Ole neljana lahkana loen Betti Alveri luule. Miks algav päev on argipäev, su nimeks? Ma kuulutan su sekundid kõik imeks täis iluehmatust ka täna hommikul. Kui ma kord õues õpitud rumalad sõnad reas isa telegrammi blanketil oli maalinud, tõmbas ta joonlaua katse juhti, paar sirakat, ülemus sõrmede ise ka, ütles. Need rumalad sõnad. Neid ei räägita, neid ei kirjutata Telegrami blanketil, kus mina õhtul tee ja ehituse osakonnale pean aru andma, kui palju meil on ehitatud remonditud ja prügi veetud. Pea seda meeles muidugi muidugi pidasin meeles eluaeg oma rumalad sõnad kirjutanud ikka puhtale paberile. Mitte kunagi valmis trükitud plankettidele.