Kunstnik ei arene mitte läbivormide, vaid läbi vaimu, tähendab läbi läbi hinge läbi vaimu läbi vaimsuse ja need vormid tulevat iseenesest tähendab see, see vorm peale võsa perioodi, kunstnik leiab oma vormi. Tähendab, see on nagu käekiri, areneb meil, no me hakkame kirjutama oma lasteaias, eks ole, niukseid, kohmakaid, tähti kuskil meie käekiri areneb välja. No siiski ma olen palju kirjutanud kuskil keskkooli lõpuks või noh, nii nüüd praegusel ajal käekiri ka deformeerub, tahad tänu noh, võeti kasutusele, eks ole. No mõned ei oska varsti üldse kirjutada, käsi väriseb, suleb ja võtab jah, ja nii, et see käekiri, eks ole, ja nüüd pilt tähendab, kuna kuna kunstnik tahab oma oma vaimu oma ideid oma suhtumist maailma väljendada, siis oletame, et noh, see on nagu selline pilte tegevkunstnik, mitte performance või, või, või mitte häppeninge, võimeid, videokunsti või see praegu räägime sellest, mida mina teen, eks ole. Ja, ja pilte tegevkunstnik siis, kuna see üldine suhtumine, maailm areneb kompleksselt kogu aeg, eks ole. Siis noh, näiteks kuulan head muusikat kuskil kas ükskõik kus ta kontsertsaalis on kõige parem tegelikult, sest seal sa oled seal seal sa ei tohi üles tõusta, ei tohi teisi asju teha, ei tohi rääkida vahepeal, eks ole, ja seal on inimene kontsentreerida muusikale ja see on suurepärane kontserdil käimise eelis, sest muusika on muusika võib ju kodus ka kuulata, eks, aga kontserdil on nii ja siis kuulad ja kuulad, vahel tuleb uni peale, eks ole, kas see on ka loomulik, no ega siis jumala hoiavad, teine situatsioon ja niukene niuke mõnus, selline uinutav muusik ja siis, aga äkki tekib selline mingisugune visuaalne kujund seoses selle muusikaga. Noh, ja siis Need kujundid on küll nii, et nad võivad tekkida ja nad võivad ka kaduda ja enamus nendest ei ole kasutuskõlblikud, sellepärast et kui sa tahad midagi midagi väljendada, mis on inimestevahelises suhtlemises või inimese ja jumalavahelises suhtlemises oluline. Sest igat asja pole mõtet väljendada kogu aeg, eks ole, siis ütleme nendest visioonidest võib-olla seitse, kaheksa, 10. No üks hakkab nagu rohkem kummi, tema, eks ole, vaata no on mingisugune selline asi, et näed, vot nii ja naa ja vat mingisugune lendab seal mingi kala teada, miks kala lendab, eks ole. Ühesõnaga, ja miks see mees on seal pikali ja eks ole, no ja mees ja kala ja kala on kristlik sümbol ja ja, ja nüüd kala värv loeb, eks ole, kas ta on seal sinine või punane või või kas see mees on silmad kinni või ei ole silmad kinni, kas, kas tal on käed risti kõhu peal või on tal käed külje peal või tähendab, see on? No ütleme teaduslikumalt öeldes nagu semiootiline probleem, eks ole, märksüsteemid ja nendest erinevalt Nendest, asenditest, kujunditest ja värvidest koorub välja siis see, mida sa tahad nüüd hakata väljendama, eks ole. Tähendab professionaalil ja kes on juba aastakümneid maalinud, ta ei mõtle seda niimoodi, nagu mina praegu räägin, see tuleb iseenesest, see on iseenesest, see on umbes nii, nagu luuletaja kirjutab, eks ole, ta ei, ta ei mõtle nii pingsalt, vaid ta väljendab sõnadega oma ees. Sellepärast luule on kujutavale kunstile küllalt lähedane ja nii need pildid tekivad tasapisi.