Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaar esitab Kristjan Port umbes 300 päeva tagasi, kui krüptorahade väärtuse kasv ületas jõulukinkidest saadud rõõmu. Osutasid looduskeskkonna pärast muretsevad tohutule elektrienergiakulule, mida raha sisuks sammutatava arvutusliku aine loomine tarbis. Krüptoraha idee sarnaneb maavarale. Seda on piiratud kogus ja sarnaselt maavarade ilmale toomisega nimetatakse sellelegi varatootmist kaevandamiseks. Mõlemad protsessiga kaasneb suur energiakulu. Uue raha jaoks teostatakse keerulise ülesande lahendamise nimel hiigelkoguses arvutustehteid. Iga taolise ülesande esimene lahendaja saab kanda vastuse uue rahana oma varade hulka. Kuna ülesannete ja vastuste arv on lõplik, joostakse nende lahendamise nimel võidu ja investeeritakse üha suurematesse ainult sellele ülesandele spetsialiseeritud arvutiparkidesse. Tänaseks hinnatakse Bitconnide matemaatiliselt maagist on 81 protsenti välja arvutatud ehk siis kaevandatud. See siiski ei tähenda maagi peatset otsasaamist. Arvutusliku võimsuse senise kasvu põhjal hinnatakse, et viimane bitkand leiab omaniku kusagil aastal 2140. Sinnani on siis veel pikk maa ja keegi ei tea, kui kauaks huvi või ahnus püsivad. Senine töö on olnud huvitav aasta tagasi Läänes bitcoini väärtus 20-le 1000-le dollarile. Seejärel tegi see pikka kelgusõidumäest alla ja sama asja omanikuks saab nüüd umbes 6000 dollariga. Aasta eest hinnati uute Bildkondide kaevandamise energiakuluks 32 teravatt-tundi aastas. Suurusjärk langes kogu Serbia riigi energiatarbimisega. Aga leidus ka suuremaid hinnanguid nagu näiteks 44 teravatt-tundi aastas mis võrdub siis Hongkongi elektrienergia tarbimisega. Hinnangud erisus tuleneb kaevanduste arvu ja asukoha ning kavandatavate tehnoloogiate jätkuvast muutumisest. Eelmise aastavahetuse perioodile paigutanud meeletust iseloomustab seegi, et novembris detsembris lülitus Bitconnide kaevandustesse protsessori võimsust, mille elektritarbimine vastab umbes Eesti vajadusele. Seega on üks Eesti kuus, kes aga tahab, võib ju antud muutujat kasutada kasvõi inimliku ahnuse mõõdikuna, sest muud praktilist väärtust peale spekuleeritava sellel rahaks väidetud nähtusel napib. Antud küljes on krüptoraha siis kullale, mille peamiseks eesmärgiks on samuti varade hoidmine ja kasvatamine mitte funktsioon käibevahendina. Teadusmaastikul olulise kaaluga ajakirjand Neigher loodus säästlikule pühendatud väljaande novembrinumbris võrreldakse nelja populaarsema krüptoraha matemaatik tellise kaevandamise elektrienergia kulusid. Olgu järgnevas vaatus Albat Bitcoinid. Analüüsis märgitakse, et võrreldes kullaga kulub ühe dollari väärtuses bitcoini tootmisele kolm korda rohkem elektrienergiat. Hinnang baseerub ajavahemikul esimene jaanuar 2016 kuni 30. juuni 1018 kaevandatud iga uue bitcoini kohta kulutatud elektrienergiaarvestusel. Arvestatud on vaid virtuaalselt elementide arvutamisel kasutatud elektrikuluga ja analüüsi kaasatud süsteemi jahutamisega, hoolduse ja hangete elektrikuluhangete all on mitmesugused võrguühendusega seotud kulud. Artikli autorid rõhutavad ülevaate andmed, seega alahindavad krüptorahade tootmisega kaasnevaid tegelikke elektrile tehtavaid kulutusi. Analüüs käsitles võrdlusest teisigi varasid, sealhulgas plaatina, haruldaste muldmetallide ja alumiiniumi tootmise elektrienergiakulutusi. Alumiiniumi tootmine trumpab võrdluses kõiki, kuna on suurusjärgu võrra suurema elektritarbimisega. Kuid võrreldes kulla, plaatina ja väärtuslike muldmetallidega kulutab omakorda krüptoraha tootmine kordades rohkem elektrit. Nimetatud ajavahemikul hinnatakse nelja populaarsema krüptoraha tootmisel kasvuhoonegaaside emissiooniks vähemalt kolm kuni 15 miljonit tonni CO kahte suurima osa toodab bitcoini kaevandamine mille tekitatud CO2-st enamus langes siis hiinlaste kaela tulenevalt sealsetest elektri tootmise metoodikast ja Bitconnide kaevandamise populaarsusest. Aga siin on märgata muutuseid, sest kohalikud omavalitsused on asunud küsima bitcoini kaevandajate kri energia eest kõrgemat tasu. Ja seetõttu siirdub osa kaevandusi nüüd Kanadasse tänu suuremale taastuvenergia tootmisvõimsusele. Aga Kanadas asub vaid arvutuslik baasomanikud asuvad enamasti mujal, oodates pika valguskaabli otsas värske krüptoraha tilkumist. Umbes kolmveerand krüpto kaevandustest on seotud Hiina, Venemaa ja Gruusia päritolu omanikega. Asjaolu, mis valgustab pankade diktatuurist vabaks mõeldud raha pimedamaks tahku. Ja võimalik, et siin peitub osa vastusest. Miks pöörane hinnaralli krüptorahade kaevandamist ei pärsi? Mõnedel hinnangutel käesoleva aasta jooksul krüptorahade tootmise elektrikulu koguni kolmekordistub. Järelikult võib oodata järgmist mulli.