Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. Hoolimata pikemat aega orangutangi elu vaatlemisest märkasid teadlased suurte primaatide elus alles nüüd aspekti, mis teeb inimese kõrval teadaolevalt teiseks sedalaadi liigiks. Öeldud eristavaks nähtuseks on omavahelises suhtes olemises. Minevikukäsitluse kasutamine. Inimesel on normaalne viidata varasemalt toimunule kuid see näiliselt hõlbus maailma käsitlemise moodus eeldab abstraktset mõtlemist tegelikkusele vastavate mõistet või sümbolite kasutamist ning nende väljendamist häälitsuste või žestidega. Kusjuures need peavad olema ju kogukonnale ühiselt mõistetavad. Taoline võime eeldab ajult tavatult keerulist talitlust. Tabatuks võib seda pidada just seetõttu, et seni oleme pidanud end natukeseks vastava võime kandjaks. Žestid äsja häälitsustes väljendatud abstraktsed käsitlused muudavad suhtluskeele oluliselt tõhusamaks. Tänu sellele on hetkes elamisele lisaks võimalik edastada kogemust ehk õpetada ja kujundada käsitlusi ka tulevikust. Kui inimest tema aju võrreldakse võimsa arvutiga, siis orangutangi kujutab selles kuvandis natukene lihtsamatraali koos tagasihoidlikumalt tarkvaraga. Huvitav, kuhu peaksime paigutama kirjeldatud võrdluses tehisintellekti, algoritme jooksutama arvuti? See poleks pelk mõttemäng, sest taolise küsimuse lahendamine võib kujuneda praktilise loodustes oluliseks mõjutajaks. Näiteks inimestevahelistes konfliktides. Õigusemõistmises. Olgu mõtteeksperimendina olukord, milles kohtunik teeb otsuse ja see paistab kõikidele osapooltele igati mõistlik. Kuid lähemal uurimisel selgub, et tegemist polnudki kohtunikuga vaid masinaga. Isegi kui otsus paistab mõistlik, tärkab õigustatud küsimus, kas inimesest kohtunik oleks jõudnud teistsuguse otsuseni kuna me ei oska sellele vastata, tõstetud masina otsuse usaldamise küsimus. Inimeste arv ja maailma elukorralduse jätkuvalt kasvab. Keerukus suurendavad koormust õigussüsteemile. Kuna õigusemõistmine rajaneb seadustele, mis omakorda püüavad olla loogilised algoritmid, peaks programmiliselt, tegutseb allekoriliselt pime ning tasakaalukus arvutist kohtunik olema selles valdkonnas igati loogiline areng. Kuid probleem ongi loogikas. Me ei samastava rangud tangiga muuhulgas ka seetõttu, et me ei saa temast aru. Arvutitest oleme seni aru saanud tänu inimese poolt loodud samm sammulisele tarkvarale. Tehisintellektist kasutatavate algoritmide puhul. Teame küll protsessi põhimõtteid, aga ei suuda haarata ehk mõista vastuse loogilist käiku. Kohtuotsuse puhul on õigluse nimel arutelu ja põhjendus olulised. Ja see on vaid üks tahk kõhedusttekitavast tulevikust. Juhul kui masinatele antakse vastav õigus inimeste vahel õigusemõistmiseks. Kuni jõuame draama kulminatsioonini, pakub vaidlus asjast huvituvatele. Põneva etenduse. Osa valdkonna eksperte arvavad, et Masina otsustega Peab nõustuma isegi juhul, kui sellest aru ei saada. Aga inimesed kiidavad selle heaks või isegi inimese omast paremaks. Viimasel juhul tärka pagasis kiiresti vaidlus teemal, kas masinast kehvemaid otsuseid tegevat inimest tohikski lubada kohut mõistma. Masinal võivad puududa inimesest kohtunikult eeldatavad tarkuse, halastuse, kaastunde ja õigluse kvaliteedid. Aga meid peaks rahuldama ju nende peegeldus masina otsuses, väidavad ühe arvamuse esindajad. Vastaspool osutab masinates kasutatavate kohtulahendite andmebaasile ning tõdevad, et nende kõrvutamine ja filtreerimine ei ole mõtlemine mistõttu tehisintellekti otsus polegi sisuliselt otsustamise produkt. Toimuv sarnaneb Teislikule kunstile, milles masin kombineerib inimeste poolt loodud elemente uueks pildiks. Ja see võib meile meeldida, nagu näiteks hiljuti Kristi oksjonil 432500 dollari eest müüdud tehisintellekti loodud maal imaginaarsest Edmond Belamist. Masin õppis esmalt ajavahemikul 14.-st kuni 20. sajandini loodud teistkümmend tuhandet maali ja lõi siis midagi inimese ilumeelt erutavat. Analoogselt oleks masinast kohtunik kinni minevikus, sest inimese loodud materjal on tema ainukene õpetaja masinast kohtunik oleksega konservatiivne EGO oskaks hinnata uusi olukordi. Kuid kardutavate hindab inimene meelelahutust õigusest kõrgemalt ja pelgalt seetõttu intrigeerib meid masinast kohtuniku kasutamine. Muuhulgas on paljud loomaaiad ju asunud müüma loomadele antud pintslite ja värvide tulemusel sündinud kritseldisi kunsti pähe. Vaest meile meeldibki pigem illusioon õigusest ja õiglusest kui tegelikkus. Raadioga.