Tere hommikust. Olen luteri kiriku vaimulik Toomas Paul ning olen pidanud selle nädala raadio hommikupalvused. Rääkisin nendel hommikutel seitsmest surmapatust. Kuues neist on iira, viha, raevägedus. Surmapatu puhul ei mõelda ägedale reageerimisele, vaid vihapidamisele. Vihastamine, affekt, mille puhul vähemalt koleerik ei saa teda vältida. Küll aga peab vaatama, et me ei tee midagi sellist, mis hävitab pöördumatult. Kas siis otseselt tööd teise maha või kaudselt purustad suhted ega saa neid enam paigata. Apostel Paulus on realist ja nii ta ütleb. Kui vihastute, siis ärge tehke pattu, ärgu päike loojub teie vihastumise üle. Ristiusk ei anna meile petliku lootust, et me vihastamisest kui tundest täielikult lahti saame, see ei ole võimalik. Ja oleks isegi ebanormaalne, ebamoraalne, kui mõni sigadus ei ajaks kops üle maksa. Ka Jeesus vihastas. Küsimus on vihapidamises vihast kinni hoidmises. Püha Jaakobus manitseb. Iga inimene olgu kärmas kuulama, pikaldane rääkima, pikaldane vihastama. Sest mehe viha ei soeta Ta õigust jumala ees. Miks me siis hoiame vihatundest kinni, kuigi teame, et selline vimm meid seest närib ja närvutab. Aga sellepärast, et kogeme frustratsiooni. Ja see ei ole nii. Kui saaks kurikaelale tappa anda, siis läheks Rajev üle. Aga kui seda ei saa või ei tohi, jääb viha südamesse miilama jäämürgid tama, tekitades abituse tunde. Pea vastu aitab kõige paremini ta aktiivne ületamine. See tähendab andeks andmine. Selle teadmine, et viimsel ei tasu vimma, pidamine ära. Apostel Paulus õhutab õnnistage taga kiusajaid, õnnistage järgeneetke. Sama soovitab apostel Peetrus. Ärge tasuge kurja kurjaga ega sõimu sõimuga, vaid hoopis õnnistage. Jah, just õnnistamiseks te olete kutsutud. Et ka teie võiksite pärida õnnistuse. Dante jumalikust komöödias määrab idee surmapattudes nii teose tekstuuri kui ka raamistusena. Purgatooriumis ehk puhastustules moodustab iga surmapatt ühe tasandi millest alamseisab lähemal põrgule. Dante peab kõiki patte patustamiseks armastuse vastu. Rikutud armastusest tuleb kõrkus, kadedus ja vihapidamine ebapiisavast armastusest omakorda tujud tusmaistest asjadest liialdatud sisse võetusest, omandihimu, vägardlus ja liiderlikkus. Palvetagem. Meie isa, kes sa oled taevas. Me täname sind, et sa kingid omadele väe ja armastuse ja mõõdukuse vaimu. Anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele ja päästa meid ära kurjast sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.