Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja stuudios toimetaja Riina Eentalu. Euroopa Liidu riikide sisemajanduse koguprodukt väheneb sel aastal 1,8 protsenti. Inflatsioon on 1,2 protsenti. Kohtade arv ühenduses väheneb kolme ja poole miljoni võrra. Esimese märkama majanduskasvust on oodata käesoleva aasta lõpus, selgub Euroopa Komisjoni majandusprognoosist. Eesti kohta oli komisjoni prognoos lähedane meie rahandusministeeriumi riskistsenaariumile, ütles ministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik. Valitsusliidu eestseisuses ei ole üksmeelt ministrite kandidaadid inimese suhtes eurovalimistel ega ka kodulaenude intressipuhkuse küsimuses. Küll aga ollakse üht meelt ses suhtes, et kohalike omavalitsuste laenud tuleb saada rangema kontrolli alla. Eelmisel aastal vähenes Eestis eriti tunduvalt roolijoodikute arv rasketest kuritegudest ka tapmiste arv. Samas on kuritegude arv ikka üle mõistuse suur, ütleb justiitsminister. Eesti elanikkonnast 6,8 protsenti on kriminaalkorras karistatud. Täna avati Viljandi pärimusmuusika aida toetajate tänuplaadid. Aita toetati üle 1,2 miljoni krooniga. Venemaa. Sina kirjutasid alla leppele, mis taastab gaasitarned Euroopasse. Peaministri Vladimir Putini sõnul peaksid tarned taastuma mõne tunni jooksul. Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas kutsus piirkonnas tegutsevaid poliitilisi rühmitusi üks meelevalitsuse moodustamisele. Hamasi sõjaline tiib lubas aga uuesti relvastada, vaatamata rahvusvahelistele püüetele seda takistada. Ja ilmast. Homme sajab Eestis mitmel pool vähest lund, puhub kagutuul. Õhutemperatuur on miinus kolm kuni pluss üks kraad. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia esitles Brüsselis majanduse vaheprognoosi aastateks 2009 2010. Euroopa Komisjoni värske prognoosi järgi on Eestis käesoleval aastal oodata majanduskriisi süvenemist. Sisemajanduse koguprodukt langeb eelmise aastaga võrreldes 4,7 protsenti. Järgmisel aastal tõuseb SKP 1,2 protsenti. 2009.-ks aastaks ennustatakse Eestile ekspordi 1,6 protsendilist ja impordi 3,2 protsendilist vähenemist. Töötuse kasvu prognoositakse tänavu 8,8 protsendini ja 2010. aastal 9,7 protsendini. Kuidas kommenteerib prognoosi rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik? Euroopa Komisjoni prognoos on meie viimasest ametlikust prognoosist mõnevõrra negatiivsem, aga samas meie jaoks midagi sellist totaalset üllatavat selles prognoosis ei ole. Komisjoni prognoositavad arengud on suhteliselt lähedal sellele, mida meie oma viimase ametliku prognoosi riskistsenaariumis ette nägime. Ning tõenäoliselt tulebki juba sarnaselt Eesti pangaga, kes on öelnud välja, et ei maksa enam vaadata nende ametlikku prognoosi, aga see on vaid rohkem riskist stsenaarium, et ka meie liigume vaikselt sinna suunda. Te ütlesite, et mõnevõrra negatiivsem on, missuguste numbrite osas oli negatiivsem, kui kui ministeerium ise on. Arvanud põhiliselt just kõik nagu suuremad näitajad alates majanduskasvust, lõpetades sarvepositsiooniga. Kui Euroopa Komisjoni majandusprognoosis näeme, et nad ootavad 2009. aastal Eestilt 4,7 protsendilist majanduslangust siis meie ametlik prognoos selle järgi ootasime kolm pool protsenti majanduslangust, aga samas oma riskistsenaariumis ootasime viis protsenti ning eelarve defitsiidi. Samas kui valitsus kinnitas konvergentsiprogrammi ning riigikogu kinnitas käesoleva aasta riigieelarve, siis nendes mõlemas sai oodatud, et käesoleva aasta eelarve defitsiidiks võiks kujuneda veidi rohkem kui poolteist protsenti SKP-st. Euroopa Komisjoni avaldatud prognoosi, kus pakub juba 3,2 protsenti defitsiiti mille osas meil ei ole endal veel uut prognoosi olemas, kuid suure tõenäosusega ta sinnasamma kanti ka jääda võib. Ning sellest tulenevalt ongi valitsus ja rahandusministeerium võtnud endale eesmärgiks juba siin model kiirelt leida täiendavaid kokkuhoiu võimalusi, et me ei ületaks Maastrichti kriteeriumidega kõikide Euroopa Liidu liikmesriikidele ette nähtud eelarve defitsiiti. Piirangud kolm protsenti SKPst. Ja missugune on prognoos Euroopa liidu kohta tervikuna, vahendab Margitta otsmaa. Euroopa Liidu 2009. kuni 2010. aasta vaheprognoosi järgi on oodata majanduskasvu aeglustumist. Euroopa Liidu riikide sisemajanduse koguprodukt väheneb 2009. aastal 1,8 protsenti euroala riikides 1,9 protsenti ja tõuseb 2010. aastal 0,5 protsenti. Nii selgub Euroopa Komisjoni värskest majandusprognoosist. Ka kogu maailmas on SKP kasv vaid 0,5 protsenti. Majandustegevus vähenes eelmisel aastal kogu maailmas. Prognoosi järgi selline olukord püsib ja üha tõsisemalt mõjutab see kiiresti areneva majandusega riike. Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste voliniku Joaquin Almunia sõnul on majanduspöördumatus languses. Majanduslangust pidurdada ja luua tingimused taastumiseks on vaja parandada krediidivoogusid, lihtsustada rahanduspoliitikat, kehtestada pankade päästeplaanid ja stimulatsiooni paketid, et soodustada eratarbimist ja investeeringuid. Majanduslanguses mängivad rolli nii finantskriis, ülemaailmne tsükkel kui ka mõnes riigis. Kinnisvarakriisolukorda võivad parandada ainult valitsemissektori kulud ja riiklikud investeeringud, ütles Almunia. Prognoosi järgi on ühenduse liikmesriigi inflatsioon sel aastal 1,2 protsenti eurotsooni riikides üks protsent ja aasta hiljem juba 1,8 protsenti. Inflatsioonisurve väheneb prognooside järgi kiiresti, sest selle suurim mõjutaja tooraine hinnad langevad kiiresti. Valitsemissektori eelarvepuudujääk Euroopa Liidus kahekordistub ja on tänavu eurotsooni riikides neli protsenti kogu ühenduses 4,4 protsenti nelja protsendi juurde jäär seega 2010.-le aastal, ütles Almunia. Tõsine majanduslangus mõjutab tööhõivet ja avaliku sektori rahandust töökohtadel arv Euroopa liidus väheneb 3,5 miljoni võrra. Selle tulemusel suureneb töötuse määr Euroopa liidus aastaks 2010 maksimaalselt 10 protsendini. Eelmisel aastal oli see näiteks 7,5 protsenti. Almunia sõnul peaks majandusaasta teises pooles pisut kasvama. Me otsime majandusarengute öösel Reval ja küsime liikmesriikidelt, kas nad on valmis andma oma majanduse hindamiseks emonitoorimiseks vajalikke andmeid. Mõned liikmed on kannatanud rohkem kui teised, 2009. aastal näeme majanduslangust 18. riigis 27-st. Nii ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste volinik Joaquin Almunia täna pressikonverentsil. Valitsusliidu eestseisus oli täna koos Mall Mälberg küsis Reformierakonna fraktsiooni juhi Keit Pentuse käest, mis otsusteni jõuti. Kõigepealt, kuidas suhtuti Isamaa ja Res Publica liidu ettepanekusse keelata ministritel eurovalimistel kandideerida? Selles küsimuses üks koalitsiooni osapool ehk siis sotsiaaldemokraatlik erakond, nende seisukoht oli siis see, et täna rahandusministri ametit täitev Ivari Padar saar kandideerib Europarlamendi valimistel ja seda otsust nad valmis muutma ei olnud. Kui üks osapool ütleb, et korraga saab teha nii ministritööd kui valimiskampaaniat, siis kuivõrd tegu on sellise konsensusliku koalitsiooniga, siis sellega oli ka see teema päevakorrast maas. Koalitsiooni kolmas osapool, Reformierakond, mis teie seisukohta? Kui ministrite põhitööd hakkab segama valimiskampaania, siis see on kindlasti üks selline olukord, mida tuleks vältida. Aga ega sellist keelamise õigust kellelgi ühegi isiku kandideerimise koha pealt ei ole. Koalitsiooni eestseisus arutas ka võimalust anda kodulaenudele intressipuhkust. Kas jõudsite mingi otsuseni? Kuna praegune olukord on selline, et kolmeprotsendilise Maastrichti eelarve defitsiidi kriteeriumisse mahtumiseks ja eelarvest täiendavalt kärpida suurusjärgus viis kuni kaheksa miljardit krooni, siis uute kohustuste võtmine riigile on kindlasti praegu väga-väga kaheldava väärtusega. Nii et ära mingit sellist üksmeelt selles osas valitsusliidu eestseisuses küll ei saavutada. Ja oli kõne all ka eelarve. Eelarve oli täna kõne all eelkõige kohalike omavalitsuste laenu kontekstis, noh, olukord on selline, et kui kõik omavalitsusi võetavad laenud lähevad riigisektori eelarve defitsiidiks arvesse tähendab, et kui omavalitsus aga uljalt laenab, siis riigil tuleb mõne teise koha pealt, et võib-olla mõni väga oluline kulutus tegemata. See seaduseelnõu, mida me siin Riigikogus oleme arutanud, peaks nüüd saama lähiajal ka sellised piiravad täiendused. Et, et omavalitsuste laenamise puhul tõesti natukene rangemalt kontrolli alla saada. Aga eks endiselt on üleval teema, kui suures mahus ikkagi 2009. aasta eelarvet kärpida tuleks, et ta mahuks maastikuga. Nii eelarve defitsiidikriteeriumi piiresse ja need numbreid tänaseni veel rahandusministeeriumil päriselt koos ei ole. Jätkame sõnumitega välismaalt ülevaate teeb Tõnu Karjatse. Venemaa ja Ukraina valitsusjuht kirjutasid poole tunni eest alla leppele, vastab Venemaa gaasitarned läbi Ukraina-Euroopa riikidesse. Leppe allkirjastasid Ukraina valitsusjuhti Julia Tõmošenko ja Vene peaminister Vladimir Putin. Putini sõnul peaksid gaasitarned Euroopasse taastama lähemale rajal. Hinnas jõudsid valitsusjuhid kokkuleppele juba pühapäeva varahommikul pärast tunde kestnud läbirääkimisi. Kokkuleppe kohaselt saab Ukraina sel aastal veel 20 protsenti hinnasoodustust, et ei tõstaks omakorda transiidihinda Euroopa Komisjoni president Jose Manuel Barroso tõusu ja Türgi peaminister Tayyip Erdogan nüansid aga täna ühisel pressikonverentsil, et Nabucco torujuhe on vajalik gaasi transiidiks Türgi kaudu Euroopasse. Erdogani sõnul toetab Türgi projekti elluviimis tingimusel poliitava pankaraga peetavatel liitumiskõnelustel uuesti energia peatüki. Euroopa Liit kui eesistujamaa Tšehhi teeb diplomaatilisi jõupingutusi Lähis-Ida kriisi lahendamisel. Tšehhi korraldab lähipäevadel kaks tippkohtumist, kus ühel kohtutakse Iisraeli, teisel aga Palestiina ja teiste Araabiamaade esindajatega. Saudi Araabia kuningas Abdullah teatas täna Kuveidis Põhjamaade tippkohtumisel, et riik eraldab Gaza sektori ülesehituseks miljard dollarit ehk 750 miljonit eurot. Palestiina hinnangul põhjustasid Iisraeli rünnakud majanduslikku kahju ligi pooleteist miljardi euro ulatuses. Palestiina omavalitsuse president Mahmoud Abbas kutsus piirkonnas tegutsevate poliitilisi rühmitusi üles üksmeelevalitsuse moodustamisele. See peaks oleme aluseks ka uutele presidendi ja parlamendivalimistele. Gaza sektoris võimutseb äärmusrühmitus, Hamas on aga jätkuvalt sõjakalt meelestatud. Hamasi sõjaline tiib ähvardas alustada taas relvastamist, vaatamata rahvusvahelistele püüetele seda takistada. Nafta hind kukkus dollari võrra 35-le dollarile barreli kohta, taustaks vaherahu kaasas ja Vene-Ukraina gaasitüli lõppemine. Suurbritannia andis oma pankadele uue, miljarditesse ulatuva laenusüsti, mis aitaks neid üle finantsraskustest. Ühtlasi tõstab riik oma osalust suurpangas Royal Bank Atlan, milles ta juba on suurosanik. Mullu jäi pank 20 miljardi naelaga kahjumisse. See on suurim kahjum korporatsiooni ajaloos. Panga teatel on põhjus laenuturu ja finantsturgude olukorra halvenemiseks. Aasta lõpus. Moskvas tapeti advokaat, kes esindas, suhtus Vene ekspolkovniku mõrvatud tšetšeenid tari perekonda. Advokaat Stanislav markeerib lasti summutiga relvast maha. Metroojaama cropot Klenskaja ees. Advokaadiga lausunud Novaja Gazeta ajakirjanik sai vigastada ja viidi raskes seisundis haiglasse. Moskva advokatuur teatas, et võtab markeile tapmise uurimise oma kontrolli alla. Tšetšeenitari üheksa aastat tagasi mõrvanud sõjaväelane Tõi vabaks 15. jaanuaril ennetähtaegselt markeilosoovis otsas edasi vaata Strasbury Inimõiguste kohtusse. Ja uuesti Eestist justiitsministeeriumis tutvustati eelmise aasta kuritegevuse kokkuvõtet. Uku toom käis kuulamas. Ajakirjanike ees olid justiits ja siseminister, mõlema ministeeriumi asekantslerid, peaprokurör ja politsei peadirektor, nii et edastatud teabe oli mahukas ja kõikehõlmav. Mõned kokkuvõtted eelmisest aastast justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja. Selle aasta selliseks põhimärksõna on stabiilsus. Me näeme, tegelemine mingisuguseid väga suuri muudatusi toimunud ei ole ja see on ka normaalne, et see oli hea või kuritegude arv ja nende menetlemine stabiilne. Kõige suuremaid edusamme on tehtud võitluses roolijoodikutega, kelle arv hoolimata kontrolli suurenemisest on tunduvalt vähenenud. Kahanenud on tapmiste suurenenud pisivarguste arv üks prioriteete politsei tegevuses on endiselt võitlus narkomaania. Ka politseiameti peadirektor Raivo Küüt. Me võime ütelda, et praegu jätkuvalt on Eestis kõige levinum narkootikum amfetamiin. Nii et ta on siis amfetamiin, on tugevalt kasvanud, aga peamine on meil kanep, selle produkti kasvutrend on näidanud ka kokaiin ja selle turulolek. Kokaiinikaubanduses on oluline koht võitlusel narkokullerite ka eelmise aasta 11 kuuga tabati 17 Eestist pärit narkovedajat. Tuleb öelda, et justiitsminister Rein Lang selle eelpool rõhutatud stabiilsusega rahul ei olnud, sest pärast 2000 seitsmendat aastat oleks ta oodanud kuritegude arvu vähenemist. 2008. aastal ei saame põhjendada ühegi erakorralise sündmusega ju kuritegevuse näitaja, mingisuguseid rahutusi, mille tulemusena suur hulk inimesi süüdistuse said, ei, ei olnud, nimelt selle numbriga, mis on siis üle 50000 kuriteo seal ikkagi 1,3 miljonilise rahvaarvuga riigi kohta üle mõistuse suur number. Ja veel seisuga 17 juuni 2008 elab Eestis 90615 isikut, kellel on kehtiv kriminaalkaristus. Meil on 12000 isikut kriminaalkaristust kustunud, kui nendel on kehtiv väärteo karistus ja 91000 isikut, kellel on kustunud kriminaalkaristus ja nüüd võtame misse ühiskonnast kogu protsendi siis 6,8 protsenti kogu rahvastikust on meil kriminaalkorras karistatud. Palju on arutatud, mida toob kuritegevuses kaasa majanduslangus, kas ja kuivõrd see suureneb. Raivo Küüt. Ennustusega me ei tegele, aga me oleme viimased kuud tähendanud teatud muutusi kuritegevuse igapäevasituatsioonis, me tunnetame või registreerime igapäevaselt veidi rohkem, võib-olla näiteks röövimisi maski relvataolise esemega. Et kui seda nagu varasemalt. Tänane trend näitab ka seda, et kurjategijad oma kuriteo objektiks valivad selle, kust on võimalik saada sularaha seepärast, et kaupa varastades kaupa uuesti realiseerida. Aga, aga see on nagu praegu igas valdkonnas rakendatud. Üldiselt rõhutati, et liigselt ei tasu halva ennustamisega hoogu minna Soomes näiteks eelmise majanduslanguse ajal kuritegevus vähenes. Täna avati Viljandi pärimusmuusika aida toetajate tänuplaadid. Kohal käis Piret rist. Aita Aita kampaanias osalenute ees on tänuvõlg nüüd tasutud nõnda ütles Eesti pärimusmuusika keskuse juhataja Ando Kiviberg kui pärimusmuusika aida klaas fuajees tänutahvlitel olevate toetajate nimekirja vaatas. Me lubasime oma annetajatele, et tänu tahvlite tulevad. Me lubasime neid esimeseks septembriks tegelikult 2008.-ks aastaks, aga tänud sellele, et see lahendus, mis aida interjööriga hästi kokku kõlaks ja ka asuvaid tingisid selle, et teostus võttis tublisti rohkem aega. Me pidime mitu korda seda lahendust ka ümber tegema. Võttis kõvasti rohkem aega, kui me alguses uskusime, et sellega läheb. Kuigi algselt oli kavas trükkida annetajate nimed vaskplaatidele ja kinnitada plaadid punasest tellisest seinale, siis siiski leiti, et parem oleks annetajate nimed trükkida tänu tahvlitele ja paigaldada need fuajee klaasossa. Piltlikult öeldes on nüüd pärimusmuusika keskuse annetajate nimed klaasil ja klaasi sees. Seal on siis nii nende nimed, kes on reaalselt raha annetanud, Need, kes on siis panustanud mingisuguste muude vahendite kaudu ja kes on endast ka märku andnud. Siinkohal pean kindlasti kohe rõhutama, et, et kui inimesed lihtsalt, kas siis helistasid või libistasid raha annetuskastis istudes magan küll arved arvestatud, aga kuivõrd meil ei ole võimalik isikut kindlaks määrata. Kahjuks ei pruugi kõikide annetajate nimed seal tahvli peal olla, sest ma lihtsalt ei tea neid. Oleme väga-väga tänulikud kõigile, kes aidata said ja mul on tõesti hea meel, et see auvõlg on tänase seisuga kõned likvideeritud. Annetajaid oli kokku 1335 ja kampaania aita käigus annetati Eesti pärimusmuusika keskuse rajamiseks üks miljon 214449 krooni ja üheksa senti. Pärimusmuusika ait valmis 2008. aasta märtsis ning sellel aastal toimub Viljandi pärimusmuusika festival, nagu ikka juulis Piret rist. Viljandi. 43. rahvusvahelisel Veneetsia kunstibiennaalil esindab Eestit kunstnik Kristina Norman, projektiga doktor Voor. Eesti ekspositsiooni kuraator Marko Laimre. Kristina Norman tegeleb poliitiliselt provokatiivse dokumentaalse uurimusliku kunstiga. After voor baseerub juhtumil, millega seotud sündmusi tuleb pidada taasiseseisvumisjärgse Eesti ühiskonna üheks enim traumaatiliseks enim avalikke diskussioone tekitanud ehk pronkssõduri juhtumil. Kristiina Harman tegeleb mälu kogukonna mõistaabil sündmuste kirjeldamise ja analüüsiga ning ettepanekuga edasiseks kultuuriliseks praktikaks. Teose pealkiri viitab olukorrale, kus sõda on küll läbi, aga konflikt kestab edasi. Ilmast. Eeloleval ööl sajab Eestis kohati kerget lund. Puhub kagutuul neli kuni 10, saartel kuni 13, hommikul puhanguti 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on öösel null kuni miinus viis kraadi. Päeval sajab mitmel pool vähest lund, saartel ka lörtsi. Puhub kagutuul viis kuni 10, puhanguti 15, saartel ja rannikul seitse kuni 14, puhanguti 17 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on homme miinus kolm kuni pluss üks kraad. Te kuulsite Päevakaja stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.