp, kes vaatab heldimusega neid filme uuesti ja uuesti? Lugu nii et ilmselt ma olen tissidentliku patrioot selles mõttes, et kõigepealt, kui ma midagi vaatan, siis ma vaatan uudiseid Kanal2 TV3 aktuaalne kaamera ka loomulikult ja siis võrdlen neid uudiseid ka nende uudistega, mille peale ma satun öösel siis ühte ja sama sündmust kirjeldatakse tihtipeale erinevalt. Mis puutub filmidesse, tõepoolest, ma neid eriti ei vaata ja eks see filmide maitse on mul ka natuke kummaline, näiteks mina hindan väga kõrgelt Tallinnfilmi niisugust filmi nagu Indrek sest seal on ikka super näitlejad koos detailide mäng on lausa vapustav, seda võib vaadata ikka ja jälle mitte seepärast, et need on nii, nagu nad on. Väga hea on ka mu meelest põrgupõhja vanapagan. Siis kindlasti leiab sealt veel midagi, mis on omamoodi huvitavalt tehtud. Filme vaatavad inimesed üldiselt väga kummaliselt. Näiteks räägitakse Schindleri nimekiri, et see on meeletu kune, juutide ülistamine ja kuidas teid kõik nutiti, kui paha ja kole see oli, kui julm oli maailm. Aga kui vaadata seda selge silmaga, siis on näha, et see kuidas seda kirjeldatakse, ei vasta sellele, mida nähakse. Ja nii on väga paljude asjadega. Viimati vaatasin ma tea, mitmendat korda mingisuguseid öised kanalid näitavad nürnbergi protsessi, ka seal on lavastuslik külg, kuidas kujundeid, tõsiasja, et tulemus oleks poliitiliselt vajalik, kuidas võeti kõigepealt resultaat ja tuldi tipa-tapa sinna kohta, kuskohast saaks alustada teed, et saavutada just nimelt see resultaat? Tegelikult mäng on aus, ainult et väga paljusid asju, nähtusi tegevusi enam ei nimetata nende õigete sõnadega ütleks nagu piiblis alguses oli sõna, nüüd on mula, mula, mula. Kui palju sa ennast õieti näitlejaks pead? Ei vea, näitleja on see, kes töötab näitlejana, mina ei tööta näitlejana, ma olen olnud natukene aega nukunäit, leia küllaltki lühikest aega. Siis noh, see, et sa nüüd kuskil teatris natukene kaasa teed, ma tegin kaasa vanalinnastuudios, kuni vist esi etenduseni, aga Juhan Viiding, kadunuke, juhtus mind kiitva kontrolletenduse järel ja siis selgus, et mu jaoks enam palgafondi ei olnud. Siis noh, armeetovi selles salongteatris natuke. No see ei ole ju ei anna mingit tagatist, et tegemist näitlejaga lõpetatud kool? No see ju ka mitte kuskilt otsast ei pane inimesele silti külge, et see inimene on näitleja ainult deta ei näitle. Te olete siis lavakunstilõpetanud ikka ikka. Aga mis nüüd, annad siis tagatise, kas praegu Nõmme raadios annab sulle tagatise äraelamiseks? Ei tea see Nõmme raadio, see rohkem nagu hobinõmmeraadio ühildub sellega, et seal ei ole ühtegi töötajat. Mina olen veel kaardi peal, aga tõepoolest seal käivad vabatahtlikud, kes käivad, teevad oma saateid vabatahtlikkuse alusel. Kui ma tulin siia sinu juurde, siis parasjagu täiesti vabatahtlikult tegi salvestust Jüri Liim, pärast teda tuleb Koit Luus. Tõnu Kalvet teeb Aavo suur värav. Nad tulevad lihtsalt selleks, et kord nädalas teha oma saatetund. Valmis Raigo, sellega me saame kokku lõunatunnis. Noh, eks tema loeb hommikul uudiseid, mina loen hommikul uudiseid. Aktiivne, andekas inimene, väga hea temaga vestelda. Hariduselt on ta ikka haritum kõvasti kui mina, nii et vaheletäie ja niimoodi saab tund aega tihedalt vesteldud. Sa ütlesid just, et sa kuulad öösiti kuulad, vaatad tegelikult ja kuulad loomulikult. Ka televiisor enamalt jaolt siiski on kuulamise jaoks, sellepärast et kui kaks inimest istuvad ja teevad õua-õua-õua, siis aitab kuulamisest, ma ei pea nägema, kas jalg on üle põlve või ei ole, aga need masendavad istungid, mida näidet näidatakse. Mu ema kunagi muide kirjutas ühe kenakese loo. Segan vahele, sinu ema on astreid. Astrid Lepa ja tema kirjutasime loo selle kohta, kuidas sirbis ja vasaras analüüsiti televisiooni muusikasaateid ja siis ta kirjutas terve pika loo sellest, et mida siis nüüd selle muusika saatel silmas peetakse, kui me näeme telekast, mismoodi sümfooniaorkester mängib ja kuulame väga kehva kvaliteediga heli mida me siis teeme, me ju ei naudi kontserti ja seda kõla ilmselt. Me jälgime musitseerimis protsessi ja hääle võiks hoopis kinni panna. Loogiline, omamoodi. Küll, aga okei, kui me nüüd juba muusika juurde jõudsime, läheme siis selle sinu nimekirja juurde ka ja ma arvan, et nende lugude vahel me tuleme veel nõmmeraadio juurde tagasi. Mul on paar küsimust sulle kindlasti kohe veel esitada, aga siin number üks on sul pandud kirja selline pala, mille nimi on ankur. Albert Albert, natukene pühalugu, ma mõtlen, kui sai räägitud emast, siis on üks kange eestimaa mees, paneme ühele nulli juurde, see on Oderbai ja temal on laul emale. Ja noh, noor poiss, kuskil seal Tegelikult tuleb praegu hoopis lugu number 10 ja ja see on siis mootor, pois ja lugu emater Paul Vootherboy vabadust ja laul emale. Emad ei külva, ma ei taha sooja piima juua, tahan külma. Ema, pane juust kohe külmikusse ära. Taas moe pärast ei tule head sele. Ema, panen hapukurgipurk, külmkapp soojas toas, kuid juba hüüavad appi. Ema. Põnev võib. Ja mis sa siis teed, kui või enam pole, sain, millel pole, kuid näeb välja lihtsalt koledad sai, pole hea, kui võid pole peal ning, või pole hea, kui saia pole seal all. Kas sa lugu pead sellest loost või ei pea, aga juust? Mulle meeldib ka saia peal ja siis on väga hea, kui on ka seal kõige all sai või juuste peal. Tee mulle kaerahelbeputru, kaerahelbeputru. Ema, palun tee mulle moosipurk lahti, mul käed. Ema, palun tee mulle mõned kordile kaaslase tookord oma ema ääres pohlamoos ja ka sellepärast Jaa. Jaa. Jaa. On palju pohlamoosi, ühe korraga ei tohi ära süüa muidu kõik välja pärast köhid pohlamoos on tegelikult kõige parem verivorsti kõrvaldatud hapukapsast kartulitega kõrval. Tegelikult on see roog pärit hoopis jõululauaga. Jõululaulu laulan, aga ema sünnipäeval pole sedasi ema sünnipäeval. Ema paneb kohe külma, ma ei taha sooja piima juua, tahab külma. Ema, pane ilus kohe külmikusse ära. Maa kohevad, tulen ja. Ema külmkapil soojast toast purgid juba tulevad, appi, ema, pane võib külmikusse ära. Tuleb põhiliselt ära. Ema, pane piimapakk kohe külma, ma ei taha sooja piima juua taha külma. Ema, pane juust kohe külmikusse, Ärafaa, kohe tulen ja sööb selle ära. Ema, pane hapukurgipurk külmkappi soojas toas, kurgid juba ja vaata, ema paneb, võib pakinikus. Muidu sulab lihtsalt ära. Ja see oli igati mõnus, jõuluräppelaul on tal eraldi, aga siin olid ka jõuluteema, tuli sisse ikka verivorst, verivorst, pohlamoos. Täpselt. Sa ütlesid, et sa Vootherboidi sinu teda kuskilt Rakvere kandist pärit olema. No ta on jah, vat ei tule nüüd kohanimi meelde, vana inimene. Ta käis paar päeva tagasi kah kohe lausa külas ja. Siis tegime suitsusaadet ka sel teemal aga igati andekas tegelane, mõtlev inimene saab kiiresti räägitud eide sinna vahele, ma ei tea, miks inimesel üldse seda teevad, nad võiksid oma eetriaega natukene ratsionaalsemalt kasutada, aga vile peale? Muide, kas sa oled tähele pannud, et rahvuste puhul on erinev see, et kui näiteks eestlased teevad öö ja siis ameeriklased teevad aga nähtavasti sellised mõttepausid, on kõigile väga vajalik. Ja kui inimene jätab mulje, ta mõtleb, siis ta on pea tühi nagu kell ja ta ei tee sellega mitte midagi. Mida mõtlikum inimene välja näeb, seda tühjenda on. Kas me räägime natuke huumorist ka, selles loos oli ju ka huumorit päris palju, isegi ja sind, Margus Lepa on ju ka ikkagi peetud humoristid ja mitte ainult peetud, vaid sa oled seda olnud. Aga ma vaatan praegu nii-öelda vana kooli tegijad on kuidagi tagasi tõmbunud ja noh, ma mäletan, et vist üheksakümnendatel ühtegi välja, selline loosung. Nüüd pole mingit huumorit enam vaja, eks ole, et noh, et vanasti sai Moskvat sõimata, eks ole, ja seal ridade vahelt lugeda ja kõik nii edasi, aga praegu meil on omaenda vabariike ja kuidas me siis nüüd omavalitsust hakkame siis niimoodi nende üle irvitama? Sina, ma arvan, päris sellega nõus ei ole. Kahe otsaga mäng väga raske öelda, kõigepealt kui teha kindlaks mõisted, mis asi on huumor juba Voldemar Panso kirjutas, et on kahte tüüpi nalja tegemist, üks on huumor, see on naer kui vabastus hakkab kergem, lõbusam ja siis on satiir, aga me talle panime, hea küll, Moskva kadus ära. No tont temaga kuhugi kadunud alles on. Aga mis puutub siia huumor, kui kedagi mõnitatakse, sellepärast siis on, ma arvan, ka väga paljudest Eino Baskini kavadest, kus Eino Baskin tuleb rahale, ütleb, et vorsti ei ole ja saal naerab, nii et tilgad püksis, aga vorsti tõepoolest ei ole. No mis siin naljakat on? See naljategemine on üldse jah. Kui me võtame riigikogu stenogrammid, kui me vaatame, kas või no tänase päeva seisuga, tõenäoliselt homme kirjutab Eesti Päevalehes sellest, mismoodi Tiit Tammsaar kurtis, et see avalik-õiguslik raadio ja televisioon ei tegele ikka piisavalt probleemidega, näiteks oli ühel päeval peast päris täpselt ei ette, kuidas sa rääkisid, see oli sel päeval siis vabariigi presidendi sünnipäev ja 77. sünnipäev ja samal ajal sai 20 kolmeseks üks rekordlehm ja mis te arvate, mida avalik-õiguslik ringhääling siis tegi ja keda nad kirjeldasid, keda nad ei kirjeldanud, õigus, lehma, kusjuures ei saa kirju, kus nad kirjeldasid, lehma ei kirjeldanud lehma. Sihukest jura tuleb ju riigikogust kõrgepalgalistel tegelikult ööpäevas nii maksimaalne maht, et sellega ei jõua keegi konkureerida. Ainukene asi on jah, tsiteerida võiks ühte jänkid, ma ei tee nalja, ma jälgin lihtsalt valitsust ja annan edasi fakte. No siia otsa kõlbaks nüüd järgmine muusikapala, kuigi üks küsimus mul kibeleb keelel juba Margus Lepa näitab mulle sõrmega, et olgu siis lugu number kuus. Ja meie operaator Vivika Ludvig otsib selle kohe välja. Ja kui sa ennem rääkisid, et Eesti televisioonile heidet teete mingit kallutatust, siis vikerraadiole ei saa seda kuidagi ette heita, sellepärast et kui esimene Pole eesti keele, siis see oli vene keeles. Ja siin kuulajad võib olla mõtlesid, et kes seal vahepeal rääkis, see oli ei keegi muu kui Vladimir Žirinovski, aga selle laulu eest hoolitses siis paša pannastielge paša isteerika. Ja noh, siin laulusõnu tuli muidugi ka neile, kes vene keelt veel ikka mõistavad päris hästi esile, sellepärast et siin nagu wushile heideti midagi ette seoses Iraagiga ja nii palju, kui ma seda Nõmme Raadio lõunatundi olen kuulnud, siis ma tean, et ega teie ka sellesse invasiooni eriti hästi ei suhtu või kuidas seda nüüd siis nimeta. No kuidas seda nimetada, kui Aafrikas võivad kaks riiki kakelda ja see võib minna teise ilma 30 miljonit inimest, see ei ole kellegi asi, sest seal ei ole aastat. Ja rääkida. Meie peame oma kodumaa terviklikkuse ja õhuruumi puutumatuse eest hoolitsema just nimelt Iraagis. Aga see on ka kahtlane. No eile oli näiteks niisugune kena uudis, et hakatakse piire lahti tegema, euroopase vaba liikumise värk hakkab tulema, et võivad Euroopa Liidu kodanikud tulla registreerimata siia elama, samal ajal kinnisvarahinnad liiguvad nii nagu nad liiguvad. Ja suurahastamine veel, et nüüd teeme piirid lahti, kolm kuud ei tohi teha ühelegi Euroopa liidus või tont teab kus siia tulnud. Ühtegi märkust ka ja mõelge, Vene lennuk, kari terve minuti kuskil saared, aga meie õhuruumis mõttes seda me välja ei kannata. Kui likvideerida, likvideerida kõik nagu ma aru saan, meie vägevad on juba ära ostnud suure lataka Hispaania kaldapealselt viimased Viljandist 90 miljonit, hind hinnaks, aga selge on see, et väliste tunnuste järgi rotid lahkuvad uppuvalt laevalt. No see on nüüd võrdlemisi sünge ennustus muidugi, aga küsin veel. Ah ei, praegu veel ei küsi, paneme praegu järgmise loo ja siis ma küsin sinu käest veel midagi, nõmmeraadio kallutatuse kohta. Nii, aga visuaalne paneme. No aga see on sinu otsustada, meil on siin valik, on ühest tegelikult sa oled igaks juhuks isegi 11 lugu kaasa, võtsin peoga ühest 11-ni või paned silmad kinni ja torkad näpuga. Ei no siis torkaks parem juba, kui on siin ülemuste, alamuste ja ujumise ja muu niisugusse teemaline värk, merest oli ka juttu, see number viis, see on õilsest etendusest Polaneez 1945. Ainuke kindel kindel täita, enne kui lähed. Ujub pinnale. Linaga uju ujunud linakuju. Küllap saati. Vana pass. No see oli õnneks piisavalt lühike. Et võib-olla mõni õilishinge kannatas praegu väga nende sõnade alla ka. Muide, Margus Lepa, te olete seal nõmmeraadiost tihtipeale arutlenud ka selle üle, et mis siis tegelikult on ropp sõna ja mis ei ole ropp sõna ja eriti. Tähistavad ühte ja sama kohta kui saavad aru, millest ma räägin, aga ma ei tohi öelda välja, mis see on just nagu see sõna, mis siin oli ja mis tegelikult on see s-tähega sõna, millest ei moodustu julka definitsiooni järgi. Ja lõpuks, kui me võtame Wiedemanni, eks ole, keda kõik väga austavad, eks siis tema neid sõnu ei kartnud üldse oma sinna suurde leksikoni panemast. Seda küll jah sõnadega võid mängida niipidi naapidi, aga lõppude lõpuks peab ju kuulaja aru saama, millest on jutt, mis ujub pinnale, mis läheb põhja, mis tegelikult toimub. Me jõuame nüüd sinnakanti ka, et üks Nõmme raadioreklaamlause on see, et radikaalne raadio ja teie seltskond ongi nagu nimetab ennast radikaalideks. Räägi natuke lähemalt siis, et oma parteid ei kavatse veel moodustada või, ja mida, mis, mis teie põhikirjas on nii-öelda kõige tähtsamad momendid. Ega seda ei ole mõtet hakata nii kõva häälega kuulutama, sest partei moodustamine tähendab tegelikult, mida tuleb väike käputäis inimesi, kes värbab suurema kamba inimesi, kes enam asja asjasse üldse ei puutu. Sellega on teatud grupp endale loonud ammendamatu sissetuleku allika, juhul kui nad pääsevad Riigikogusse. Valimistel kehtib üks ainukene seadus, valimistel ei ole sul mõtet minna, kui sa ei ole riigikogus. Sest rahastamine käib riigikogu kaudu ja siis tulemusel saadakse enda kätte riigieelarve, mida siis kanditakse oma part TEI-liini pidi, sest lõppude lõpuks partei ja rahvas on ikkagi lahus parteidel ladvikut on ikkagi liitunud ja moodustavad tegelikult ühe rateeruva grupeeringu, kes närib siis riigieelarvet, kes avastab, et võtke rohkem laenu, sellepärast et muidu ma isa vahel teha. Kui me vaatame, ehitushindasid siis ihukarvad püsti. Aga meie põhimate radikaalide radiks ladina keeli juuri kasvõi juur, kuidas seda viisakalt öelda on? See on see, et antud hetkel on vaja jah, läheneda natukene radikaalsemalt, leida nende asjade tekkepõhjused. 90.-te aastate alguses oli meie eesmärk vabadus. Aga vabadus ei saa kunagi olla eesmärk, ta võib olla vahend millegi saavutamiseks, aga eesmärk olla vaba noh, seal lollusi. Vaba oled sa siis, kui sa oled surnud? Sul ei ole ühtegi kohustust ja meil räägiti ka, mis õigused meil on, sulle vabas oled õigus minna, kuhu tahad, tõmba uttu. Meie majanduskasv on niisugune, läheb üles nagu kosmose vallutamise programm, aga samal ajal tuleb välja jälle, et 50 protsenti leibkondadest, see on üle veerand miljoni, raudselt kuskil 260000 leibkonda, leibkonnas on meil keskmiselt 2,4 liiget, on nädalapäevad enne palgapäeva rängas hädas kuueni. Mõni perekond, nagu me teame, tarbib toidu, kas saab tarbida toiduks 4000, sest maksud tuleb maksta, mida nad söövad, kuidas nad söövad neli last mängus? No see natukene jõle pilt kõige selle majanduskasvuga, mida siis Eesti vastasel kettal meile kuulutab see meie liikumatu näoga peaministril ei tule nimigi praegu meelde. Aga majandus, kasva mamma Mia, ma teen praegu ühe miljardi tehingu, eks ole, meie majandus hüppab niimoodi üles, aga ütle, kas tuleb juurde töökohti või kas läheb kellelegi elu paremaks? Siiamaani ma ei saa aru, miks, kui tuleb tööle mingisugune linnavalitsuse kõrgem frukt siis makstakse talle selle eest, et oma autoga tööle tuleb, makstakse tema auto seisutasud, makstakse kõik kinni, telefoni helistamised, peldikupaberid, agad, Yoshi oma embriaarjaga, tulgu kuidas tahad miinimumpalka ja aga lõppude lõpuks, kui tema oma töö tegemata jätta, läheb kogu see linnavalitsus lihtsalt haisema. Nii, nüüd ma pean korraks sinu jutuvoolu katkestama. Ma muide aimasin juba ette tänane plaadi põgeniku saade saab olema veidi erinev, sellepärast sõna põgenik ei meeldi mulle üldse. See pole minu välja mõeldud sõna, aga las ta olla, see on tulnud ideest 10 plaati, mida sa võtad endaga kaasa üksikule saarele. Lihtsalt teades margus lepad, siis ma aimasin ette juba, et meil tuleb väga paljust muust peale muusika. Nii et nüüd võib-olla on aeg siis pöörduda tagasi muusika poole järgmise palaga. Muide, ma vist unustasin ütlemata, et selle eelmise lühikese loo esitajaks oli ansambel Suuk. Aga kes esitab nüüd järgmise pala? Järgmise võtamises S tähega võtame sümpoosion, mis tähendab kreeka keeli teatavasti intelligentsete inimeste koos joomist ja sümpoosionil poliitiliselt korrektse tekstiga lugu, igaüks võib välja lugeda, mida tahab, see on siis number kaheksa. Te kuulate saadet plaadi põgenik, Jaak Ojakääru, külaline on Margus Lepa ja nüüd on mul hea meel öelda, et ma saan lõpuks Marguse jutuvoolu suunata ka sinna muusikasängi, sellepärast et enne seda lugu ütles või õigemini selle loo ajal ütles ta, et noh, see on see bänd, mida me tegime kuskil 10 aastat tagasi. Ma tundsin ära muidugi Sirje Medell hääle, aga siis küsisin, et kas see oli siis tõesti Margus Lepa oli ka bändis osaline, räägi natuke sellest. Ja nii palju oli, need sai kirjutatud teksti, aga üldiselt käis läbi sellest grupeeringust kümneid inimesi, siin mängis näiteks Mihkel Kuusler viiulisoolot. Aga Tiid, pilliroog on mänginud ja noh, ei tule lihtsalt kõik pähegi. Pekarenski kolm trombooni on ühes palas. Üldiselt suurem seltskond, stuudios tegime mati, Prover kogu selle värki salvestas ja noh, sattusime väga hea aja peale, selles mõttes oli ülemineku aeg parasjagu. Reet Linna ütles, et mis sa jamad, seal on vandid bändis see nagu läbi ei lähe. Samale ja suur Venemaa ütles teedi fašisteklaam, Beekman, Jepri nutt ja sellega oli teine tee kinni pandud. Eskasime stuudios, tegime asjad valmis, niipalju kui teha andis ja Joonas Volkov, muusika autor, tema on nüüd vaimulik. Vene õigeusu vaimulik. Tõsiselt saab usus talu, nafta mängis siinsamas üle tee konglas ja eks kõrtsu pillimehe elu on nagu ta on. Ja vot sel hetkel, kui ta hakkas ennast üles poom, oli jumal tulnud tema juurde ja siis ta läks õppima, päevapealt jättis kõik trikid maha, oleme ükskord temaga kokku saanud, ta tõi raadiosse mul plaadi oma uuema muusikaga, see on puhas vaimulik muusika. Käekirja võiks ära tunda, kui natukene mõelda. Aga ta on tõsiselt aru saanud teistsugustes sidemetes siin maa peal? Jah, ega selle kohta ei oska midagi öelda, usk on inimeses endas ja kõik need raamatud, mida tsiteeritakse, no ütle mulle ja kui sa ütled kellelegi, et kaks korda kaks on neli matemaatika pilk teisele klassile, kolmas peatükk, 16. rida lollusi. Ja, ja ma olen seda kuulnud sinu esituses seal lõunatunnis, et tegelikult kui palju see võib-olla siis 2,20 viies. See on nüüd väga lihtne asi, tähendab kaks korda kaks on neli küll, aga seda ideaaljuhul neli on see vahemik, millest see kahe ruudu väärtused jäävad, sest võib-olla 1,5 1,5 ruut on 2,25 ja 2,5 jälle ülemine piir, selle ruut on 6,25, nende vahe on tõesti neli ja ideaaljuhul võib kaks korda kaks olla ka neli. Nii harva, aga see on selle eest nii hästi meile pähe taotud ja kui me siin rääkisime nüüd radikaalides, siis üks tingimus ongi, et sul ei tohi olla eelarvamusi. Sa pead mõtlema oma peaga, mitte uskuma, mida sulle öeldakse, sest igasugused psühholoogilised trikki, kuidas siin mõjutada? No heakene küll, võib ju küsida, nii nagu mingisugusel hääletusel üheaegselt kaks küsimust. Et kas sa tahad joosta alasti ümber maja ja saada 20000 palka juurde. Paneb tõsiselt mõtlema, eks ole. Tähendab ühekordse pärast küll vist mitte pidevalt hakkaks, siis paneb juba mõtlemapanev ja peale selle sa ei jookse ju palja tagumikuga. Eks ikka terve Eesti Raadio kollektiivid teevad tiiru ära ja kõik saavad 20 tonni lisa, nii, kust sa leiad? Ei, mina ei leia, sa teed ettepaneku, lihtsalt. Mul on vaja öelda, et sa andsid allkirja, et sa jookseb palja tagumikuga ümber maja, aga palgatõusust räägime teinekord praegu majanduslikud raskusi. Ohoh Me oleme nüüd käinud läbi matemaatik, aga siis ma ei tea, mis asja. Järgmine lugu, palun, järgnege see loo võiks võtta midagi lihtsamat, no ma ei tea, number üheksa prooviks, see on sellest olukorrast, mida lubavad meile poliitikud ja mis siis tegelikult toimub ja kas see number üheksa on ikka number üheksa või seda võib ka mitmeti mõista. Ma mõtlen, et operaator tehakse õige loba, siin on ta number üheksa, on ikka selge. Olen. Alati ta käib neli lauda koorma. Aga ei ole ta oota käsi juba Euroopa hobuse ja leivapäevast. Serva. Ja ärevil. Pääl. Ma ei too Ja lasi. Minuga ei saa saar juua, ei saa Pärnu, Koidula, kolka, TTÜ ja ai osa, mida me ei saa ja me ei, ta ei ela, ega ta A-d ja, ja otseproovi töö ja vooli kui ka öö ja rida. Ka. Ju vaba rahvakiriku koosojal. See oli siis M Klubi hümni vot mina tavaliselt kell kuus hommikul üles tõusma ja ma olen niuke pikema unega mees, aga Margus Lepa ütlesin, et see käib teil raudselt igal hommikul kell kuus nagu hümni eest ka. Nii on Nõmme raadio, oli kunagi M-klubi ametlik raadio täitsa ausalt ja kenasti ja. M-klubi oli tore klubi, said asjadele õigesti pihta ja nad võiksid vana seaski kokku tulla ja asju ajada. No kas nemad ka Nõmme raadios külas käivad või ei, ei ole käinud? Kui veel natukene sellest nõmmeraadiost rääkida, siis te tegutsete otsesel Nõmme keskuses või kuidas seda nimetatakse last põhimõtet selliselt tuletõrje depo vastas neljandal korrusel, seal me tegutseme seal kõik need jupid koos on ja kogu elu siis ongi seal. Ja siis päris von man bänd ikka ei ole, et ei ole vana, sina oled seal ikka hommikust õhtuni ja ööbika vahel või? Ei, enam ei ööbi vahepeal ööbisin küll, aga üldiselt kogu see tehnikavärk on siiski jah, suhteliselt minu kaela peal, aga mõttetöö onu teiste kaela peal ka lõppude lõpuks aju võib otsa saada. Ja ma olen märganud ka, et külalised vahelduvad, aga vahel juhtub niimoodi, et kui külalist ei ole, siis sa selle tunnise lõunatunni räägid üksinda nii täis, et probleeme ei ole üldse, seda juttu sul ikka jätkub? Juttu jätkub sellepärast, et tegelikult kogu aeg juhtub midagi, juhtub pisikesi asju, mida ei osata omavahel seostada, aga mõned asjad on ilmselgelt seotud järjest rohkem. Ma olen veendunud selles, et sattus, et umbes pool aastat tagasi või natukene rohkem tagasi Pentagoni kliimaaruanne. Ja see on päris mahukas dokument, lehitsesin selle läbi ja vaatasime, teatud määral on siis ame raadio, töökas kollektiiv seotud ka tuuleparkide ja ökoloogilise energiaga, mille poolt ma olen nelja jalaga, sest Pentagoni kliimaaruanne näitab nüüd küll, et need tuuled, mis puhuma kalad on sellised, sest ma kardan, et investeeringud Hispaania kanti on natukene kahtlased, seal vast võib minna see elu põrguks. Skandinaavia peaks olema 2020 nii külm koht, et kõigile nahavärv vähegi tumedam on, peaks sealt ära tulema. Meie alad jäävad kõige hullematest tuultest ja külmadest ja nendest õhuvooludest suhteliselt välja. Aga ennustatakse muidugi, et kuskil 2020 jah, Venemaa on Euroopa Liidu täisliige ja siis kolm aastat veel ja kogu see värk läheb lõhki, kui ta niigi kaua vastu peab. Need tendentsid, Raido rong, see on Pentagoni ametlik kliimaaruanne tehtud ekspertide poolt hoole ja armastusega pikka aega andmeid võrreldes on ta, mis ta on, aga nemad juhinduvad sellest kliimast. Me ei olegi veel tänases saates rääkinud, aga meil ei ole enam eriti palju aega, nii et üritaks ikka sellest sinu nimekirjast veel mõned lood kaera mängida. No kui meil nüüd on eelviimane lugu, siis paneks midagi jänkide tervituseks, näiteks viimase loo 11. In the army now, kes oli selle loo esitaja, see ei olnud nüüd originaal. Aga et see originaal ei olnud jah, see on minu andmetel mingisugune endise Jugoslaavia grupeering, neid on päris palju. Seda tüüpi muusikat aga mul olulist infot ei ole ka, kes nad täpselt on ja mis see on? See on suhteliselt juhuslikult saadud pala. No kui armeeteenistusest rääkida, siis nii Margus Lepa kui Jaak Ojakäär on omal ajal käinud ka selles kuulsusrikkas Nõukogude armees sundkorras mõistagi siis ei olnud nagu võimalust öelda, et vabandust, ma ei taha. Ega praegugi vist eriti ei ole kuigi ära viilid on tunduvalt kergem, aga ma olen kuulnud, et sa oled oma saadetes rääkinud sellest oma kogemusest nõukogude armees ka sina vist olid ikka päris karmis kohas kuskile. Ei ole kohad karmimad kui teised, igal pool kehtib üks ja sama loll saab kirikus ka peksa, see, kes hakkab kohe alguses viilima ja tahab haige olla, see saab ka kitli peale, sest kohe tundub kõrvalseisjale, seda tehakse tema arvelt. Ta kogu seda asja nii nagu ta oli, noh, hea küll, on jää keermetis, oled lühikeste pükste ja pisikese särgiga ja pead jooksma, mõned kilomeetrid jooksed ära, ei ole häda midagi, koristad külma veega ka haigeks, ei jäägi haigeks, aga kes on surmale määratud, läheb meie väeosas esimesed matused, olid mõned päevad enne uut aastat, seega poissi saanud viitkümmet päevagi olla, kui juba läks ära. Kuidas on sinu seisukoht selle praeguse suure poleemika suurtes, et kas palgaarmee või üldine sõjaväe Palgaarmee on täielik absurd sest kui me palkame kellegi välismissioonidele, mis on seotud teataval määral sõjasaladusega, siis me ei tea, kus on see inimene pärit, mis keeles ta räägib. Me loome mingisuguse virtuaalse võõrleegioni, ainult meie riik maksab meie mingisugusele ess printsile, mis on kuskil kaugel ja kus räägitakse hiina keelt, sest sealt saab odavamat tööjõudu. See ei tähenda riigikaitset, see tähendab kõike muud, aga mitte seda. Üldine riigikaitse peab olema siiski kooli ideest sees. Ja riigikaitse on ka niisugune asi, et kui keegi tahab tuua siia võõrast kaupa, mida me oleme suutelised ise tegema siis tõenäoliselt on kasulikum seda ise teha. Sest kui meil ei ole enam tootmissõltume kõige ees välisabist ja muust niisugusest. Järelikult ärme ostame sisse mingisuguseid küpsiseid, mille kilo maksab poehinnaga võib-olla 10 krooni, sest mõelge, kui nad on toodud tuhandete kilomeetrite kaugusel, neid on ladustatud, pakitud sinu tont teab, kelle kasumid sees, ta maksab ikka ainult 10 krooni, millest ta saab tehtud olla. Ma kardan, et kui ta selle üle mõtlete, siis te ei taha selle küpsisenimegi suhu võtta, küpsistest rääkimata. Ja me teame üldiselt patema, mida me tahame. Meie eesmärk oli vabadus. Siiamaani on meie eesmärk vabadus midagi maha müüa, vabadus midagi teha, aga riigil ei ole ju arenguplaani, on ainult plaan. NATO'sse Euroopa liitu piirid lahti. Õpi inglise keeles, mõtle tuleviku peale, mida me tahame peale selle, kui kõik meie mehed lähevad välja aega teenima. Loodus ei salli tühja kohta, tulevad teist värvimehed siia Eestisse iivet tõstma. Lõpptulemused ei saa keegi enam aru, mis kurat siin toimub. Lugu on nii, et kui me ise toodame ja teeme seda ausalt ja peame silmas riik siis me saame kenasti ka edasi areneda. Praegu on tegemist riigieelarve erastamisega, ürgpikad, lepingud? No see on mõeldamatu, et politsei rendib riigieelarve raha eest endale hoonet ja maksab kinni röögatu osa kellelegi kasumist. Riigieelarve raha ei tohi kantida eraettevõtja kasumisse. Kui sa töötad riigi heaks, siis sa pead olema ilma kasumita, mitte varastama endale liigseid hüvesid selle arvelt, vaid täitma riigitellimuse siitmaalt. Siiamaani seal auasi olla riigi palgal teatud perioodil, kui kogu rahvas paneb raha kokku, et saada tulemust, mitte maksta mõne selle koha peal võiks panna 30 sekundit pikka piiksu kasumit kinni. Ja ma sain aru, keda sa mõtlesid selle kelle kasumit kinni maksta. Aga ütle mulle, palun, kuidas on võimalik, et lühikese ajaga partei juht saavutab niisuguse taseme, ta võib käia välja miljoneid. Et ta on tõesti kindlustatud keskklassi inimene. Ta liigutab täiesti nii suurt kogust raha, et räägi, tehakse isegi altkäemaksudest, räägitakse allkirjade hindadest. Kuidas on see võimalik meie riigis, kuidas on võimalik niisugune nähtus nagu siin mõni aeg tagasi oli, et Helir-Valdor Seeder nõudis välja pärast pikka kohtuprotsessi valdade ühinemise koosoleku protokolli, milles selgus, et minister õuna puu valetas valitsusele, kus me elame hullumaja siinpool planku sealpool planku. Fakt on see, et hullumaja, plankon liiga madal edasi on niimoodi, et me peame hakkama mõtlema, mida me tahame saavutada. Kas me tahame Eesti riiki, mis on võrdne partner kogu maailmale ja muud üle ei jää, kui me tahame olla eestlased alles eestlastena või nagu M-klubi põhikirja viimane punkt ütleb, me soovime kõigest hingest sulanduda eurooplaste halli massi. Tähendaguse kõnts, mida iganes. Meie ees on lahti, kõik teed, ainult tõmmake siit uttu, siia tulevad väärikamad. Ma võin seal asja nii. Ja nüüd peaks hakkama kuidagi seda juttu kokkuvõtvaks. Lõppude lõpuks. Radikaalide hulgas on tegelikult päris palju toredaid inimesi, kes tunnistavad, et nad ei ole veel vaimselt küpsed selleks, et minna. No nii, nagu ta ongi foto omal ajal tuuleveskite vastu võitlema, sest tuuleveskit enam välissidemed ja sõbrad võivad appi tulla, seega eesti rahval on väga raske midagi teha, aga teatavad ilmingud on, võtame kasvõi metsadel, on kõikvõimalike hiigelkontserte olnud ja tulevad inimesed küll lonksutavad, natuke kolpasid, aga metsade puhul, nagu me mäletame, oli vaata et liiklusummik ja ei pääsenud bändimehed ise, siis rääkimata sellest, et oleks võtnud mõne sõbra kaasa. See oli nagu kuuekümnendatel sihveri klubis, kui ka esimesed, meie suured popstaarid ei pääsenud sisse, kuna rahvas ummistas klubiesist. Jah, ja see hakkab korduma, tähendab, midagi siiski toimub? Tähendab, see lõhe on siiski suurem. Tähendab, inimesed tahavad midagi muud. Metsatöll töötab selges eesti keeles. Muusika on jõhker. Nad otsivad. Sinu isagi, Loona tegid ära. Ja täie õigusega nad mõistsid, et seal on midagi rohkemat, kui võib-olla praegu mõistus võtab. Ja sellepärast nad tegid. Nad rääkisid, et seal on tegemist ikkagi küllaltki nii häviliku värgiga ja need muusikadetailid, mis on need vastavad nende vormilisele esitusele, aga tegelikult annavad nad hoolega uue sisu, kui ma seda lugu aastakümnete eest esimest korda kuulsin, ta mulle ei meeldinud, aga ta oli lummav. Ja vaat see ongi see asi. Mulle ei meeldinud võib-olla, kuidas Helgi Sallo vist laulis selle läheduses oli vist lääts ka, jah, aga üks versioon mul on jäänud nagu meelde. Horoskoobis ei käinud seal logode läbi ei lükka ümber. Ja ta oli kuidagi õrn ja jäi natukene nagu haledaks ja sisutühjaks. Need vennikesed metsad, loomad teevad teda jõhkramalt. Muide, Margus, ma ei kasutaks isegi väljendit jõhkralt. Ma kasutaks väljendit karmilt. Et siin on ka teatud annus nagu hoolimatus sees. Aga siin on häid leide just selle seade osas minu arvates näiteks nii alguses kui lõpus ja see Ryder tähendab vahepeal kui korraga täie tempoga edasi, nii nagu poleks midagi juhtunud. Ja, ja mulle meeldib väga, muide nende löökpillimängija taust on seal all väga hea rütmi taust, ma mõtlen. No laulavad nad nii nagu nokk loodud ja fakt on see, et nad tahavad seda laulda ja päris paljud inimesed tahavad seda lugu kuulda. On muidugi neil ka mõõk, mida hinnatakse väga kõrgelt, aga elavas ettekandes, aga seda lugu. Paljud selle muusika fännid kuulavad, klapid peas kümneid kordi jutti. Miks? No võib-olla sinna midagi sisse kodeeritud ei tea, aga igal juhul radikaalne värk. Ja 83 aastane Valter Ojakäär pääsenud jälle edetabelitesse. Nojaa, aga selles on ka suur pluss temavanusel autoriteedilises selles eas inimene enam ei ütle, et ei, seda ei tohi niimoodi teha, seda peab tegema nii, nagu mina mõtlesin. Võib-olla ta enam ei mäleta, kuidas ta mõtles ja sellepärast ta käsitleb seda värsket asja ja miks mitte? Ja päris lõpuks ütlen veel, et siin selles mõttes oli igav Te kõik korrektne, sellepärast et mehed ise kõigepealt küsisid Valteri käest luba, et kas nad võivad seda lugu teha ja Valter ütles, et tal pole selle vastu midagi. Niiet igati kõik korras ja ma arvan, et selle looga siis lõpetame tänase plaadi põgeniku saate. Aitäh, Margus Lepa. Jaak Ojakäär sai ka siin mõne sõna vahele öelda ja kohtume jälle järgmisel pühapäeval, siis seal juba Jansa saate toimetaja. Sinule oleneda. Udu moodi. Puhooli. Karjade arv. Kutsunud laulema kolm. Laanlanni tuuma, kõige viimane koju. Ja. Kuiva ellu kuna kaarja Luure. Üle ei viinud, ma olen. Mul on ingel. Ja Helle ja nii üle.