Tere õhtust, kell on kuus ja Päevakaja võtab kokku tänasest olulisema meile maailmas, stuudios on toimetaja Margitta otsmaa. Valitsus arutab kabineti nõupidamisel, kas toetada ÜRO ränderaamistiku. Justiitsministeerium tellis ka õigusliku analüüsi. Meie hinnangul jah, tundub, et see ränderaamistik ta ei ole selline mustvalge olukord, kus ta on üks või teine dokument, mis vajab sisulist arutelu. Briti peaminister Theresa May esitles parlamendi lamba- ja saadikutele Euroopa Liidust lahkumise leppe kava, kuid seisab silmitsi üha suurema ülestõusuga omaenda parteis. Protestimas Mei lahkumisleppe vastu astuvad kabineti ministreid ja aseministreid järjest tagasi. Eesti suurim karusnahatootja usub loomad on puuris õnnelikud vähemalt 18 riigikogu liiget on aga teisel arvamusel ja algatasid eelnõu karusloomakasvatuse keelustamiseks. Tallinnas avati täna pärast viis ja pool kuud kestnud remonti Gonsiori tänav, mis on Eesti esimene muutsuunaline. Kui see tuli ei põle või põleb punane rist, siis muutsuunaliiklusega rada kasutada ei tohi. Marko Mäetamme uus näitus Tallinna kunstihoones üks kuu Kanadas tõukab külma sõja aastate isolatsioonist sõja pagulusest, kuid asetub praegu selle rändeajastul uude konteksti. Toimub rahutu rahvaste ränne, põgenemine ühelt maalt teise niukene, kodutuid pidevus ja perekonnad elavad erinevates riikides täpselt nii nagu peale teist maailmasõda. Kui mu vanaisa siis nagu oli sunnitud põgenema. Paides peetud üheksandal Eesti spordiga Kongressil tutvustati uut Eesti tippspordiüksuste tiim Estonia, mis peaks looma parimatele sportlastele rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks ideaalsed tingimused. Riik toetab järgmistel aastatel projekti kaheksa miljonit euroga. Ilm on eeloleval ööl pilves selgimistega, pärast keskööd sajab kohati vähest vihma. Õhutemperatuur on kaks kuni kaheksa kraadi ja homme on peamiselt pilves. Sajab vähest vihma ning õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi. Valitsus asus neli tundi tagasi alanud kabineti nõupidamisel arutama ÜRO ränderaamistiku teemat. Istung veel kestab, välisminister ja justiitsminister on vastandlike seisukohtadel, jätkab Janek Salme. Välisminister Sven Mikser ütles paar tundi enne kabineti nõupidamistoimunud valitsuse pressikonverentsil, et ÜRO ränderaamistik ei kahjusta Eesti suveräänsust ning otsustusõigust oma rände ja piiripoliitika kujundamisel. Mikseri sõnul ei too ÜRO ränderaamistik Eestile siduvaid õiguslikke kohustusi. Ta kinnitas, et teeb valitsuskabinetile ettepaneku ÜRO ränderaamistikku toetada. Pean ütlema, et minu optimism, et selles osas valitsus suudab kokku leppida, on praegusel hetkel tunduvalt kasinam, kui see oli veel mõne päeva eest liiga selgelt on need positsioonid juba punase värviga maha joonistatud. Ma ei näe siin viimastel tundidel ja viimastel päevadel olevat toimunud olulist lähenemist. Justiitsministri isamaasse kuuluva Urmas Reinsalu seisukoht on aga vastupidine välisminister mikseri omale. Reinsalu viitas ühtlasi äsja valminud õiguslikule analüüsile. Minu seisukoht on, et Eesti ei peaks selle leppega ühinema ja arvestades ennekõike võimalike õigusliku iseloomuga tagajärgi. Täna hommikul saime kätte põhjalikku õigusanalüüsi. Selle analüüsi koostasid vandeadvokaat Allar Jõks, endine õiguskantsler, advokaat Maria Pihlak leppe suhtes. Analüüs rõhutab selgelt, et ränderaamistik võib luua uut rahvusvahelist õigust, muutudes osaks tavaõigusest. See lepe võib kujuneda rändepoliitikas globaalselt õigusregulatsiooni asendamaks instrumendiks. Koos Allar Jõksi mainitud analüüsi koostanud advokaat Maria Pihlak ütles rahvusringhäälingule, et ÜRO ränderaamistik ei ole juriidiline dokument, kuid samas pole see ka ainult poliitiline visioon või deklaratsioone. Meie hinnangul jah, tundub, et see ränderaamistik, ta ei ole selline mustvalge olukord, kus ta on üks või teine. Ta on dokument, mis vajab sisulist arutelu. Ja siin otsustajad peaksid väga selgelt andma endale aru, et mis hakkab tulevikus juhtuma ja kas need on need eesmärgid, mida nad sooviksid saavutada. Peaminister Jüri Ratas ütles, et valitsus arutab teemat lähtudes rahvusvahelisest õigusest. Ta rõhutas, et on jätkuvalt seisukohal, et ÜRO ränderaamistik ei too Eestile siduvaid kohustusi. Samas me vajame tegelikult küll sellist lahendust, mis on korrapärane ränne, kus on kaitstud inimeste õigused rändes, mis on turvaline ja loomulikult reeglitele põhinev. Eestis on koalitsioonivalitsused ja koalitsioonivalitsused saavad otsustada seda, mis sobib kõigile osapooltele. Briti valitsuskabinet on kiitnud Euroopa Liidust lahkumise leppekava heaks ning täna esitles peaminister Theresa May kava tingimusi ka alamkojas. Briti Konservatiivse partei Brexiti-meelseid seadusandjaid koondava Euroopa uurimisgruppi Joico priis MOOC taotleb aga Mei umbusaldamist. Nagu Parlamendis pole ka meie omavalitsuskabinetis kõik Brexiti leppe kavaga nõus. Protestiks astuvad kabineti ministreid ja aseministreid järjest tagasi, nagu vaatlejad märgivad, valitsus laguneb. Mall Mälberg. Brexiti minister Dominic Raab astus ametist tagasi pisut enne kella üheksat hommikul ehk vahetult enne seda, kui peaminister Theresa May läks parlamendi alamkoja, et lahkumislepet kaitsma. Raam olevat olnud juba eile õhtul kabinetiistungil väga vaikne. Täna teatas ta lühidalt, et astub tagasi, kuna isa puhta südametunnistusega toetada. Lahkumisleppe tingimusi. Ma olen võidelnud hea Brexiti kokkuleppe eest, aga need tingimused, mis kabinetile eile esitati neil on kaks suurt ja saatuslikku viga, ütles Raab. Esiteks see, et Euroopa Liidu pakutud tingimused ohustavad ühendkuningriigi tervikut. Ja teiseks, need viivad meid määramatusse kui mitte jäävasse olukorda, kus meil ei ole ei kindlaid reegleid ega seadusi ega ka selget lahkumismehhanismi. Ma arvan, et see kahjustab majandust ja mõjub hävitavalt ühiskonna usaldusele. Peaminister vajab minu hinnangul Brexiti ministrit, kes läheb edasi tema lahkumiskavaga. Mina ei suuda sedapuhku südametunnistusega teha. Ma pean peaministrist lugu, ta peaks saama disjätkama, aga ma tõesti arvan, Brexiti kurssi tuleb muuta, ütles Dominic Raab. Theresa meile Arrabi lahkumine suur hoop. Tema määras rabi Brexiti ministriks, pidades teda oma tugevaks seljataguseks. Esimesena otsustas ameti maha panna tegelikult Põhja-Iirimaa riigiminister šarliis vara, kes referendumil toetas ühendkuningriigi jäämist Euroopa liitu. Ta tegi selle otsuse kohe pärast seda, kui kabinet eile hilisõhtul Mei lahkumiskava heaks kiitis. Täna toitis ta, et lahkub suure kahetsuse ja kurbusega. Tund aega pärast Dominic kraami lahkumist Brexiti ministri kohalt teatas ameti mahapanemisest töö- ja pensioniminister Ester Macway. Peale nende on ameti maha pannud veel Brexiti aseminister Suella prevemann ning parlamendisekretärid. Mariid väljan järaniil labordina. Mitu Briti analüütikud on arvanud, et Theresa May saab lahkumiskirjakesi veel. Evening Standard teatas muide veidi aja eest, et Mike Ko lükkas tagasi ettepaneku saada uueks Brexiti ministriks. Opositsioonilise Tööpartei liider Jeremy Corbyn võttis tänase päeva lihtsa tõdemusega. Kabinetis valitseb kaos. Ja välisteemadel läheme ka edasi. Evelyn Villers, palun. Saudi Araabia välisminister lükkas tagasi Türgi nõudmise, et seoses ajakirjanik jamal Khashoggi mõrvaga Istanbuli konsulaadis tuleb algatada rahvusvaheline uurimine. Minister Adel Aljubeiri sõnul on hariaadil oma uurimisasutused ja riik oleks vastu fashogi mõrva ja tükeldamise sõltumatule juurdlusele. Samuti ütles välisminister, et kroonprints Mohammed bin Salman-il ei olnud mõrvaga absoluutselt mitte mingisugust seost. Ministri sõnavõtt oli mõned tunnid pärast seda, kui Saudi Araabia prokuratuur teatas, et nõuab viie mõrvaga seotud inimese surmamõistmist. Täna tunnistas Saudi Araabia ka esmakordselt, et Khashoggi surnukeha tükeldati. Bangladeshi. Ametnike teatel tühistati rohinya põgenikke tagasi Myanmari saatmise kava, kuna ei leidunud kedagi, kes oleks olnud nõus vabatahtlikult naasma. Bangladeshi põgenikevoliniku sõnul ei ole põgenikud praegu valmis tagasi minema ja ametnikud ei saa neid minema sundida. Siiski jätkavad ametnikud põgenike motiveerimist. Täna avaldas umbes 1000 rohinya põgenikku Bangladeshis meeld Myanmari tagasisaatmise kavamas. ÜRO vahendatud leppe järgi saab rohinya moslemeid tagasi, me on Marri viia ainult vabatahtlikult. Eelmise aasta augustis ja septembris põgenes Meghan Morris sõjaväekaristusoperatsiooni eest naaberriiki Bangladeshi üle 700000 rohinya, kelle kaudu on maailma avalikkuseni jõudnud hirmulood Myanmari sõjaväe metsikustest Arakani osariigis elavate rohinjade kallal. Ja tagasi koju riigikogus on teist korda kahe aasta jooksul algatatud eelnõu, et keelata Eestis karusloomakasvatus. Eesti suurim karusnahatootjaga ütleb, et rebaseid ja naaritsaid on puuris õnnelikud ning usub, et karusnahk võib veel uuesti populaarseks muutuda. Madis Hindre räägib lähemalt. Sotsiaaldemokraat Barbi Pilvre eestvedamisel andsid 18 parlamendiliiget kolmest erakonnast allkirja, et algatada eelnõu karusloomakasvatuse keelamiseks nii nagu läinud korral 2000 seitsmeteistkümnenda aasta alguses rõhub eelnõud peamiselt eetilistel argumentidele ehk sellele, et loomadel on farmis halb, aga eetika. Küsimuse tuules vaidlevad loomakaitsesideettevõtjad, kas nooritsatel rebastel on siis ikka karusloomafarmis halb. Barbi Pilvre usub, et puurides peetakse metsloomi ning see ei ole õige. Metsloomal ei ole temale liigiomaseid tingimusi. Rebased on looduse silkad ja liikuvad loomad. Nad on suletud väikestesse puuridesse, kus neil ei ole ka põrandapinda, kus nende jalad on sunnitud traadi peal olema. Neil ei ole võimalik varjuda. Eesti suurima karusnahatootja, aktsiaseltsi balti karusnahk juhatuse esimees Marge Tiidus aga ütleb, et karusloomad pole metsloomad. Neid on peetud mitu kümmet põlvkonda ja selle ajaga on aretatud loomad, kellele puuris meeldib. Loomad, looduse, nende liikumine on eelkõige tingitud sellest, et ta saaks oma kõhu täis, aga kui sul on vana vana vana vana vana vanaisadest Est alates, sa ei ole ise pidanud oma toidu eest muret tundma, siis sinul, lõikumisvajadus on ka teine. Näiteks juba tänaseks on üsna suure tüki Euroopa karusnahaturust endale saanud Hiina, sellele viitavad ka aktsiaselts balti karusnahamajandustulemused ehk ülemöödunud aastal kandis ettevõte 2,3 miljonit ja läinud aastal poolteist miljonit eurot kahjumit. Meil on väga ranged nõudmised, mida me peame järgima, mida me peame tegema, et ma üldse võimalik loomi kasvatada, aga Hiinasse asi praktiliselt puudub. Ning tiiduse sõnul ongi oht, et kui meil karusloomakasvatuse ära keelatakse, hakatakse meie nõudlust rahuldama hoopis Hiina kasvatustes ja siis kannatavad loomad veel hulga enam. Barbi Pilvre. Karusnaha kasutamine üha väheneb, noored moekunstnikud Eestis on läinud kaasa ka karusnahavabastiiliga, Londoni moenädal ei kasuta karusnahka sellised suured moed, firmad, brändid nagu kutsi Maicel, korstonna garan on karusnahavabad, aga Marge Tiidus näeb ka karusnaha tulevikku hoopis teise pilguga. Mingi hetk satume juba sellisesse olukorda, kus me ei saa selle keemiaga elab võib-olla siis me hakkame mõtlema ka nende karusloomakasvatuse peale teistmoodi. Võru vallavolikogu otsustas eile, et lõpetavad Väimelasse planeeritud Eesti suurima kanalaajamise. Planeeringu arendajad ei plaani kohtusse minna, küll nimetavad nad seda väga halvaks pretsedendiks ning ootavad, et vald kataks tekitatud kahju. Mirjam Nutov jätkab. Lõuna-Eesti talumuna Väimela arendusse magama pannud kümneid tuhandeid eurosid ja poolteist aastat nagu eile selgus, kõik asjata. Lõuna-Eesti talumuna juhatuse liikme Tõnu vetiku sõnul on rahast enam neil kahju just ajast. Vetik jätkab. Meie oleme ju ka omalt poolt ostukettidele välja lubanud, et me varustame neid Eestis toodetu kõrre kanade munadega, mida me tänu sellele protsessile nii-öelda täna ei ole võimelised tegema, ehk siis me peame neid tingimusi uuesti ringi rääkima. 40 protsenti õllekanamunadest tuuakse täna Eestisse Lätist ja Leedust, kuna Eestis ei suudeta neid piisavalt toota. Seda enam on vetika asjade sellises arengus pettunud, ent kohtusse ei plaani ta esialgu pöörduda. Veel kord Tõnu Vetik Kui võtta nüüd sellest vaimelast tulla natuke kõrgemalt vaadata, siis tegelikult on see väga halb pretsedent ja ja ka Võru vallale väga halb märkame, loodame siiski, et me ei pea kohtusse minema. Me saame vallaga sellisem kohtuvälise kokkulepe on selline ootus eeldus küll, et see vald võiks siis selle rahalise poole hüvitada küll jah. Ühes Lõuna-Eesti talumunaga Väimelasse kanalat planeerinud ning vastavate kinnistute omanik Osaühing Jänese Laanest öeldakse, et selliste arenduste tegemine ei tohiks sõltuda pelgalt kogutud allkirjadest. Edasi, räägib Osaühing jäneselaaneomanik Ats Albert. Avalikkuse vastasseis ei ole kindlasti see, kui allkirju kogutakse. Ma ütleks, et tegelikult see peaks olema hoopis palju suuremat ringi puudutav ja kindlasti olema ka argumenteeritud ja korrektselt ka ka välja toodud seisukohad, miks see nii-öelda seda avalikkus siis nagu nii-öelda kahjustaks? Võru vallavolikogu esimees Aare Hollo nõustub, et tegelikult ei tekitanud vallakodanike kogutud üle 600 allkirja suurt usaldust. Hollo jätkab. 627 allkirja võimalus nii palju inimesi ei ole ja sellepärast ma ise olen nagu arvamusel, et tegelikult allkirja andjad peaksid olema ainult need, keda otseselt see teema puudutab, kes seal koha peal tegelikult päevast päeva elada. Kokkuvõtvalt ütleb Tõnu Vetik Lõuna-Eesti talumuna, juba mitmed omavalitsused kutsunud neid oma territooriumile. Me kaardistame hetkel neid teisi võimalusi, vaatame, mis sobib meile logistiliselt kõige paremini ja noh, ma võin suure kindlusega öelda, et me kindlasti selle protsessiga lähme edasi. Raadiouudistele võrust Mirjam Nutov Elurikkuse Erakonna juhatus edastas Tartu maakohtu registriosakonnale Erakonna asutamiseks vajalikud dokumendid ja plaanib valimistele minna täisnimekirjaga. Erakonna poliitilised eesmärgid on mahe-nutiriik, tugevad kogukonnad, alt üles riigikorraldus, haridusuuendus ja kõikehõlmav julgeolek. Täna keskpäeval avati Tallinnas Lasnamäed ja südalinna ühendav Gonsiori tänav, kus kasutatakse Eestis esimest korda muutuva sõidusuunalahendustes. Ei tähendab, et autod saavad sõita kahe ühistranspordi raja vahel ainult ühel real ja vastavalt abloodele ilmuvate noolte näidatud suunas. Kadri Põlendik käis uurimas, kuidas see täpselt töötab. Praegu kella ühe ajal päeval on siin Gonsiori tänaval liiklus suunaga kesklinnast Lasnamäe poole. Uuringute järgi on just keskpäevast alates suurem nõudlus sõita sellel suunal. Praeguse plaani järgi saab hommikul kella kuuest kuni keskpäevani sõita mööda Gonsiorit teistpidi ehk Lasnamäe poolt südalinna kuid liiklejat jäävad siiski jälgima kogu vastavaid tabloosid, sest ta muutsuunaga rajal võib liiklus sulguda või muutuda ka erakorraliselt. Mida sa tuleb käituda siis, kui sõita konsiorisse mõnelt kõrvaltänavalt, seda selgitab Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo rüütelmaa. Kui sõidukijuht sõidab siia muutsuunaliiklusega teele välja siis ta saab vaadata, kas selle tee kohal põleb roheline nooltuli. Kui põleb, siis ta tohib seda kasutada. Kui see tuli ei põle või põleb punane rist, siis muutsuunaliiklusega rada kasutada ei tohi. Kui ta nüüd on juba pöörde sooritanud, peab ta reastuma siis ühissõidukirajale ja lahkuma esimeselt ristmikult parempöördega. Kas ei või juhtuda seda, et autod hakkavad lihtsalt ühissõidukite radasid kasutama, et ta on juba välja pööranud, vaatab, et on vale suund, mõtleb ah, mis seal ikka, ma sõidan selle ühissõidukiraja peal rutusele tänaval. Panin liiklusseadus seda ei luba, liiklusseadus kohustab pöörama ära enne kui me vaatame, võtame meie üldist liikluskultuuri ja probleeme ka mujal ühissõidukirajakasutusega siis kindlasti on siin koht liiklusjärelevalve tõhustamiseks ja võib olla ka autojuhtide enda teadlikkuse tõstmiseks selle koha pealt, mille jaoks ja kellele need ühissõidukirajad on ja aga kas on ikka päris õige, et üks või kaks inimest oma väikeses tavasõidukis takistavad saatkond inimeste bussis? Nii-öelda tavasõidukitega liiklejatel tuleb siin ka meeles pidada, et Gonsiori tänavalt saab maha keerata ainult paremale poole ja seda liiklusohutuse huvides. See piirkond siin ei ole, aga tee esitusest veel pääsenud. Järgmisel aastal on plaanis remontida Gonsiori tänavaga paralleelselt Kunderi tänav Raamat. Tallinna linnapea Taavi Aas räägib sellest lähemalt. See projekt näeb ette sinna aga täiendava kergliiklusraja ehitamise. Tõsi, seal on elanike vahel natukene vastu ju siis sellepärast, et on neid, kes soovivad kergliiklusteed ja on neid, kes ei soovi kergliiklusteed. Nii et me peame selles osas elanikega veel kokku leppima. Elanikud peavad isekeskis kokku leppima ja teeobjekti järgmiseks aastaks on meil tõesti väga palju, sellepärast et ei saa kurta selle üle, kuidas laekumised linna eelarvesse ja sealt tulenevalt oleme me saanud ka päris palju eraldada jällegi teede rekonstrueerimiseks, teehoolduseks vahendeid. Marko Mäetamme täna avatav näitus Tallinna kunstihoones tõukuv sõja pagulusest ja mentaalsest vastuolus Lääne ja kunagise nõukogude liidu vahel näitusel üks kuu Kanadas teevad kaasa ka kaks Kanada kunstniku ritta bossi aken. Cameron Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Üks kuu Kanadas toob asjade, installatsioonide joonistuste ja videote läbi vaatajani 13 aastase Lõuna-Eesti poisi mälestused aastast 1978 kui ta isa käis Kanadas sõja aastatel sinna põgenenud vanaisa vaatamas. Mäetamm talle omasel vaimukal moel annab edasi küllaltki kurba lugu perekondade lõhki rebitusest. Külma sõja aastatel. Mulle lihtsalt tundus, et sellel lool on liiga palju potentsiaali ja kaalu, et teda lihtsalt niiviisi oma peas kaasas kanda ja ja mulle tundus ka, et see aeg on nagu sobilik, kuna praegu on samuti tegu ju samade protsessidega maailmas, toimub tohutu rahvaste ränne. Põgenemine ühelt maalt teise niukene kodutus ja pidetus ja perekonnad elavad erinevates riikides täpselt nii nagu peale teist maailmasõda, kui mu vanaisa siis nagu ei sunnitud põgenema. Et noh, siin on nii väga palju selliseid kokkupuutepunkte, mis nüüd panid seda projekti tegema. Ungarlastest pagulaste järeltulija ritta poos ütles, et tal on Markko näituse ideega oma emotsionaalne side. Ma näen seda läbi oma filtri, ütles ritta poos, mind kõnetab perede lõhestamise teema, see on juhtunud ka minu perekonnaga ja see ongi minu jaoks loo emotsionaalne tuum. See, millised suhted tekivad siis, kui tuumsuhted on lõhutud selles loos siin ehitab teismeline selle suhte üles läbi asjade. Ken Cameroni jaoks on siin põnev tõe temaatika, täpsemalt öeldes tõe tõlgendamise või väärtõlgendamise juhtum. Selles loos ja ka siin näitusel on väga raske välja lugeda, mis tegelikult juhtus. Väga raske on eraldada fakte fiktsioonist, valedest, tõlgendustest, lapse pilgu läbi. Kõik need asjad on kokku segatud ühes suures katlas, kuhu on lisatud vett ja jahu ja sellest on saanud üks hiiglaslik pirukas, rääkis Cameron. Mäetammele omaselt on traagiline lugu saanud muheda vormi. See on aga vaid kattevari. Minu kunstikeelega on see jama, et ükskõik, mida ma teen, inimesed ikkagi arvavad, et see on naljakas, et ma kunagi aastate eest võitlesin kõvasti sellel vastu ja püüdsin järjest nagu tõsisematel teemadel sõna võtta, aga ja lõpuks ikkagi kõik leidsid, et see on ikka kohutavalt naljakas, mida ma teen millegipärast, et ma teeks nagu nalja. Noh, tänaseks päevaks ma olen ammu sellega rahu teinud ja ma lasen sellel sündida, nii nagu ta on, et kui inimesed leiavad selle naljaka, siis ta naljakas, ja kui nad ei leia, siis nad siis ta ei ole. Me oleme seda näitust muidugi püüdnud siin niiviisi ka kuidagi tasakaalustada, et, et on nagu erinevad kihistused, et kui sa lähed näiteks videopoksi selle koomiksi taga, siis siis tegelikult see ei ole naljakas ja kui sa mõtled sügavuti probleemide üle, mida siin puudutatakse, siis seal ei ole nagu naljakat midagi. Mäetammepuu siia Cameroni üks kuu Kanadas jääb kunstihoonesse vaadata veebruari alguseni. Paides peetud üheksandal Eesti spordi kongressil tutvustati uut Eesti tippspordi üksus tiim Estonia, mis peaks looma parimatele sportlastele rahvusvahelisel tasemel edu saavutamiseks ideaalsed tingimused. Juhan Kilumets räägib sellest Kõlava nimega tiim Estonia eesmärk on tõsta Eesti tippspordi konkurentsivõimet. Eeskujuks on võetud sarnased ja hästi töötavad tippspordiüksused Soomes, Rootsis ja Taanis. Esialgse visiooni kohaselt võiks tiim Estoniasse kuuluda kuni 200 sportlast, kellel on potentsiaal tiitlivõistlustel kõige teravamas tippu jõuda. Tiim Estonia peaks neile edu saavutamiseks tagama kõik vajamineva, räägib olümpiavõitja Gerd Kanter. Selline väga selge tugiteenustevõrgustik, mis siis tippspordile pakutakse ja antakse siis võib-olla selline võimalus, et me saaksime oma konkurentidega siis konkureerida, valmistada sarnastel sarnastel alustel nagu nemad. Kuna meil ikkagi teatav traditsioon on olümpialt tavaliselt medaliga koju tulla siis kui me tahame, et see traditsioon jätkuks igal juhul peame astuma neid samme, et need asjad võiksid korduda. Esimesed konkreetsed sammud loodetakse astuda juba järgmisel aastal. Et aga muu maailm Eestil veel pikemate sammudega eest ära ei jookseks, on tippsporti vaja suunata rohkem raha. Tiim Estonia kontekstis on siin räägitud 20-st miljonist eurost. Kultuuriministeeriumi spordi asekantsleri Tarvi pürni sõnul annab riik lähiaastatel kindlasti oma panuse. Järgmise nelja aasta jooksul on tegelikult esimene otsus on tehtud, et eraldatakse kokku kaheksa miljonit eurot ja täna oleme siis koostöös EOK aga neid põhimõtteid arutamas, et kuidas see täpselt tööle läheb. Sest et visioonis peaks ta kasvama veel edasi. Aga ka täna siin spordikongressil ju tegelikult arutame seda, et milline see eesti mudel täpsemalt peaks olema. Gerd Kanteri sõnul on tippspordiüksuse projekti õnnestumiseks vaja kogu ühiskonna tuge. Inimesed peavad mõistma, miks on väiksele eestile tippsporti vaja. Tippspordi, ütleme siis, vajadus rahva silmis lähtuvalt siis kindlasti need emotsioonid, mida sportlikud saavutused inimestes tekitavad kindlasti tippsportlased on eeskujuks noortele, et neid sportima meelitada. Nii et sellest lähtuvalt ma arvan, igal juhul meil on tippsporti vaja, kui me tahame, et meie noored liiguksid ja samamoodi mitte ainult noored, kogu rahvas liiguks. Sünoptik Ülle Jõemaa räägib nüüd ilmast, palun. Järgneval ööpäeval on meile olulisem nii Venemaa poolt Baltimaadel tugevnev kõrgrõhkkond kuid samal ajal riivab meid ka üle Soome itta leviv madalrõhulohk. Ilmlem natuke tuulisemaks, aga novembrikuu kohta on suhteliselt soe. Saabuval ööl on pilves selgimistega ilm, kohati võib sadada vähest vihma ja mõnel pool on udu. Puhub edela ja lõunatuul neli kuni 10, rannikul puhanguti kuni 15 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on kahest kuni kaheksa kraadini. Homme päeval on peamiselt pilves ilm ja kohati sajab vähest vihma. Puhub edelatuul viis kuni 11, rannikul puhanguti 14 kuni 17 meetrit sekundis ning õhutemperatuur on neli kuni 10 kraadi. Aitäh ilmateate eest ja selline sai tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.