Eligaja tere, mina, Ena anne promic. Novembrikuu esimeses helikajas vaatame tagasi oktoobri lõpumuusikasündmustele. Nädala eest reedel, 26. oktoobril toimunud ERSO kontserdil olid külas Ameerika üks kõige enam esitatud nüüdishelilooja Matilin toeti ja kuulus tšellist Sulbeli. Neeme Järvi rõõmustas publikut hulga Ameerika muusikaga, sealhulgas kõlas ka mitu marssi. Sel kontserdil käisid muusikakriitikud Igor Karsnek ja tšellist Toomas Velmet ning tšellistist räägib ka ERSO orkestreerinud Silvia Ilves, kes mantlil toeti loo ajal samuti saali läks, et lasta end ametikaaslasel inspireerida. Teisipäeval, 30. oktoobril aga toimus Eesti muusika- ja teatriakadeemias kontsert sarjast jubilate armastatud pedagoogi ja pianisti Lilian Semperi 85. sünniaastapäeva puhul kogunesid endised kolleegid ja õpilased ka vestlusring et arutada, mis tegi Lilian Semperi-st niivõrd erilise inimese ja muusiku. Selle vestluse salvestas Marek Vilba ja osi. Sellest saame ka kuulata. Oma õpetajast räägivad Sven Kullerkupp ja Remmel. Tassepp Kailieerma. Samuti saab sõna endine kolleeg leelo kõlar. Vestlusringile järgnenud kontserdil esinesid nii sentri õpilased kui kolleegid Eesti muusika ja teatriakadeemia rektori Ivari Ilja nii välja. Eelmisel reedel, 26. oktoobril andis Eesti riiklik sümfooniaorkester kontserdi Ameerika klassikalisest muusikast. Samuel Pabri Kuulsa Adžuga alanud kontserdi kavas oli aukohal Ameerika klassikalise modernismi. Ma ikkagi toetasi teos Hemingway lood, kus soleeris trammiga auhinnatud tšellist sõlpeilid. Aga vaimustust tekitasid, k s i s i teine sümfoonia ja lustlikud Ameerika marsid kaast, räägib Neeme Järvi. Ma mõtlesin, et kui mul on Ameerikast tulemine siin ja Ameerikas olen palju elanud ja samal ajal elan ja, ja samal ajal ka töötanud palju sõjalisest maga, tunnen palju Ameerika muusikat Janele helmele alistanud palju Ameerika muusikat. Ameerika muusikat palju ei mängita. Kusjuures see on võib-olla üks niisugune valik võib-olla ilusatest Ameerika asjadest, mida ka ei ole ju Eestis mängite, ma üldse ei tea. Seals IS-i sümfooniaid üldse Eestis mängitud. Ja ka see on väga ere helilooja, kes ennetas Viini koolkonda, nii-öelda, kes olid sönbergid ja veepärlid ja Alban Vergid ja niisuguseid. Ta tegi palju varem kõike seda juba Ameerikas igasuguse katsetustega segata muusikat kaasaegsemaks modernsemaks ja oskas teha seda niimoodi, et oma teostest ta kujutas pilte mitmesugustest nähtustest nii romantilisest, muusikast, klassikalisest muusikast mahhist peale praam sinivaagnerini ja Ameerika marssini. Ameerikas on palju tuntud meloodiaid, mida mul on meil võib-olla kõik eestlased siin ei tunne. Aga Ameerikas kõiki neid lugusid tuntakse, tantsis põimunud, kokku võib niimoodi kahe takti, nelja takti ja terve osa kaupa isegi kombinatsiooni sellest muusikast, mis maailmas üldse on eksisteerinud ja väga targalt ja suure oskusega tunnetades, kuidas üks sümfoonia või näiteks võiks välja näha, mille kaasaegse mast maneeris. Aga Marber, näiteks Samuel Barber, jällegi üks haruldane Ameerika heliloojat täiesti omapärase muusikaga ja vaga läbimatematiseeritud stiiliga on saanud ühest tavalistest nootide rägastikus tõesti suurepärase teose. Meie räägime Barber ja tavaliselt, mis on maailmakuulus ilus asi. Keelpillidele. Kontserdil käinud Toomas Velmet ja Igor Karsnek tunnustavad Neeme Järvi soovitustada Ameerika muusikat kuna teatav osa sellest on meie publikule suhteliselt tundmatu. Teatud osa ameerika 20 sajandi muusikast on kindlasti meie publikule nii nagu terves maailmaski tuttav, ma pean silmas minimaliste ja kaotame postminima, helistada ja väidetavalt. Ta on Arvo Pärt küll maailma enim mängitud elav helilooja, aga teisel kohal on väidetavalt John Adams ja kohe tuleb ka flip klaas sinna järgi ja kuskil seal niimoodi top 10. kindlasti on ka Steve Reich. Nii et ma usun, et see osa Ameerika muusikast on kindlasti kaetud. Samas John klatši on siin Eestis kunagist nüüd festivalil on esitatud mitmeid teoseid ja sellist ekstreemi alangardismi ja sellist Alatoorilist puudust ilmselt teatakse. Aga ma arvan selliseid kirju, et näiteks nagu Henry kaual, kes oli mingil hetkel ta John Keithi, kas õpetaja või mentor, kui Jon case oli noor see nii-öelda romantilisem pool, ütleme, 20 sajandi alguse pool 19. lõpu pooldanud, usutavasti mitte ainult Eestis vähetuntud, vaid terves Euroopas. On üksikuid puudujääke, ütleksid selle kohta. No see üksikpuudujääk ei puuduta küll Saamuel paar pere kes on meil päris hästi tuntud ka oma lavateostega ja see, millega kontsert algas. See on üks populaarsemaid teoseid, osi üldse maailmas. Sellega minu meelest Eestis saab võistelda ainult Tobiase nokk, Torn kvarteti osa. Ma olen sinuga absoluutselt nõus, aga täienev oma meloodilisuse ja sellise karge romantika poolest võiks täiesti vabalt kõrvale panna Heino Elleri kodumaine viis. Ja, ja see on ka üks väheseid teoseid, mis on nii palju äraniseeritud. Mina näiteks olen seda kuulnud koori esituses, mis on muidugi väga keeruline, sest see ulatus on ju fantastiline ja, ja mõjub igas esituses. Ja ta on kvarteti kvarteti iseenesest on ka väga hea. Ja seda mängitakse ikkagi väga palju. Kontserdil viibis ka Ameerika nüüdishelilooja Maicel toeti. Teda tutvustab Neeme Järvi. TEMA Detroidi lähistel elab Michigani Ülikooli professor ja ta on olnud minul detroidi orkestri kompodov residents kolm aastat ja ta kirjutas sel puhul palju teoseid, mida esiettekandena kandsid, aga see teos, mida me täna siin kanname, nüüd haruldane suvil Peili, Twilbeli, Ameerika tšellomängija mängib seda ja sellega ta sai grammija voodi, kusjuures kolmekordse gramie, voodi, kuid teose kui ettekande ja orkestri ettekandja solisti, ettekande selle eest ja nüüd on jälle uue teosega Grammy nominent ja ta haruldane mees, toredad ideed tulevad talle kellelegi, sest kogu aeg minevikus mingisugusest ajaloolisest tüübist teha mingisugune muusikaline teos. Antud juhul on Hemingway siis autori eesvärk üksikuid juhtumeid tema elust panna nüüd selle tšellokontsert tisse ja ja need erinevad kohad, kus teemegi, on viibinud ja siis tema lood. Ja see näeb välja nagu terve sümfoonia. Terve jutustus. Michael toeti ütleb, et tal on õnn tunda Neeme Järvi juba tükk aega alates sellest, kui ta oli resideeruv helilooja Detroidi sümfoonia kestri juures aastatel 1999 kuni 2003. Sel ajal kirjutas ta orkestrile kolm uut teost ja Neeme Järvi siis esitas neid ja ta on tema muusikat mujalgi juhatanud ja aastate jooksul on nad ikka sidet pidanud. Ja teilsov Hemingway meeldis Neeme Järvile sammuta. Nüüd on nad juba mitmel pool seda esitanud orkestriga ja helilooja on ikka kaasas käinud ja nüüd on nad õnnelikult lõpuks ka Eestis. Mis Togertit puudutab, siis, siis mina tahaksin küsida. Mis asi on Ameerikat? Klassikalise muusikaskeene? Klassikaline muusika on Ameerikas supp, kultuurskeene iseenesest tähendab Sukultuurive alternatiivset kultuuri. Aga võib-olla on. No vot, siin on võib-olla selline mõistete teisenemise küsimus pärast, et kui mõiste skeenel olid kasutusel, siis tulid nii, nagu sa ütlesite, tuli subkultuurikontekstis, aga igal subkultuuril või peaaegu igal supp, kultuuril on šanss tõusta nii-öelda selle päris või üks kõikuda etableeritud kultuuri staatusesse ja siis ta lohistab endaga selle skeene mõista kaasa. Nii tore sised Ameerika klassikaline muusika on tõusnud supp kultuuri vastandiks. Selleks kavali hea. Kuuldes just nimelt sedasama sõna, et Ameerika klassikaline muusika siis esimesel hetkel võib tulla pähe, et noh, see on kindlasti midagi sellist kergemat ja hõlpsalt vastuvõetavat. Minul ei tekkinud sellist kahtlustati, et see on mingi kergesti seeditav muusika. Kui ma vaatasin, et kavas on samade barbergumade Charles aimsesid Repsiga oli kohe, et huvitav, mis teos see nüüd ettekandele tuleb, sest aegsi muusikat on meil siin Eestis esitatud ikka väga vähe ja. Klaverisonaate müüdud. Concordi selle kontserdi ma olin ka, kui seda mängiti ja, aga noh, teades, kes oli omas ajas ja kuivõrd olid raekojalt modernistid avangardistidega ees see Charles ja tema äärmiselt kummaline elukäik ja elusaatus ja nooti diales kogu seda legendid aurat tema ümber, siis oli mul kohe arvamused vaadata, et ma selle kontserdil pettunud ja muidugi selles suhtes oli õigus, et ma tõepoolest ei pettunud, aga mis puutub maid kõvertisse, siis ma tunnistan ausalt, et ma ei olnud seda nimegi enne varem kuulnud, hoolimata seljast. Tal on neid grammisid võidetud lausa lademes ja noh, nii on, eks ole, kui mitte meil vähemalt minul puudujääk noorema põlve heliloojate suhtes, aga Dougherty üllatas selle teose päris mitmes mõttes. Ma ütlen, et Rootsil oli hea võimalus käia enne kontserti ka Arvo Pärdi keskuses. Maicel toeti ütleb, et tal õnnestus käia ka Arvo Pärdi keskuses ja ta nägi seal toredat lauset, mis tekitas äratundmisrõõmu. Arvo Pärt on öelnud, et oma muusikat Gaga avan ukse kuulajale. Toeta ütleb, et kuigi tema looming Arvo Pärdi omast on totaalselt erinev, siis ometi tunnetab sedasama ja tahab samuti kuulajale ukse avada. Ja ta usub, et saab küll olla samal ajal modern, ettearvamatu ja värske aga tehes seda nii, et see on inimestele kuidagi hingelähedane ja kergesti vastuvõetav. Tänapäeval nüüdismuusikas kirjutatakse ju väga erinevat muusikat, avangardist kuni tonaalset teosteni välja ja heliloojad on vabad kõike tegemaks ja nõndamoodi tunneb end kamaicel torti. Toeti sõnul oli tal suur õnn õppida 20. sajandi kõige mõjukamate heliloojate juures nagu Chard liiget tee juures Hamburgis või Pariisis per Puleesi juures seitsmekümnendatel aastatel. Ja just Ligeti oli see, kes soovitas tal mitte trügida avangardi põllule ja soovitas tal tunnetada oma tausta oma Ameerikast tulnud ajalugu ja tunnet ta iseennast ja kirjutada just sellist muusikat, nagu talle meeldib. Torti lisab, et talle väga meeldib kirjandus, eriti 30.-te 40.-te 50.-te aastate oma ja väga meeldivad talle ka vanad filmid ja kõiki neid ideid ja ainestiku, püüdis ta ka oma teoses teilsov Hemingway kasutada. Doherty eesmärgiks oli Hemingway lugude kirjutamisel kirjutada sellist muusikat, mis tõesti pakub kuulajale pinget ja elavdab nende kujutlusvõimet. Hemingway aeg oli eriline aeg, kolmekümnendad viiekümnendad aastad ja paljud tema raamatud on ju tehtud filmideks, need on väga seikluslikud, tihedad põnevad teosed ja toeti ise leidis, et ei ole sugugi kurjast kasutada oma muusikas meloodiaid. Et ka 20. sajandil võib kirjutada meloodilist muusikat ja täpselt, seda ta siis oma tšellole ja orkestrile loodud teoses ka tegid. Nii rääkis helilooja Maicel idiooti jätkab Igor Karsnek. Maiken Dougherty tšellokontserdil on niisugune Pealkiri Hemingway loobuda. Ja võib-olla just selline etteantud programmilisus määras selle orkestratsiooni stiili ühelt poolt teiselt poolt tähendab kogu selle muusikalise materjali Melodismi pluss veel sinna juurde siis rütmised kujundit. Tähendab, see oli teos algusest kuni lõpuni minu jaoks absoluutselt kõikides parameetrites täiesti illustada tiimi, nagu filmimuusikaosade pealkirjad on ka ju Hemingway teostesse, et kellele lüüakse hinge vanamees ja meri ja päike tõuseb seal, kus oli see Hispaania rütmiga, kusjuures see on harvaesinev järjekindlus 21. sajandil, kui helilooja seab omale eesmärgiks olla illustratiivne ja ta ei ole seda mitte ainult muusikalise materjali, vaid ka tähendab, see oli filmimuusika leksika, ka kasutamisse organisatsioonides, tähendab see organisatsioon võis esmakuulamisel hetkeimbusi najal, võiks tunduda sihuke hästi primitiivne, umbes niimoodi nagu tehti kuuekümnendatel aastatel filmimuusikat. Et seda meloodiat mängib vaskpillide rühm, kui vastupidavad Vaids remondivad keelpillid mingit pedaali sinna. Ühesõnaga selline lihtsustatud variant, see on väga petlik mulje, sest tegelikult tulemus oli sama nagu näiteks, kui mõni kunstnik joonistab peene tuši sulega ja teine kasutab markerit, mis on 10 korda jämedam või 20 korda jämedam. Et organisatsioonis, mina tajusin seda markeri loogikat ja kõik kokku oli äärmiselt terviklik ja lugu lõppes, siis ma lõin pea Soini kaks mõtet, et jumal tänatud, et tšello ka ikkagi mängida, seepärast et see oli põhimõtteliselt nagu nagu programmiline sümfoonia, mitte selles mõttes, et nagu Viini klassikalise sümfooniatsükli ülesehitamine, kuigi siin on ka neli osa kiire aeglane kuskil mingisugune skerso moment, kui kurjakuulutava pean silmas teist osa, kellele lüüakse hingekella ja finaal, kus lõpuks Chealiste sai näidata, aga seda näpujooksu ja virtuaalse episoodid ja. See virtuaalsus oli väga osav, sest see tegelikult oli treemale aga nii osavalt tehtud, eriti näppu ei pidanud liigutama. Muide, Treimolat kasutatakse keelpillide sooloinstrument, soolokontsertide sõnade puhul ma ei teagi rohkem, see on ikkagi orkestri värvivahend. Aga selles kontserdis oli ta nii osavalt tehtud, et võib tõesti jääda mulje, et no küll lon virtuaalses käsigedele seal pettis ära, jalas. Selleks Virtoosiks oli Ameerika tšellist sull peilinud, keda tutvustab maid. Esimest korda kohtus toeti suvil Belgia tõesti aastal 2014, kui ta kuulistada Elgari kontserti esitab, samas ja ta peab teda vaimustavaks ja väga suure energiatasemega inimeseks. Ta imestab, et ta tegi siia ööpäeva pikkuse lennu Texasest Dallasesse, siis Frankfurti ja lõpuks Tallinnasse ja ta saabus proovi ja naeratus näol ja suur energia veel varuks võtta. Tegu on väga unikaalse inimese ja muusiku ja tsel listiga. Äärmiselt karismaatiline ja särav mängija. Mängija oli karismaatiline ja särav, sellest ma olen täiesti teiega nõus. Seda enam, et ta oli meessoost ja naissoost. Soilbeeli mäng hämmastas ka ERSO, tšellist Silvia Ilvest. Mind ta üllatas oma avatusega. Ta ei häbenenud ühtegi emotsiooni välja näidata, isegi vajada hoidis pilli pisut ebatraditsiooniliselt tuua välja see õige element loos või õige emotsioon. Et tal on täiesti raamist välja tšellist. Ja mul on hea meel, et ma veel pea prooviskadele kuuletamedi lähedalt ja kõike jälgida ja keskenduda. Selline tunne jäi, kui ta mängis selle kontserti detailsem Helen või et nagu ta jutustaks lugu iseendast, sest täiesti eksootilise välimusega ilvest just see nende väljagi esitest täpselt seda, mida ta mängis, see kõik sobis nii hästi kokku ja kuna ma ise ei mänginud orkestris, mis tunne oli seal orkestris võib-olla teda saata. Aga ma peaks kiitma, et personal oli väga hea kontakt minu meelest selletsialistiga minu jaoks täiesti uuenduslik artist, kes on esimene, üldiselt on kõik hästi korralikud, võimsad kuused seal Eesti, kes on siin käinud kontserte andmas ka omamoodi kreisid, igalühel on oma mingisugune selline äge element, aga no tema oli teistkümnega metsik. Sellega see mulle meeldis. Võib-olla igalühel võib olla, äkki oleks meeldinud tema see helikeel vahepeal läks selliseks kratsivaks ehk liiga selliseks. Ta oli väga intensiivne, oli, oli. See on niisugune ehtne hispaania poiss ja ta oli väga hea mängija ja tema käes oli niinimetatud tšellistid esmaste radivaarius Mateo kohvrilleri pill, mis tegelikult peaks igast orkestrist läbi kostma. Siin jäi ilmselt natuke mehe taha. See, et tõsiorganisatsioon oli kohati ikka ka väga paks. Võib-olla ongi võimatu, aga ka üksinda esile olles helijõud see energeetika, see pääses maksvusele just aeglastes lõikudes ja fantastiliselt fraseeringud ja absoluutselt tuleb rahul olla. See pill muidugi, mis tal on, semi mängib, küsisin ta käest ka pärast, mul oli võimalus temaga natuke paar sõna juttu ajada. See on ju seitsmeteistkümnendast sajandist pill, mis võimaldab teha igasuguseid, on hästi tundlik, avatud, sinu ettevõtmiste, mida sa iganes tahad, pilli peale korda saata õnnestub kõik helid õnnestuvad. Aga filmidel ei olnud just kõige võimsama häälega. Aga eks need ongi vanad pillid ja et ma ei tea, kuidas helisena taha saadi, kostus, aga ma olin seal eespool, pigem, aga. Ja, ja samas see toomas on, mis, mis sa just rääkisid selle välja, kosmoseütleme orkestrisse sulandumise küsimus, korras käis ka minul läbi vea, aga mina sättisin omale need asjad nagu sellesse riiulisse, et see teos on kirjutatud selliseks hübriidloogika alusel, et ühelt poolt sümfooniline mõtlemine, sümfoonia mõtleme küll, kasutades väga maitsekalt filmimuusikaleksikon ja teiselt poolt siis nüüd see kontserdiks stiil. Tähendab, ega see ei ole nüüd Vaikel tobergi leiutis. Me teeme muusikaliteratuuris nimetada selliseid teoseid küll ta veel, mille pealkiri on otseselt kontsert-sümfoonia näiteks ja, ja ka Eestis on kirjutanud Toivo Tulevi instrumentaalkontserti silmas pidades ja nii edasi, aga kõik see kokku hoida sellises kõlases tasakaalus, selleks on vaja ikka Neeme Järvi hoida seda balanssi nii piiri peal, sest et seal on juba käima nagu noateral kas ühele või teisele poole, et just Toomas rääkis ka, et Ortestavatsioonud, kohati paks, jah, partituuris on ta kindlasti niimoodi, eks ole, see on dirigendiasi. Et seda paksu episoodid tõmmata natukene dünaamika mõttes allapoole. Seal balansi otsimine ja nime järel tuli seal väga hästi välja minema. Kogu kontsert oli väga hästi ette kantud, ainult barbere atašee, esimesed kuus takti tekkis niisugune tunne, et noh, nüüd kummas tempos ees ka selles, mis orkester mängib resernelist dirigent dirigeerib, aga need jõudsid kokkuleppele mõne aja pärast. See on probleem, aga seda peab teadma, et seda andaaživat tuleb mängida nii aeglaselt kui võimalik. Seda ei tohi hakata kohendama ja liigutama ja siis läheb upakile ja ükski aeglane tempo ei riku ära seda teost. Ja nad jõudsid kokkuleppele. Orkestri keelpillirühm on juba mitu kontserti näidanud ennast väga heast küljest. Kontserdi teises pooles aga kõlas, toodi suure eeskuju Charles aisi, teine sümfoonia. Jätkab Toomas Velmet. Halsey teine sümfoonia tuletab mulle meelde ühe ammuse skandaalid. Sellega seoses ma võin eksida nimega aga Budapesti kaasaegse muusikafestivalil, keegi pianist esitas oma klaverisonaadi. Siis võeti väga hästi vastu ja mõne aja pärast tõusis skandaal, sest selgus, et see oli tagurpidi ajusid, teine klaverisonaat noot noodilt lihtsalt tagant ettepoole kirjutatud. Ja see festival andis selle esitaja autori kohtusse. Kohus mõistis ta õigeks. See on minu loominguline meetod ja ma ei ole ühtegi teost teistmoodi kirjutanud kui kellegi teise teose tagurpidi. Ja miks mina ei või seda teha quaiivse oma teisest sümfooniast võib lausa tsiteerida Beethovenit. Ja, ja nii edasi luges seletada. Nii, et see asi teine sümfoonia pakkus mulle suurt huvi. Kuigi ma eriti palju ei kuulnud välja neid, neid tsitaate sealt, mida vähemalt kavalehes on üles loetud. Kavalehes on ka märge, ükski tsitaat justkui ei ole täpne. Nojah, vihje võib-olla ka ikka kuuldav või? Natukene meistrist ajast oli natuke. Aga noh, tähendab, tõeline meister varastab niimoodi, et keegi ei pane tähele ja eks ole ja tahtis seda kindlasti. Tähele, aga sümfoonia jättis mulle hea mulje. Ma olen juba selles eas, kus nostalgia varasema järgi muutub prevaleerivad ja nii tšellokontsert kui asi sümfoonia ütlesid mulle just sellepärast, ma isegi ütlesin pärast sellele autorile tookord teile et see on tšello, renessanss On see kontsert selles mõttes, et rõhk on romantilisel laulvusel ja romantilisel sihukesel hispaania rütmidel ja ja see on omamoodi ränessaansest. Tegelikult tänapäeval kirjutataks sellist muusikat, mida mina näiteks ei tahaks üldse maid. Kuigi minu karjäär algas väga suure kolinaga. Selles mõttes on mõlemad sümfooniat ja Alfi sümfoonia on hiilgav orkester, tsoon ja suure orkestri kontsert. Ja need lõpud on ikka vahtra puänt. Minu kõrval istus Luukas Ilves temale mõjusid näeb nagu keegi oleks teda torkanud kuhugi takjas kaasav terrigeerima, jalgadega rütmi lööma ja ta oli nii erutatud, et Urve Tauts seest vaatas teda sõnatagno noormeest, meest ennast. Peasid muusika. Et ma isegi ei tea, kes veel peale Neeme Järvi oleks võinud sellise kavaga välja tulla Ta elas seal nii kaua ja tema uudishimu on ju nii suur, et see on üks võib-olla sajandik sellest, mida ta tunneb Ameerika muusika seal ta on seal väga palju salvestanud kohaliku Ameerika heliloojate muusikat ja oli näha, et ta tunneb ennast kodus ja tema võime oma isiklikku vaimustust edasi anda. See on super. See on geniaalne. Ma ei tea ühtegi teist, dirigent. Karlssoni selline triviaalne saanud, eks ole, mäletan mõnedele nojah, mõnedele inimestele võib ta tekitada hoopis negatiivseid emotsioone, lärmakas ja banaani ja nii edasi, aga tähendab, kui Neeme Järvi juhatab, organisatsioon on paigas, siis see kõlab nagu konk. Tähendab, siin ei olegi banaalsust. Vastupidi lisa valad. Neeme Järvi räägib ka Detroidis mängis ta sageli lõpetuseks just marsse. Seal, kus rahvas mu nii õnnelikuks sellest, et hakkas neli korda nädalas kontserdil käima, olid puupüsti saalid just nende lisapalade tõttu. Et mida see järvi nüüd jälle mängib, lisapalaks? Ameerikas on muidugi probleem, kui ametiühingu ei lase, see on lisatöö lisapalad Chicagos näiteks ma tahan ikka tehalise. Teie saab olla, ei ole vaja teha, sest seal on muti maestro, kes üldse ei kavatse niukse asjaga tegeleda, tema mängib ainult Verdi reekviemi ära ja läheb minema. Riikliku sümfooniaorkestri kontserdil Ameerika muusikast käisid Toomas Velmet ja Igor Karsnek. Sellosalistist rääkis ka Silvia Ilves. Intervjuud Neeme Järvi, Maikel, Tootsi ja Tsilbeiliga tegi nelevaste infelt. Kontsert on klassikaraadio kodulehel järelkuulatav. Heligaja. Möödunud teisipäeval, 30. oktoobril kogunes Eesti muusika ja teatriakadeemias vestlusring, et 85. sünniaastapäeva puhul meenutada armastatud pianisti ja pedagoogi Lilian Semperi. Aga enne, kui me kuulame, kuidas mäletavad Lilian Semperit ehk nagu teda kutsuti hellitavalt Lillut, tema õpilased ja kolleegid, kuulame Eesti raadio fonoteegist pärit 35 aastat tagasi salvestatud arhiivilinti, kus Lillian, Semper ise meenutab oma pianistiks kujunemist. Ema kaua aega tagantjärgi naeris, malevat ikka öelnud, klaver rikub nooruse ära, paneb nooruse nahka. Kuigi ma mõtlen jälle järele, siis minu meelest kõige regulaarsem harjutamine oli siis, kui mul klaverit kodus ei olnud, see oli sõja ajal. Siis ma käisin võõraste juures harjutamas üks tund päevas. No ma ei tea, kas see just seda noorust nii väga rikkus. Ja lühidalt väljendudes, ma ütleksin, et harjutama oleks pidanud palju rohkem. Sest kui me praegu vaatame praeguseid pianisti ja nende taset, noori pianisti, ma mõtlen siis esmajoones tehnilise külje mõttes, annab meie aegsetest pianistidest kõvasti, eestase on tõusnud ja ma arvan, et seal on põhjuseks ka see, et nad õigel ajal on rohkem tööd teinud. Üldiselt mulle isiklikult on meeltmööda rohkem töökad inimesed, laiskus on mulle äärmiselt ebameeldiv iseloomujoon ja ja kuigi vahelise ka võib laisk olla ikkagi meeldiv, see ei ole sellepärast mulle isegi mõni vähem andekas ja töökas on sümpaatsem kui see teine variant. Ma olen õppinud klaverit 11 pluss viis, pluss neli. Oi, see tuleb hirmus palju. 20 aastat. Mul on sealjuures olnud ainult kolm klaveriõpetajat, seda pole just palju. Esimesed 11 aastat ma õppisin hirm kart kaudre juures, kes oli alguses Tartus nagu minagi ja pärast ta tuli Tallinnasse, siis meie peregi Tallinnasse koris. Tema oli niisugune sügavalt musikaalne, väga omajagu kinnine, aga samas väga temperamentne inimene tema juures õppida oli huvitav ja oleks kindlasti palju huvitavam olnud, kui see oleks olnud see aeg, mil ma ise õppisin veel keskkoolis ja ma kardan, et Tal oli päris palju vaeva, sihukeste õpilased ei teinud palju tööd nagu vaja. Aga ta andis niisuguse hea klassikalise kooli sõrmetehnika ja väga palju niisugust Viini klassikat, Bachi, aga tal oli muuseas ka päris suur huvi ja tihe side eesti muusikaga, nii et mängisin tema juuruse Ellerit jah, saart ja niisuguseid heliloojaid ka ikka pidevalt. Teine õpetaja, kelle juurde ma astusin konservatooriumis, oli Heljo Sepp. Tema oli just parajasti tulnud Moskvas aspirantuuris, ta oli noor ja tal oli niisugust suure kunsti hõngu juures, võiks öelda. Ta oli väga hoogne, väga võluv õpetaja, ta nagu laiendas seda silmapiiri, ta pööras palju tähele pannud pianistlikule vabadusele ja suuremale tehnikale ja samas ka muusikaliselt. Ta on ise õppinud kompositsiooni, nii et ta pööras suurt tähelepanu, vormi selgusele ja tema muuseas ka hindas väga eesti muusikat, nagu teada, on ju Elleriga väga seotud olnud, nii et ka Ellerit sai tema juures mängitud ja temaga koos sai käidud Elleri juures paar korda ette mängimas, see oli ka väga huvitav. Ja kolmas õpetaja oli aspirantuuris Moskvas oli professor Sakk tema nägu võõras, erilist tähelepanuviimistlusele lõplikule väljatöötlusele. Teinekord oli niisugune tunne, et siin, kus kodus nagu juba olid rahul, et tükk on peaaegu valmis seal Moskvas töö siis alles algaski. Ühesõnaga, seal sai nagu niisugust viimast lihvi nagu rohkem. Ja Moskva aeg muidugi oli iseenesest üldse üks põnev aeg, sellepärast et seal nägi ja kuulis tohutu toitu. Nii rääkis jaga, mängis Lilian Semper. Sõna saab ajakirja muusika peatoimetaja iija Remmel. Kui meenutada mõnda isiklikku seika Lilian Semper, ega siis selleks, ehk oleks esimene külaskäik tema juurde koju minusugusele seitsmenda klassi tüdrukule mõjus nagu kultuuri šokina sest see selline kodu, kus toad olid täis raamaturiiuleid maast laeni saamatu riiulite vahel olid Adamson, komaalid Adamson-Eric oli nimelt tema onu, siis oli seal selles suures elutoas üks väga huvitav laelamp ja üks väga põnev põrandavaip. Need olid samuti Adamson Eriku tehtud, samas toas oli siis tema isa Johannes Semperi kirjutuslaud, mis oli ka mõjus väga imposaldselt, mida ma siis suure aukartusega vaatlesin oma diivaninurgast, siis pakuti teed ja kooki ja vot selle tee pakkumisega seostus üks ja neil on väga raske juhtum, nimelt et suhkrut sinna sisse pidi panema suhkrutangidega, suhkrutükke suhkrutangidega. Need olid mingid vanaaegset, ma ei tea, misaegsed, tsaariaegsed, suhkrutangid ja mina muidugi omas kohmetus ei saanud aru, kuidas need lahtikäivad ja ei saanud hakkama suhkruvõtmisega ja siis ta ütles, et noh, need suhkrutangid töötavad nii, ta võttis sealt samast näpuga, siis seda suhkrutüki ja pani oma tassi sisse ja sellise leebe huumoriga, nagu talle väga omane oli, pööras selle asja niimoodi mugavaks ja selliseid väikseid, et noh, armsaid lugusid on päris palju temaga seoses. Aga teisest küljest oli ta minu jaoks üks väga põnev isiksus, kellele ma tahtsin kogu aeg nagu lähemale pääseda, aga samas ta oli inimesena küllaltki kinnine. Tema juurde käis ka see teadmine, üks hästikasvatatud inimene ei paiska oma emotsioone välja ja ei vaeva teisi oma murede või probleemidega. Ja see oli ka siis, kui ta lõpuks juba päris haige oli. Tirikaatsus see nadi noh, temaga lõpuni. Ja tõepoolest tunnen jah nüüd, et üks väga oluline osakene minu elust on nüüd kuidagi kaotsi läinud, aga samas on see nagu kogu aeg kaasas, sest see pagas on hästi suur, mis ta on andnud see mingisugune sisemine tugevus ja kindluse ja need mälestused, mis on nagu hästi, kas need on ka kogu aeg minuga kaasas? See on kõik väga oluline. Enne Lilian Semperi 85.-le sünniaastapäevale pühendatud kontserti sarja suvilate, Eesti muusika ja teatriakadeemias toimus vestlusring, kus osalesid Peri õpilased ja kolleegid. Vestlusring oli puupüsti rahvast täis. Kuulame, mida seal oma õpetajast rääkisid. Tänased pianistid alustab Sven Kullerkupp. Lilli oli selline komme vist kõik oma õpilased koju kutsuda aga minu ajal elas veel Aurora Semper. Ja ma läksin sealt, sest uhke majas, kõrge eestiaegne maja, kõrged laed, suured kõrged trepikojad, läksin sealt sisse, alguses siis rääkisime Lilluga juttu seal ja siis ühekorraga. Ma loodan, et siin midagi sellist ei ole, mis ei kannata kuulamist. Et rääkisime koridoris siis juttu ja läksime sinna tema tuppa, kus tal oli klaverist ja ühekorraga kostus teisest toast võrdlemisi käre sihukese naisterahva hääl. No näita see oma Pullergupsis ette. See oli siis Aurora Semper. Pean ütlema, et ma olen ikka, pole selline väga selline paipoiss kunagi olnud, et rohkem selline, kellel püksi taguvat lõhki on kuskil puu otsas parasjagu alla kukkunud või umbes midagi sellist. Ja noh, olin ka ikka ilmas midagi näinud, aga see pilt igal juhul tõmbas mu korraks niimoodi kangeks ja isegi ma arvan, et suu lahti läve läheb sinna tuppa. Seal kiiktoolis istus Aurora Semper ja siis ma mäletan, kas tal oli Bella Morgan all selline suits või mingisugune priima oli, tal vaatas mind tükk aega, mina muidugi ausalt öelda, ma olin nagu maalt ja hobusega veel sihuke maapoiss, päris Amblast keegi ükski koht on. Vaatasin seal ka ringi, muidugi see kõik. Esimest korda nägin kõiki neid seda tohutut hulka raamatuid ja siis kõike seda kultuuri lõhnalisel hästi palju tunda. Ja siis siis ütles Aurora, ega mina teadnud, seal kuulus Aurora Semper. No las mägi biolooga. Siis mul ei jäänudki midagi muud, elevandid seda mängima, mis ma eksamil mängisin, minu arust Stexpramsi saab soojaks ja siis mängisin oma loo võte. Jätkab Kai Ratassepp. Aga ma mäletan seda, kuidas ma esinen, aga karju, kohtusin esimene tund, ma olin ikka täitsa maganud. Nii noort õpilast ei olnudki, ei olnud võib-olla hädapärast klassi 14 aastane ja muidugi muusikakeskkoolis hoopis teistsuguseid õpetamismeetodeid. Lelude ja selles mõttes juhatasin esimene tund oli, minu jaoks oli üllatav, et ma läksin, noh nagu ikka selles vanuses õpilane raatsiks äärmiselt kahtlase karvase tekstiga tundjaga ma vineer, suur harjutaja piloot. Ja ma olin üllatunud, et ta nagu ei käinud, kui nagu väga suurt numbrit detail lohulile näen kast võib-olla teisel tunnil ja siis ütles mulle nüüd hästi kuidagi rõõmsalt üllatunud. See keel juba mõju või selles mõttes, et siis ma võtsin ennast nagu kuidagi käsile. Ja veel muidugi väga nagu ikkagi ärritas. Sellel oligi see, et ma nägin ikkagi üliõpilasi Nende kõrval, seal käisid tööl hoopis teistmoodi, mängiti hoopis teistmoodi, seal oli Sven ja, ja siin on teisigi väga selliseid krõbedaid kujusid. Ja, ja see käib mu nagu reaalsusesse tegelikult. Ja see oli hoopis teisel tasandil toimima ja ma arvan, et linnu minusse suhtus ka tegelikult suvel võrdväärselt teiste üliõpilastega, seda siis, et ega tal on, selles mõttes on minu pruudi Hinnutan, laiutan, oota ta minuga. Selles vanuses ikka tegelikult väga palju ka õpilastele teksti aitab õppida ja niimoodi. Aga tal on seda harjunud tegema. Tegin siis ka jah, just täpselt niimoodi. Vaid see oli õpilaste keskel, oled, oli, oli, see on minule väga õigustab ja muidugi ma siis olid need majad seal kõrvuti tülikas bee mujal. Aga seda vahel käis trenni ülekaal oli ilmne. Et selle uue välja veel ei olnud järele Kaili, Irma, minu jaoks on esimene kohtumine õpetajaga natukene selline naljakas. Käisin talle ette mängimas ja siin sõimest, mainis trance, sood jäid, need mängisin ja ta kuulas ilusasti kõik ära ja ütles, et noh, et muidu on ju päris kena. Aga ma natuke midagi tahaks öelda. Ja siis nojah, ja siis ta ütles, et tead, et siin, kohati mul on tunne, nagu ma oleks tofa majas. Näen treerunud soolikad ripuvad, et mõned kohad vajaks harjutamist ja siis, kui mu nägu oli ilmselgelt natuke jahmunud. Ma olen muuseas maal ka käinud, kui ma ise püüan mõelda hiljem, kas neile, et see on õige, et ta pigem ei teinud seda modelleeringud sellise kurjusega karmusega. Kuid mulle meeldis see villu juures, ta kutsus plaadi kuulamispäevi juhtuteeti, vot see oli hästi tore. Ja kuna võrreldes muude inimestega tolleaegsete ka olite võimalused reisida ja välismaal käia, siis tal olid väga uhked plaadid. Kodus mäletan sellist pianisti, mida ma võib-olla polekski konservatooriumi ajal saanud teada, et selline haruldus olemas on. See oli ka maailmakuulsa Marta argerisi lemmik ja ristinimi Ivoga Kareerilisema, imestasin veel nüüdki. Mängisin suvel Supen jaam oli seal alati, mul oli kaks kontserti ja ma imestasin seda, et sageli küll seda võetakse ette, aga ega kiirus ei ole seal põhimäärajalike ega klaarium, et sport ei ole. Hiljem sentrollid eriline inimene, ta oskas alati öelda midagi sellistes järsult elu lõpuni meelde ja minule jäi meelde selline lause, mis on minu orus igale pea pianistiga ABC ja see lause oli, see. Pianistid peavad olema soojad käed ja külm pea, aga mitte vastupidi. Praegu tagantjärgi tundub mulle, et Lillu oli väga hea suhtleja. Just nimelt sellepärast, et, et Moskva aspirantuuris see tema tutvusringkond tundus üpris uskumatu. Ta ütles, et Tammets Richteri juures kodus shampanjaõhtutel käinud Ööbisin ja mina olen maha triitriga ühes voodis. Seda, seda Me naersime Ivari Liljaga maalid rääkides lugu üldse oli niimoodi, et seal oli üks poodi, mis oli selline võrdlemisi kõvavõitu. Semper Semperi korteris voodis sellywoodimisele võrdlemisi niisugune ei olnud nii väga komfort, aga selline ikkagi suhteliselt pikk ja selline noh, ikka sain ringi kaelas keerata ja siis ma ei olnud nii paks ega liiter ka väikemees ei olnud ja siis see oli sünnipäev. Lillu sünnipäev, Lillu lubanud mulle ära sõita Tartusse tagasi, kuna oli kõvasti veini joodud ja pani mind sinna ühte tuppa magama. Oh jumala vaevlete tõesti, kõige all on ikka sõita ikka selge peaga ja purjus peaga, nii väga mitte. Magasin siis hommikul tõusin sealt voodist, tõesti oli väga hea enesetunne, oli, tulen sealt tagant toast siis välja, vaata kohvilaua taga istub Ivari, Ilja juba. Ja, ja Jaanil luga, noh ma siis nagu hakkas juba siin selgemaks minema ja ja siis Lillo küsib, et kuidas voodi oli? Ma mõtlesin, mis ta sellega mõtles? Ma ütlesin, et väga hea, livamata kuidagi, väga hästi magasin välja. No näed, risterile ka meeldis, ta käis seal magamas ja siis peale seda. Ivari Ilja ütles, et nüüd hakata uhkustama, et sa oled risteriga lahanud ühes voodis. Minul on meeles kui askenaasi uurisite dirigendi riske seitsmes mängimas, minagi siin kontserdil Sisaski naasi keeldus intervjuud andmas. Aga kui ta nägi hilja tsenterit, siis ta annab küll leelo kõlar. Kuulasime sõnavõtte vestlusringist, mis eelnes Jillian Semperile pühendatud kontserdile. Oma mälestusi jagasid Sven Kullerkupp, Kai Ratassepp, Kaili Irma ja Leelo Kõlar modereerija ja Remmel. Vestlusele järgnes muusika ja teatriakadeemias kontsert, mis oli samuti publikut puupüsti täis. Oma kolleegile ja õpetajale avaldasid austust Urmas Vulp, Ivari Ilja, Lille Randma, Kai Ratassepp, Mati Nikolai, Jorma Toots ja Sven Kullerkupp. Vestluse salvestas Marek Vilba. Niisugune sai seekordne helikaja. Järgmise nädala saade on pühendatud täna lõppevale nüüdismuusika festivalile afekt. Reede õhtul enne Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontserti oli väga põnevil ka tšellist Silvia Ilves. Eelmisel nädalal oli lehti uhke suurejooneline kontsert, võimas muusika. Marssidega lõpetasime, rahvas juubeldab, kuidas selline, hoopis teistsugune, muusikust tegi hoopis teine emotsioon paratamatult kindlasti. Kas publik saab vihaseks ja on õnnelik, kui jääb lahjaks, et ei ole midagi ühtegi teised kõige kehvem variant? Saate mängis kokku Katrin maadik. Intervjuud tegid nelevasteinfelt ja Hanne promic. Täname kuulamast. Seekordne nädala lause tuleb aga Andres Mustonen-ist. Eelmise teisipäeva õhtul otsustas kultuuriminister Indrek Saar kutsuda tagasi Eesti Kontserdi nõukogu. Eesti Kontserdi majanduslik seis on halb. Sihtasutuse raha, vooline puudujat, kui on umbes 300000 eurot. Eesti Kontsert lasi uurida Peeter Vähi ja Tiina Jokinen firmat ERP OÜ kellega tekkisid probleemid raamatupidamislikuks suhtlemises. Eesti Kontsert süüdistab lubamatus ja ebaseaduslikus tegevuses ka Hortus muusikuse juhti. Andres Mustoneni. Asutusesiseselt on meil kõik lahendatud, kõik on kõige suuremas korras. Meie meie ülesanne ei ole mitte raamatupidamisega tegeleda ega arutada neid probleeme, vaid tegelete kunstiga. Ja mul on väga kahju, te tulete võtma intervjuud minult, kui ma tulen praegu nende kuude jooksul, ma olen olnud neljal viiel suurel rahvusvahelisel festivalil tohutult esinenud rahvusvaheliselt aga selle kohta ei tule kunagi Aktuaalse kaamera minult küsima mitte midagi, rääkimata autasu, mis on antud. Nii et, et siin on minu jaoks väga suur konflikt.