Meis kõigis on küllalt lapsemeelsust ja siirast rõõmu mis ka eriti väärikais kolleegidest pidusaali õhus välja lööb. See oli esimene üllatus Eesti raadio valges saalis kes ma Noorte reporterite Klubi TÖÖD riivamisi tundsin, aga ühtlasi nendega koos raadiomajas 30 aasta jooksul vanemaks saanud. See vist oligi põhjused pidupäeva saade kolmekümneaastasest Eesti raadio porterite klubist mulle usaldati. Teistkordselt üllatusin, kui arvud kõnelema hakkasid. Iga paari aasta tagant ja nii paarkümmend korda konkurssidega võetud reporteri ametit õppima paar-kolmkümmend noort enamasti keskkooli viimastest klassidest. Mis on see võim ja vägi, mis paneb selle ameti tihaldama ja pidama? Võib-olla leiame täna vastase, ehkki see tee ei ole nii sile ja otse nii, nagu alguses paistab. Ühest väikesest koolipoiste optimistlikust grupist kasvasse klubiks pidevalt tegutsevaks hoolega Peaks jah, tööd tegevaks klubiks. Läbi mitme aastakümne on kruvi tihe sõel ajakirjandusele ja ringhäälingule jätnud üle 30 andeka ja teotahteliste reporteri. Praegu on juba üle Eesti tuntud. Ja siin need on raadiovalges saalis vanad reporteri lõvid ja alles mõtlemist ning suupruukimist ihaldavad õpipoisid. Siis. Siin on nad kõik klubi liikmed ja öösel tahavad varianti, aga ka pidu pidada. Meda nad ühe katkendi pidulikeks soovidest ja pidu juttude üle 10 aasta klubi juhendanud ja noorte reporterite õpetamisega vaeva näinud noortesaadete vanemtoimetaja Reet Made, kes selle töö eest neil päevil sai ajakirjanike liidu preemia. Ka tema ise on noorte reporterite klubi kasvandik. Aga sellest kaugest eelajaloolisest ajast rääkis ta teistele, nii. See oli 30 aastat tagasi, kui Tallinna kahekümnendas keskkoolis kümnendas klassis tekkis sõpruskond ja see sõpruskond sai väga hästi läbi oma klassijuhataja, õpetaja pruuliga. Nii nagu ikka mõnes koolis võib juhtuda, et õpilased kogunevad kokku ja mitte ainult koolis, vaid lähevadki õpetaja juurde koju ja ajavad juttu ja räägivad igasuguseid maailma asju. Nii tegid ka need Tallinna 20. keskkooli 10. klassi õpilased. Ja ühel õhtupoolikul, kui nad õpetaja pruuli juures olid, läks jutt noortesaadetest. Ja noored ütlesid, et ei ole need noortesaateid just päris sellised, nii nagu nemad tahaksid. Täpselt niimoodi arvavad noored väga sageli ka praegu. Nii need ajad lähevad ikka edasi ja mõtted just nagu eriti ei muutukski. Ja õpetaja pruuli ütles selle peale ahhaa. Aga mis te siis niisama räägite, võtke siis pange omapead tööle ja, ja proovige siis ise midagi ära teha. Ja tema nii-öelda õhutusel siis kirjutati üks kiri Eesti raadiole. Ja seda kirja läks ära viima üks selle klassi poiss, kelle nimi oli endid. Ja siit algas algest ühest koolist, ent ühendab praegu paljusid koole sest ega ka Tallinna 42. keskkooli kammerkoor, õpetaja Tiina Kuuli taktikepi all lihtsalt niisama valgesse saali laulma tulnud. Ma palun, nüüd tehke igaüks ennast tuttavaks ja kuidas te olete seotud, 30 aastat tagasi reporterite klubiga. Mina olin too pardi, jala innoni, talendi ja helinurm ja esimese konkursiga 30 aastat tagasi sattusin noorte reporterite klubi. Pike Tiitsen, mina olin esimese klubi president Leo-Henn Humal, mina olen kah esimese konkursiga klubisse vastu, et asutajaliikmete hulgas. Aga no mina siin Tallinnas ühe aasta ja poolteist aastat tegutsenud persoon sind Tartusse õppima. Seal Me koos Ago Künnapiga asutasime esimest korda nagu Tartu filiaali, võtsime vastu muuhulgas Toivo maki klubi liikmeks. Aga noh, kuna mina, erialalt füüsikat õppisin ja ka siin füüsika laboris pidevalt tegutsema, siis, siis ma jäin klubi tegevusest kõrvale. Aga mina sain veel kaasa pisiku tähendab lastesaadetes Tiit Made ja Ants Vainuga, mina olin lastesaadetes ja sain endale elu kutsemine asunud siin lasteaiakasvatajaks õppima ja pean ütlema, et terve elu olen sellest rõõmu tundnud. Seega midagi reporterite Klubi Noorte reporterite Klubi, mis 30 aastat tagasi loodi igaühele andis kahtlemata, see on päris kindel. Aga mida te saite ameti elluastumise julgust, võib-olla? Palun varantimakate rahu, kui sul, mine ja tee, eks ole. Ikka olid oma juhendaja aga. No muidugi olid kõvad nad juhendaksid, nii et sa ei paistnud välja, tähendab esialgu meile ja niisugune tunne, et me teeks nagu ise ma võiks lisada niipalju, et eks neid elukutseid, mille sees üks inimene jõuab oma elu jooksul olla ei ole kuigi palju ja iga asi, mida sa nooruses näedja tutvud, nii et sa oled tema sees, see annab elus ikka teatud pagasi kaasa, kuigi see ei saa põhiliseks elus. Aga see, kuidas, kuidas raadiosaateid tehakse maalimise tehnikahuviline poiss, kuidas siin seda makilinti monteeritakse, kuidas see saade eetrisse läheb, see oli asi, mis mulle huvi pakkus ja muidugi ka reporteritööga põgusalt sain tutvust teha, see kõik andis mingisuguse komponendi eluks kaasa, nii et ma ei ütle, et see oleks kuidagi mööda või, või ülearune olnud, kuigi kuigi see ei ole minule elukutseks saanud. Kindlasti palju sai niisugust suhtlemisoskust, mida elus väga läheb vaja. Meil oli hästi tore kollektiiv, tore niisugune tuumik, need esimesed ja seda kõike on elus vaja läinud, et inimestega suhelda. Jah, raport oleks muidugi, ma ütleksin, et peaks ka ikkagi peaaegu sündima, minu meelest töökas, võid olla, aga seal peab ikka talenti olema. Mati Talvik tuli küll järgmisest lennust, nagu tunneks ennast, praegu haldab miskit raadio, patrioodina või televisiooni patrioonenud. Et näe küll ise ei ole seal päriselt juures, aga andke tore tunne tuleb südamesse ka, missugused meie mehena. Paistavad teil seda mikrofoni, kartust või hirmu. Ei tundu olevat nii nagu tavaliselt on. Nii pika aja järgi natuke ikka on jah, aga neelas, on ikka praeguseni küll. Aga ma mäletan siis, kui seal ka nii jube vettehüpped. Kahekümnendas keskkoolis me tegime seal mingisugust oma, Norterdab partnerite kleidist esimest saadet ja kui siis buss, ant ütleme meie käsutusse ja ja siis, kui sa oheliku otsas mikrofon, seal bussis ta Kädaseme siin vaatsisteks, jube hirm millegipärast süüdi, eks ole ka, teadsime, et ega see ei ole otsesaade ega midagi. Aga vaat siis jah, võitis Kalõdisema ja kõige hullem oli see, et see, kellega rääkima tahtsid minna. Sa teadsid, et seal võib-olla läheb abistava, kui tema nüüd näeb, et mul ka veel käsi väriseb. Jumal, mis sellest välja. Seal asjad, jah, see jääb meelde. Läinud olime kahe esimese saate diktari aga siis me tegime ise ühe lõigu oma koolis kahekümnendas keskkoolis ja meil juhtus ka niisugune äpardused. Tantsu ajal me nagu tahtsime siduda neid lõiketantsuga, see kontakt natukene liikus ja siis me tulime stuudiosse, olime väga pettunud ja mängisime siis kõik laua taga selle uuesti maha, kõik need varba peale astumised ja tantsimised ja nii tuli ette kõik niukseid väikeseid viperusi ka, kas oli ikka lõpmata tore aeg, et meil nii palju ise hästi teha? Ühesõnaga, usaldas maga, veel kord tahaks rõhutada, olid ka kuidagi ääretult suur minu meelest. Ega te ei arva, et mida aeg edasi läheb, seda ilusamaks 30 aastat tagasi toimunu muutub. See. Ka muidugi ei, aga nad olid ka niimoodi. Ja muidugi, mis veel, Reet väga toredasti rääkis, nägime niisugus tõelist tööd. Mul ei lähe kunagi meelest ära, kui tõesti Valdo Pant mängis kokku neid meie saateid ja ta tõesti otsis seda Celsla lööki selle sõna taha, nii nagu teha meie saateid kokku mängis, oli, ma mõtlen, et te kõik mäletate seda. Naersime omavahel ja siis näed köhatus tihtipeale igatahes sel ajal isegi suurtel noh, pandi siis ma muidugi ei räägi, aga aga kaunis suurtel meistritel oli minu meelest nendele reportaaži tehes oli see tega etta. Et oli kohe märgata, et sealt on iga viimane kaotus ja, ja iga viimane asi on ära parandatud. Asi ei olnud enam loomulik. Nii et, et selles mõttes ma mõtlen just, et asi on edasi läinud, et et iga kogelemistegahatavastika enam ära ei võeta ja me tahame inimlikumad. Muidugi ema ja praegu ju tehakse otse, saad teed küllalt palju hoiana, eks õige oleks, et see linti tehtud saade jätab ka enam-vähem sama mulje, nagu oleks otsesaade keemite. Ikka sama huvitavad saated oleks veel huvitavamaks lähebki, aeg on ju nii põnev ja nii huvitav ja nii palju on kuulata. Tore oleks muidugi see, täna oli siin juttu nendest lastest, kes on omale juba nime teinud, hästi tore oleks, näiteks kui täna sina said oma reporteri märkinud. Tore tunne oleks siis ükskord ütleme siin 10 aasta pärast meenutada, et aha ma olin siinjuures nägin isiklikult pealt, kuidas talle see noore reporteri märkmeid kihkumise tahavadki. Missugune mees või naine ta nüüd on ja mida ta ära teeb. Missugune võiks olla see muusikapala, mis teile hästi südamelähedane ja mis sobiks võib-olla selle jutuajamise lõppu, mina jätaks dia? Mina ütlen niimoodi, et südamelähedane on mulle kõige rohkem, et ei ole üksi ükski maa haka. Kas ta siia lõppu sobib, seda ma ei tea seda, teised leiavad siia sobiva loaga. Minul on see südamele. Aga miks ta ei peaks sobima ainult üks kartused, et me seda ilusat asja ära Eleyerdaks, kui meiega saab algusesse ja lõppu või kuhugi hakkame panema, siis tammutab millekski muuks. Mõtleme, mida mäele järgi praegu südamele ateis räägib ikkagi ringhäälingu ühinemine. Ei ütle praegu küll midagi. Ma passin, ma ei ütle midagi. Vanad sõbrad või siis 30 aastat. Kes me siis nüüd oleme ja kes me olime, Tiit Made ja Ants Vain? 30 aastat tagasi olime 10. klassi poisid. Oli just viimane õppeveerand hakkamas peale, kui minule 20 esimesse keskkooli Kümnenda klassi kirjandus Tunieel õpetaja Vello Kuuseoks tuli klassi, ütles niimoodi, et kahekümnendas keskkoolis. Terriks hakkamise asjus sina lähed nii ja siis oli aega vist järgmise päeva õhtuni. Aga, ja siis ma sinna läksin, ma mäletan väga hästi seda päeva seal 20 20. keskkooli klassiruumis, kus Ants Vain ja endine ja kõik lugupeetud Ago Künnap, Ago Künnap, ei, ma räägin žüriis, tähendab, žüriis olid signaalid žüriis, Endiitse tähendab samasugused 10. klassi poisid, kes seda asja olid organiseerinud. Ja siis oli pandud klassi ettetahvlite tool ja siis mul lubatud, et toetada selle tooli peale, siis nad väga tarkade nägudega vaatasid ja kuulasid, esitasid küsimusi ja mina surmtõsiselt, vastasin jah, ja niimoodi see asi algas minu poole pealt. Kas sa mäletad ka, kellest või millest sa rääkisid? Tähendab, mida küsiti? Mäletan, et küsiti nii-öelda aktuaalseid rahvusvahelisi probleeme. Päevasündmusi küsiti ja siis. Asso seda ma mäletan ka, et mul paluti kirjeldada, kuidas ma 20.-sse keskkooli tulin, sellele konkursile. Sõitsin trammiga või tulin jala või mis ma nägin ja kes mulle vastu tuli. Ja noh, ühesõnaga siis olmeprobleeme, pidin ma seletama tol ajal. Niisugune sinna said, kohe. Oligi niimoodi, et Enn Tiits või esimene klubi president oli see mees, kes tuli, võttis kusagil juba 57. aastas sügistalvel võttis nööbist kinni, ütles niimoodi, et et kas sa ei tahaks reporteriks hakata? No see oli nii kummaline küsimus, tol ajal mõtle, kes oli reporter, eks ole. Mõtlesin noh, hea meelega, et aga kuidas sinna saab ja ütlesin lasen nüüd natukene aega mööda minna, küll me siis hakkame. Ja nii me siis hakkasime. Me olime esimene niisugune initsiatiiv, kes siis võttis kokku, nagu ma pärast teada sain, käis endid Aado Slutski juures, kes ütles, et noh, et kui te leiate neid omale, need mõttekaaslased, siis koguge need kokku ja organiseerija taoline niisugune, no ma ei tea, tol ajal ei olnud nimel reporterite Klubi vaid lihtsalt väike koondis või ma ei oska öelda, mis, mis oli niisugune huviring. Väga tore oli, 29. aprill 58. aastal, see esimene õhtupoolikuid meid, vana raadiomaja fuajeesse kokku võeti, Lembit Lauri oli meil vastas ta veel päris, me olime juba kogunenud alla ukse ette, Lembit Lauri tuli natukene hiljem kiire sammuga. Peal peas. Ahah, te olete sinna läheme ja siis me läksime sellesse fuajeesse, kus veel ei olnud lifti, kus olid vaibad maas ja siis Medvedjev viiendale korrusele, Jaanime kabinetti. No ja igasugused ta nägi, oli tol ajal siis komitee esimees ja ehk siis neid õpetusi ja meile jagati ja mul on meelde jäänud see Valdo Pant ütles niimoodi, et igal reporteril peab olema kartoteek, peab olema märkmik ja mina igaljuhul läksin ka koju ja avasin otsekohe kartoteegi, esimesel õhtul. Jah, üksikud lehed on alles, ma nüüd siin basin seda enne seda kolmekümneaastast juubelit ja siis teine asi, mis mul meelde jääb, on see, kui Aados Lutsk vaatas aknast välja, rääkis meile, kuidas uudiseid tehakse. Siis vaatas aknast välja, seal on see pioneeride väljak. Ta ütles niimoodi, et tema on surmkindel, kui sinna väljakule minna, siis sealt uudise saab ja Ants oli see mees, kellega me siis peaaegu et pool päeva mööda seda väljakut pioneeride väljakut ringi käisime. No ei saanud ureerimine sain ära räägi, mina sain uudis ja tead, mismoodi seal, kus on see praegu on see 21. keskkooli võimlemisplats, tol ajal oli sinna aia peale pandud teatrite kontserdite afissid. Ja mina läksin sinna, kirjutasin lihtsalt maha, ma teadsin, et järgmine päev või ülejärgmine päev on see kokkusaamine meil seal, ma kirjutasin maha täna õhtul etendub seal see ja see, täna on see kontsert ja lugesin selle uudis ette, muidugi loodust uskuda või seal ei ole viga, et uudised siit saite selle plats. Mina jäin ilma sina, aga siis jagati neid otsekohe samal esimesel korrusel, kui oli juba töökoosolekul, jagati meid mööda toimetusi laiali ja meie Hansuga sattusime lastesaadetesse ja meid hakkasid juhendama siis Kaljo Grelia, Endel Mallene kiilaga kiiragaania ja Linda tuimalt lugu oli, mis mulle on meelde jäänud, kui me käisime Pirita-Kose seal Kose-Lükati pioneerilaagris, me olime juba natukene kogenumad ja siis meile anti magnetofon õlale ja siis me läksime ründava stiilis, kusjuures ma just ütlevad, mille pärast ründavat stiili see asi oli selles, et meile räägiti seal õppustel alati niimoodi, et kõige parem on minna ilma ettevalmistuseta, et kui te ette valmistate inimene juba, noh, on korra selle ära rääkinud, ei ole enam seda värskust teda niimoodi ja siis me otsustasime minna ja siis jooksime, lapsed mängisid liivakastis või seal kuskil mängisid ja me kahe mehega täis mehed keskkooli lõpuklassi poisid juba jooksmisest sinna liivakasti juurde, et noh, mida mehed vehklesid, mida teete siin? Need põletasid, täna on meil nii, et midagi hullu, Kiira Kahn oli meiega kaasas, tema naeris kaugelt. Ja siis me seda lugu hästi esimese korraga kätte ei saanud. Kadunud Valdo Pant ütles niimoodi, et kui te lähete kellegiga vestlema, siis arvestage sellega, et mõni inimene, kui teda ka räägite, võtate välja nüüd märkmikku hakkate kirjutama, inimene automaatselt muutub kidakeelseks, ei räägi teile mitte midagi, ma mäletan 90 kolme-neljakesi ühte uudistega meremuuseumi. Ja siis istusime niimoodi, nii nagu koolis pikerdatakse, panime omale märkmikud, panime siia jalgade alla istumise alla ja siis kuulasime, mida see meremuuseumitöötaja rääkis sellest ajaloost ja kõigest, aga mitte üles kirjutada tema, vaata selle meid imelikult, et miks me midagi märgi ja meie jälle niimoodi, et vaatasime talle silma ja siis niimoodi pimedast peast sinna alla sai siis soditud sinna märkmiku sisse aastaarve ja mis tol ajal juhtus, missugune laev kuskilt põhja läks, missuguse laadung kusagile tuli, siis sai niimoodi pärast Sifreeritud selle jalgade vahele kirjutatud märkmikust uudise välja. Aga selle aja mälestusse kuulub ka see, kui me esimest korda hakkasime saadet kokku mängima. Pandiga ja Karemäega. Rein Karemäe abistas meid sel ajal väga palju. Tol ajal tõesti tehti reportaaž saateid Eesti raadios väga palju. Ja siis olid kasutusel kõik need kaheksa kuni 10 makki, siis me esimest korda vaatasime, kuidas siis käis kõikide makkide peale oli midagi laiali laotatud, siis oli veel mõnda asja veel monteeriti, siis oli ümber pandud riba linti, siis oli kuskil naela otsas, rippus mingi riba vindi, ta teadis täpselt, mis iga tüki peal on ja need tulid kuidagi ilusasti omaette looks kokku ja kindlasti kindla sõnadega kindlasti see takt välja tulema, see kolks pidi tulema just selle koha peal ja see naeru põmmin selle koha peal ja kui seda ei saanud, siis seda tehti ninaga ukse. Oleks trepiastmed, kõik, kõik asjad ei mängita, sest tol ajal kokku nagu kinofilmi duubleid tehti jälle ja jälle ja jälle, aga tol ajal tehti seda tõesti südamega. Sorry, filigraanne töö. Nüüd tagantjärele vaadates algus küsimuse, teine pool on lastatud, kuidas algus oli. Aga kes me siis nüüd oleme, mida see andis? Asja on andnud palju, seal on väga palju, 30 aastat tagasi ei julenud hästi inimestega suhelda, ei olenud telefoniga helistada, inimesi tülitada, seal olnud suhtlemist juurde, see on õpetanud oma mõtteid õiges järjekorras välja ütlema. See on õpetanud teisi inimesi kuulama, arvestama mis teised ütlevad. Et see on suur kool, seda lihtsalt ei oska kuidagimoodi ära seletada. Õpetanud, sulepead käes hoidma ja sealt sulepeast mõtteid paberile panema, küllap see on andnud eluks kõik selle, mis praegu täna vaja läheb. Sina oleksid näitlejaks, töötasid. Mul on andnud väga palju, mille pärast andnud seda, et noh, ma olen nii palju erinevate inimestega kokku sattunud ja no ikka jätavad meelde üht-teist, mingit liigutust sellel inimesel või ja hiljem kusagil kasutada saada, aga aga mis mul on, eriti meeldiv on see, et mulle meeldib teha näiteks niisuguseid asju nagu käia metsas jahil, reporteritunnis, olles jahil käimiseks või minna kalameestega. Ma eelmine üle-eelmine aasta käisin kalameestega esimest kevadist räimepüüki tegemas turja sadamast, sõitsime kaluritega välja. Kui umbusklikult saarlased võtavad algul vastu Tiit Sinissaar kaasas kahepaadi peale võeti siis nüüd kumbagi paadi peale Porteri, kumb umbusklikult nad meisse suhtusid? Aga kui nad nägid, mismoodi me nendega seal koos kalal oleme, kuidas noh, Tiit ja mina ja oleme teinekord kätega sealsamas küljes kinni ja ja see kõik, see muutis meid nii palju lähedasemaks, et kui me siis tagasi tulin, mina tegin sealt kohe koha pealt, tegin reportaaži, kuidas see võrk üles tõstetakse, mõrd üles tõstetakse, kuidas kala välja võetakse. Ja pärast, kui me olime seal võrgukuuri taga kõhuli maas, mikrofon keskel, no siis tuli jutt juba niimoodi, et nagu oma inimeste vahel ei olnud enam niimoodi, et ma esitan nüüd küsimuse ei tea, mis, kes vastu siis läks juba jutuks ja on ju see ka veel, et see ajakirjaniku amet, mida me siin nii-öelda hobi korras oma teise ametina peame ja üleüldse igal inimesel peab olema ju mitu ametit igaks juhuks võtta, et kui üks ära vajub või ei ole sobiv aeg ühte ametit pidada, siis võtad teise, see oleks ideaalne. See amet on andnud ju võimalusi kohtuda inimestega ja olla sündmuste juures, kui need toimuvad. Ja saada seda esimest informatsiooni kätte. Selle värske informatsiooni saamise mõnu on väga suur ja see, kui sa seda informatsiooni annad teistele edasi, siis see on ka suur rahuldus, kui ta kuulab seda ja ta ütleb, vaatab sulle suurte silmadega otse, ütleb ah soo või nii, ma ei tea, kas teil ei ole kahju, et ringhäälingus kõlab ainult seesama mõte. Kõigepealt sõna, siis mõte, ainult see hetk. Järgmisel üheksal on ta juba minevik, on ta juba läinud, on ta juba kadunud arhilia eetrist tagasi seda enam ei võta. Diaraadio kajastub ju aega. Kraadio jätab siiski inimeste teadvusse oma tulekuga oma informatsiooniga jälje ta on küll see hetk, me anname selle hetkemeeleolu inimesele edasi, kui me oleme seda hästi teinud. Kui see on niisugune tugev emotsioon, siis see jätab oma jälje. Ta mäletab seda veel aastate pärast, et vot oli niisugune saade. Ta ütles seda niimoodi. Järgmisel päeval võib-olla arutatakse, raadios öeldi seda, nii, raadius oli, kas sa kuulsid seda saadet? See on kõige suurem tunnustus, mis raadioajakirjanikule on ka üleüldse ajakirjanikule, kui tema töö paneb inimese mõtted käima, kui selle üle diskuteeritakse kas või vaieldakse vastu, vaieldakse seal asja eest. Siia lõppu soovisid Ants ja Tiit midagi vanast bravuurselt. Vanade sõprade lugu. Jalgadel. Kaks ajakirjanduse lõvi, Toivo Aare praegu lehemees ja Mati Talvik siis telekolleeg aga ikkamistide alguses ühendas ja ma arvan, et eks ikka huvi selle ajakirjanduse vastu ja huvi ennekõike ikkagi raadio töö vastu reporteri ameti vastu. Jah, ma olin viis aastat palga veel. Ja need olid väga-väga kenad aastad, olid isegi palganud Nõukogude raadius. Ma olin Nordsas tööl, aga ma lisaks sulle ma jäin kuulama selliseid huvi aianduse vastu, ei, enda kohta julgeksin öelda, sest olla maagilise tähed. Kujutate ERR, Eesti Raadio, kas veel sind ei lummanud vaata see. Me peame meenutama seda ajajärku, milles Eesti pressi eesti raadio tollel ajal üldse olid, sellepärast et see oli niisugune omamoodi ärkamisaeg ka ju. Eesti raadios oli see niisugune vabaduse vaba vestluse reporteri, kunsti sissemurdmise aeg ja, ja maa, kuulasin Valdo Pandi neid esimesi reporteritunde ja keda, mida ta tegi koos Lauriga ja seal teistega uvastega ja ma olin suur raadio fänna ausalt öeldes. Ja püüdsin igal võimalikul moel matkida oma kooliraadiosõlmes, noh ütleme siis Valdo Panti või neid teisi suurid uusi Uudo, Ugaste ja nii edasi. Kuidas teie tulek noorte reporterite klubis sotsiaalminul oli väga lihtne, sellepärast et minu kooliõed ja vennad olid juba seal sees. Meie koolist oli üsna palju seal siis Tallinna kahekümnendas keskkoolist oli palju seal ja kuna ma seal kooliraadios olles nagu ikka tegelesin ka nemad raadiosõlmes ei tegelenud ja ütles, et tule ka ja proovime siis teise konkursiga tulin sisse. No mina olen tänu võlgu Ants Vainule ja oma eesti keele õpetajale 21.-st keskkoolist Velli kuuseoksale, kes nii tantsuelu kokku viis, kui Ants Vain oli tulnud 21. kooli hingi värbama konkursile. Aga mida see on andnud ajakirjanikud läbi ja lõhki, peab seda külvist kohelda. Saateid tehti tohutult tõsiselt, töösse suhtuti äärmiselt tõsiselt. See oli see töökultuur oli Eesti raadios ikka tohutu kõrgel tasemel, kui võrrelda seda. Ma praegusel raadioga julge võrrelda, kui võrrelda praeguse natuke Eesti televisioonil. Mina võtaks veidi isiklikumalt 61. aastal, ma olin 17 aastat vana. Tohutu vana inimene. Ja lugu oli nii, et sa said vist üldse väga vara täiskasvanuks. Ja sellega aga, aga kujuta ette, mis eneseteostuse viisid võiksid olla koolipoisil tol ajal, eks ole, mitte mingeid. Aga siis äkki klubis sa oled raadiomajas, võib midagi teha, suhelda praegu moodsas keeles, 30 aasta pärast ütleks, et isiksuse, formeerimise või või sotsialiseerumise algus. Ja muidugi meie õpetamist alustati väga õigest otsast. Me saime tohutu palju praktilisi kogemusi. Kõik mul ei ole võib-olla palju meeles nendest arvukatest loeng, sest mis meile loeti pandi loengu ning ma ei unusta muidugi surmatunnini. Aga aga just ma mäletan neid praktilisi õppusi ja need olid. Need andsid mulle kogu ülejäänud ajakirjanikutööks tohutu palju, hakkame kasvõi sellest peale, kuidas mikrofoni peos hoida või või nii edasi, seda õpetati kohe. Ta kohe väga täpselt ja siis muidugi on meelesse täiesti kompromissitu omavaheline oma õppetööd ja nende reportaažikest intervjuude niisugune äärmiselt kriitiline hindamine ka ju ja see on nüüd kuidagi ära kadunud. Üksinda rohkem kivim viimase lauseni ja, ja üleüldse juttu üles ehitasin, võeti kõik kõik kõik asjad läbi ja ikka ei olnud hea. Ma ei tea, kelle teine asi oli, kas see oli siis nüüd ennekõike vistlikovi Haadus, Lutskide Victoria äärmiselt nõudlik juht ja ta ei olnud ju siis veel raadiojuhtuvaid, ainult informatsiooni saadete peatoimetaja võiks, hilisem laienes pärast kogu estraadil. Muidugi, meie saime oma vitsad ka esimesed ikka temalast esimesed riba enesaja mis tookord meisse pandi, pandi, eks ole noh, mis häbenema pandi kulbiga. Seda me praegu kasutamisele meie kapital, seitsme pärast seda muidugi, ja eksirännakud veel juurde. Need on need kõik, õpetame ka, alguses oli meil hea ja me saime päris õige suunitluse kätte, et meil ei ole olnud vahepeal vaja ümber õppida, ei pea ka praegu ümber. Ja nüüd lõpuks võib-olla tahaksin tulla tagasi selle ühe mõtte juurde, mida sa mati ütlesid, et tehti väga korralikku, täpset ja filigraanselt tööd. Kunagi oli vist nüüd tänases päevas me oleme rohkem lahti läinud, julgemini väljendama, tõid. Aga mulle tundub, et on kaasa tulnud üks omamoodi nähtus selle vabadusega oleme ära hakanud kaotama sellesama filigraanse mõtte välja treenituse, mis tookord väga kitsas seisus oli olemas, me oleme vist äkki unustanud allteksti ära? Ei ole unustatud üleluu murdnud, alltekst on ka praegu vaja. Aga ma arvan, et see niisugune teatud lohakus ja teatud kiirustamine on vist iseloomulik massimeedium kogu maailmas, seda enam ei hinnata seda niisugust väga täpselt eriti puutuvuse kõnelevat ja, ja ütleme ka televisioon, nii raadiot kui televisioon. Ma ei tea, kas on moes või, või levila, niisugused otse suhtlemisvormid nagu telefonidega saated igasugused ja hästi auditooriumitega ja on see on nagu teine suud, praegu valitseb vabam suund, mul on niisugune tunne, et see tuleb sellest täpsuse suhtes. Aeg-ajalt vaatad ikka välja oma lehti ja, ja väga ju tegelikult Kubinalt trükivigu täis ja keegi aasalt tähte taga. Aga armas kolleeg Ilmar loode, kes manalason sai omal ajal ju valju noomituse arvestuskaardile, kui noorte hääles sattus, tahtsin teadaandes, selle asemel, et Nõukogude valitsus alati võidelnud olukorra tervendamise eest Lehtsatus teravdamise eest ja see maksis Kalju Komissarov Scargil. Niisamuti on ta tehnilise kvaliteediga Donice unikaalne materjal siis kuidas ta on üles võetud, kas häguselt või raginat, tegeletakse helis või see ei oma mitte mingisugust tähtsust, peaasi et see fakt välja tuleks. Aga nüüd lõpetuseks, missugust muusikat teie tahaksite, et selle jutuajamise lõppu tuleks? Läks ilmselt siis midagi meie noorest hullust kas just päris sellest ajast, kui me noorte reporterite klubisse astusime, aga meil on ju see kuidas öelda kena minevik ka, et meie noorus langes kokku revolutsiooniga noortemuusikas ja, ja noh biitlid, nii biitlid kui Rolling Stones, kui kõik need esimesed, kes seal siis tulid minagi ajakirjanduse ametnik olen mõistagi konservatiivselt. Ja ma alati meeleldi Vivaldi aastaaegadest kevadet. Mida mõtlevad noored klubilased, kes just äsja kätte said, noorte reporterite klubi lõputunnistused mis tegelikult alles juhivad alguse juurde. Et esimene ring on teil siis nüüd kõigil tehtud. Marli Leikop ja te nüüd olete televisioonis? Pille viljamaa raadios ja Indrek Treufeldt Taylori esimene kursus just nii, kui mõtlete nüüd tagasi sellele noorte reporterite klubi, läks, kas sa siiamani kahetsete, seda? Ei kahetse, kohe päris ausalt ei kahetse. See võtab aega, närvi ja tont teab, mida veel tahab. Ei, praegult on küll päris kindlalt selline tunne, et, et see on see kõige õigem see ainuke, millega kuni lausa elu lõpuni tegeleda tahaks. Oh kui ilus. Minu jaoks on küll niisugune kadalipp olnud, et ma küll ei saa Madli kombel nii jaotada, sellepärast et. Ma olen vist meie grupist ainukene Huldis käis ka 83. aastal proovimas. Ja siis, kui ma 86. aastal uuesti seal istusin, siis ma juhuslikult istusin täpselt sama koha peal. Siis ma ütlesin sellele auväärsele žüriile, et ma istun täpselt sama koha peal ja sama mikrofoni taga kui kolm aastat tagasi. Aga kadalipp on olnud, mina ütleksin nii, et seal nagu paar tilka verd kuradile hele seal huvitavale kuradile. Selles mõttes, et ilmselt vist sellest haigusest, raadio haigusest, reporteri haigusest täna ega ikka lahti ei saa. Teretulnud asi ju siis, kui see tõesti nii on. Ja see on tõesti niisugune kummaline pat silmis ronib su veresse. Ja, ja kui sa oskad siis tõsiselt võtta seda asja, siis, siis ta jääb sinusse. Aga ma mõtlen seda, et mida seal kaks aastat mul on kõige tähtsam asi, mis ta mulle on andnud, on see, et kiiret mõtlemist ja kiiret elu tajumist raadioreporterina Esmalase igast situatsioonist kiire välja tulemine, kiire mõtlemisvõime, vot seda ma vist olen seal kahe aasta jooksul natukene õppinud, mis on andnud see kaks aastat siis oskust suhelda kõige erinevate inimestega ja minule näiteks kõige rohkem. On ta sundinud iseennast tegutsema, tähendab oma laiskusest jagu saama. Sa pead minema, sa pead tegema, seal ei ole mitte kuskile pääsu. Seda nagu kõige rohkem segan erinevaid suhtlemisi, erinevaid suhtumisi. Ja ma imestan kogu aeg kogu aeg seda, et milline see minu aju peab olema, et, et kõike straalida. Vahest ma juba seal keskpäeval tunnen, et ma ei jõua, aga läheb jälle see päev mööda, jälle sa oled jõudnud, tuleb järgmine hommik. Kui sa sinna näiteks raadiomajja ennast oled unustanud, jälle just nimelt seda linti lõikama või, või, või isegi eks otsimisel prügikastist või kusagilt seda õiget, seda, seda lindi õpivad, siis tuleb küll ära visatud, eks ole, mis on ära visatud, aga mida väga vaja on, eks vot siis on küll tunne, et no mille nimel. Mille nimel siis, aga see on ilmselt niisugune kevadine kivikene nagu vahest vaadata, kui on saapad natuke suured ja kukub see lööd jalaga nagu tagant üles, kivi tuleb saapa sisse ja sa ei saa teda välja võttes, on. Ma täna hommikul mõtlesin sellele üks kivi saapa sees, mõtlesin, et vot see raadioametist on täpselt sama moodi, et et ega sa nii naljalt sellest lahti ei saa. Raadiuse, nood seadused, rootslased, seadused, et kui sa oled midagi lubanud, siis sa pead selle asja kindlasti ära tegema. Sinivaidlema miski asi vastu, esimene haigus, see sinu töövõimetussa pead tegema ja on olnud palju niisuguseid väga hiliseid tunde sa miskipärast just kuuendas foonikas lõiganud hõiganud ja lõiganud jumalalt, mille nimel elada. Aga sellel nimel kasvõi juba, et üks, üks lubadus saab täidetud, ollakse hetk, mis mul nähtavasti mitte elu lõpuni meelest ära ei lähe. Tegin ühte saadet ja ma olin hirmsasti edasi jäi mul nii viimasele minutile ja ma nii väga pabistasin ja kas ma saan selle valmis ja, ja need olid kolm väga-väga kohutavalt rasked päeva minu jaoks materjaliga kokku mängitud ja kõik oli valmis ja ma läksin mööda seda raadiomaja pikka galeriid ja mul oli täiesti noh, tobe naeratus näol. Mul oli fantastiline tunne sees, ma olin sellega hakkama saanud, ma olin valmis saanud ja ma ise tundsin, et noh, see tuli hästi välja ja vot see oli selline tunne, mis elu lõpuni meelest ära ei lähe. Hetkeline tunne küll mikrofoni hirmuga sisemist ärevust loo tegemisel, minul on küll, aga raadiomajas stuudiotes enam ei ole. Ruttu väga imelik ja ilmselt siis ei ole, kui näiteks Indrek on kõrval või Madli kõrval, kui on niisugune meest, eile lugesime luuletusi ja mõtteterase sisse ja istusime seal väikses stuudios ja ma ei tundnud mitte midagi. Aga kui ma lugu lähen tegema? Mina kardan lõpuni, kardan ka siis, kui teen, ja minul on niimoodi, et et enne, kui ma hakkan tegema, kui on plaan olemas küpsenud peas ja ma tean, mida ma lähen tegema ja inimesed on ka võib-olla olemas, siis on hirm, kuidas läheb ja kas ikka saanud kätte, kas ikka hakkavad mõtted jooksma. Aga kui ma näen mikri lahti vaat siis, siis ma tunnen juba, et vaat nüüd läheb. Nüüd on ikkagi jõutud juba sellesse staadiumisse, et töö tahab oma tegemist ja, ja seal ei ole enam hirm, saan juba, see on puhas töö tegemine, see on puhas tsoon. Kanaading kohutav, kui ma näen näiteks mõne Endast palju vanemaga või endast palju targema inimesega lugu tegema, siis. Ma püüan küll jätta muljet, et mul ei ole hirmu nii, aga tegelikult mul on väga suur aspekti tunne selle inimese suhtes, kellega ma olen tegema. Aga kui ma näiteks on õpilastega või noh, ma olen enne töötanud õpetajana, siis sa minu loomulik keskkond, kui ma lähen näiteks kooli või kuskile tegema lugu, siis ei ole. Samas kui naljakas ma ise olen noh, nii-öelda amatöörajakirjanikest, kes räägib raadius. Ja nüüd ütlen, et minu jaoks on sõna kolinat ikka praegu veel hirmus palju. See tähendab, et ma pean jõudma sellisele tasemele sellisele astmele, et ma tõesti suudan öelda midagi väga sügavate, midagi väga korralikud, ma ei ütle midagi nii, tühja-tähja, ma ütle midagi kasutut. Mina olen valiku teinud selles mõttes, et õpin Tartus Kõppessonalistikat. Noh, mis puutub sellesse, et mis siis saab, kui see pisike jääbki sisse ka tulevikus, siis olen kuulnud sellist väljendit ja olen sellega väga nõus, et ajakirjaniku elukutse, see ei ole mitte töö, vaid see on elustiil. See ongi elu kohe selline teisiti saaki. Tuntud laulja ütles mulle, kui me raadiomaja kohvikus kokku saime, et ma ütlesin, ma olen masinakirjutaja Eesti raadios, siis ta ütles mulle lohutavad sõnad, et pole midagi, et kuulsamatki näitlejad on lavatöölisest alustanud tume, arvan, et peab olema mingil määral Hamlet. Sugune kõhkla kahtleja elust tähendab otsi ja siis võib-olla sinusse ajakirjaniku seeme ja selle seemne olemasolus otsaga töötada. Kirjanik. Mis meil jutu lõpetuseks mängiksime, mäletate, milleni? Meie esimene keskne programm, meie valisime sinuga muusikat, siis oli ansambel seitsmes meel isikuna mitte varjusurmas või ühesõnaga, enne selle oma oma tärkamist ärkab tungo, leebe tuul oli siis tule, kui leebe tuul oli seal jah, ja me ei saanud seda, käpp ei, saime kätte ja me tegime sellega veel kujunduse. Need olid mõttekillud. Ma tegin niimoodi, oli ja pärast siis lasime sinna keskse programmi sinna pool tundi muusikasse selle lauluga ja pärast vallandus torm ja seitsmes meel oli tule, kui leebe tuul oli suvelaul ja nii edasi ja nii edasi. Olete nõus, jah, täiesti seitsmes meel, Henry Laks, tule kui leebe tuul. Tänane värske noorte reporterite klubi liige kes Eesti raadio valges saalis sai kätte reporteri märkmiku tema mõttereporterite konkursilt. Kui Kai prints esimest korda oli mikrofoni ees Tead, mis, ma tahan sulle öelda. Me kõik oleme teeskleb, teeskleme enamal või vähemal määral. Tead, mul tekib sageli küsimus, kas sellepärast meil ongi vähe sõpru, palju häid tuttavaid, et mingil vanusepulgal Me sulgume ja laseme hiljem ainult üksikuid jänese tõelise olemuse juurde. Öeldakse, et tõelised sõbrad saab inimene varases nooruses, hilisemad on lihtsalt kas sinasõbrad või teretuttavad. Kas tõesti on inimestevahelised suhted nii keeruliseks muutunud, et me pidevalt kaitsen ennast, kardame solvatud saada? Üksteisele silmagi? Ei vaata lõbule ju tuttavad. No mis sest siis saagem. Eestlased on kinnine rahvas, niimoodi väidan. Olen isegi uhked selle üle, kinnised, töökad, raskesti mõistetavad. Võib-olla tuleks hoopis öelda, eestlased on arg rahvas, arg, suhtlema, hargsõbraks saama võib-olla sajanditepikkune suu pihta löömine ongi meid kartma pannud, kardame pettuda, pettuda selles, et eilne sõber võib-olla tänane vaenlane, ärgem karta, olgem saagem rohkem sõpradeks kohe praegu. Mina olen kai. Ja niisugused me oleme, niisugused olete, ikka lähed mikrofon nooremate kätte ja neid võib usaldada. Uued mõtted, uued anded ja uued tuuled. Ainult üks on igavene, see on töö ka reporteri ameti juures.