Saabus aasta 1922 oli samasugune pisut vilu tuuline, vahel vihmane oktoobriõhtu. Eestimaa kohal hõljus kodanluse terrorilaine. Pärast 1921. aasta oktoobris toimunud Eestimaa Kommunistliku partei teist kongressi asus Eestimaa kommunistlik partei teostama Kominterni poolt välja töötatud taktikat kõigi töötajate ühise väe rinde loomiseks Eestis. Eestimaa kommunistlik partei võitis peaaegu täielikult oma mõju alla ametiühingud, maatööliste ühingud, töörahva noorsoo ja spordiühingut. Vaatamata kodanluse metsikule terrorilainele, mille eesmärgiks oli kommunismi juurteni hävitamine Eestis jäi Eestimaa kommunistlik partei püsima, jätkates raugematu hoogad tööd. Pärast Viktor Kingissepa tabamist ei katkestanud keskkomitee minutikski oma tegevust. Kogu põrandaalune keskus jäi puutumata. Jaan Anvelti, Otto rästase, Jaan kreoksia teiste juhtimisel toimusid parteisidemete taastamine, uute konspiratiiv korterite muretsemine. Töörahva edasine mobiliseerimine. Vaevalt oli möödunud viis kuud Viktor Kingissepa mõrvamisest, kui ühel vihmasel oktoobri õhtul 36 aastat tagasi tuli Rae vallas Aruküla jaama juures illegaalselt kokku Eestimaa Kommunistliku partei kolmas kongress. Meenutame seda ajaloolist sündmust koos Eestimaa Kommunistliku partei kolmanda kongressi delegaatide Joosep saadi ja Aleksander Reinsaniga. Viimane kongress oli olnud veel või Kingissepa elas nüüd aga kerkis juba palju uusi ülesandeid, nimelt kuidas türa ühise väärinat neid nõudmisi rakendada talurahva hulgas siis noorsoo hulgas ja kuidas kasutada väikekodanlikke poliitilisi parteisid ja eeskätt seda Eesti iseseisva sotsialistliku töölisparteid ja kõigis nende taktikaliste küsimuste läbiarutamiseks kutsutigi kokku siis Eestimaa Kommunistliku partei kolmas kongress. Missuguste organisatsioonide poolt, aga mõlemad olite valitud kongressile? Mina olen valitud Järvamaa organisatsiooni. Mina olin valitud kolmandale kongressile Tallinna ametiühingute kesknõukogu ja trükitööliste ühisuse poolt, kuna olen elukutselt trükitööline, kas ei tuletaks meelde kustkohalt ja kui palju oli kolmandal kongressil saadikuid? Kõige rohkem oli Tallinna organisatsiooni poolt, siis oli Narva organisatsioon oli esindatud ja Järvamaa organisatsioon ühtlasi Tartu, Võru, Valga maakonnad olid ühe esindaja poolt esindatud Saaremaa organisatsiooniga ei saadud sel korral sidet ja Saaremaalt delegaat kolmandal kongressil ei olnud. Kolmanda kongressi saadikute hulgas on teada järgmised Neeme seitsmeteistkümnest saadikute hulgast. Jaan Anvelt, Otto Rästas, Rudolf Vakmann, Johannes Lauristin, Hilda suunberg, Sergei Andrejev. Mangman siis mänd malm per teised nimede nagu salakruus, raudrebane, need on arvatavasti mingisugusel tuleb seal Tooseemneid, missuguse organisatsiooni poolt, et oli mandaat Anveltil rästa seal Vakmaanil, Lauristini, Laan, Tree Evil, näituseks Manhattanil, seda on võimatu teada, seda teavadanud kongressi korraldajad ja nii et seda parteidokumentides ka vaevalt on, sellepärast et niisugusi kirjalikke dokumente sel korral üldse ei muretsetud ja neid ei säilitatud ja need hävitati. Kongressil olid ka heterokraadist tulnud Eesti organisatsioonide esindajana. Petersoo on, ta oli Venemaa kommunistliku partei Eesti osakondade keskRoobuvalt nõuandva häälega ja siis peale sellega veel Miring noorsooühingu keskkomiteest. Peale nende, keda ava nimetasin, oli veel terve rida isikuid osavõtjaid, aga seda kõiki ma ei mäleta neist. Taktikalistest küsimustest. Partei kolmandal kongressil arutati, olin ma kõige rohkem, oleme huvitatud, kui ajakirjanduse ala töötaja taktikaliste küsimuste käsitati kõigepealt nimelt töörahva ühise rinde püsimust. Paljude töölisorganisatsioonides oli veel lahkhelisid näituseks noveliti trükitööliste hulgas siis raudteelaste hulgas taktika küsimuse alal ühed pooldasid majanduslik nõudmesi. Töölistel tuleb võidelda ainult majanduslike nõudmiste eest, poliitilised jäägu kõrvale. Poliitilist, ega meie ei tegeleda kommunistlik partei oma taktikalistes alustes ühise väärna taktikas püüdis nimelt neid majandusmehi siiski ka tõmmata. Ta siis partei poole, kui see võimalik too on siis vähemalt nende mõju alt vabastada väheteadlikke töölisi. Sellepärast kommunistliku partei taktika nõudis, seda. Ei peab võitlema ka kõige pisemate nõudmiste eest. Et partei seab oma sihiks kaugema üle saanud peamiseks sihiks proletariaadi diktatuuri. Aga, ja seejuures peab, kui töölised esitavad üles nõudmisi, siis peab ka võitlema ka kõige vähemate majanduslike nõudmiste eest peab need üles seadma ja kutsuma töölisi neid läbi viima, nende majanduslike nõudmiste eest võitlema. Ja sellega partei suudab tõmmata siis ka Neid pärast suurema, kõrgema revolutsioonilise eesmärgi poole. See oli üks taktika iseärasustest ja seda siis ka pöörafühise väärinud kaksteistkümmend nõudmest just olidki valitud nii nadolid kõigile töölistele kutsuti töölisi nende eest võitlema, teiseks taktikaliseks ise ärasuseks oli vabastada töörahvas väikekodanlikke Teide mõju all, kes nimetasid endid töö, liste parteid. Eks üheks selliseks teiks, keda kommunistlik partei otsustas ära kasutada, oli Eesti iseseisev sotsialistlik tööliste partei. See oli oma sõnades, oli revolutsiooniline, lubas Kominterni taktikat toetada, aga siis oma tegudes olid selle partei liidrid väga oportunistliku. Jaa, paindlased. Nüüd sellepärast kommunistlik partei suunas meelega sinna töölisi. Revolutsioonilised töölised lähevad sellesse parteisse ja teevad murrangut täis, toovad partei kommunistliku partei poole ja paljastavad liidreid. Ja see läkski korvata. Ja Eesti iseseisev sotsialistlik tööliste partei võttis omaks oma enamuses revolutsiooniliselt põhima. Jaa, oportunistid lahkusid parteist, nad moodustasid siis omaette niisuguse partei rühma jätsid sõna Eesti eest ära, nimetasid endid iseseisev sotsialistlik tööliste. Ei, sest muidu ei oleks neid registreeritud ühe partei nime all ei oleks siseminister neid registreerinud, kuna ka endine tööliste parteijahis revolutsioonilise taktika alusele kommunistlik partei mõtles, seda, tõid ära kasutada oma legaalse organisatsioonina ja kasutada Tamalolid kümmekond osakonda maakondades. Parteid on võimalik ära kasutada seda küsimust, arutati kommunistliku partei kolmandal kongressil õigel põhjalikult ja võeti vastu ka sellekohased otsused. Ühtlasi otsustati, mis puudutab poliitilisi parteisid, näiteks sotside partei võidab Eesti sotsiaaldemokraatlik tööliste partei ja Eesti Tööerakond. Kui need esinevad sääraste töölistesse puudutavate nõudmistega siis tuleb kohe võtta neil sõnast kinni ja tuleb kutsuda neid võitlema. Selle nõudmise sotsin sellega paljastati nimelt nad seadsid niisugusi nõudmisi üles, aga tegelikult ei tahtnud nende eest võidelda. Peale seda tähtsaks küsimuseks oli seal ametiühingute küsimus. Töölisvanemad, et küsimus ja kuidas neid tõmmata ühise rindega kaasa. Missuguste küsimustega partei kolmas kongress veel tegeles? Partei kolmas kongress pani eriti suurt rõhku just nais liikumise laiendamiseks ja naiste organiseerimiseks komisjonidesse tööstuse ja asutuste juures, kus töötavad naised, kuna elanikkonna arvulises protsendis naised moodustavad üle poole meestega võrreldes ja sellepärast on eriti just naiste organiseerimine komisjonidesse ja nende tegutsemine väga tähtis töölisliikumises, nagu näiteks tekstiiltööstused suures enamuses kõik naised, samuti noorte organiseerimine, et noori ka väljastpoolt kaasa tõmmata. Töölisliikumisest kui sarnasest eriti veel huvitatud ei olnud, siis tööliste said organiseeritud spordiseltsid Hercules ja hiljem oli Spartacus, kus otsivad mitte ainult noored, juba seal 25 30 aastased isegi otsivad sellest osa naiskomisjonide tööst ja siis noorte oli väga suur tähtsus ja nemad oma osa kandsid auga välja, sellepärast et paljud siis tookordsetest, noortest ja noorteorganisatsioonide asutamisest osavõtjad ja seal tegelevad ka olid esimesel detsembril 24. aastal väljas. Kolmandal kongressil valiti ka partei keskkomitee uus koosseis. Missugune saali. Koosseisu valiti tuntud eesti töölisliikumise tegelased kes olid seisnud parteiorganisatsiooni ja Eesti Töörahva võitluse eesotsas juba oktoobrirevolutsiooni päevil ja veel enne seda tsaariajast. Peale need olid Jaan Anvelt, Hans Pöögelmanni, Otto Rästas, Rudolf Vakmaalne Need mehed olid juba varem olnud Eesti töölisliikumise eesotsas. Kodanliku Eesti päevist tõusis tähtsamaks töölisliikumise tegelaseks Jaan Kreuks. Tema valiti kolmandal kongressil keskkomitee koosseisu. Keskkomitee koosseisu tuli valida ka neid partei liikmed, kes elasid ja töötasid legaalselt, kuid olid kodanliku valitsusele teadma. Ta nad on kommunistliku partei liikmed. Näide ei saadud valida kongressile liikmeteks, see oli juba tsaariajast peale säärane komme, et legaalselt töötavaid partei liikmeid ei valitud avalikult keskkomiteesse. Sestataja kongressile võis viibida mõni äraandja või kuidagi teisiti võidi nende nimed teada saada ja siis olid nendele kaastegevusel oli siis sellega lõpp ja seepärast tavaliselt nad kopteeriti hiljem koosseisu. Nii ka kolmandal kongressil ärasta kolmandat kongressi koopteerid öelda koosseisu legaalselt tegutsevad alates seltsimeestest Johannes Lauristini ja Jahantom ning nagu hiljem kuulda oli, kopteeritasin aga Hendrik Allik ja Paul Keerdo, millega erineb näituseks kolmas kongress teisest kongressist seda kohta mõni sõna. Partei teine kongress toimus 1921. aasta sügisel. Siis ei saadud veel üles tõsta üldse töörahva ühise rindeküsimust. Kominterni kongress, kus pandi alus töörahva ühise ründetaktikale, see toimus pärast EKP teist kongressi ja seepärast EKP teisel kongressil. Seal käsitleti peamiselt töölisklassi küsimust, ametiühingute tõmbamist, kommunistliku partei mõju alla ja muid töölisliikumise küsimusi, aga nii-ütelda liitlase küsimust ja siis laiemalt töörahva ühise rinde küsimus. Seda ei saadud Partei teisel kongressil käsitada. Kui kommintern püstitas töörahva ühise ründetaktika siis korraldati eriline parteiline nõupidamine. 1922. aasta jaanuaris. Toimus nõupidamine, kus siis arutada töörahva ühise rinde küsimus, kui teed seda laiemalt, harutada sellest kutsutigi siis kokku partei kolmas kongress ja nii et partei kolmas kongress käsitledes kõiki partei taktika küsimusi laiemas ulatuses ja üksikasjalikumalt, kui seda oleksid saanud teha esimene ja teine kongress. Muidugi üldine eesmärk jäi selleks samaks võidelda proletariaadi diktatuuri kehtestamise eest. Eestis see revolutsiooniline eesmärk, Jahipartei kolmandal kongress, samasugune kui oli esimesel teisel. Eriti peab märkima sööda talurahva hulgas talurahvas kui peamine töölisklassi liitlane, see seisis kogu aeg, ei eesmärgiks tema tõmbamine töölisklassi poole, töölisklassi ja talurahvaliidu igakülgne kindlustamine. Kolmandal kongressil otsustati teha ulatuslikumalt TÖÖD pool prolentaarsete ollust hulgas maal kehvtalurahva hulgas kehvtalurahvanoorsoo hulgas ja otsiti abinõusid, kuidas seda teostada, näituseks maatööliste ja kehvtalurahvakonverentsid siis töölisorganisatsioonide väljasõidud maale, ütleme seal töölisametiühingutele anti ülesandeks korraldada väljasõitusid küladesse, kus kooskõla kehvikutega siis korraldada kas mõnda, kas bio, kuid või siis muidu koosviibimisi ja siis neile viiekirjandust ja siis selgitada siis kommunistliku partei töölisliikumise põhimõtet Tõid maak kehvikutele. See oli üks tähtsamatest küsimustest, mis seal arutati. Partei Eestis toimunud nende kolme parteikongressi hulgas oli EKP kolmandal kongressil kõige suurem tähtsus sest see taktikalised põhimatel jahid kuni kodanliku korra lõpuni tööks põhiliseks aluseks. Eestimaa Kommunistliku partei kolmanda kongressi otsuseid läbis punase joonena selge ja kõigile arusaadav Põhimõte. Töötajate majanduslikku võitlust siduda kodanliku süsteemi poliitilise paljastamisega ja võitlusega töörahva võimu ees. Ja seda võitlust kroonis edu. Suur pööre eesti rahva elus toimus 18 aastat hiljem ajaloolistel juuni päevadel 1940. aastal. Kommunistliku partei juhtimisel hakkas rahvas ise oma elu seadma.