Tere hommikust, olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning pean selle nädala raadio hommikupalved. Tahaksin nendel hommikutel rääkida seitsmest surmapatust. Surmapattude keskaegsed nimetused on ladinakeelsed. Kui neid püüda tõlkida, siis peab otsima eestikeelsete vastajate hulgast sobiva. See ei ole alati hõlbus, sest sõnade piirid eri keeltes ei kata. Esimene surmapattudest oli Superbia ülbuse kõrkus. Sellele järgneb avariid siia mis märgistab nii ahnust kui ka yhtsust jõgitsiidust ning käib saamahimu kohta. Ahnus on soo, saada asju, mida veel ei omata. IhnusAga kitsidus jagada teistega seda, mis juba käes. Avarus on kasupüüdlik, ahne, küllastumatu avariitsija väljendab soovi saada ja hoida omandit ainult endale. Noh, väga ilmekalt väljendab seda maksiimi, mina ei võta kunagi võlgu, sest et võtad ajutiselt, aga ära annad alatiseks. Pealegi võtavad võõra raha aga andma pead enda oma. Taas me näeme, et selle surmapatu puhul on tegemist millegi üldinimlikuga mis puudutab nii usklikke kui ka uskmatuid. Kuigi erineval viisil. Kui elata tavalisest kodanikust, siis on teda elus tagant kihutavaks jõuks saamahimu. Isegi siis, kui inimene ise heidab selle üle nalja, nagu tehakse reklaamilauses. Võidab see, kellel on surres kõige rohkem asju. Ikkagi ajab inimene asju taga. Vaadake, mis sünnib hulludel päevadel, kaubanduskeskustes. Gregorius Suur omistas iga patu vastava teemani toimimisele inimeses. Kõrkust õhutab Lutsifer ahnust mammona. Inimene lihtsalt ei suuda jääda ahnitsemises pidama poolele teele. Ikka on liiga vähe, ikka on hirm, et ma ei ole end kindlustanud mustadeks päevadeks. Kes ei kardaks, et temast võib saada luuser. Tatud armastavad 11 ja käivad käsikäes. Kui inimene on end asetanud jumala kohale, siis on tal vaja kindlust ja selle annab deemon mammona. Kõrge enesehinnangu jaoks on vajalik seltskondlik positsioon ja varanduslik tagatisvaesel. Vennal ei ole kerge olla kõrk ja ülbe. Jeesus hoiatas. Vaadake ja hoidke end mis tahes ahnuse eest, sest külluseski ei tule kellelegi elu sellest, mis tal on. Aga millal on inimesel küllalt? Apostel Paulus ütles enda kohta. Olen õppinud pidama piisavaks seda, mis mul on. Oskan elada kehvalt, oskan elada jõukalt. Olen kõigega ja kõigi oludega tuttav, nii kõhtu täis sööma kui nälgima elama nii jõukusest kui ka puuduses. Suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks. Sest ta teadis, jumalakartus on suur tuluallikas, kui inimesele piisab sellest, mis tal on. Palvetagem. Meie isa, kes sa oled taevas. Anna meile meie igapäevast leiba. Tänapäev. Ei ole me ju midagi toonud maailma, nii ei võimega midagi maailmast ära viia. Kui meil on peatoidust ja ihukatet siis olgu neist meile küll.