Tere, keelesaated on tänasest kuni 18. novembrini päevani kui iseseisev Läti saab 100 aastat vanaks pühendatud läti keelele ja meelele ja Läti sarja esimeses saates räägime Läti kohanimedest. Minu nimi on Piret Kriivan ja minu saatekaaslane on Läti Teaduste Akadeemia välisliige ja läti keele instituut Tuudi abilitatsiooni nõukogu liige ehk doktor habilitaatus. Keeleteadlane Lembit Vaba. Tere, tere. Läti kohanimed. On doktor habilitaatuse üks huvisid olnud. No kohanimed huvitavad mind tõepoolest ja Läti on selles mõttes väga huvitav maa, et siia on jätnud oma jäljed erinevad balti hõimud ja naaberrahvad ja sealjuures meie keelesugulased liivlased, kes on ja täielikult lätti istunud ja ka suur osa lõunaeestlasi ja ka põhja, eestlasi ja kõik nad on jätnud oma jälje. Ma arvan, et Lätis ei ole ühtegi kohanimedega tegelenud ja tegelevad keeleinimest, kes ei oleks oma töödes rääkinud ka läänemeresoome päritolu kohanimedest. Nemad küll kasutavad terminit soome-ugri soomu, kurb. Ja ma ütleksin veel seda, et kohanimed on väga võimas identifitseerimise vahend. Ja see on ka võimu sümbol. Kui ma elan sellel maal, siis ma tahan nimetada ka kohad, nii nagu need on mulle kodused ja omased aga sealjuures balti hõimude liikumine. Meie ettekujutuses tulevad nad tänapäeva Ukraina ja Valgevenealalt lõunakaartest kagu suunast. Nad ei ole nii-öelda füüsiliselt hävitanud neid hõime, keda nad kohtasid, vaid tasapisi sulatanud endasse ja nii on ka mingil määral ka kohanimed jäänud püsima. Tõsi, nad on muutunud sobivamaks ja suupärasemaks balti hõimukeeli kõnelevatele inimestele ja nad on ümber mõtestanud ja kõik need protseduurid on kohanimedega, mida me arvame, et on läänemeresoome päritolu, kõik see on toimunud nendega. Kohanimed on sama vanad kui rahvas või on veel vanemad? See ongi Läti puhul huvitav, et Läti territooriumil voolab ju palju suuri ja, ja üsna suuri jõgesid, siis nende hulgas on selliseid, mille kohta keeleteadlased ütlevad, et need ei ole balti nimed, vaid nad peavad olema veel vanemad eel balti nimed või koguni Indo-Euroopa nimed, nagu sellised jõe nimed nagu Kuramaal voolav jõgi või meile natukene lähem Salazza eesti keeles, ütleme et Salatsi jõgi kui Gauja mida meie tunneme koiva nime all, nende puhul on neid väga raske kuidagi suhestada mõne balti keeltes tuntud üldnimega. Ja kui kohanimede uurijad üldprintsiip on, et koha nimi on alati midagi tähendanud siis on ka arusaadav, et ka neile nimedele, mida ma just hetk tagasi nimetasin, peaks olema ka mingisugune sisu, mis on arusaadav, aga seda on väga raske välja tooma. Aga võtame siis selle sellesama sõna balti, mis on siin mitu korda juba kõlanud, et mida tähendab balti balti keeled, Balti meri. Läti keeleteadlased meelsasti seostaksid selle balti keeltes tavalise omadussõnaga malts, mis tähendab valget, aga tõenäoliselt see on siiski väheusutav ja keeleteadlased, kellel on piisavalt distsipliini ja teaduslikku lähenemist asjale näevad seda laiemas kontekstis. Ja see tundubki usus, tahame, et see sõna balti on niisugune üldnimi, mis on seotud näiteks germaani keeltes tuntud sõnaga väelt või, või noh, kasvõi inglise vält, mis tähendab vööd ja niisugune veega seotud nimi on taani väinadel suurväelt ja väike pealt ja nende laius on, on tõesti väike pooles kilomeetrist kuni kolme kilomeetrini. Et selles mõttes see balti tähendab niisugust veeväila, kus ma kujutan ette, kaldad mõlemalt poolt paistavad. Aga meil on ju tänapäeval väga tavaline rääkida balti keeltest elavad balti keeled, on läti keel ja leedu keel. Aga see nimi Balti keeled on tegelikult üllatavalt uus. Ja on teada ka selle autor, nimelt Königsbergi Ülikooli araabia sanskriti keele professor, saksa uurija Nesselmann kirjutas 1845. aastal raamatu, mille pealkiri eesti keeleks oleks preisi keel. Ja seal ta soovitas kasutada Leedu, Läti ja preisi keele kohta. Üldnime balti keeled, enne seda oli kasutatud Läti, Leedu või leedu läti keeled. Aga selleks ajaks, 19. sajandi keskpaigaks oli uurijatel väga selge pilt sellest, et balti keeli on kõledalt hiigelalalt, mille läänetiib on kusagil Visla jõhikonnas ja ida tiiv tänapäeva Moskva piirkonnas või isegi kaugemal kama jõe suudmes. See ei ole muidugi, et kogu sellel alal oleks kõneldud neid keeli, mida me tänapäeval kutsume baltikeelteks, aga kohanimed näitavad, et tõesti Baltikeel kõnelevad hõimud on olnud Volga k jõgi konnas ja Visla jõgi konnas. Aga see tuumikala on ikkagi tänapäeva Ukraina ja tänapäeva Valgevenele. Kui siis lätlastel ei ole Läänemere kohta sellist sõna nagu meil on oma omakeelne sõna Läänemeri Igatahes Kuramaal on küll kasutatud nimetust missugused toredad nimetatud liri juure. Tiiž on suur niisugune tänapäevale läti keeles poeetiline sõna, aga Kuramaal muidugi täitsa argisena, mis tähendab suurt ja ka Kuramaa, liivi keeles on see suur suur meri. Niisugust nime on kasutatud. Aga läki ja lätlane, kus need täpid sinna A peale tulevad? Seal on võib-olla nendest suurematest nimedest üks lihtsamaid, julgen ma öelda. Need balti hõimud, mida me tunneme, nende hõimude nimed on seotud veekogude nimedega jõe nimedega tavaliselt ja nii ka Läti. Niisugune jõgi, millest rahva nimi Läti on pärit, niisugune jõe nimi on näiteks tänapäeva Leedus, see on Luhatava kui ulatuva. Ja veelgi huvitavam on kui balti hõimude tuumikalal tänapäeva Ukrainas ja Valgevenes, mõlemas on ka see nimi olemas Ukrainas. Lotava jaa, Valgevenes latva. Aga et eesti keeles on läti, see on tekitanud segadust pikka aega, on arvatud, et Läti on laenatud saksa keeles, kus on läte ja lätland, eks ole. Aga siis me kohe küsima, kust on läte ja lätland pärit. Ja siin ongi väga selge seletus. Nimelt on olnud sellest nimest ja hiljem ka rahvani meest kaks tüve varianti latt ja ka lätt. Ja meie oleme omaks võtnud selle lätt variandi. Ja tõepoolest vanades ürikutes on mõlemad, nii Läti kui ka lati, tõsi, seal see A on ooo poolsem, näiteks vene ürikutes on kirjutatud lootil kola ja see on väga oluline nimi, see siis tähistab neid hõime, kes on andnud nime kokku tänapäeva läti rahvale. Latgaleid see Platgales on liidne nimi. Esimene osa, millest me nüüd rääkisime, eks ole, on seotud jõe nimedega lapialot ja teine on siis see Louis on väga läbipaistev, see tähendab otsa või piirkonda ja väga populaarne tänapäeva räti kohanimedes. Vaat kavis, eks ole. Lati otsa rahvas kõlab ilusti, nii on. Aga seegi tuleb siin juurde öelda, et Latgale kui ajaloolisetnograafilise piirkonna nimi on tegelikult väga hiline, see võeti kasutusele alles 20. sajandi algul. Ja miks Läti on pikka aega olnud jaotatud eri riikide ja poliitiliste huvipiirkondade vahel ja nii on olnudki situatsioon, kui Läti riik loodi, siis eriti Läti idaosa, mida me tunneme nime all Latgale, oli tunduvalt ma ütleksin, isegi maha jäänud, võrreldes näiteks keskosade või, või kuramaaga. Ja matkale pidi kasutusele võtma selleks, et see Idaleti osa, mida me tunneme tänapäeval Latgale nime all, oli osa Wittekski kubermangus sele Latgale tähistati seda Vitepskis kubermangu piirkonda, kus elasid Latgalid. Räägime nendest teistest ajalooliste piirkondade nimedest ja teised ajaloolised piirkonnad on siis viriseme meie eestikeelses kirjangutluses, ütleme mõnikord nime lätikeelne Liivimaa siis kurama läti keeles saime ja lõunaosad. Nende päritolu kohta võib ühte-teist öelda, aga kohe sissejuhatuseks peab siiski jahedalt nentima, et ühest lõplikku vastust, kuidas nad on tekkinud, mis päritolu on, mis nende sisu on, me ei tea. Viriseme siis lätikeelne Liivimaa osa Läti inimesele või sellele, kes oskab läti keelt, ei ole see mingi probleem. Sest läti keeles vedus tähendab keskel olev järelikult me on keskel olev maa, keskmaa käsk, maa, seeme on maa ja seletus võib pakkuda mitmesuguseid. No kuidas ta ei võiks siis Keskmaa olla, kui Ta on Eesti ja Kuramaa vahel või võetakse veel laiemas kontekstis, siis võib ka need naaberriigid siia tuua. Aga niimoodi tõepoolest seletati seitsmeteistkümnendal ja 18. sajandil, et Linzeme on keskmaa. Aga on ka teine seletus. Vidzeme mereäärsed osad kindlasti umbes 60 kuni 100 kilomeetreid mere sisemaa poole on ju selgelt liivikeelsed alad olnud Salatsi jõe ümbruses veel. Võib-olla isegi 20. sajandi algul oli mõni inimene, kes teadis mõningal määral liivi keelt ja kuna see on olnud Liivimaa liivi keelne ala, siis liri sõnaga ida, mis tähendabki rätt pikeida, aga ta seostub oma päritolult muidugi ilmakaarega ida, aga tema tähendus on siis kirre. Ja 13. sajandi saksa allikates ongi kirjutatud, see on iduma või idu, meie on ka muid seletusi. Üks fantastilisem kui teine. Nüüd kursuslane on siis ma, et see esiosa korv on rahvanimi, see on kindlasti selge, ta on seotud selle rahvaga, keda me tunneme nime all, vanem nimetus on kurssi ja eesti keeles on ka vorme kura, korralased. Sellega ta on, sealt aga mida ta tähendab? Selle kohta on palju oletusi, aga aga midagi kindlalt me ei või selle kohta öelda. Võib-olla kõige levinum neist on, et see rahvanimi Kurschi või kursi või koorevõi kura on üldnimi, mis tähendab Alemaad või uudismaad. See on üks seletus. Üks põnevamaid nimesid on seal kaua. Ja meil kasutatud eestikeelses kirjelduses Gazemi kaalija nime. Saksa keelest inspireeritud on see selle Samgale? Suur keskus on jalga vä? Mis oli Kuramaa hertsogiriigipeal on, aga vähmugave laule on meile juba tuttav, see on Otsoi nurk või nolk. Aga tänapäeva lätlasele pole see mingi probleem ära seletada. Loomulikult on, sans on madal maa ja suur osa Sämgalest ongi savine madal tasanema. Aga temalogide arvavad, et siin on siiski usutavam seletus, et tegemist on niisuguse nimega nagu see meil ju kaos, mis tähendab põhjaots. Ja miks põhjaots, sellepärast et mitme uurija ettekujutus mööda see samm ka oli see balti hõim, kes oli kõige põhjapoolsem piirkond balti hõimude levikualal selle ja selle kohta või ei oskagi muud öelda, kui et see on. Eks balti hõimunimi selleks, aga mida ta tähendab, selle kohta on vain oletusi. Ja need uurijad, kes arvavad, et kõik balti hõimunimed on seotud kuidagimoodi veekogudega sest elati veekogude ääres jõgede ääres, siis küllap sees sees siis hõimunimi seeris mitmuses seeli see tähendab suure jõe vee aeglast voolu. Aga võtame siis lätlaste pealinna eesti kõnepruugis Riia, lätlased ise ütlevad Riga. Või Riga, kuidas täpselt täheldada? See hääldus Riiga umbes teise välde iial see Riiga. Läti kohanime uurijad Eli kahtle hetkegi. Kui neilt küsitaks, mida Riiga tähendab siis nad ütlevad see tule. Niisuguse väikese jõe. Ja lahendus liiderilzinja in ja mille äärde tekkis kaubakeskusi ja see riidilin ja jõgi voolas Väina jõkke laugava jõkke. Ja tänapäeval seda jõge enam ei ole, see on kasu. Kinniaetud või osaliselt voolab see kanalisatsioonitorudes, nii nagu Tallinnas härjapea jõgi. Ja ka seletus on sellele väikesele Riiga kui riidin ja jõele nimelt et see on seotud sõnaga Ringo tiimis tähendab looklema nii nagu väikesed tavaliselt tead, see seletus tundub väga usutav olev olevat, aga muidugi Riia seletuseks on kümneid hüpoteese, üks fantastilisem kui teine ja nad on üles ehitatud niisugusele häälikujadad välisele sarnasusele mis on täiesti hirmutatud faktidest. Aga miks eesti keeles on Riia, meie kohanimed erinevalt meie naabritest on ainsuse või, või mitmuse omastavas käändes, sest sellele koha liimile on järgnenud liigisõna, mis näitab, millise objektiga meil on tegemist. Aga läti keeles seda tavaliselt ei ole, vaid kohe nimed esinevad kas ainsuse nimetavas või mitmuse nimetavas, mõlemaid on palju. Aga muidugi, kui pannakse sinna liigisõna juurde, siis kohanimi on ka omastav, skas, ainsuse või mitmuse omastavas. Me võime öelda läti keeles riigiga öelda ka riigi käest saada Riia linn, Riia siis omastav. Aga miks meil on riiemite riig? See tuleneb ju sellest, millest me praegu rääkisime. Aga teised sellised Läti kohanimed, mis on täiesti lätlaste kohad, aga millele meie oleme leidnud enda keeles eestikeelsed vasted. Me jõuame jälle siis ka selle selle jõe juurde, millest oli juba juttu. Koiva jõest nii räägime Koiva jõest ja räägime Väina jõest. Me oleme väga õnnelikus olukorras selles mõttes, et Läti on meile väga tähtis naabermaa. Me tunneme seda üsna hästi või piisavalt hästi. Ja loomulikult seetõttu meil on ka selle hästi tuntud laaber maa kohta ka hulk naabrusnimesid, mida Me ei julgenud kasutab. Ja kui keegi arvab, et nad on ära ununenud, siis miks mitte neid aeg-ajalt uuesti meelde tuletada, neid üha kasutada. Ja üks selline nimi on siis koiva. Koiva on kõige pikem jõgi, mis Läti territooriumil voolab on peaaegu 400 kilomeetrit pikk. Väina ehk Daugava on muidugi kolm korda vähemalt kolm korda pikem, aga sellest ainult umbes 300 kilomeetrit voolab Läti alal Koiva ja läti keeles Gauja Lauja, nagu me rääkisime, on üks nendest jõe nimedest mille puhul on kohanime uurijatel palju hüpoteese. Mina küll pooldan Läti uurijad seda seisukohta, et tegemist on siiski balti päritolu nimega. See on siird nimi, mis on koos Latgalidega tulnud kaasa nende algses kodumaast, mis on seal tänapäeva Valgevene või Ukraina territooriumil ja nii Valgevenes kui Ukrainas on samu jõenimesid. Natukene muidugi neile sobiva häälikukujuga. Nüüd, mida see Gauja võiks tähendada? Selle kohta on muidugi erinevaid arvamusi, aga kõik nad on seotud niisuguste üldnimedega, mis iseloomustavad jõge kas jõge, selle jõe voolutugevust või helirikkust. Mulle meeldib isegi see Läti kohanimeuurijate seisukohta, et võib-olla on hea lahendus see, et kui me vaatleme nimesid Gauja ja koiva kui erinevat päritolu nimedega üks on Latgalite poolt kohale toodud Balti nimi, kao ja ja teine on lõunaeestlaste poolt antud nimi, mis ta siis tähendab? Ta võiks olla näiteks sõnaga kõiv seotud siis sõna, mis on Lõuna-Eestis hästi tuntud ja mis on ka liivi keeles nii Liivimaal HIVi kui kurama liivi keele tuntud ja tähendab kaske. Aga räägime ka natukene Väina jõest. Just lätikeelne nimi on laugava. Siin on huvitav, et see nimi ilmub kaartidele väga suhteliselt hilja, 14. sajandi keskpaigas, umbes. Ja teine oluline asi on, et laugava üldnimena tähendab iga jõe niret, mis kevadel suurvee ajal hakkab üle kallaste ajama. Sest see sõna laug kui tänapäeva moodsas läti keeles lauts, mis tähendab, palju tähendab palju vett. Me võime ka analüüsida seda nime, kui laug on palju antud juhul palju vett, siis ava on balti keeltes üsna tavaline keeleuurijad kasutavad nime kohanimede formant siis mitmest liites kokku pandud nimeosa, mille tähendus tänapäeval nagu ei teagi. Ja meil oli juttu, et läti või läti keeles vaatli jättis lätlane ja Lätimaa läti või vaatria tulenevad ja inimest, see oli ka ava mõjuva Platu wav või tavaaga, me võiksime kasutada julgelt nime väina, see on vanem, see on eel balti siis vana nimi nagu mõned teisedki nimed, nimetasime Abavad, kaunis jõgi, mis voolab kuramal Väina Daugava ääres olev linn Daugavpils Valgevene piiri ääres. On ju ka andnud ka seda vana nime saksa keeles kol kujule nüüna. Tal on ka teisi vorme veel, aga eesti ja liivi keel on sellest vormindatud vastavalt kas siis väina või liivi keeles. Leena. Te ei ole üldsegi lugupidamatu, kui me kasutame Läti kohtade kohta nimesid nagu Väina ja Koiva ja Võnnu ja Heinaste ja järja. Ma ei näe siin mingit takistust, miks miks me võiks kasutada neid nimesid, sest Lädi oleks nagu meie teine kodu. Läti, keegi on meile palju lähemal oma sisemisel struktuurilt kui näiteks soome keel meile. Aga Valga ja Valka on siis nüüd nii, et Valga on eestikeelne nimi, Valka on läti keeles. Nonii äkki võiks siin ka kasutada, et mitte väga pingutada? Nimetada kodust teispool piiri olevat linnaosa Läti Valgaks. Aga Valka? Sellel on huvitav seletus, mis mulle meeldib, seda küll tõrjutakse ka nimelt. Valga. Koivasse või Gaujasse seal ta ju ei kaudu ja teine osa siis Pedeli jõe kaudu äikese Emajõkke ja seda maateaduslikku teadmist saaks kasutada selle nime sidumisel Balto slaavi sõnaga, mis tähendab paadi lohistustajaid läti keeles, tõsi, niisugust nime niisugusel kujul ei ole, tänapäeva läti keeles aga on tegusena vokaad, mis tähendab edasi-tagasi vedama või lohistama. Ja leedu keeles sugulaskeeles on olemas tõesti sõna, mis tähendab kalastaja paati, valkjas niisugune sõna on, olen noh ja muidugi vene keeles on voog, mis tähendab paadi lohistusteid, niiskuse kohanimesid ka ka palju. Nii et siis tegelikult lätlased võiksid öelda selle meie kaksiklinna kohta rahulikult Valka ja meie võiksime öelda rahulikult selle linna kohta mõlema osa kohta Valga. Miks mitte, aga kui tahetakse rõhutada, et tegemist on läti osaga, siis võib öelda Läti panga. Aga kui palju lätlased näiteks nii-öelda kodustavad meie kohanimesid Kodustavad küll, esiteks läti keeles ei ole kõiki neide häälikuid, et Eesti kohanimesid edasi anda, läti keeles ei ole niisugust täishäälikud nagu või niisugust täishäälikud nagu või niisugused täishäälikud nagu järelikult need tuleb millegagi asendada. See on üks probleem ja teine probleem on see, mida võib-olla eestlasel on raskem tajuda. Läti keel on väga sügavalt grammatilise Sumuga keel. Ja see tähendab seda, et kõik kohanimed tuleb vormistada nii, et nad oleksid kas nais või meessugu. Ja see, kas kohanimi on nais või meessugu, määrab see, millist objektida tähistab. Näiteks kui tegemist on linnaga läti keeles, linn on naissoost sõna saada siis need linnanimed, kui neist moodustada tõeliselt läti keelde sobiv vorm, siis Eesti linna nimi peaks lõppema täishäälikuga sobivad täishäälikud on A või no Narva puhul ei pea midagi tegema, see on A ja sobiv, teda saab vastavalt käänata, eks ole. Samasugune hea nimi on, Kuressaare lõpeb veega, seal me ei pea midagi tegema, aga probleemid hakkavad, näiteks, kui meil on tegemist niisuguse linnaga nagu võru ja no Vikipeedias ma leidsin, et seal on kasutatud ka niisugust vormi nagu veeru, siis hõõrun asendatud veega aga palju sobivam ja läti keelekeskkonda paremini sobiv. Ja mida on kasutatud ja kasutavad värava avavormistatud nii naissoost nimeks, sest linnanimed peavad olema naissoost ja on kasutatud ka nime, mis on ootuspärane, väärada värava määrav asi on täiesti sobiv. Nüüd vaatasin Vikipeediast, mida on öeldud haapsalu kohta, seal on toodud nimi, Haapsalu uga lõpeb, aga on kohe selle kõrval ei satu Haapsalus, mis sobib igati läti keelekeskkonda ja teda on hea mugav kasutada erinevates käändevormides. Tartu on Läti humanitaarteaduste jaoks väga oluline koht, see on sajad ja sajad üliõpilased õppinud. Läti keeles on Tartu kohta nimi tarmata, kirjutatakse piga EKE horisontaalkriipsuga, aga see on, kuna läti keeles ei ole erimärki jää jaoks lühikene e tähistab nii, et kui jääd pikeed, horisontaalkriipsuga tähistab pikka eed, kui ka pikaajad ja Tarbata on nimi, mis kipub aeg-ajalt läheb oma, aga alati on terased inimesi, kes tuletavad lätlastele meelde, et meil on selle linna kohta oma hea nimi ja palju häid mälestusi seotud. Nii et seda nime kasutati ametlikult aastani 1893 ja kas sellel aastal Tartu ei hakanud kandma Jurjevi nime eest? Jõe nimed peab samuti vormistama naissoost nimede tänasest läti keeles. Jõgi on naisSostavalt ja sellisel juhul see ema jõgi võime vormida sellest nime Emajõgi, Emajõgi on korvatud. Ega, aga siin on ka sobiv nimi nimelt Mäedra kirjutatud horisontaalkriipsuga ja hääldame hääle ja see on vana indoeuroopa sõna, kus see on mõtestatud, mõtestatud nagu noh, kas see ema on ema sõnaga seotud, ärme hakka seda praegu arutama, aga Mahtra sõnas on küll see kätketud see nii-öelda no järved, järv on läti keeles meestlasena, järelikult järved tuleb vormistada meelsus sõnadega Peipsi läti keeles. Peibus kirjapilt näeb välja lõbusam Kaksessil. Siis sõnatüvi on Peipus lisatud sinna grammatiline meessoost tunnus, S Võrtsjärv. See on oluline veekoguga lätlaste jaoks. See on vormistatud nii, et on kirjutatud kujul värdseeerrs. No selle võib ka vürtsi järsse hääldada ja lisatud sinna meesost tunnusess. Kas mis juhtub, mis juhtub nime nimedega ning mõtestatakse ümber? Mõtestatakse ümber mõtestatakse, kogu aeg toimub üks tont teab, mis need nimed on. Mai ei oska nimetada ühtegi Läti kohanimeuurijad, kes ei oleks tegelenud läänemeresoome päritolu nimedega, sest neid on Lätis nii palju. Hiljaaegu ma lugesin, et keegi loomingus kirjutas, Liivimaa liivi keel on hävinud, siis ma ütlesin, stopp. Kuidas saab keel hävida, kui me sõidame Tallinnast Riiga? See tee äär, lugege neid silte, see kõik need nimed on Joliivi nimed. Liivi keel ei ole ja surnud, kõik need šiin, nimed, mis seal tulevad, astu nõiaküla, Ainašiia võib-olla hiljem kunstlik moodustus, aga meil on vain ši meile andma rõngas ja meil on ülipõnev. Ši A la-ši tee läheb läbi kahe järve vahelt. Ja see ana, see on libi sõna, mis tähendab kitsaskohta, meil on ka sõna olemas Ahas ja sellest on see a'la ši kitsas ahas paik. No nimesid ja mõtestatakse ja mõtestatakse lakkamatult ümber tehakse suupärasemaks ja antakse neile uusi tähendusi. Üks niisugune näide, millega läti keeleuurijad on rinda pistnud, on jõe nimi. Pus tüvi on sav. See võiks olla meie savi. Aga kuna Läti keeleuurijad arvavad, et jõenimedes peitub mingisugune väga ürgne mõnede meelest muinasEuroopa kihistis, siis püütakse siin näha aga mingid proto-indoeuroopa tüve sellesamas saav nimes. Aga teiselt poolt, kui seda tüüpi jõe nimed on niisugustel aladel, kus veel hiljaaegu räägiti lõunaeesti keelt, siis loogilisem on oletada, et tegemist on siiski läänemeresoome nimega, mis tähendab savi. Savijõe jõgi on täiesti hästi sobiv jõele savise veega savise põhjaga jõgi. Aga lätlased mõtestavad ka täiesti selgelt oma nimesid. Niisugune näide on näiteks. Ma ei tea, kas praegu, aga eestlastel on preekule väga tuttav ka nimi olnud, see on Kuramaal ja ja paljud Eestis kasvatasid preekuli varast kartulit. Briekule on kohanimi. Ja kui internetis lüüa lahti selle piirkonna kodulehekülg, siis eestikeelsest, kes on seal niisugune tore lause, rõõm pesitseb Briekulis nimelt see Briekule one kura keele sõna ja tal ei ole mingit seost läti sõnaga pärjeks, mis tähendab rõõmu. Aga kohalikule rahvale meeldib näha selles niisugust seost. Teine lugu, mis meelde tuleb, on sama huvitav või võib-olla veelgi huvitavam, isegi kurioosne. Nimelt Kuramaal Talsi piirkonnas on niisugune linnagu Valdemar pius, nabilson, loss või kindlus siis vald, mari, kolde, mari linn. Ja see on päris uus aastast 1926 kannab see alles seda Valdemarpilsi nimi tema vana nimi, osasmaka. Aga kohalikule rahvale see nimi ei meeldinud, ehkki selles on peidus väga põnev reisikeele siis balti hõimukeele sõna, mis tähendab jänest. Aga tänapäeva lätlastele seostub see hoopis sõnaga Smakamis tähendab eriti paha lõhnalehka ja sellepärast seda on tõrjutud. Võib-olla mõned nimed on arusaadavamad isegi eestlastele sest need ei ole laenud kui maastikusõnades või geograafilistes. Üldnimedes on niisugused nagu hauda, mis tähendab sügavad kohta jees või kangas, mis tähendab kivikülvi või mingit kiviküngast või kolka, mis tähendab Liivanina liivaste neeme või kauget kohta. Kui baasis, mis tähendab paekivi võib pada, mis tähendab madalat kohta, kui seal kamis tähendab jõe selg või või niisket kohta, kus taimed hästi kasvavad või hooma, mis tähendab sügavat kohta jõe Humne hästi sügav või kuumsis, mis tähendab soostunud paika või kurgamis tähendab mingite soist oja või urulaadset jõe orgu. Ja kõik need nimed on Läti kohanimede koostisosas, nii et kui me nii mõtleme, siis võib-olla on hulk selliseid kohanimesid Lätis, mis avanevad eestlastele palju paremini kui lätlastele, kui nad eesti keelt ei tunne ja loomulikult suurem osa lätlasi ei tunne läänemeresoome keeli. Ehkki eesti keele õppimine on Buy vähemalt kümmekond aastat tagasi, oli erinevalt päris populaarne. Paljudes kohanimedes on niisugune sõna, mille ka eestlased kohe tunnistama, et see on mu isa. See mõis ja võis, vana tähendus on aiaga piiratud ala, milles siis kasvatati midagi nagu soome keel tänapäevalgi, ütleb Moisija. Muisa. Keeli saates esines keeleteadlane Lembit Vaba doktor habilitaatus, kes on teadusliku uurimuse ja avaliku loengu alusel omandanud õiguse ülikoolis Läti Ülikoolis loenguid pidada. Keelesaate toimetaja on Piret Kriivan. Kõike head. Kuulmiseni nädala pärast.