Vikerraadiokava jätkub saatega sarjast kirjutamata memuaare. Avaldame mälestusi 1940. aasta suvest, mil tehti lõpp Eesti riiklikule iseseisvusele. Sama saatus tabas üheaegselt kolme balti vabariiki. Eesti vabariigi saatkond Kaunases neil päevil. Väga ärev aeg, kui 14. juunil esitati ultimaatum ja 15. juunil punaarmee väeosad juba tulid üle Leedu piiri. Ja ma isegi mäletan seda, kuidas punaarmee üksused saabusid Kaunasesse õieti kolmest küljest. Nende kolonnid olid hästi hästi pikad. Ja tulid ka tangid meie saatkonna akna eest mööda. Sihukene masendav meeleolu valitses inimeste hulgas seal Kaunases. See oli muidugi väga rusuv. Eesti vabariigi saatkond Berliinis No ja siis, 21. juunil ja pööre olid jätte ja meie sõitsime me 90 kilomeetrit linnast väljas härra autoga, sest ta ostis endale uue Mercedese ja tuli 1000 kilomeetrit maas sõites selleks et ta tollid välja viia. Ja me väga usinasti sõitsime ringi, nii et ma olen päris suured tiirud Saksamaale peale teinud. Sõitsime sinna, üks väga ilus koht oli kahe järve ääres Elsa nööja Hotell Elsa, otsustasime seal ööbida olis Gazasse, härrad rööde autot juhtis urla. Siis oli meie perenaine peal. Mina ja Birk. Istusime õhtulauda pandi Eesti lipp meie laua peale, nagu kombeks, oli restoranis ja see oli ikka niimoodi saatkonnatad, seal käisid teisedki saatkonnad väljas. Jah, peale järvel sõudmiste, kõiki niisugust, siis tulime sena õhtust sööma ja korraga tehakse raadio lahti ja teatatakse, et Eestis riigipööre. Ja nii palju kui restoranis inimesi oli meie lähedal, kõik pöördusid meie poole, see oli nii jube. Tõusime üles, läksime tuppa, istusime terved ööd ühes toas, kõik koos, pidasime nõu, mis teha. Kui me lähme sinna, kas kohe võetakse neid kinni või jäetakse rahule või ema, meil ei olnud midagi muud üle, eks ole, tuli tagasi sõita. See oli väga-väga kole öö, aga noh, need oli väga palju, kus me olime kahevahel ja kahtlustasime, mida teha ja mida ette võtta ja kuidas toimida. Eesti vabariigi saatkond Moskvas Me lihtsalt elasime oma tavalist elu ja no ma liiga noor inimene ja neil said inimesed, kes seal olid ja nii, et neid ainult seda teadsin küll, et meelde tuleb süntide arsti ära ninna, teadnud, kuidas sündisid, ära saame seda peale mõtlesime küll, jah. Mu naine ta sõitiski, vaatan juba Eestisse ära ja jäin sinna siis hiljemaks veel sinna. Sündmused olid niimoodi, et. Tallinnasse kutsuti saadikukoha pealt ära, see oli iva juulikuul, midagi juuli keskpaiku. No ja siis reisained on väga hästi aru, et ega siis ta nüüd Tallinna lähedases ta sinna jääbki ja küll ta arreteeritakse ja ja siis temale anti seal paar-kolm päeva aega omad vara seal ära realiseerida ja ja siis Ta oli paar-kolm päeva ja see oli väga pingeline töö, rei oma isikliku varakomisjon kauplustes laskis viia ja mina olin see viia ja sealt rahatooja ja seal seal isikliku vara tal isegi kunsti esinejaid seal olid oleti ja niimoodi noh, ja siis seal oli saatkonnal oli väga suur, neil oli seal veinikelder oli all ja siis seal oli väga palju neid veini oli ja ja nii, et tema siis Maha ja mina siis edasi, nii et need keldrisse veinid sinna kõik ära ja siis oli tema välispassi välispassi sinna Rootsi saatkonda ja seal siis välispassile löödi siis Rootsi sissesõiduviisa ja kaks lennupiletit ka tähendab Rootsi lennukile. Seekord käis lennuk käis niimoodi, et Moskvas sõitis lennuk Riiga ja Riiast pidisestada, Tallinna tuli eraldi lennuk ja, ja, ja, ja Riiast läks, lennuk läks ka Rootsi. Tallinna lennuki peale kogemata ei eksi muidugi jutumärkides. Mis ma seal sõitsid, kus ma käisin või ta rääkis ja kõik protseduurid ära, kuidas asi toimub, et mina pean ja siis vaja talitajaks, jaan, enam sel atašee keegi teised ei käi. See oleks nagu silmatorkav, kadunud ja tema välispassiga seal õiendada. Madal muidugi temal oli. Siia Tallinnasse pidid olema, sest temal ja Leedu väljasõiduviisa oli pea tema liidust välja sai, nii et sellega toda sistada. Keegi ei takistanud sinna lennuki peale. Rei ise on hiljem tunnistanud, et põgenemine õnnestus tänu üksikasjaliku plaanile peamiselt aga tänu õnnele. Alanud arreteerimislainega samaaegselt käivitati Eestis tõeline miitingute orgia. Ja see oli 40. aastal Kui juba venelased sees olid, Ždanov siin oli siis oli nii, et väeosa ülemas rahva kokku sinna. No see oli juba kõrgemalt poolt käsk, käsk. Ja söögisaali kokku mehed. Ja ütleb, et vot nüüd vabadus NSVs, sõjaväelased seda poliitikat teha. Aga nüüdne võime nüüd on lubatud. Ja, ja nüüd me läheme miitingul, leia palun. Vabatahtlikud, kes soovivad minna, mitte üks mees ei astunud rivi. Julgemalt julgemalt kaks meest lõpuks astusite ja siis ütles, et aga nii. Nüüd ma pean määrama herr, peab minema neid, et ilma ei saa määrama vabatahtlike ja ja siis oli nii, et kõik teiste selja taha. Ja, ja määrati siis 30 või 40 mehel rühma, ei mäleta. Läksidki jäiseid vidin küll ja siis kui tagasi tulid sealt Mitingutmise sõber ütles, et nii rasket teekonda mulle eluilmas olnud inimesed ei režiimis alguses ei teadnud need teadsite, et et need nüüd kaasalööjad kõvasti selle korrale ja ütles, kas hakandast pillut ja igasugust värki ja, ja karjuti kuradi äraandjad, mäed säält lähevad äraandjad ja, ja nii-ütelda, et see oli nii raske. Tee tee ääres ikka ääred täis, kõik rahvast sealt pillutud iga asjadega nendele ja ta ütles, et see oli nii raske tee Kotzeviidid nõia, aga siis järgmiseks viitinguks oli juba siis osale just seda niisukeiste rahva poolt soliivatul tahad rahvastiku juba? Kuidagimoodi juba oli hoopis teisi teist, teisest haljastatud selle meie sõjaväe vastu ja siis läks terve väeosa musike. Läksime sealt kesklinnast läbi sinna Rüütli tänavast sinna taha vaia tänavale üle silla vabadussilla ja sealt teda seal taga oli, see tähendab no kui Narva mäest üles minna esindajana töös või see Puiestee Puiestee Puiestee tänavast ja saatis raekoja tänavale ja raekoja tänavalt siis raekoja platsile. Ja, ja, ja see hakkas seal noh, niisugune kolonn seal, kus me olime tagapool kuskil. Kas vahest seisma vahesiale, väikseks tehtud, sai kogu aeg liikuda, võtame suurema vahe peatavatesse. Me kõndide hädas ei ole seismist. Ja sellega tekkis siis seal enne kivi põlevkivisillamineku, seal tekkis kaunis suur vahe meile umbes 50 meetrit eelmisest Katykkis, seal ma ei mäleta, ka asutused ja kõik olid väljas. Me saime Raekoja platsis oli raekoja platsi täis ja kui me saime või Kivisillapanekusse sakas hurraa, jummal matta, ma ei olnud niisugust kuulnud, selle sõjalegi tuli, leia sõja, kus s ja rahvas. Ja siis muidugi seal need kõned ja ja lõpus kõned ära olid. Ta ütles, et oli jälle mu kooli Ventel õhtukoolis seal üleval rõdu peal. Mis seal on meil seal raekoja platsis, vasakul maja, seal nurga peal rõdu, sealt räägiti rääkijat tema seal ja annab sõna ja lõpuks ütleb, et nüüd laulame internatsionaali. Orkester oli seal, venelaste orkester mängis, aga keegi laulda muidugi ei oskanud järele ja orkestrihelid said vaevalt vaibuda, kui hakkas pääle ja nisukest üldi tahaks veel kuulda, kus see mass. Lepaphad surnud olles ka suu liikuma. Kuueteistkümnendal juunil, mõni tund enne okupatsioonivägede sissetungi lahkus president Päts oma suveresidentsist oru lossist, et sinna mitte kunagi enam tagasi tulla. Ja ma räägin asja, mida kusagilt kusagilt ei Kulject, et sotsiaalministeeriumi alla käis ka puhkeparkide valitsus, sa oled mitmed-mitmed, objektid, aga kõige-kõige tähtsam objekt oli Toilas oru loss. Ja seal oli siis presidendi suveresidents. Esiteks, loss oli väga ilus ja väga ilusas kohas pühajõe orus. Ja seal olid väga rikkalikult sisustatud väga palju eesti kunstnik, et ja väliskunstnikud maaliliselt palju kallilt vaipu, põrandavaipu, seinavaip. Portselanserviis ja need väga suured rikkustel seal koos. Ja seal selles lossis oli valvemeeskond, seal oli üks ohvitser, 10 sõdurit ja kaks ratsameest, ei väike garnison, kes siis kaitsesse vajajat. Sest president oli ainult suvel vahel harva seest aasta läbida, põhiliselt tühi oli? No vot, see oru loss sattus ka siis seal sotsiaalkindlustusministeeriumi objektiks sellal. Ja vot ühel päeval helistas mulle selle lossi komandant, see väikse garnisoni ülem kapten oli, et tema on lahinguolukorras, et oru lossi on punaarmee üksus on sisse piiranud ja temal on ultimaatum antud kaks tundi mitte rohkem kui kaks tundi alistamiseks, kui ei alistu, rünnatakse, vallutakse loss, punaarmee osapoolt. Ja ma siis küsin, millest see tingitud on tingitud sellest, et seal orul samas lähedal ehitati, sel ajal oli pooleli ehitatud kodumajanduskooli, ehitati vat seal kooli ehitusbrigaad, kes oli kusagil Peipsi äärest pärit, Nemad olid niimoodi aru saanud, et seal oru lossis on nüüd palju rikkusi koos ja see on nüüd kõik rahva vara ja me lähme võtame sealt ka omale, mis teil meeldib võtta. Ja läksid siis oru lossi saaki saama oru lossis terve brigaadiga, suur brigaad oli muidugi lossi neid sisse ei lastud. Ja see brigaad läks seal kusagil lähedal oli üks mingisugune nõudev osa läksid sinna väeossa ja vene keeruline kõigel suus tegid siis väeosa on selge, et seal on valgekaartlased sees, röövivad, tahavad riisuda varad välja viia nii edasi edasi ja ja palusid siis kaitset väeosas või ma ei tea, kui suured ülemus seal nähtavasti soli seal Roode pataljon, väike väeosa ja väike ülemus oli ka väike ülemus oma pead otsustas, valged on vaja korrale kutsutud, läks siis ja oma väeosa ka sinna ja nõudis siset. Nemad võtavad üle selle. Aga see pisike garnisoni ülem tal oli, ainult kümmekond meest oli, ta mõtles, et tema on pandud ja tal on oma ülesanded ja ilma, et temal oleks Tallinnas korraldatud, antud tema kedagi ei lase, seepärast korraldasid antud, et segastel aegadel mitte kedagi sisse lasta ilma ministeeriumi korraldustele. Siis see väeosa nõukogude armee üksus ütelnud, siis tuleme väevõimuga, võtame selle asja, aga no tantsida pidasid läbirääkimisi ja lõpuks nad jõudsid siiski väeosa ülem, aga kokkuleppele, et kommentalkana tainas asja. Ja kui see asi nüüd lahendakse, siis midagi ei juhtu. Aga kui kahe tunni jooksul ultimaatumit vastu midagi ei muutu, siis rünnatakse ja võetakse võitlusega, võetakse loss valutaks? No vot sedasi kommendanud mulle helistas ja kaks tundi aega. Mina ei dial, kakkusin, sõjaväeülemad on kusagil, mina ei pidanud muud midagi, kui ainult teadsin, et on linna kommentanton olemas. Panin padavai linna kommentandi, rääkisin temale ära ja ütlesin, et asi on nii suured, et meie väike garnison seal lahinguvalmis, kuulipildujapüssid taga ja teisel pool on ümber. Nõukogude armee sihukeses läheb verevalamiseks, kui seda nüüd ära ei võida, sellest, et see kommendati meeskond oleks kindlasti oma kohust täitnud. Kommendanud, teadis, kellel vaja helistada, helistas siia-sinna ja. Ja siis ütles natukese aja pärast, et olge mureta, asi on korraldatud, eks ole. Oru lossi autojuht mäletab See oli, läks natukene maad, üks nädal oli poolteist. Mina olin seal, meil on, niiet oru loss oli ühel pool jõge, siis tulin isegi, olete käinud, seal oled, eks ole, seal jõgi on halb üha, Jüris oli teisi pooldajat ülesse kohe kuni otse seal on kaks-kolmsada meetrit sureni, aga nii alla ja üles oli meil ametniku, tema jaoks oli õigus. Ja mina Boratit jääb ja sealt tuli ükskord kaks tuli seda 200 vene ohvitseri, üks major ja teine oli kapten ja üks veel üks kapteni naine oli ja tulid, tulid meid vaatama, kuna seal elame, tead, on minu õis on kahetoaline mugavustega korter, veebruaril ka riigi poolt, riigid ja neil on seal, jah. See nüüd tuleb see, et tahate näha, tahad näha, kullast töötajad, elavad sugulased, nad on, noh, ma näitan seal muru kõikule. Pargi kuri Koroigini erand saab ja, ja siis naine vaatab, ütleb niimoodi vene keeles, aga menegi tundsin, ma rääkisin estrini, kirjutasin äsja konvoid, siis kui ma sain aru küll ta ütles, statistiline. Ma ütlesin ja mina elan. Vaatas mulle otsa, et noormees, et ma olen siin ja küsib, et miks Ils ametis olete, ma ostsin autojuht, see vii käed, kukud või Software tiiruti, autojuht ja niisugune korter, kahetoaline korter, elate. Aga Eestigi elu hakkas muutuma. Seda tundis pea omal nahal ka reakodanik ja reamees. Toiduvärk muutus ja ja niisugused salaluuramisel kõige kõrgem ülemus luures kõik üle, aga see kõige väiksem luurasel suure ülemaa jälgis käik ja siis nii kavalalt kutsuti jälle ööseks ülekuur kuulam sellesse. Oota veel kesklinnas, saab siis sotti seal kella kaheni ööseni kinni, päriti niisked pisiasjad kõikestel ladudes käib ja küpsiseid ülemused ütlevad ladude kohta ja et miks laud ei ole korras, kust miskit puudused, diskett, pärimused, värvjueeri püdi. Ja siis hoiatati ära koera tuld, et sellest midagi rääkida ei tohi. Kui mis me siin rääkisime. Ja siis kõige huvitavam oli, me läksime, ootab kiriku, kõik noored seal kogu seal seal Otepää kirikus käivad noored tütarlapsed, kahvel laulukooris. Ja selle all siis oli trukid, tulid Snap kiriku uste kõrvale. Nii kui kirikust välja tulime, kohe kinni viidi staapidu. No siis oli öö läbi uurimist. Et kui teil vanemad on usklikud, Jan ise olete leeris käinud ja kas nii ei saa, et jumalaviisi? Ma mõtlesin, et see oli meie traditsioon ja siis taheti komsomoli astuda, ega mina komsomoli ei astunud, punnisin vastu ja ma sain niivõrd hästi läbi. Kohtu oli mul siis päris päris aja kohturiga. Aga komsomoliga mina ei läinud. 18. juulil peeti Kadrioru staadionil Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus. Meie vanadest koosnev jalgpallimeeskond ei suutnud kuidagi lätlasega toime tulla, siis seitse aastat ei suudetud läikiv järgemööda ja siis tulid noored mängu. Ja neis ikkagi lõpuks suutsime läikesed võita kaks. Kas selle tagajärg ole aga nuh, see sündmused, mis sellega seoses oli, noh, see oli 18. juulil, siia oli eesti rahva ajaloos ka üks väga tähtis moment, sest viimane kord mängis Eesti rahvusmeeskond rinnal sinimustvalge lipp. Mängu lõpus meil ei olnud palju kaasa rääkida, mid haarati kõik õlgadel kanti minema ja ei näinud ju rohkem midagi, aga juba mängu Bueel rahvas tõusis püsti, laulsid riigihümni, Eesti lippe oli staadion täis korraga ja seal staadion mahutab neli ja pool 1000 inimest ning klippe pidin hirmsal kombel olema. Ja see oli täis nyyd jätkuski isegi teisipäeval seisukohtadele ja arvati, et seal umbes 12000 inimest oli, see oli ka staadioni rekord, muidu. Ja hiljem see rahvas, minu abikaasa ka need läksid siis kõik pätsi ple siis lojaalsust tunnistama ja teda tervitama ja mida ta siis tulid, need vene soomusmasinad? Need ajasid selle rahva laiali, tulistasid lohkumite rahva pihta, aga ajasid laiali. Varsti jõudis järg riigi esimese meheni. President Päts küüditati Eestist 30. juulil 1940. Mõned on muidugi öelnud, et meie poliitilised juhid olid nii naiivsed, et uskusid siis Venemaa seedema lubadustesse sest seal ju lubati seda, et mingit siseasjadesse ka sisepoliitilised sega. Sega, mis ei ole, seda on Stalin ise kinnitanud, seda Molotov kinnitanud ja, ja seda näiteks päts Tõnissonile öelnud Tõnisson minule seda ise rääkinud. Pätsil oli see arvamine, et juba 40. aasta sügisel Saksamaa kuulutab nõukogude liidule sõja. Meil tuleb see periood üle elada nii, et meil oleks iseseisva riigi kõige elementaarsemad tunnused kommunismist me saame siis niikuinii juba lahti. See oli leedi Pätsi seisukoht. Ja, ja seda seda teataval määral jagas Tõnisson, kuigi tema mõnes küsimuses oli ju mõnes detailis, oli teisel seisukohal, kui kui päts, nii näiteks seda ei ole mulle Tõnissoni isiklikult rääkinud, aga Marie kleitsmann kirjutab seda. Tõnisson oli sellel seisukohal ja oli seda ka pätsile öelnud. Kui okupatsiooniväed üle piiri hakkasid tulema, et oleks pidanud siiski sümboolselt vastu hakkama, kas või kas või õhku laskma mõned paugud. Tõnisson oli ju Pätsist viis aastat vanem. Aga kui ta oli Pätsi juures käinud, siis ta ütles alati, käisin ka vanamehe juures. Ja siis ta ütles seda, et. Ma mäletan, ta tuli, minu emal oli, siis ma olin advokatuuris, siis ta tuli minu büroosse sisse. Ütles, et ma käisin vanamehe juures ja siis ta rääkis, mis seisukohad pätsil pätsil olid. Epe peaks katsuma hoida iseseisva riigi tunnused oma raha, oma lipu ja, ja selle tõttu ta ei läinud ka mitte varem ära presidendi kohal. Ta katsus ka seda kohta pidada nii palju, kui see võimalik oli. Kui aga otsustati liitumine no siis ei olnud enam iseseisva teisteri, siis ta astus tagasi. See oli viienda juuli keskpäeval, kui raadios oli teatavaks tehtud, et tulevad riigivolikogu valimised. Riigivolikogu valimised kuulutatakse varsti välja. Täpset aega ei olnud teada ja siis helistas minule Jaan Tõnisson. Ja kutsus mind õhtu kella kaheksaks oma juurde. Ants Kull, kes oli akadeemilise kooperatiivi juhataja ja, ja Jaan Tõnissoni üks kune lähemaid mehi. Tema parajasti Tallinnas ja Tõnisson ütles, et kull tuleb siis tagasi värskete uudistega. Tallinnast. Ja parem kui meie oleme siis koos. Et valimised võivad tulla väga kiiresti. Ja mina läksin Tõnissoni juurde koos Jaan otsaga, kes oli selle Akadeemia toimetaja ja oli Ants Piibu, üks lähemaid valimiste organiseerijaid Tartus. Ja, ja meie saimegi siis kokku neljakesi. Tõnisson, Jaan Ots, mina ja hiljem tuli Ernst Kull. Ja meie istusime raadio juures. Ei mingit teadet ei tulnud, mängiti muusikat, vene muusikat. Ja alles umbes kell 11. Öösel võiks öelda, tehti teatavaks siis valimiste väljakuulutamine ja kandidaatide ülesseadmise tähtpäevad, need olid antud siis viiendast juulist kuni üheksanda juulini. Tähendab, see oli viienda juuli õhtul, kui me seal olime. Aga see viies juuli oli juba kandidaatide ülesseadmise ajaks, kaasa arvatud üheksanda juulini, nii et see oli nii lühikene aeg antud teadlikult, et vastasrind ei saaks ennast organiseerida. Kes seda nõu siis Ždanovi andi, seda ei tea, sest et stanud muidugi võis arvata, et Nõukogude liidus juhtunud kunagi mingisugune vastasrind üle seatakse mingisugune vastasrind üles seatakse. Ja siis. Tõnissoni seisukoht oli siis see, mis ta meil, see oli juba õhtu hilja, nagu ma ütlesin, kell oli 11, suuremat nõupidamist ei olnud võimalik kokku saada. Tõnisson ütles, et meie peame organiseerima vastasrinnakommunistidele et näidata välismaailmale, et meie ei ole vaikselt kaasa läinud sellega. Tõenäoliselt meid, kedagi riigivolikokku ei lasta selles mõttes tõsta hinda siiski olukorda õieti. Aga kui me ka saame mõnenädalase vanglakaristuse, selle me võime üle elada. Jaan Tõnisson arreteeriti Tartus 12. detsembril 1940 ning mõrvati tõenäoliselt Tallinnas juuli algul 41. See on nüüd see, see 40940. aastal, vares, vaga viletsus, valitsus tuli selle juures olid niisugused huvitavad asjad on. Et päts pani küll. Pani selle valesse valitsus ametisse, aga uluots oma, kui peaminister oma portfelli vares selle üle ei andnud, Tõva lihtsalt võttis oma portfelli kätte, jättis kõik sinnapaika. Topelt tuleb seal omapärale. On 40 juuni olime, ilmnes siis läks meil selleks viimaseks lahinguks vastu seaduslikuks lahingus varese valitsuse vastu. Siis me tulime ju riigikogu valimistel välja. Selle ja selle rindega oli niisugune asi. Mina olin ikkagi varatsusteri paarimees, isiklikult mul ei olnud seda kahte kahte seda liikmelt krooni kahtsada viit kroonilt kaltsonics maksja ja mul ei olnudki vajadust, seda oli teisi mehi kassa raha raisata. Ma vaene mees, susteri valimisnimekiri esindajana tulin mina siis välja. Valgamaal käisin, maksin siis Valgasse 250 krooni ära ja siis oli mul üks üks ränk jutuajamine, ränk jutuajamine tookordse valimiskomitee esimehe. Ta oleks valga advokaat, oleks kommunistlik advokaat, ma tema nime ei mäleta. Ja see siis katsus mind kõvast ära rääkida, teie olete ikka kannatanud mees. Ja tee, tulge meiega kaasa. Me avame telerohelise tee igale poole, te võite kõike saada. Siis me võime tagamist ministritooli, põdra ja kõik neist juttu ajas mees minuga. Pool tundi, võitlus minuga, ma ei saanud asja, mina jätsin oma, täitsin oma kohuseid edasi, sealt siis selle kandidaadi esitamiskirja sinnapaika sisse ja. Ja siis, ütles ö. See oli selle mehe sõnad. Pidage meeles kommunismi raudrullrullidel surnuks, kui ta meiega ei tule. Ma hoiatan teid veel viimast korda rullitud surnuks. Põledi pihta, need ei ole jõudnud surnuks rullida tänapäeval see kõik viltu läinud metsa poole. Aga muidugi, kui mina tulin säält ära selles valitsust, siis olite Raskommunist platsis, juba 12 meest pidasid tõrva, raekojast, miitingut, pealtvaatajaid oli suur hulk ja ma jalgrattaga tõrvast sõitsin, Elvasse sattusin kas päält, vaata Ta hulka. Ja kui siis mind kuulutati ametlikult rahvavaenlaseks tolle asja pärast, et nad siis ravi lähedalt või kaugelt, seda kuulsite mina. Ka sellest, mis seal midagi hõiskama sammud. Täpsustusi niinimetatud valimiste korralduse kohta. See oli vist taris juulini. Esimestel päevadel pidi olema. Kui vares mulle hommikul teatas. Et mind tahetakse komandeerida kaheks nädalaks. Valimiste peakomitee käsutusse. Mina küsisin, et miks. Noh, et teie olete varem nende valimistega tegelenud, et sinna on vaja tehnilist tööjõudu kes on asjaga kursis? No ja mina siis küsisin, et kuidas see mõeldud on, et kas pean üksinda seal siis olema? Tema ütles, et jah, et esialgu nii nagu teisi inimesi ei ole ette nähtud. Mina ütlesin, et see on võimatu, et on liiga suur, et üksinda sellega toime ei tule. Et on vaja rohkem inimesi. Varas ütles aga, et noh, et kust neid võtta. Mulle tuli natuke ketserlik mõte pähe ja ütlesin, et ma võiks küll soovitada mõned inimesed, aga et kas see vastuvõetav on? Kes need on. Ma ütlesin, et omaaegne valimiste peakomitee peasekretär Artur Mägi ja sekretär jõgi et kolmekesi teeme selle asja ära. Vares nagu natuke nii hämmastus Nii suhtus sellesse nagu kõhklevalt ütles aga siis, et hea küll, et ma räägin keskkomitees, et vaatame, mis sellest asjast välja tuleb. Ja see läkski läbi. Need 1940. aasta. Uue riigivolikogu valimisi korraldas siis 38. aasta valimiste peakomitee. Jahttehnilisest küljest, kui nii võib öelda tõepoolest omamoodi paradoks selle kohta võimekvil tuua niisuguse seiga ainult 38. aastal. Nii see valimiste peakomitee, juhtivkoosseis kui ka need abitööjõud, umbes 20 noort inimest viibisid kõik ühes ruumis suures küllalt valgusküllases ruumis. Aga 40. aasta valimiste puhul meid kolme tehnilist tööjõudu pandi keldrisse. Seal ei olnud vist ühtegi agendile, kes on. Valimiste peakomitee aga? Kuskil ülalkorrusel ja meie neid üldse ei näinudki rohkem kui siis, kui mõni tuli seal trepist alla, et siis meie koostatud seal neid juhendeid või muid dokumente ja nii edasi siis kokku korjata ja viia üles, mis nendega seal üleval siis sündis, seda meie muidugi ei tea. No tegelikult ju pidi nagu kehtima seesama valimisseadusi, mis oli varem olnud, sest neid seaduses polnud veel keegi nagu tühistanud ega midagi, nii et tegelikult pidi nagu nende järgi juhendama. Mis aga ära unustati. Endine parlament oli ju kahekojaline. Aga nüüd see teine koda 40-st isikust, see langes nagu ära riiginõukogu riiginõukogu ja valiti ainult riigivolikogu ja ainult riigivolikogu valiti. Valimistel kandideerisid ainult Eesti Töötava Rahvaliidu kandidaadid. Kuigi algul seati üles ka avastamise ja vastaskandidaadi laataja. No nende, need nõuti nendelt platvormide esitamist ja valimiste peakomitee tühistas need, leides, et ei ole võimalik neid platvorme täita. Aga mis veel peab ütlema selle valimiste kohta? Et. Jäi ju valimiste peakomitee see ülesanne täitmata, et valimiste tulemused tuleb üle kontrollida, seda ei tehtud. See oleks olnud ju teie ülesanne, see oleks olnud meie ülesanne ja ja materjalid tõepoolest. Kastid nende valimissedelitega ja neid hakati alla keldrisse toimetama. Ja kui mina asusin esimest kasti avama kastitalifitseeri kastid olid mitte pitseeritud, aga plekkribadega olid nad kinni löödud ja jõudsin esimese kasti avada. Tuli keegi trepist alla, valimiste peakomitee liikmetest? Ehmatas, mis te siin teete? Näete seda, mis vaja? Et kõik tuleb üle kontrollida. Hääletas sedeleid üle vaadata ja võrrelda nende valimisjaoskondade protokollidega ja nii edasi ei ole tarvis, ei ole tarvis, valimisjaoskondades on kõik protokollitud ja kirja pandud ja milleks seda veel kontrollida, et naelutega kast otsekohe kinni ja kõik tuleb saata arhiivi. Ja nii tehtigi. Kirjeldatud seik ei seganud kompartei esimest meest Karl Säret teatavaks tegemast niinimetatud valimiste tulemusi. Nii nagu miski ei seganud teda aasta hiljem reetmastama kaaslasi saksa okupatsioonivõimule. Seltsimehed, kodanikud Eesti Töötava Rahvaliit on saavutanud valimistel suure võidu. Valitud on kõik tema poolt ülesseatud kandidaadid. Lõplikud andmed näitavad, et valimistest osa võtnud protsendil tõuseb üle 84 protsendi kusjuures ära antud häältest Edasi läks kõik nagu lepase reega. Eesti kuulutati uues riigivolikogus Nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks. Sellisena tuli ootamatult osale volikogu saadikutestki järgmise käiguna paluda vastuvõtmist Nõukogude Liidu koosseisu. Kremlis toimunud lavastusest annab aru üks statistidest. Punase riigivolikogu abiesimees hiilgav kõnemees Aleksei Janson. Riigivolikogu delegaadid Moskvas oleme näinud oma oma silmaga ja oma kõrvaga oleme kuulnud, et ülemnõukogus iga rahvaesindaja räägib omas keeles. Usbeki ülemnõukogu esimees ja tegi seda usbeki keeles. Eesti- ja siis tegi valitsuse nimel ettepanekud, seltsimees kuulsin, tegi seda soome keeles. Nüüd see küsimus meil Eestis lahendakse just Stalini konstitutsiooni ees. Seega kaob veel kurb lugu lehekülg Eesti ajaloos. Enamus reaalseid ja tõsise rahvaste vendluse looja seltsimees Stalin Siis ta pakkus Eesti Itaali hell, palun kutt oma soo hurra panna nokkis pankade ees maha oma sugurra vana nokkis pankade ees maha. Kiip siid Aadee kiip. Rahvalt normid viljana võeti liimile püssi krahv pold, normi villane võeti ta areenil püksipoeski. Sva aga haaba Haada, aga saba haal olid Heeki ooda.