Õlg õla kõrval võitlesid Eesti töölised koos vene proletariaadi iga. Ütlemisi ja vägivalla vastu käsikäes läbiti suurt revolutsioonilist kooli juba käesoleva sajandi koidikust alates. Ühine raske saatus, ühised võitlus, traditsioonid ja ühine eesmärk. Süvendasid veelgi eesti ja vene proletariaadi sõprust. Venemaas. Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei viis Venemaa rahvat võitlusse nõukogude võimu eest. Seda võitlust kroonis edu. Venemaal kehtestati proletariaadi diktatuur. Kui Venemaal võitis suur sotsialistlik oktoobrirevolutsioon siis Eestis revolutsioon kaotas. Sellele järgnenud saksa okupatsiooni ja kodusõja keerulistes tingimustes algas eesti proletariaadi-il raske võitlusperiood Nõukogude võimu taaskehtestamise eest Eestis. Uutes tingimustes tuli ümber korraldada Venemaa kommunistliku partei Eesti organisatsioonide ju. Eriline koht Eestimaa Kommunistliku partei. Teie ajaloos on 1920. aasta novembri algul toimunud esimene kongress, kus organisatsiooniliselt vormistati Eestimaa Kommunistliku partei ajutine eraldumine Venemaa kommunistlikust parteist. See oli tingitud sellest, et Eesti proletäriaat oli rõhutud klass ja tema partei, Eestimaa kommunistlik partei oli väljaspool seadust. Ajal, mil Venemaaproletariaadi osutus valitsevaks klassiks ja Venemaa kommunistlik partei teostas kommunismi ülesehitamist. Raskeis põrandaalusest. Tingimusi siis töötasid need, kes rajasid tee meie tänasele päevale. Meenutame kongressi eelset perioodi. Meenutame koos vanade revolutsionääride kommunistide Juljanat elmanni Elfriede orgensoni, Jaan Kambergi ja Leopold Tiitseniga. Laseme ajarattal veereda aastasse 1918. Hoobi suur osa juhtivaid partei tegelasi, aktiivsemaid nõukogu töölisi olivad sunnitud evakueerima Nõukogude Venemaale. Nii et partei ühtset organisatsiooni 1918. aastal enam ei eksisteerinud. Ei olnud enam. Aga 18. aasta suvel alustasime üksikud enamlased partei põrandaalust ööd käitistes ja tihastes. Sügisel peale saksa keisririigi kokkuvarisemist ja saksa okupatsioonivägede Eestist väljaviimisega algas Eestis kommunistuse põrandal see parteiorganisatsiooni loomine, mille etteotsa asus Viktor Kingissepp. Teie esimestel man ja sisenes Morgenson, töötasite tol ajal balti puuvillavabrikus. Missugused ülesanded olid parteiorganisatsioonidel tol ajal selles ettevõttes? Balti põõsavabrikus töötasime sel ajal partei ülesannetes oli organiseerida palgavõitlust, milliste elujärje parandamist, samuti ametiühingu listi ametiühingutesse, tööga, üht ühesõnaga meil parteiline töö, piirduski, peaaegu partei põrandaalune organisatsioon. See juhtis seda. Levitasime lendlehti, korraldasime streike ja sellisel kujul meil oli see ühe sõnakese parteid. Alguses oli ainult üheksa liiget, alguse aastal 18.-st kuni 20. nime pidasime sidet Martlige metsaga ja siis org Anton retro Ortema varjunimi oli. Hiljem siis hakkasime sidet pidama. Geork Repsiga sel ajal partei algatsioon ei kannud nimetust parteiorganisatsioon, vaid parteiorganisatsiooni nimetati lihtsalt partei kollektiiv. Sadamatehaste oli kollektiivi partei liikmete poolest üsna suur. Sellega korraldasime streike, lendlehte sai, käite sisse viidud ja neid lahutatud laialitöötajate hulgas seal Eesti kodanlus värises Eesti töölisklassi ridade koonduse juurdes. Ja selleks oli temal vaja organiseerida sarnaseid veretöid nagu Sõjamäe, rabad kus Dvigateli vanemad switchi kupar tapeti siis Rahumäe tee ääres. On langenute hauad. Siis Irboska veretöö oli üks suuremaid julmusi eesti kodamisel, mida ta korraldas. Võib öelda, et eesti kodanlus ei saavutanud seda eesmärki, mida ta lootis. Eesti töötav rahvas kogunes ja koondas oma ridu. Nende langetatud seltsimeeste asemele astusid uued ja see veretöö ei hirmutanud, ei sundinud Eesti proletariaadi põlvedele langema. Kui Jaan Kreuks jäi põranda alla, siis mina hakkasin tema sidemepidajaks maalin sidemepidajaks sean kirjuksi ja ametiühinguorganisatsioonide vahel. Ja siis ühel päeval Jaan krõhuks ütlebki, et vot, et sa oled nüüd parteisse võetud, et tuleb sulle maksta partei maksukoosolekud olid meil tööliste korterites ja kuidas me läksime koosolekutele. Meie ei teadnud meile keegi ütelda aadressi, kuhu sa pead minema. Koosolekule tuli üks seltsimees ja siis ütles, et teatud kohas me kohtasime, võttis meid gaase ja viisis ühte töölist terisse, ma mäletan, esimene koosolek, kui ma olin balti puuvillavabriku töölistega, siis oli üks pisikene toakene ja me istusime kõik voodi, tead meid oli seal üsna palju, kui palju meid oli, kas sa mäletad seal 20. aastal? 20. aastal oli umbes üks kaksteistkümmend inimest, ma täpselt ei mäleta, nimi, aga 12 oli partei liikmeid juba meil. Ma mäletan, toolis ei jätkunud ja siis Mul tuleb veel see meelde, kuidas jaan kirjuks seal koosoleku peal hakkas minu käest küsima, et kas te ei teaks ikka mingisugust korteri, kuhu võiks põrandaalused sinna ööbima ja, ja mina mõtlesin, et mis ta minu, kes küsib kõik, mis, mis meil oli teada, me olime juba ennem ammu anud. Tema ei tahtnud üldse näidata, et me juba ammugi tuttavad oleme. Küllap niisugune sügav põrandaalune tegevus. Konspiratiivset seks nõudis oma osa igal pool. Kindlasti sellepärast ka see niisugune käitumine oli. Ja ainult vist tänu konspiratiivsusele sai meie kommunistlik partei endale tugeva organisatsiooni. Kindlasti näiteks meid õpetati parteis, et nii ei tohi panna asjad oma elu hädaohtu, et ei tohi niisugust, võib-olla nooruse uljuses, seal hakkad midagi tegema. Nii näitama oma julgust, aga kui park Te ei nõua mingi ülesande täitmist, siis tuleb seda vastu vaidlema, et teha. Ja meil nagu ei tulnudki meele. Et võiks ka midagi tegemata jätta, mis oli partei ülesandeks tehtud. Teie olite tol ajal kõik väga noored, kui teada tohiks. Kestistega kõige noorem oli siinolijatest. Jah, artiidsena meist siinolijatest praegu kõige noorem ja tol ajal ka. Kui vana, siis teie olite? Vaatasin parteiorganisatsiooni seal tegutsema seitsmeteistaastased. Kuule, mina mäletan sind, Sessaadid sa tihti ütles, kui sa läksid selle jalgrattaga ja siis sa ütlesid ikka niimoodi, et mind nuhid kunagi kätte ei saa. Mina lähen jalgrattaga, kui nad jala tulevad, siis nad ei jõua mul järgi. Ja kui autoga, siis sõidavad mööda. Kõik võib olla üks, mis on enam kui kindel, et Eestimaa kommunistlik partei oma konspiratsioonireeglitega vältis neid sissekukkumisi, mis oleksid võinud olla sel puhul, kui leida karmisitega rollid. Konspiratsioonireeglid ei oleks olnud. Eesti kodanlik valitsus tundis oma algupäevadel juba põrandamise partei mõju, missuguseid pingerikkaid katsed ei teinud. Siseminister, sotsiaaldemokraat Hellat, et avastada põrandaalust parteiorganisatsiooni ei läinud tal korda kaitsepolitseil Läks juhuliselt tabada ühte noort põrandaaluse trükikoja töölist Arnold läätsi ja Arnold lääts piinati surnuks, kuid Trükikoda jäi Ellati politseile kättesaamatuks. Minu vend arreteeriti Tartus ja piinati kah surnuks. Töid oli kolm venda ja üks keskmine vendadest langes Saksa okupatsiooni tulekuga Keilas ja vanem minu veel langes valge terrori ohvriks. Tartus. Missuguseid ülesandeid seadis partei oma algorganisatsioonidele kollektiividele enne esimese kongressi kokkukutsumist juhenditel algorganisatsioonidesse? See oli, oli ikkagi peamiselt. Kommunism partei eesmärkide selgitamine töötajatele lihastes ja ühes sellega ka tuua uusi võitlejaid partei ridadesse. Peale selle, et partei kasvas, oli veel üks, teine ja ka väga suure tähtsusega Tööpartei liikmetel see on konspiratiiv korterite võrgu loomine. Nii et korteriperemehed ja perenaised ja santsivad. Aga neid inimesi oli tohutu hulk ja konspiratiiv korterite võrk on see alus, mille peale parteid oma töö rakendab. Põranda all, sest parteiorganisatsioonis õpetati meid üldse konspiratiivsust hoidma, üks ei tohtinud teada, mis teine tegi ja keegi ei tahtnudki seda teada just selles mõttes ka, et keegi ei tea ette, kui tugev ta on, kui ta satub Kaitsepolitsei piinapinki. Ja samuti oli korteritega Millega seletada seda, et vaatamata väga tugevale suurele konspiratiivsusele siiski kodanusel õnnestus arreteerida tappa ja vangimaja müüride vahele saata nii palju meie tublisid inimesi? Kui me vaatame nii, need, kes istusid kohtuprotsessis, siis me näeme ka, et nad olid ju kõik aktiivsed ametis, kui tegelased juba igat ühte, kes hakkas aktiivselt ametiühingus tüütama, kodanlus juba märkis ära ja Neil ei olnudki tarvis konkreetseid andmeid, et ta oleks põrandaaluses töös osa võtnud. On ju terve rida kohtualused, kellel nad ei saanud selgeks teha nende põrandaalust tegevust ja nii siis ka väga paljud ja juhtus ka üksikuid reeturid, aga enamasti ikka inimene, kes hakkas tegema põrandal, tema ei saa nii teha, et teda ei nähtud, ei pandud tähele, mis tema oma ilmavaatelt oli. Ja juba sel ajal näiteks käitiste vabrikute vanemad, need enamasti olid nad arreteeritud, lasti neid lahti natuke aega olid lahti juba jälle, nad olid kinni. Nii et rohkem ma mäletan balti puuvillavabrikus, kes olid vabriku vanemad, need istusid rohkem kaitsepolitseis ja vanglas, kui nad said vabrikus tööd teha. Ja see revolutsiooniline meeleolu, mis oli omale Eesti töörahvale, oli ka selleks aluseks, et kommunistrile partei oli oma esimese kongressi päevadeks juba küllalt mõju avaldav organisatsioon. Väga suurt tähtsust omas just partei põrandaaluses trükikojas trükitud lendlehed. Niidul levitati väga palju. Iga partii liige kleepis ülesse oma rajoonis, kus ta elas, selle grandida kleepis kõik täis, samuti kirjakastidesse pani ja ühesõnaga mitte üksi partei liikmed, vaid meil partei kõrval põrandal see parteil oli tugev ja väga suur parteitu aktiiv, kes täpselt samuti tegi igaüks, kes oma veel seal, kus ta elas, selle kandida pani täis, nii et ma mäletan, mina elasin Pelgulinnas ja isegi sõjaseisukorra ajal öösel kleepisime terve Pelgulinnalehti täis, kui tulid lehed välja. Juba 19. aasta suvel ilmus Viktor Kingissepal sulest juubelilendleht, kus kommunistlik partei teada annab Eesti töötavale rahvale, et põrandaalune trükikoda on valmistanud 100000 eksemplari. Põrandaalust kirjandust, milles selgitati neid ülesandeid, mis seisab kommunisse parteies. Partii põhiline ja läheme, ülesanne oli kukutada maksev kodanlik kord ja taaskehtestada Nõukogude kord, mis saksa okupatsiooniga katkes. See oli meie peamine ülesanne ja ainuke ülesanne siis olid majanduslikud streigid, majanduslikud, streikisid, organiseeris ja juhtis samuti partei, et töörahva olukorda parandada. Ma mäletan, et peale kongressi jaan kirjuks tuli balti puuvillavabriku kollektiivi koosolekule ja jutustas, et kongress on toimunud. Kongressil valiti Eestimaa kommunistlik partei keskkomitee. Võeti vastu tegevusprogramm ja põhikiri. Teie esimese kongressi eel Viidi läbi rida tööliste streike Eestis. Streigid ja revolutsiooniline tööd tehastes ja vabrikutes näitasid Eestimaa Kommunistliku partei tihedat kontakti proletariaadi ka. Nii toimus ainult 1920. aasta esimesel poolel 17 streiki Neist 11 eraja kuus riigiettevõtteid. Kokku streikis tublisti üle 7000 töölise. Kommunistide mõju kasvas lühikese ajaga nii ähvardavaks, et eesti kodanlus hakkas lavastama kommunistide kohtuprotsesse. Nii toimus 13. juunil 1920. aastal nõndanimetatud 35 kommunisti protsess. Partei Tallinna komitee juhtimisel organiseerisid Tallinna töölised selle protsessi puhul 30. juunil ühepäevase protesti streigi. Selle võimsa protesti streigi mõjul ei julgenud valitsus täide saata surmaotsuseid Georg Kreuksi ja teiste kallal. Eestimaa kommunistliku partei esimene kongress andis Eesti töölisliikumisele õige suuna. Relvastatud Eestimaa kommunistliku partei kongressi otsustega pidas Eesti töölisklassi avangard eesti kommunistid, rasked ennastsalgavad võitlust töölisklassi kurnajatega, töörahvarevolutsiooni võidu eest Nõukogude. Kuidas Eesti eest seda väljendas eredalt kongressi resolutsioon, milles muu hulgas on öeldud. Võidukas prolentaarne revolutsioon Eestis ühendab taas Eestimaa Kommunistliku partei ka organisatsiooniliselt Venemaa kommunistliku parteiga. Kongressi manifestis Eesti töörahvale öeldakse. Eesti proletariaadi haarab võimu siis, kui tema jõud küllalt tugev on. Et avaliku sõja riistus võitlusse astuda ja kui rahvusvaheline seisukord seda kaitseb välismaa valge kaartlike salkade appi lõppemise eest. Eesti viimasele Eestimaal kommunistid on näidanud, et nad oskavad võidelda ja surra. Aga nad saavad näitama, et nad töörahva eesotsas ka võita oskan.