Plaadipõgenik. Tere päevast, algamas on plaadipõgenik ja plaadipõgenik, kus on seekord Peeter Perens, noormees, kes tunnistati kooriühingu poolt parimaks nooreks dirigendiks. Noh, see autiitel oli nüüd küll vist peaaegu et viimasel hetkel sulle saabunud. Jah. Ma ei oskagi öelda, kas oli viimane hetk või kuidas sellega oli, aga aga fakt on see, et reglemendi is on vanusepiir 35 ja, ja mina olen 34 päeva, nii et noh, ütleme nii, et viimasel hetkel anti kätte on ikka uhke tunne küll. Noh, kellel meist ei oleks hea meel tunnustuse üle? Venisoluutselt seda enam, et koorijuhid nad on rahva poolt tunnustatud, aga oleme ausad. Ega teie töötasu ju eriti tunnustust vääriv ei ole. Noh, nüüd nii-öelda rahalise rikkusega kiidelda just väga ei saa, aga, aga noh, eks rikkus on võib-olla Kuskil mujal loodame. Rõõm kuulaja silmades on see rikkus. Noh, eks see on kindlasti suur rõõm, aga aga eks muusikaga tegelemine pakub iseenesest nagu noh, niisugust noh, tõesti rõõmu. Peeter Perens, me võime sinuga rääkida omavahel sina sest ühine töö on meid aastakümneid peaaegu et koos hoidnud ja praegu, kui sa oled Tallinna tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori peadirigent ja tehnikaülikooli kammerkoori peadirigent, see on meie tööalane suhe päris tihe. Aga me ei räägi mitte täna ainult koorimuusikast, me räägime muusikast, me räägime. Peeter Perens Sist ja kõigepealt ma tahaks plaadi põgeniku saatesse tuua väikese muudatuse, et esimese loo valin mina ja see kõlab nüüd. See oli ansambel Queen, mille mees pääl Mei kirjutas laulu või rock ju aastal 1977. Ja eelmisel aastal tuli tehnikaülikooli meeskoor ja Peeter Perens mõttele, et sellest võib teha koorilaulu. See oli teie kevadkontserdi nael ja tunnistan ausalt, kui ma seda nägin ja kuulsin, ma olin sellises vaimustuses, tormasin lava taha ja peaaegu Peeter olin valmis sind embama, millest sisse. Ma ütleksin, hullumeelne idee teha ühest Klaulust koorilaul. No tegelikult see see idee ei olnud tegelikult minu oma, see, see idee vist vist on olnud ühe meeskoorimehe ühe ühe väga hea esimese tenori, Guido Kaasiku peas vist juba väga mitu aastat, kui ta märkas, et see Queeni laulu nagu Rütt läheb väga hästi kui ühe eesti rahvalaulu, mis on seatud ka Veljo Tormise poolt sulase kaebus, see tekst ja siis prajev, meie muusika lähevad omavahel väga hästi kokku. Et see idee tuli nagu sealtpoolt ja ka, aga siis teostus, teostus oli siis nagu tõepoolest minu poolt. See Rütt, see anti edasi ju koorilauljate jalgadega üks kaks, kolm. Jah aga ausalt öeldes ma ei mäleta, et ma oleks oma elus nagu selle selle originaali mingit videosalvestust näinud, aga aga ma nagu kujutaks ette, et kui seda ise samamoodi tegi, see ausalt öeldes, et sa seda üldse küsima hakkan praegu alles mõtlema. Et huvitav, kuidas see originaalis on, mul ka pole näinud, ei oska öelda jah, et mulle tundub, et see nii ongi. Võimalik, aga teie esitus oli sedavõrd efektne, et see lugu on tal siiamaani repertuaaris ja ka Eesti muusika karikas. Te olete seda laulnud. Tõepoolest, eks lihtsalt see noh, ütleme originaalne algmaterjal on ikkagi niivõrd hea, et, et ja seda tahetakse kuulda ja võib-olla eks, eks, eks see laul on niisugune nagu jõuline ja mehelik laul. Et teeks ta vist tõesti meeskoorile, sobib. Mis temast edasi saab, läheb laulupeole ka? Oi ei, kindlasti mitte, jumal hoidku selle eest laolaulupeol. Laulupeol laulame ikka ikka teistsugust muusikat, see ei, see sinna ei sobi kuidagi. Peeter Perens, aga tegelikult on suhteliselt raske tõmmata nüüd piiri, kus on koorimuusika ja kus on see Novaatarlus, kus on need uued tuuled, mis koorimuusikas liiguvad. Tegelikult üks väga huvitav küsimus, mille sa, mille sa tegelikult esitasid, et et jah, jah, seda piiri on raske tõmmata ja ma tegelikult arvan, et seda piiri ei tohigi tõmmata. Et võib-olla noh, ma ei tea, kas viga, mida paljud teevad või mida ma olen ise teinud või? Mulle nagu tundub, et ongi see, et muusikat nagu liigitatakse, et vot, see on nüüd siin koorimuusika ja see on nüüd popmuusika või et see on tõsine muusika ja see on kerge muusika. Mulle tundub, et et noh, see, kui muusikas on, on bassi ja trummipõhi nii-öelda, mis, mis kaasaegse popmuusika puhul on. Et see idee temast nüüd noh, me ei saa teda siis nagu liigitada seal nüüd popmuusika ja kui nüüd on tegemist koorilauluga, kus on mingi mingi klassis oma foonil faktuur või nii Polfooniline häältejuhtimine või mis iganes. Et see on nüüd siis koorimuusika ja neid nüüd ei tohi nagu omavahel kokku lasta. Mulle, mulle nagu tundub just et võib-olla võib-olla nende kahe muusika ja veel paljude rohkemate muusikate kokkupuutepinnal just tekib see, mis, mis on nagu, nagu tegelikult huvitav. Kas auväärset professorit halviad sinu jutu peale noogutasid? Oi, ma ei tea seda selles mõttes, et keegi nüüd päris pahasti pole nagu öelnud selle peale, aga, aga ma arvan seda, et ega ega professorid on kõik samamoodi niisugused, et ma arvan, et mitte, mitte vähem Novaatoreid või ütleme nii, et mina ei pea ennast hül mingiks Novaatoriks, sellepärast et see see lugu nüüd tehtud sai või, või ka mõni teine lugu, aga ei, mina arvan, et mis professoritel selle vastu saab olla. Maailmas on ju tegelikult palju palju koore, kes lausa teenivad leiba sellega, et nad on showkoorid. Möödunud aastal õnnestus mul näha Tallinnas ühte sellist Soome koori simmerid ja minu teada nad tulemas ka tänavu siia Tallinnasse oma kunsti näitama ja see oli tõesti vaimustav, kõrge vokaalne tase pluss peale selle ülimalt professionaalne show. Tõepoolest, meie oma tipi meeskoori poolt korraldatud festivalil, siis oli, oli tõesti soome meeskorsiin ja, ja nad on, on tõesti, on tõesti väga toredad. Aga noh, ütleme niimoodi, et et. Ma ütlen, Ma ise ausalt öeldes nagu nagu ainult niisugust asja ei viitsiks teha, minu arust see on, on ta võim nagu minna pikapeale kuidagi üksluiseks, et tahaks tahaks juhatada mingi mingi polüfoonilise, padutõsise Türnpu, koorilaulu või, või, või mida iganes muud, et mul on, ma olen seda viimasel ajal kuidagi nagu mitmes kohas öelnud, on olnud võimalus öelda. Gustav Ernesaks ütles omal ajal, et, et, et koori repertuaar peaks olema seinast seina. Et juhatada ühte asja ja laulda ühte asja, laulda teist asja, laulda kolmandat asja, et igalühel oleks, oleks huvitav, et minu arust see nii peaks olema, aga mis puudutab muidugi Semmareid, siis, siis noh, selge on see, et nemad on üks grupp, mis on spetsialiseerunud ühe asja tegemisele ja ja nad teevad seda hiilgavalt, lihtsalt. Peetri peres ma praegu sind, vaatajad, tunnetan äkki, et see novaator Peeter natuke hakkab nagu täiskasvanuks saama, et tahab nagu seina teise poole juurde ka hoida, kus oleks seda klassikalist koorimuusikat, mille peale professorid tõesti noogutad, see on see, millega Eesti rahvas on kuulsaks ennast laulnud. No tegelikult tegelikult on muide täpselt vastupidi selles mõttes, et et noh, ma ei tea, miks see nii on olnud või või noh, mulle nagu tunduvad muusikalises mõttes ma vastupidi kuidagi muutun nooremaks või või teen nagu mingisuguseid tempe, mis on lapsepõlvest tegemata jäänud näiteks. No seesama uim, rokk ju või midagi on nagu selle selle näidis, eks noh, vahest tehnoloogipa sõnavad jah, seda ka, aga no öeldakse vaeselt, kui mehel on jäänud nagu lapsepõlves mingit pahandused või pahateod tegemata, siis ta hakkab neid nagu hiljem tegema. Ja ma tunnen minuga nagu see saabunudki, et et võib-olla ma ma viimasel ajal nagu nagu hakanud niisugust asja tegema, mida paljud veel nooremast põlvest teevad. Lapsepõlve juurde jõuame, aga ma nägin, et kui rääkisin semaritest, siis käsi millegipärast haaras plaadihunniku poole, mille sa oled kaasa võtnud. Kas tõesti? Mul on siin kaasas üks tõepoolest üks Emmarite plaat, mille, mille nimi oli munder, Baum ja mille peale on, on terve bukett. Hästi toredaid lugusid siin on, siin on nisust, lahedat soome papp, P niisugust soome popi, mis ei ole tõsine, vaid kus on, et sa tunned, et nad ise naeravad iseenda üle, Nad saavad aru, et me oleme need Kekereke, need need natuke aeglased soomlased ja, ja naudivad ise seda, samal ajal kus on kui sa neid on väga kihvt lugu, kus nad teevad järgi. Saksa ansamblit Rammstein, kusjuures lugu on nende endi poolt kirjutatud. Aga nagu öeldakse, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, et kui me siit midagi kuulame, siis siis me võiksime kuulata siit ühte ühte toredat toredat Soome luu, mille pealkiri on taina ja mis räägib ühest soome tüdrukust ja, ja mis on tõesti nagu popmuusika ja koorimuusika korraga ühes kohas. Kas sa muidu tead Peeter, et see taina on ka minu lemmiklugu sellel plaadil? No meie maitsed ühtivad See oli Soome koorsemmerit, tundus nagu väga lihtne. Nojah niukene, kahe otsaga lihtsused ühest küljest, ega see seade ongi suhteliselt lihtne selles mõttes, et mis seal on, seal on bassiliin ja, ja meloodia hästi ilus meloodia minu arust tehtud ja ja siis noh, siis sina keskel on, on nagu niuksed täitehääled, mis seal nagu, nagu vonklevad, aga aga eks selle muusika nagu noh, nagu tegemise mõtlen. Noh, võimaldab, et seda niimoodi teha on tegelikult kaasaegne helitehnika. Et see bassiliin nii-öelda nagu võimendatakse võimendatakse üles ja siis kõik nagu tundubki, et on nii ilusad, kui need mikrofonid sealt suu eest ära võtta, siis väga palju jälgi ei jää. Jah, peab lisama, et treeneritel on tõesti, igamehel on oma mikrofon su küljes ja ja tänu sellele nad kõlavad ka muidugi kontsertsaalis fantastiliselt. Aga Peeter hakkasid nagu ennem ütlema, et lapsepõlv oli selline, et sa ei saanud koerustükke kõike teha ja tahaks, nagu siis nüüd sel aastal, kui sa saad 30 viieseks need koerustükid ära teha, millises peres kasvasid, tean niipalju, et sinu isa oli samuti Peeter Perens, et sina oled Peeter Perens juunior ja et ka isa oli kori juht. Nojah, täpselt täpselt nii see oli, isa isa oli ka koorijuht ja ema. Ema on siiamaani saksa keele õpetaja muusikakeskkoolis ja on seal saksa keelega piinanud, paljusid eesti muusikuid kasinud. Ei mina tähendab, ma olen ema juures õppinud küll, aga see oli siis, kui ema oli. Mõned aastad oli otsa, koolis oli õpetajaks, et mina ei ole muusikakeskkoolis käinud ikkagi lapsepõlvekoduõdesid-vendi. Ja mul on üks vend, kes on minust seitse aastat vanem ja kes kelle suhe muusikaga on küll niisugune kuulaja kuulaja suhe, tema on temal majandusinimene. Kas sinu isa, tuntud koorijuht oli kohe sellega nõus, kui sa ütlesid, et ma tahan minna õppima muusikat? No tegelikult selleks selle muusikuks saamisega olid nüüd küll niuksed suhteliselt keerulised loodetega. Mind lihtsalt pandi klaverit õppima, nõmme muusikakooli selleks, et noh, et inimene peab midagi nagu muusikast teadma, et see on nagu viisakas. Ja, ja mul ei olnud küll mingisugust plaani muusikuks saada kuni kuni seitsmenda klassi lõpuni. Ja ega nüüd ema väga õnnelik ei olnud, kui ma ütlesin, et ma vist ikka sinna otsa kooli tahaksin vist minna isa laevalt, et midagi selle vastu oli, eks. Eks isadele ilmselt natuke kuskil südamesopis ikka meeldib, kui, kui poeg teeb seda, mida tema teinud on, aga aga ma arvan, et tegelikult tõuke, miks, miks ma sinna läksin? Ei andnud üldsegi mitte minu muusikaõpingud, vaid andis ikkagi see, et ma olin laulnud tolleaegses Tombi nimelise kultuuripalee poistekooris isa käe all, praegune Revaalia poistekoor ja tegelikult kõige suurema tõuke üks Ühed, suvised koorijuhtide laagrid, mida siiamaani toimetatakse väikses toredas Eesti kohas nimega Vigala ja ja see, kuidas seal oli palju koorijuhte koos ja nende koorijuhtide lapsed ja kuidas seal lauldi ja kuidas lauldi otse noodist ja ja kuidas seal olid kõik need korüfeed kohal, keda laulupeol õnnestus kaugelt puldist näha ja ja no vot, see tõesti jättis niisuguse nagu väga väga noh, see seltskond oli nii mõnus ja tore, seal need inimesed olid nii head ja ja, ja siis andis niukse tõesti selle tõuke, et sinna otsa kooli sai mindud koorijuhtimist õppima. Pea selle, ilmselt need korüfeed olid ka see kodus päris tihti külalised, arvestades sinu isa elukutset, noh, eks neid vahest ikka sai ka seal kodus näpuga katsuda ja ma mäletan ühte väga huvitavat fakti. Just nimelt tehnikaülikooli akadeemilise mees kuni 60. sünnipäevakontserdilt, kui öeldi välja, et 80-st mehest 40 tuli tema käekõrvalkoori proovi ja 35 nendest on siiamaani vist jäänud ka koorilauljat, näiteks. Et tegelikult on ikkagi vanemad ju need, kes annavad oma lapsele tõukemuusikasse. Omaette küsimus on juba see, kas ta tahab sinna jääda ja kui pikaks ajaks ta sinna jääb. Sinul ainult muusikas oldud, mitte eriti pikka aega. Aga ikka juba natuke ka. No selles mõttes, et noh, natuke nagu öeldud, see on, see on nii suhteline, kõik see aeg muidugi Ja aga sa lõpetasid muusikaakadeemia professor Kuno arenguõpilasena ja see oli 95. aastal, nii et võime ikkagi öelda, et üle 10 aasta juba professionaalne muusik. Aga oled sa teinud ka noored põlves mingit bändi mingist sellist muusikat, mis ei ole koorimuusika. Ei ole ja ja muide, ma tunnen sellest sügavat puudust ja, ja mulle tundub, et see võib-olla on ka üks nende noh, seadete või, või kuidagi selle poole pöördumise põhjus praegu, et ma nagu elan välja mingeid mingeid tegemata tegusid, ma ei tea, kas nii on viisakas öelda. Miks sa ebaviisakas peaks olema, aga miks sa omal ajal bändi teha ei tahtnud? Klaverit saidi õppinud? Noh, ütleme niimoodi, et päris noh, midagi me seal nagu proovisime, aga sellest ei, ei saanud nagu asja kuidagi ei olnud nagu noh, nagu niisugust, nii vist mingit tõelise muusiku hindu. May Ma ei tea, noh ilmselt ma siis lihtsalt ei olnud niisugust kutsumust või soovi, et see algne muusika, muusika, õppimise algus oli, oli nii, nagu sa ütlesid, eks ole, tema käekõrval kohale ja siis käid ja teed seal oma koolitükid ära ja sinna see nagu jää. Ega sa ei taha öelda, et see noorpõlves ei kuulanud. Muud muusikat ei ole koorimuusika. Ma kuulasin küll, aga see muide suhteliselt vähe tõesti selles mõttes noh, noh, need need plaadid, kassetid tollal nagu põhiliselt kassettide peal, see muusika levis, et eks, eks sai kuulatud küll. Aga, aga kas see ei olnud nii, nagu paljud tänapäeva muusikud räägivad, et oh, kus nüüd seal kuuris saagisin kitarri ja siis käisime seal althõlma, vahetasime mingeid plaate ja kõik õudne sebimine käis, sellega ei olnud niisugust asja, põhiliselt oli niuke korralik koolile. Seda on küll kohutavalt raske minul uskuda, kes ma tunnen sind kui krutskeid täis dirigente, aga on seal midagi sellest nooruse aja muusikast ka kaasas, mida me võiksime mängida või on see kõik absoluutselt kaasaegne, mida sa täna plaadi põgendlikus mängida tahad? Tead, ausalt öeldes mul mingeid niukseid, nooruse mälestusi siin tõesti ei ole, ma, ma pean ütlema, et need Need, iidolid või, või kõik on nagu tekkinud hiljem, aga aga kui sa nüüd küsid praegu, siis ma võtaksin, et Tiit Plaadi virnast niisuguse plaadi nagu nagu Olav Ehala ja Jaan Tätte muusikal kaob ajad, mis oli linnateatris kas möödunud või ülemöödunud aastal. Ja sellega seoses ma tahaks ütelda, et võib-olla üks, üks niisugusemaid eredamaid, muusika jällegi avastamisi minu minu elus on olnud tegelikult Olav Ehala muusika ja, ja, ja Olav Ehala käe all sai õpitud, et Eesti muusikaakadeemias niisugust naljakat ainet nagu nagu klaverisaate kujundamine, kui ma ei eksi, oli selle aine nimi, mis, mille mõte oli nagu lihtsalt see, et koorijuhid oskaksid, oskaksid mingeid laule nagu klaveri peal saata. Ja ja Olav Ehala, kes ise hiilgavalt, eks ole, klaverit mängib ja on, on, on suurepärane helilooja. Oskas meiega, kes me olime tollal ikka no nagu täitsa kobakäpad seal oli, oli meiega niivõrd kannatlik, kuidas ta meie neid sõrmi seal tõstis, ikka ühte kohta teiste asja kohta ja kannatlikult seletas, et et vaat see ikka nii ei kõla, eks ole, kuula ja, ja siis tol hetkel äkki hakkad kuulma seda, vaata tõepoolest kõlab nii kiftilt ja see nagu ei kõla ja kuidas see avardas tohutult, tohutult palju maailma. Siin on veel üks huvitav momente, Olav Ehala, keda ma tõesti ka päris hästi tunnen, avas praegu sinu jutus minu jaoks hoopis teise plaani. Kannatlik Olav Ehala. Ta on minu jaoks kogu aeg, kiirustab hästi kiire kõnega. Hästi kiire taibuga ja sa ütled, ta oli õpilastega erakordselt kanad. Oli küll jah, aga ega seal muidugi varianti selles mõttes ei olnud, et me, me tõesti olime nagu tohutud, tohutud kobakäpad seal, et aga see, see töö selles mõttes, mida ta tegi seal, ma ei mäleta, kas ma käisin aasta või kaks tema juures selle töö tulemus on tegelikult see, et ma, ma täna saan, saan klaveri peal hakkama ja, ja mida ma enne teda muide kindlasti ei saanud, kuigi ma olin klaveri erialal olnud olnud Nõmme muusikakoolis ja, ja minu hea hea sõber Hain hõlpus, kes õppis ka minuga koorijuhtimist, on täna otsa kooli estraadiosakonna juhataja ja mängib klaverit, nii et tolmab, oleme koos palju koostööd teinud. Aga siit Olav Ehala plaadi pealt kaotajate plaadi pealt, mis minu arust on hiilgav, hiilgav muusikal. Siin on, on üks niisugune laul, nagu, ära karda mind. Sinu juuksed on muidu perel sinu tuuleiilid eksitavad. Silmado kui jumalate verel Sinu nagu saame selle ümber kaela. Sinuga on saabuval kuusele. Kas puudutada võin sulle ei riba? La? Olav Ehala muusikat kuulates elasid päris aktiivselt kaasa ikkagi õppejõud ja igati meeldiv inimene, päikesepoiss nagu saga hüütakse. Peeter Perens. Sina kui koorijuht kui dirigent. Sellest me oleme natuke juba rääkinud, aga vähem teatakse sinust kui lauljast. See, et iga korjuht oma koori ees laulab, noh, on peaaegu et normaalne. Aga sa oled ikka solistina ka mehetegusid, teinud. Noh, ega ma nüüd mingeid erilisi mehetegusid nüüd teinud ei ole, aga ütleme niimoodi, et kui ma kui ma muusikaakadeemia lõpetasin koorijuhtimise erialal, siis ma siis ma sain nagu aru, et et ma midagi ei tea, nagu öeldakse, et ma tean nüüd, et ma midagi ei tea. Ja ma leidsin, et tingimata oleks vaja veel midagi õppida ja tegelikult ma tegin valiku niimoodi. Et ma olin õppinud ka fakultatiivselt orkestridirigeerimist suure korüfee ja legendi Roman Matsovi juures ja ma nagu valisin, et kas ma lähen laulmist või ma lähen orkestridirigeerimist. Ja tollel hetkel ma tegin selle otsuse laulmise kasuks, sellepärast et vat ma leian seda dirigent, ükskõik, kas koorijuht või orkestri dirigent on niisugune elukutsed. Sa pead oskama ise midagi teha ja ma tundsin nagu puudust sellest mingist oma instrumendist, et kas ma noh, okei, klaverit ma ka mõnevõrra mängin, aga, aga see ei ole sel tasemel, nagu ma tahaksin ja siis sai valitud just nimelt see, see laulueriala. Ja tegelikult ma olen tagantjärele selle valikuga väga rahul. Sellepärast, et esiteks ma õppides suurepärase õpetaja ja inimese Mati Palmi juures ma esimese kahe kuuga taipasin seda, et ma võin, võin koori partituuri nagu mõista mingisugusel määral, aga kui mulle antakse üks lihtne meloodia siis ma ei oska sellele äkki mitte midagi teha, rääkimata sellest, et ma oskaksin seda kuidagimoodi laulda, nii et ma sellega ise rahul oleksin. Ja selles mõttes kuigi noh, nii-öelda mingit suurt ooperilauljast minust minust ju nagu ei tulnud, siis siis ma võin küll öelda, et sellest sellest lauluõpingutest on minu elus küll tohutult palju kasu olnud. Aastal 2000 Viljandi vanamuusikapäevadel suutsid sa üllatada, kui sa lasid ennast publiku pilgu all grimeerida Anna-Magdaleena pahviks. Nojah, ütleme niimoodi, et paluks seda mitte võtta mingisuguse muu vihjena, ütleme niimoodi, et meil oli vuntsi ajal üks või akadeemia ajal üks, üks tore vanamuusika ansambel, mille nimi oli Bunder konsort ja mida mida juhendas ka väga, väga hiilgav muusikaõpetaja Neeme Bunde. Ja kuna Neeme neid vanamuusikapäevi seal seal korraldab ja teeb, siis siis Neeme on ka üks niisugune mees, kellel alati temal ideedest kunagi puudus ei tule ja temal tuli niisugusele mõttele, et võiks niisuguse niisuguse viguri seal korraldada ja oleks tore, kui siis Anna-Magdaleena pärast ühe lauluga laulaks ja ja noh, kuna ma siis tõesti nagu niisugune pigem madala häälega laulja olen, siis, siis tekkis niisugune tore tore kontrast seal. Mis hääl sa siis oled? Ma olen ikkagi nagu pass, aga ma ütleks teistmoodi, et ma olen baskidel alumisi, nooti ei ole. Viljandi on sinu eluloos päris tore linn. Jaa, on küll tore lind, milleni on ilus lind ja räägi-räägi. No ei, aga mis siin ikka, ma saan aru, kuhu sa tüürid. Võtsin naise Viljandis. Põgened ka sinna ära. Noh, ütleme niimoodi, et jah nagu abikaasa isa elab seal abikaasa ema kahjuks juba manalateel ja ja käime seal siis lastega nii-öelda rahu suvitamas või, või selles mõttes, et noh, Tallinnaga võrreldes ma loodan, et Viljandis keegi ei solvu selle jutu peale, et Tallinnast vaadatuna tundub Viljandisse sõit ikkagi sihuke maalesõit nagu kõige paremas mõttes tõesti närv puhkab, närv on, on seal ikka, puhkab oluliselt rohkem? Jah. Sinu abikaasa on samuti koorijuht on inimene. On tõesti niimoodi ja praegu praegu on tema nüüd paar paar-kolm-neli-viis aastat on tema tema põhiliseks tegevuseks olnud meie meie laste kasvatamine ja harimine kodus, aga aga nüüd on ta juba vaikselt tööle läinud ja, ja ta on olnud lasteaias muusikakasvataja, siin mõned ajad ja nüüd, sügisest asub taas tööle vanalinna hariduskolleegiumis muusika muusikaga. Tühjaks laste kohta vist on praegu veel vara küsida, muusika köidab neid hüüda. Köidab küll selles mõttes, et eks me oleme nendega kodus üsna palju laulnud, lihtsalt lihtsalt niisama ja ja ka unelaule ja, ja muidugi nad käivad igasugustes lauluringides ja ja üks huvitav fenomen, mida ma, mida ma ükskord tähele panin, kui nüüd noorem laps oli ka juba natukene vanemaks saanud, noh, vanemaks tähendab, et ta saab kolme aastaseks vanemaks, et et ühel hetkel unelaulu ei olnud enam õhtul vaja laulda mingisugusel hetkel, kus nad hakkasid ise omavahel teineteisele unelaule laulma. See oli nagu hetk, mis, mis, mis väga rõõmutegijaga. See nüüd väga kaua kestnud, ühel hetkel nad ikka leidsid, et me peame emaga ikka laulma. Kui sa oled dirigent ja lähed õhtul koorijat siis sa pead olema omamoodi mustkunstnik, et suudad pärast rasket päevatööd selle mehe või siis ka naise, kes on töötanud või õppinud äratada uuele elule, et ta hakkaks laulma. Mis nipid on sinul, kui dirigendile koor elama panna? No ega siin mingeid erilisi nippe selles mõttes nagu ei olegi, et ega ma ei ütle küll, et see mul alati välja tuleb, selles mõttes, et vahest vahest on ikkagi tekkimisel koori ees ka niisugune tunne, et ma olen nagu televiisor ja ta nagu laulja vaatab. Laulja istub ja vaatab, kuidas siis Peeter teeb edasi-tagasi, teeb karu ja jänest ja kõike korraga selleks, et siis nagu laule laulma hakkaks, aga aga ei noh, enamasti ikkagi enamasti on ikkagi vastupidi või selles mõttes, et ma teen karu ja jänest külla. Aga aga lauljad ikkagi ka laulavad. Muide, kui ma õigesti mäletan, visteeri klass oli see mees, kes kunagi ütles, et dirigentide pole vaja mingit füüsilist lisategevust, nemad vehivad piisavalt oma kooride, orkestrite ees enam pidevalt vormis on sinuga ka samamoodi? See tegevus on füüsiline küll jah, seda küll tõesti, et sa ju vehid seal kätega ja seletad ja käid edasi-tagasi ja nõnda ja ja see võtab tohutult energiat. Selles mõttes ekseeriglas võib-olla tegi ka nalja, sest teada ju on, et ta on ise sporti teinud küll ja küll tegelikult see sporditegemine nagu mõjub ühele dirigendile ikka hästi küll mingist spordi sina oled teinud. No mul väga, ma ei ole elus eriti sporti teinud, aga aga ütleme, ujumine on niisugune asi, mida ma oma vähegi saan, siis ma küll lähen ja teen pärast Niukest pooletunnist ujulas edasi-tagasi sahmimist. Tunned ennast küll natuke teise inimesena. Koorijuhi elu on piisavalt huvitav, seal on ju ikkagi nädalas sajad ja sajad inimesed ümberringi ja nad kõik on ju ikkagi mingil määral isiksused, kes tahavad tähelepanu ja ilmselt ka omalt poolt suudavad sind rikastada. Ja võib-olla siin ongi nagu üks üks kõige tähtsam asi, mida ma olen elus tähele pannud, et et kooriga ei tohi suhelda nagu kooriga vaid kooriga peab suhtlema kui hulga ühes ruumis viibivate indiviidide ka niipea kui koorile öelda. Kuulge teie koor, nivea nad muutuvadki kooriks, see tähendab, nad muutuvad massiks ja nad hakkavad tegema niukseid, massitegusid halvas mõttes kui suhelda nendega kui lauljatega, kui iga inimesega, kes on väga oluline ja tähtis ja nii nagu see on tegelikult siis inimesed nagu ajavad rohkem oma selja sirgu ja, ja kuidagi nagu mõte läheb rohkem liikuma kõigil ja saab nendega rohkem arvestada. Me rääkisime lauljatest koorist nii ilusasti, et mul on millegipärast tunne, et võiks ju mõne koorilooga mängida, kui seda üldse kaasas sul on, kui ei ole, siis ei pruugi mängida. Siiamaani on sinu valik olnud selline hästi lüüriline. Aga me võiksime kuulata tegelikult küll ühe ühe asja, kus tõesti koor laulab seal ühest iiri siis šantist, nagu neid kutsuvad merelaulust, mille nimi on Shello Braun, kus laulab tore meeskoor ja üks tore meessolist. Ja siin on ka Londoni Sidi of London Sümfoonia Richard Hycoxi juhatused. No see ei olnud tehnikaülikooli akadeemiline meeskoor, kes laulis, miks sa ühtegi oma koori siia saatesse pole valinud? Noh, tegelikult ma, ma oleks, oleks tahtnud valida küll, aga, aga ma vaatasin kodus kõiki neid, neid asju, mis seal olemas oli, oma kooridega, aga noh, ma ütlen ausalt, et on olnud nagu paremaid salvestusi ja kehvemaid salvestusi. Aga nagu päris niisugust salvestust, millega ma veel nagu 100 protsenti rahul oleks ja mida ma nagu hea meelega tuleksin näiteks vad pangis ainult seda, see on nüüd vägev. Vaat niux päris ei ole veel õnnestunud oma elus teha, et ausalt öeldes väga loodan, et see, see, see õnnestub, aga siiani ei ole. Nonii sa oled tehnikaülikooli akadeemilise meeskoori peadirigent, see koor tähistas möödunud aastal väga laiaulatuslikult oma kuuekümnendat sünnipäeva väga huvitavate heade kontsertidega. Aga lisaks sellele tegid aga ühe hullumeelse minu jaoks hullumeelse teo, võttis kätte ja sõitis Lõuna-Aafrika vabariiki kontserte andmas. Räägi sellest aafrika avastamisest. Noh, see oli muidugi väga-väga jah, niisugune huvitav ja, ja silmaringi avardav reis, mis siit nagu meelde kõige rohkem tuleb, on on võib-olla see, see niisugune kahe maailma omavaheline natuke nagu õnnetu kooseksisteerimine seal see valge inimese maailma ja musta inimese maailma ja need valged inimesed on seal kõik natuke nagu õnnetud ja, ja meil on nagu mulle tundus natuke nagu piinlik selle selle mineviku pärast, mis nad seal nendele mustadele inimestele teinud on. Aga samal ajal jälle selle riigi majandus vist nagu seisab põhiliselt seal nende valgete peal jälle püsti ja ja mustad saavad jälle nagu sellest aru, et ilma valget, et neil on nagu elu kehvem ja ja siis nad kuidagi püüavad, püüavad seal omavahel hakkama saada ja ja samal ajal on niimoodi, et valge inimese nagu see tsivilisatsioon on kõrgemaga, aga musta inimese mingisugune kultuur on tegelikult palju kõrgem kui valge inimese oma ja tohutult elujõuline, mida, mida oli oli kõikidelt nendel kontsertidel näha, kus kus me esinesime, nende see kaasaelamine, On on valge inimese omast niivõrd palju kõrgem? Mul tuleb meelde üks, kohe üks, üks, see oli ühe Johannesburgi. No see oli üks Johannesburgi nagu eeslinn või üks osa Johannes purgist, selle linnavalitsuse istung, nisugune, pidulik istungite saal, tõeliselt kaasaegne. Ja kui me laulsime seal istungite saalis ühel mingil pidulikul juhtumil koos koos ühe ühe mustade meeskoor ja siis kõik need mustad saadikud, kes seal olid, tõusid püsti, hakkasid heleda häälega tegema, leiame niisugust häält, mida ma vist ei saa praegu teha, siis mikrofon, siis, siis lakkab töötamast ja hakkasid tantsima seal kohapeal ja laulma. No ma ei kujutaks ette, kui Eestis, lihtsalt näiteks Tallinna linnavalitsuse istungil pooled saadikud karjuvad püsti, hakkavad laulma ja tantsima ja, ja see ja see oli täiesti normaalne, see midagi erakordset, mine proovi. See võiks nii olla ja see tegelikult tegi seal seal nagu tohutult kadedaks selles mõttes, et et meie, Meie, eestlased, Me õpime omaenda muusikat, omaenda laule näiteks läbi Veljo Tormise seadete siis nendel ei ole vaja enda muusikat õppida, neil ei ole isegi vaja seda üles kirjutada. Meil oli seal probleem. Me ei saanud õppida sinna minnes eriti palju nende muusikat ära, mida me tahtsime teha. Sest et seda ei olnud üles kirjutatud, nad laulavad seda nimed lihtsalt peast. See on asi, mis teeb tohutult kadedaks. Lõuna-Aafrika on käidud, on nähtud, praegu, mis seal ees seisab, on Gaudeamuse laulupidu ja ees seisab ka veel Eesti muusika karikavõistlus. Kuhu mees kord tõepoolest läks ju tegelikult osa võtma ja te olete jõudnud erakordselt kaugele, ma saan aru, et see on tõstnud koori populaarsust, esinemispakkumisi saabub nii, et ei jõua kõike vastu võtta. Aga mis juhtub siis, kui te tõesti selle Eesti muusika karika kinni panete? Seni pretsedent? Rokk-poptähed ümberringi ja tuleb akadeemiline meeskoor ja lihtsalt teeb platsi puhtaks. No ma nüüd siin ennustamisega küll ei, ei, tegelikult ei, selles mõttes, et viimase saate me ju sõpruse puiesteele kaotasime täiesti, nii et mina küll praegu ei, ma arvan, me oleme tublid küll, aga, aga ma hästi seda ei usu, et me selle ära võidame. No oleme siis praegu ootel, meie saateaeg hakkab lõppema. Tänaseks plaadi põgenikuks oli 2006. aastal parimaks nooreks dirigendiks tunnistatud Peeter Perens. Ja tänan sind saatesse tulemast, aga viimase laulu polid ikkagi sina. Suurima heameelega üks niisugune tore tore grupp mida ma hea meelega üha üha jälle kuulan, on üks rootsi vokaalgrupp, Põderroriil grupp ja kuulasime siis nende esituses ühe niisuguse pala, mille pealkiri on uue Faiv.