Vikerraadios on jälle aeg rääkida mälestusi. Viimasel ajal on kuulda veidraid vihjeid ja soovitusi eestlastele unustada 1940. aasta sündmused ja isegi terve esimese iseseisvuse aeg Tartu rahuni välja. Aga miks peaksime unustama? Neid inimesi ei elagi veel, kes mäletavad ja mida kujutab endast mälu kaotanud inimene. Mälu kaotanud rahvas ei ole enam see, kes ta oli. NSV Liidu kaitse rahvakomissari direktiiv number null 26 22 üheksandast juunist 1940 ma kordan, üheksandast juunist andis käsu vallutada Eesti ja Läti sõjalaevad, maandada dessandid Paldiskis, Tallinnas vallutatud Tallinna sadamat ja merekindluse patareid. Viie Leningradi sõjaväeringkonnaväed pealetungile Rakvere suunas. Hävituslennuväel takistada Eesti ja Läti lennukite lende Soome ja Rootsi. Sõjategevuse täpse alguse määrab Leningradi sõjaväeringkonna juhataja. Neljateistkümnes juuni. Ma tulin veidi hiljem aerodroomile, nii et ma saabusin nii poole kahe paiku ja startima 14. hakkas just Soome reisilennuki Kaleva. Mina riietusin lennuülikonda, aga see õhkkond oli aerodroomil juba ärev. Mehed ütlesid, kas saad lihatants, mis on Pariis. Sakslased on Pariisis marssinud 14 10. Pariis, Holland Prantsusmaa on juba kapituleerunud. Ja kell 14 startis Kaleva reisilennuk Kaleva. Me ei teadnud, et oma saatuslikule lennule. Teda juhtis Soome lendur-kapten Willy Brandt. Peale oli seitse reisijad. Üks ameeriklane, üks rootslane, kaks sakslast, kaks prantslast, üks eesti proua luts. Proua Luts ja peale selle diplomaatiline post. Ta startis kell 14, tuul neli, maalin just parajasti saanud lennuülikonna selga, mul seisis ees BDO ka kunstlend kunstlend. Kui ma maandusin poole tunni pärast ja ruleerisin angaari juurde, siis Villem Laanekõrb mu väga hea tuttav ja ka meie lendurid meie lendur vanemale põlvkonnale ütleb see nimi väga palju, ütles teadvalt Kaleva on Keri saare juures alla lastud. Soome reisilennuki Kaleva viimane lend 14. juunil nähtuna Keri saarelt. No mis seal siis oli? Tuleb kolm lennukit ees madalal. Küllaltki ma ei olnud veel nii madalalt nii-öelda lennukitaimena meie majakese midagi 30 meetri kõrgune see, et umbes 50 meetri kõrguselt tulevad need kolm lennukit. Soome reisilennuk on siis eesse kolme mootoriga Junkers. Ja selle kohal kahel pool on kaks vesilennukit punaste viisnurkadega ja enne enne majaka majaga kohastiku saamist. Teine vesilennuk, Vasakpoolne levisi, lennuk keeras majaka poole ära, kaugele nagu oleks lennuk seganud teist lennukit. Ja teine lennuk siis asusid kohe reisilennuki katuseni ja, ja kui nad lennukile jõudnud nii-öelda meie maja põhjapoolsesse otsa, siis sellest esiosa kuulipildur avastule reisilennuki peale. Ja no tal on, sel lennukil on peal kaks kuulipildujad, üks on sabaosas üleval, aga teine on täpselt kohe nagu nii-öelda paadi ninas linas vot sellest kuulipildujast siis noh, kõik siis nii palju, kui meid seal saare peal olid, siis kõik siis jälgisid seda muidugi ehmatusega. Kuskohal lennukitasusid, kui tuli alati, kas nad olid mere kohal. Nemad olid saare piiril see reisilennuk, nagu oleks Otsinud mingisugust kaitset sellest saarest ei ole niivõrd väike, sinna maanduda niikuinii võimalusi ei olnud, aga siis tavalisse lennuliin läks saarest kaugemalt mööda oli kilomeeter umbes või nii. Aga siis ta tuli täitsa saare piirilt või meremerepiirilt ja nii, et need kiirused olid peaaegu võrdselt, nii et need, need nii tagaaetav kui need tagaajajad mootorist panid maksimaalse. Ja küllaltki tuleb välja, et see vesilennuk oli küllaltki kiire, sai seal kolme mootorise reisilennukiga sammu pidada. Noh, esialgu siis lennukist lõi välja nagu külje pealt suitsujuga ja reisilennuk hakkas kõrgust kaotama. Siis anti uus valang ja siis oli juba kõrgus, ta võis olla võib-olla 10 meetrit veni lennukil ja siis plahvatas lennukist juba suuremat tuleleek välja ja lennuk keeras otse nina mere poole ja kukkus, et siis veel nagu plahvatus või kukkumisest oke tugev löök ja samal ajal samal ajal siis Prangli kalurid püüdsid kalu, nii et see lennuk tegelikult kukkus selle kalapaatide vahele ja peale selle ilmus veepinnale allveelaev ja üldse allveelaev oli, oli niisugune huvitav lugu juba võib-olla üks neli-viis päeva varem vahtkonna madrused juba rääkis, et et on nähtud alleaa päris kobe ja ikka ja noh, peale tõusnud allveelaeva kaugemal ja, ja siis lähemalt allveelaev siis kutsus neid kalapaate malepoordi ja, ja mida siis nad olid kauri tõid merest välja õngitseda, seal juba need siis võeti ära allveelaevale. Väikseid kohvrit, portfellid, mis ujuma jäid, aga siis, kuna oli väiksed nagu lõunatuul ja siis need asjad, mis seal vee peal, need olid need siis noh, nagu ujusid edasi voorusega põhja poole. No meil siis vastavalt Tallinnast saadud käsule ja tuli siis välja sõita sündmuskohale. Ja mootorpaadisadam asub siis lõuna pool ja tuli sõita siis ümber ümber saare loodeotsa, noh, see võttis muidugi natuke aega seal ja siis sõitsin siis välja siis mu isa oli siis mootorist paadil siis üks ajateenija madrus kahekesi ja siis noh, meie siis teised jälgisime saare pealt, kuidas asi edasi läheb. Ja noh, meil oli siis veel riik olemas nii nagu ta oli. Ja muidugi paadile sai pandud sinimustvalge lipp ülesse. Ja siis siis mägi ikka veel sinimustvalge lipu võimu. Nii et kui allveelaev märkas, et see paat nüüd sealt saare nurga tagant tuleb siis noh, allveelaev kohe eemaldus ja siis sukeldus Viieteistkümnes juuni 1940. Järgmine päev pidi tulema Soome poolt Eesti reisilennuk. Ja. Et ajad olid ka teada meil, et noh, et mis, mis kellal umbes lennuk tuleb, see oli nii hommiku, no umbes kella üheksa 10 paiku. Ja vaatame, tulebki Soome poolt kolme mootori reisilennuk. Ja meie vana tuttav allveelaev istub jälle seal saarenukas. Just otse selle lennuliini. Kui see reisilennuk sai allveelaeva kohale nii sellest esimesest kahurist, mis talle eelpool torni käisid, tulesähvatused. Aga noh, lendur ilmselt oli juba selle seda oodanud ja nii kui esimene tule sapakas oli nii lennuk pikeeris, kuna ta juba varemgi kõrgus ei olnud küllaltki suur, aga siis ta pikeerisid täitsa merepinda merepinna ja siis võib-olla üks paarkümmend meetrit merepinnast kõrgemal, siis eemaldus muidugi. Jätkas oma reisisuund Tallinna poole ja seda lennud madallennul, jah. Ja no nii, et üks, üks kolm sapakas tuli, oli näha kahurist. Ja, ja sellega oli siis Uks lukus. Samal ajal kaaperdas punalaevastik Soome lahel orule suunduva presidendi merekaatri. Selle pardal olnud meremehed Jaan Klaar ja Anton viin ning Renate Krüger olid esimesed poliitvangid algavas terrori laines. Nad viidi Leningradi tribunali ette. Sündmuste areng Narvas. Narva vormeeriti esimene tankitõrje kompanii sinna ja seal oli meil kõik saksa masinad. Wiedemanni kasarmus olime. Meil oli kõik Saksa, Saksa Saksa autod, saksa tallidel kahur, kõiguid saksa tehnikusi täis, tehnika tuli kõvasti mehi. Või see baasi sissetulek oli? Need järgmine hommik tuli sisse ja eelmine õhta või terve Narva garnison oli Hermanni kindluse õue peal. Üles rivistatud öös rivistunud lahingvarustus kui kodust oodata käsku väljaminekuks ja õhtu laduli Laidoneri käsk pass hakata. Aga hommiku tuli Pätsi käskijat. Siis viidi meid järgmise aasta kevadel. Ja ja siis, kui 40. aastal see päris sissetulek oli olime laagris meie kõrgemad ohvitserid piid minema hommikul neljaks vene piiri peale piire avama. Ja temal läks nii täppissaksa kella, veri sinna. Aga Iisaku kirgi juures tulid veretangid vassima. Vaat. Üks pilt, mis mulle täitsa selgesti, selg meelejad, oligi leitud. Ots olime laagris uhke välimusega rühi rühikas hoovist seal oli ja õhta. Iga aasta oli lipu langetamise rivistus. Siis loeti ette sõjavägede ülemjuhataja käskkiri. Et kui venelased nõuavad relvad ära, andis siis peol kõik rõivad ära anda. Ja huvitav oli see litovats, nagu vajus kokku. Mis see siis tähendab, vajus kokku? Ja seal ühe päeva oli, löödi venelased ja kõik need tehnika jäi Antiveerias vile. Aga mina, Amar Ardo, põhilised asjad oleks pidanud vastu hakkama. 16. juuni 1940 Ülemiste lennuväljal. Minu lennuülesanne oli ülemiste lõunatipu kohal teha umbes 200000 pealt kunst lendu eemal, kuna aerodroomi kohal toimusid maandumisringid treeninglinnuringid teistele lenduritele, kes harjutasid maandumist. Ette, oli nähtud 40 minutit. Aerodroomilt rakette, punastaketi, punased raketid, keelumärk ei tohi maanduda. Aga ohutamatu sellepärast, et ma ei mäletanud pika aja jooksul, et üldsus aerodroomilt lenduritel rakette lastud lennuki pealt lati suitsurakette vaadata, kultuur nädamad. Ja ma hakkasin lauglema. Lendasin madalalt üle aerodroomi, et vaadata, kas on maandumiskeeld, lennukiga ei saa ju midagi olla, ehkki ma tegin imelmanni vöörist ja keerutasin, aga see oli uus lennuk. Ja Alt viibati viibati märgiks, et tule alla ja maandusin, selgus, et jah, mehaanikud olid ähmiga Ämiga raketid segamini ajanud, et rakette tuleb tasunud roheliste asemel punased rabanud ja niimoodi siis olin ma sundma mõtlesin. Ja siis selgus niisugune asi, kui ma olin juba lennukist väljas, siis tulid mehed vastu, ütles, tead, sa olid viimane mees üleval, teised olid juba kõik maandunud, ei saanud sulle kuidagi teatada. Venemaa on andnud ultimaatumi Eestile, me ei kujutanud ette, mida see ultimaatum tähendab, aga see ultimaatum meile lendurid tähendas seda, et õhus olla enam ei tohi. Nii et sellega lõppesid meil tollel kaunil pühapäeval lennud, mina viimane oma peeti hooga. Lennukit kästi jätta aerodroomile meil mitte lahkuda. Me olime aerodroomil kuni kella kaheksani õhtul. Siis lasti meid tulla, linna lennukit laaditi bensiini täis, öeldi, et oodata korraldas mingisugust korraldust ei tulnud ja me tulime aeroklubi ruumidesse Pärnu maantee 20, kus siis ootasime tund aega midagi täiendavat ei olnud. Imeilus õhtu oli valge, niimoodi. Ja tallil oli nagu välja surnud ja midagi olnud kuulda, mis ultimaatum midagi käisid jutud, et Venemaa alustab sõda, et juba on tuntud üle piiri, meie ei teadnud veel mitte midagi ja sellel õhtul Tallinnast oli niisugune tunne nagu interrees Nomoleks. Lennukid, erakordne juhus ja terveks ööks välja. Käsk oli laaditamat, bensiiniga oodata korraldust, aga mingisugust korraldust ei tulnud. 16. juunil kutsus NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Molotov kell 14 30 Eesti saadiku rei enda juurde. Esitatud ultimaatumis nõuti uue valitsuse moodustamist ning riigipiiri avamist punaarmeel. Ultimaatumi-le tuli vastata kella 23-ks, samal õhtul seega kaheksa poole tunni jooksul. Ultimaatumiga kaasnes ähvardus. Kui märgitud ajaks vastust ei saabu, antakse Eesti vabariigipiirile koondatud punaarmee vägedele käsk Eestisse sisse marssida ja igasugune relvastatud vastupanu maha suruda. President Päts, saanud teate, kihutas kahe tunniga orult Tallinna. Tema esimesed sõnad Kadriorgu jõudes olid nüüd on läbi, venelased tulevad sisse. Ja läksimegi Vahitornivahitorni üks 200 meetrit kordumis eemal Läks, mida vahitorni vaatasime, venelased olid juba vaevalisest ette, seal oli terve suur tankikolonn oli. Seekord on meil külas, läks läbi, tee läks Venemaale, aga see oli piir, oli muidugi vahel. No ja siis peaaegu iga viie minuti tagant jaoskonna näeb, see 30 piirib, helistas, kuidas olukord, kuidas olukord on? No ma siis kandsin ette, mis seal olija. Ja siis tuli noh, see öö, kui see kuradi hooldivaatama esitati siis. Ma võtsin ta mehedsate kaugemalt ära, panin ühe mehe, panin koeraga ümber ümber kordoni teise küla otsa sinna piiri äärde. Et kui midagi on, siis anda märku tulistada bussidega. Ja vaatasime siis ära ja öö läks mööda, siis jaoskonna ülem hommikul helistas. Et nüüd on rahu majas, et venelased on lubatud sisse tulla. Minge piiria, võtke tankikolonn vastu. Noh, mina vene keelt ei osanud ma. Ta ei tahtke õppida. Siis läksin, võtsin ühe, reamees orav oli, võtsin selle kaasa ja läksime kaheksaseid piirile. Meile tuli siis seal vastavaks kella 11, maal. Tuli üks politruk tuli vastu, viisnurk oli kõver ja kaks, neli nurkalisin või telliskivisilla õpetaja peale. Ja see siis ütlevad, et vot neil on niisugune asi, et meil on ühte valitsusega kokkulepe, et teie kordoni kohad tuleb üks tankikolonn tuleb läbi. Mulle võtke piir maa, ma ütlesin, et minul seda võimu ei ole. No ja siis läks, helistas sina kordoni, sealt tuli sapöörirühm augu sisse sinna piiri peale. Kelle sapöör see oli? Nende oma? Seitsmeteistkümnes juuni Valga maavanema mälestustes. Seda ma mäletan hästi, siis oli küllalt kuiv suvi oli ka ja siis maanteed, mille tolleaegsed maanteed, ega nad asfalteeritud ei olnud, nad olid puht kruusateede. Ja siis suur kontingent nendest väeosadest tuli jälle Petseri Võru, Antsla, Valga kaudu. Ja siis, kui need kolonnid tulid, siis juba kaugelt oli hirmus müra ja tolmupilv oligaid taevaalune täis tolmu maanteetolm maanteelt meil oli küllalt kitsad ja küllalt kõveratega, meie maanteed ei olnud jäitud materjaliseeritud liiklemise jaoks, tol ajal oli rohkem ikka hobu liiklemine. Ja siis ma mäletan, et vene nägin oma silmaga terve rida vene tanke ja sõitis välja kurvilisest. Emukerdasid seal seal heinamaad raamikute ära ja sa annad, siis parandasid ja senikaua kui jälle edasi said. Ja siis parajasti tol ajal oli meil noorkotkaste laager, oli koiklas Sven just seal Koiva jõe ääres, Valga kaadre mandiste maantee ääres. Mina olin ka seal tegev noorkotkaste alal ja siis, no siis, kui me juba nägime, et vene väeosad tulevad siis kiires korras organiseerisin autosid Volgast ja saime veel enne seda tulekut, enne kui nad sinna jõudsid, laagri ära likvideerida ja poisid kodu saata. Siis ma mäletan, kui nad mööda läksid. Inimesed tee ääres juba vahepeal oli kohe nii juba pisar silmis, et tohutud kolonnid tulevad. Eesti sõdur õppelaagris riigi kagupiiril Seitsmeteistkümnendal tulid venelased sisse. No igatahes niimoodi oli, et. Nagu veel tagantjärgi mõteldes, et minu arvates ikke laskemoona oli ka viidud sinna kaevikutes ja ja siis, kui see No venelased juba sisse tulid, siis võeti nad ära laskemoonad ja pandi ladudesse risti pandud maja. Aga see vast hakkama ei minu arust nii nii noatera peal. Et vot kuubolisemagapundides kald. Ja siis kui see õhtusidki seitsmeteistkümnenda õhtu, kui veneväelasest sisse tulid siis meie allohvitserid ja kes seal olid, mehed, mis me teinud oleme? Siis meil tõesti võid rääkida. Relvad olid käes ja ja, ja polaarne olidki väga õnnetu. Kaarikut kaeratagaarikud, seal oli haigeid ja jalad ära hõõrunud, need paistsid pikk rännak oli olnud. Lennuk saatis kogu aeg eemalt, kui ma enne, kui nad tulivad juba kas paistma lennuk saadab. No ühesõnaga ütelda, aga lennuk selle tee koha peal kuued nii tiirutas ja no mina olin küllaltki noor poisikene poliitikas, midagi ess tean, ei osanud nagu arvatagi, aga. Aga kahju oli küll. Ärevad ajad vaadatuna sidepataljoni kasarmutest Tallinnas. 16. juuni pühapäeva õhtu oli meil parajasti ja väga ilusad ilmad, nagu nad enne sõda olid põua ses suved olid meil rahulikult, saak nad valla, istume ta äkki vaatame, et nagu päris rahulik ei ole, garaasi lükkas uksed lahti ja tsiklimees sõidavad, et kurat, markitakse sõit maksule. Ja just selle telefoni keskimalt pärast saame teada, et lähevad ohvitserid järele. Ja nii see asi oligi, õhta peame veel seal, loen loendust ja ka ei ole veel midagi teada, enne kui kell 10 siis raadiost ütleb, et tähelepanu, et umbes tunni aja pärast avaldame riiklikult väga tähtsaks. Ja kell 11 tulebki teadet ja arst on leppinud kokku, et Nõukogude väed tähendab, ta on punaarmee üksused tulevad Eestis. Aga Tallinnas ei olnud meile veel selge. Hommikul juba küljeks tuleme, vaatame, mida teeb taevas juba esimesed lennukid lendavad, tegid katust, esimese tulid kõrgele, siis tulid juba madallennul, tulid vahel esilennukit, maandus suures kaares miinisadamas. See oli kõik niisugune kannuga ärevil, aga meie läksime päevakorra kohaselt edasi. Marsime siis õppeli õppustele ja vaatama, et seal oli 10. pataljonis sidepataljoni. Mäe pealt paistab ilusti mees, seal kolivad juba ehk meil Joosep käskjalg järel, et tuleb tagasi minna ja õhtuks peavad olema ruumid. Aga muidugi kahju oli, meil olid väga head seadmed, olid, eks ole, ja kõik toitekaablitest toitekaablit, et saada kätte need seadmed, tulid kasvõi kirvega purufelduda õppeklassidest, saame kolme õppeklassi, oli raadio ja telegraafi ja telefoniklassid. Vot niimoodi oli lood ja, ja õhtuks kell seitse oli meil siis asi paigas, olid ruumid tühjad. Kell seitse ei. Grupp ohvitsere, Reinla kapten Rein Loli kompal ülem. Seisame hoovi peal, seal kuuleme, kui üleval filtri tee lakkab teat, mootorite põrin hakkab tankeroomikute lõgin. Kõik läks nii vaikseks, ümberkaudu, liiklusvaiku vaipu vaibub maha. Esimene tank, siis tuleb juht, antaks luugid kinni, kobamisi tuleb mäest alla mäeveeru siis orienteeruda, siis sõidab üle tee auru tankidega. Moment oli teisel pool, teed sinna väljakule robinal tulema, 15 minutiga oli väljak soomukit täis. Vaatasin, Reino seisis nii mõtlikult, oli vabadusse aegne ohvitserina oli paha, oli vaadata, kuidas tulevatel. Ja hästi kõik omad isiklikud asjad kokku panna, kappidest välja võtta ja voodis voodile kokku siduda, tekkide sisse, nimi läpakas külge. Kui need asjad kõik korda said, siis algas terve õppeasutuste ärakolimine. Ja siis hakkasime oma varustust ära vedama Tallinna linna. Selleks oli saadetud väga palju veomasinaid ja isegi punaseid mootori buss, terve õu ja see õppeplats oli täis neid. Mina kukkusin ka ühe veomasina peale, kus oli meie kompanii varustus peale ja sõitsin linna. Nagu jõudsime masinaga sõjakooli väravatest välja. Tervesed täna kasarmutest kuni tondi jaamani mõlemat poolt olid tihedalt täis. Vene sõjavägi, küll autosid, küll hobuveokid, aga tanke ma ei näinud seal ühtegi. Nüüd oli meile juba selge, köik meile öeldi, et sõjakool peab ära kolima linna, siis oli meil selge. Aga need ei olnud enam niisugused mehed, nagu meie olime harjunud nägema. Ei olnud enam mingisugust viisakust ega sellist korrektsust. Nad seisid väljakutsuvat nägudega tee ääres käed, püksitaskus Plotski hammaste vahel juuksetutid pilotka vahelt väljas ja mundrit määrdunud ja tolmunud, nagu oleksid pidanud mõne suure lahingu maha. Punaväelaste tulekut näinud tondielanik. Siin neid maju veel ei olnud, need praegu siis olid tühjad aiamaad, siin olid aiamaad ja sinna vastava tonditänavad olid liivaluited ja siis, kui nad tulid, need kasarmud. Ma siis oli niimoodi, et need soldatid olid kõhuli sellel liivaluited peal, püsid ja kuulipildujad olid suunatud vastu kasarmuid ja seal tagaaiamaadel, seal oli veel nende arvu, ei oskagi öelda, see oli kõik roheline nendest soldatitest ja siis ootasite head aega, millal see kasarmud tühjaks tehti, et nendel oli teatud tähtaega antud, aga see tähtaeg oli nii kiire antud, et Eesti sõjavägi ei jõudnud sealt mitte midagi ära vedadagi, need jäid kõik, et sõna kätte ja siis, kui see tähtaeg kätte jõudis, siis tohutu mass väravad tehti lahti ja voolas kõik sõnal kassa koogi sisse. Sõjakooli mehi Jägala laagris. 1940. aasta suvel me olime Jägala laagris seal üks vana tuntud suurtükiväelaager mis ta oli seal Jägala jõe sillast umbes poolteist kilomeetrit maa poole. No vot ja seal me siis olime sel ajal ja lõpetasime just parajasti oma olime õppelaskmised juba ära teinud. Ja juulikuus. Me olime seal laagris, no ühesõnaga nagu öeldakse, otsi kokku tõmbamas. Ja siis. Siis juhtus niisugune asi, et ühel päeval levib niisugune kuulujutt või kõlakas, nagu öeldi, et Vene väed tulevad Eestisse sisse. Tollal seda uut Leningradi maanteed ei olnud, oli see Vana-Narva maantee hakkasime kuulma sealtpoolt, üks mootorimürinat ja igasugust imelikku klõbinat ja meil oli keelatud laagrist välja minna. Päev varem oli antud kindlal korralduselt, keegi ei tohi laagrist välja minna. Meie püssid millegipärast, mis olid, seisid seina ääres püramiidis. Kõik kõikidele tabalukud. See tähendab niisugune pikk raudlatt käis üle, panin saba, lukud etel relvasid, ei tohi puutuda, relvadel lukustatud laagrist välja minna ei tohi. Aga noh, muidugi ega siis, kes siis nii täpselt sellest keelust kinni peab. Noored mehed nagu me olime siis nii väikese grupiga. Mõtlesime, et lähme, vaatame, mis imet sa siis oled, võib-olla tõesti, et punavägi tuleb. Noh, ja siis me läksimegi sealt otse läbi metsa, ei olnud kilomeetritki minna, olime seal Jägala vana kivisilla lähedal natuke maad muidugi eemal ja siis nägime siis nad tulid. Mõned mingisugused tankid, lõgistasid seal siis vaheaeglaselt läkid nagu matuserong siis vahepeal jälle marssisid, mõned ruudud või kuidas neid nimetati või? Ja siis tuli jälle mõni lahingmasin või tähendab veoauto õieti, mis need olid tol ajal niuksed võrdlemisi kiviaegsel. Ja siis jälle mehi siis jälle tank seal lõpmatu vooruna. Me vaatasime pool tundi või kolmveerand tundi ei otsa ega äärt. Ja muidugi, mis meile kõige rohkem nalja tegi, oli see, et nad, need jalamehed kõndisid nagu pardid, pardid täpselt kahele poole, kogu aeg kõikusid ja niimoodi ühe selg oli peaaegu teise kõhu vastas kinni, meie Rimi oli hoopis teistmoodi ja imelikult mütsid olid neil peas, niuksed, nupud, nupud olid pealae peal ja siis pilotkaa, tead, meil olid need, võrdleme siin võõrad asjad ja need mehed olid isegi algselt imelikud hallid kujud, kõik tammusid niimodi monotoonse rütmis ja võrdlemisi süngeks võttis. Ja mõnel mehel olid isegi pisarad silmas. Ja siis omavahel hakkasime rääkima, et see nüüd küll poisid seal küll Hiaadi tähelda, mõtle, kui palju neid tuleb sisse, et mida see küll tähendama pead, kas ta tõesti nüüd siis võtavad meie väikese maa ära? Aga ükspäev läks mööda kui sõitis kohale tolleaegne sõjakooli ülem kolonelleitnant Soodla. Selleks, et erakorraliselt kiiresti anda meile kätte diplomid, tunnistused sele sõjakooli kursuse lõpetamise kohta. Tavaliselt tseremoonia toimusid kar Tondil, nii pidulikus rivistuses, aga tookord rivistati meid kohe kahurite ette kiiresti ülesse. Soolal oli väga kiire, loeti nimed ette antitunnistusest kätte, laulsime hümni ja see oli vist viimast korda, kus me teda nii hardunud laulsime. Soodla käis rivi eest läbi, vaatas igale mehele silma sisse ja ütles. Poisid, meil seisavad ees suured muutused. Olge tublid. Olge eesti meeste väärilised. Sõjavägede staabi esimese osakonna ülema kolonelleitnant Lutsu mälestustest seitsmeteistkümnenda juuni hommikul rongi jõhvi jõudes oli seal juba näha öösel üle piiri tulnud punaväe soomusmasinaid jõhvist edasi Narva poole sõites oli mõlemal pool raudteed näha punaarmee jalaväeüksusi, mis liikusid lahingukorras üle põldude ja läbi metsa lääne suunas eespiirkonnad ja nende järel hargnenud rivis jalavägi. Seega me sõitsime vabast Eestist, nüüd juba Nõukogude liidu poolt okupeeritud maa-alale. Samal ajal võtsid punaarmeebaasiväed Lääne-Eestist suuna Tallinnale. Millalgi. Esimesi punaarmeelaste oma silmaga ahah siis 40-le alla 40. aasta suvel, siis. 10. juunil, seitsmeteistkümnendal juunil ja siis esimesed tankid jõudsid Tallinna kus ta nägedele Paldiski maanteel Abikaasa õde oli abielus Seewaldi peaarstiga ja me olime seal külas. Ja siis üks väeosa möödus sealt Baltiskii poolt Tallinna suunas ja tulid baasidest ja üks väeosa möödas sealt. Ja mõned sõdurid tulid sinna siis haigla territooriumile. Ja mis kõige imelikum oli esimene nendest küsis, et kui palju maad on veel Berliinini. Ja mina ütlesin talle, et miks ta seda küsib, et, et siin on ju Eesti. Berliinini on oma 1000 kilomeetrit. Ei, see on võimatu. Meie politruk rääkis meile just täna hommikul, et meie oleme juba Saksamaal ja varsti marsime Berliini. Teda ei õnnestunudki ümber veenda. Ta jäi selle juurde, et tema viibib Saksamaal ja jaaman marsivad teadsil Berliini. 19. juunil saabus Tallinna riigipöörde pealavastaja. 19. olime kõik asutatud siis balti jaama juurde, pidi tulema keegi kõrge Nõukogude tegelane oli kuulda. Ja pandi kõik balti jaama ümbruskonnas olevat tänav liiklemiseks kinni. Seda tegi Eesti politsei. Võttis osa sellest, Eesti politsei oli nagu teises ešelonis. Aga sina kogu tänavate ääred olid siis vene sõdureid täis ja need olid, ütleme, iga 10 15 meetri tagant seisis üks vintpüssiga relvastatud sõdurit kusjuures ka igasugune liiklemine Snelli tiigi Puiestee seal balti jaama ümbrus siht peatada. Mina seisin tornide väljakul pisut enne Nunned väravat vormis vormis ja, ja minu ees oli siis ka üks sõdur, kes ei lubanud mitte tänavale liiga ligidale tulla ka töid politseivormis, meest, meedia. Ei ei, ei, ei ja see oli vene sõdur, see oli vene sõdur. Siis nägin eemalt ligemale, ma ei saanud balti jaamale minna, kui ainult see raudseppa purskkaev, mis on see, kus see kuju on. Ja sealt nägin, et Balti jaamale anti ette viis ühte tüüpi ühte värvi sõiduautot. Olid need eesti autopunaarmee, ei, need olid siis juba vene autod ja ja kui rong sisse tuli, siis seistes Nunne värava juures sõitis minust mööda sisse autode portees. Ždanov istus teises autos autojuhi kõrval, seda ma nägin ära. Ja sõit, sest nemad siis kõik vastupidi, tavalist liiklemissuunda läbi nunnavärava ja siis hobuse tänava Vene saatkonda bussi juures isegi ärkasin, et eemal majade katustel seisid mingisugused relvastatud mehed. Sel ajal, kui tema portjeest seal sõitis, kas te sel hetkel teadsite Ždanov ja seal me teadsime, juba tuleb. Siis võeti see kõik need sõdurid tänavatel servadest maha. Ja, ja liiklemine läks jällegi uuesti normaalset rada. Muide oli üks. Juhtum, see on praeguse nooruse ja laia tänava nurgal. Elas tol ajal Eesti sõjaväe tervishoiuvalitsuse ülem kindralmajor lossmann. Ja, ja tema oli muidugi ametis, aga Keenia oli läinud ilusti turule, vahepeal suledki liiklemine ja kui punaarmee oma postid pani siht pikkuseda, trassi siht tuli välja, et Lospani korteri õhuaken on lahti. Ja, ja siis see nõukogude ohvitser, kes teid postide paigutas, siis selle käsul võeti siis Lospani korteri uks lahti ja pandi see aken kinni, seal ei tohtinud olla selle trassi peal ühtegi akent lahti, olgu siis õhuaken võimite. Ja pandi saake uuesti kinni. Juba ülejärgmisel päeval pani pealavastaja Ždanov Vene saatkonna rõdul sõnast suhu välja valitud osatäitjatele. Seltsimees Karl Säre. Kuressaare mudaravila. Ja suure punama tuju olema. Võidanedanteeemmeyrafaaslane.