Vikerraadiokava jätkub saatega sarjast kirjutamata memuaare. Värskendagem ühismälu. Eesti kagupiiritagune näib olevat ahvatlev paikkond suurte sõjaväeõppuste korraldamiseks. Ka 1939. aastal sai sõjavägede staap kevadpühade aegu teate et punaarmee suurem ratsaväekoondis on korraldanud demonstratiivrünnaku Eesti piiri suunas. Vaatluse andmeil on mitu kilomeetrit laial rindel suured ratsaväemassid lähenenud lahingukorras meie piirile. Mõnisada meetrit enne piirile jõudmist on ratsavägi asunud rünnakule, kusjuures ratsaväelased on relvadega veheldas ja hurraa karjudes kihutanud 1000 nelja meie piirini. Seal on ründajad peatunud, meeskond jalastunud ning komandörid uurinud kaarti ja kiivrit tega vaadelnud meiepoolselt maala. See oli esimene suurem Nõukogude Liidu sõjaliste jõudude demonstratsioon piiril. Ei tea, kuidas toonased riigijuhid tõlgendasid seda sõnumit ning milliseid järeldusi sellest tehti. Igatahes poole aasta pärast olid Eestis idanaabribaasiväed. Ja edasi ei kulunud enam aastatki, kui punaarmee poliittrükid võtsid sõna Toompea lossis eneses. Neid elada laskmisi hakkas tulema otsekui konveierilt. Seekord oli see seltsimees Neeme Ruus esimesi mehi, vene saatkonna vahet käimas keskkomitee ideoloogiasekretär ja agaramaid agitaatorid, kes ei jätnud käimata ka Eesti väeosades. No tema sealt siis pikalt-laialt rääkis nendest hüvedest nüüd, mis meid ees ootavad ja aga ta kole halvasti suhtus. Ta ütles niiviisi, et tervist, ohvitseri, kesed ja nahad allohvitseride kohta, vaata seal mõned olid noh igatahes sidemeeste poolt temal mingisugusel poolehoidu ei olnud, kuulati ära ja, ja ta läks ära. Oli alanud koosolekute lubaduste, loosungite, miitingut õnnestav aeg. Kunni loosung, kui miiting olid eestlase kõrvale veel võõravõitu sõnad. Juhtus nii seda asja näiteks haiglates tehti, ametiühing tegi teinekord koosoleku, keset tööpäeva tõmbas kõik selle keskmise arstid muidugi ei jätnud oma tööd hooletusse või arst oli ikka tegi oma tööd. Aga just nii keskmise astme alamastme personal tõmmati haigete juurest ära ja peetib tööpäeval. Koosolekuid peeti keset päeva jäite oma töökoht sinnasamasse. Ma ei mäleta enam, mis haiglasi oli. Aga lühidalt leidis aset selles, selle ametiühing korraldas seal koosoleku. Arutati mitmesuguste olmeasju ja kõiki küsimusi. Ja lõpuks võeti, siis võttis keegi sõnad ja ütles vatt, et te tunnete seda Jaani Velsker või midagi keskastme tööta velsker, võib-olla tema, Jaan, neil ei olnud kade, nii, ma ei mäleta enam poldant Jüri või Peeter oli, aga ta oli mingisuguse keskastme töötaja, velsker, jamad tinglikult imetadiaad, vate, kõik soo, jaanitunnete. Ta on töötanud juba üle 20 aasta, töötanud meil on töötanud selle professori käe all ja selle professori käe all selle professori käe all selle professor käe all ja tal on teadmisi, kogemusi kaugelt rohkem kui mõnel noorel arstil ja sellepärast ma teen ettepanekut jaanarstiks. Üldine aplaus, üldine aplaus ühel häälel kõik, aga seal koosolekul viibis ka kaks praktikanti üliõpilast, kellel oli vist kursusi juba läbi, tegid oma praktikat seal ja ja üks nendest võttis sõna ja algas samuti suure paatosega, vat seltsimehed, et te kõik tunnete meie Miirad, Mira oli üks vana hobune, midagi viis, kuus, vana hobune, üks ruune ja sellega veeti siis surnukuurist, laipu veeti, et vot te kõik tunnete Niirat. Ta on töötanud üle 15 aasta kohusetruult iga päevaga, olgu külm või palav või vihmane või lumi mina ühtegi korda tööpäeva vahele jätnud. Ja sellepärast ma teen ettepaneku edutada admiral autoks. Sellest oli suur pahandus, oli muidugi seal asja, uuriti ja selgitati lõpuks välja ikad, et üliõpilased on lihtsalt nii nalja teinud ja kontot nad ei ole, aga see rikkus selle terve koosolekumeeleolu väga ära. Ja muidugi arstiks saanud ja ja üliõpilaste nali lõppes, vot niisuguseid asju tuli vette. Tolle aja keelekasutusse ilmus ähvardava varjundiga laene kontrad ehk Kont, revolutsionäärid, ekspluateerimine, eks propageerimine, natsioniliseerimine, nende tegelik tähendus, selgus õige pea. Ma võin ainult ühte asja ütelda, meil kohvikus ei olnud kunagi vargusi. Aga esimesel päeval, kui ma läksin sinna, kui olin ratsionaliseerimise käsk siis kondiitrid läksid koju ja ma vaatasin, et olid pakid käes, ma küsin, mis see on, nad ütlesid, et võin, ma ütlesin selle kaasata. Noh, kõik on ju meie omad. No see oli väga võigas nii-ütelda ei osanud ette arvestada, et keegi nüüd võid varastama. Aga nii see tegelikult oli. Kui ma olin juba kuu aega seal töötanud, siis oli niisugune asi, tahtsin teada, kuidas siis meie äri läheb ka. Ja pöördusin raamatupidamise poole. Raamatupidamiseks olid siis uued ruumid kohviku kus olid kolmandal või neljandal korrusel. Minu aeg oli nii, et oli üks raamatupidaja poole kohaga Eesti pangast, kes töötas ja siis peale pangatööd tuli meile ja tegid sissekanded siis raamatupidamise tööks. Peale selle oli üks meie perenaine, kes oli ühtlasi Arvi ametnik, kelle käest käisid kõik arved lödi, kes tegi siis selle eeltöö ära. Ja iga üle-eelmise päeva seis oli järgmise päeva hommikuks mul teada, kohustused, kasud, kahjud kõik. No, ja kui ma läksin, siis kuu aega hiljem sinna uute raamatupidamissiis, seal oli terve elu, korter oli neid raamatupidajaid täis. Kui palju seal olen, ma isegi, mul on raske praegu ütelda, aga oli neid väga palju, igatahes kassapidajad ja abi raamatupidajaid Arvi ametnike ja ja, ja sealsamas-is oli siis, minu teada oli ka siis kaadrite osakond ja nõnda edasi igatahes mitukümmend inimest. Ja kui mina läksin, siis pearaamatupidaja oli üks Venemaa eestlane, läksin tema juure. Küsisin, et kuu on nüüd läbi, see oli juba kolm päeva juba üle läinud. Et kuidas me eri siis läheb, siis ta vaatas minuga rumala peale, ütles, et ma ei mõista teid, et bilanss tuleb umbes kahe kuu pärast sauna. No ma ei osanud ka midagi ütelda, siis majandus on nagunii päevale, ehk siis tuleb ja jäigi mul teadmata. Äri halvasti ei läinud, sest eelmise kohvikus käis kindlasti oli näha, et käis nii see minu töö kestis siis kuni ühe teatud päevani, kui tuldi minu juure alla ülevalt, sull teed oli tulnud Pravda korrespondent ja tahtis teha siis foto meie kohviku ettekandja, kes olid rahvariietes ja siis mina, kui direktor tehniline unustati ütlemata nähtavast. Mina kui direktor, siis pean siis ajalehte käes ja loen siis ettekandjatele, et maailma uudiseid, mis on sündinud Pravdast, ma vene keelt ei osanud. Ja panin siis ikka õigetpidi selle lehe kätte ja tüdrukute bukett oli ümberringi. Foto oli väga ilus, hoolega. Mina vaatasin ka, et noh, ike võimas värke tikke, tore, kohe mõtle, kui oled pükse suure riigi ajalehte oled sattunud ja. No see oli siis hommiku kui midagit kella 10 paiku. Kell kellaaeg oli kohe meie asjale. Linna sees oldi seal üteldi, et teie olete päevapealt vabastatud ametist oma, kui, siis need, mis põhjusel siis ütelda, et kas te ei tea, et teie pilt ilmus ajalehes, aga teie olete ju omanik? Vaatasin seda, ma tean, et omanik olen, aga mis seal siis suur patt oli, et kas siis see oli siis patet sinna pildi peale pandud ütelda, et meil ei ole enam midagi muud rääkimist ja korras isegi kahe nädala tasu emaksetud selle. No ja oligi tööta tööline siis uue korra ajal. Riigistati kõik ettevõtted, kus töötas 20 või enam inimest. Kui seal leidus aga mingeid mehhanisme või masinaid, oli piirmääraks juba 10 töölist. Ettevõtetesse ja pankadesse suunati komissarid, kelle ülesandeks oli tööd jälgida ja distsipliini hoida. No meie pank riigipank aga meie panga swed mõningepteerisidkile arvati oma näiteks rõhk mõne nüüd kandistess pankadesse. Komisjon ei teeks vist Eesti Panga komissariks sai ka üks meie töötaja komisjonid ja nii siis saaks seda ülevõtmisse uut rahandussüsteemi juurutama uut korda maksma panema panganduse alal. Krediitühingute süsteem. Niisiis taheti kangesti liinidele viia kõik need pangad, et töötaval talupojana üks lihtne ja kerge kätte saada laenud, mis talle määratakse. Need bankesi, siis tuli neil moodustada 125 panka. Ja meie siis mäletan eeste. Sõitu maata või vähese maaga talupoegade laenu andmiseks, moodustades muuseas Jõgeval S5 pank. Ja meil tuli siis keskpangas minna, siis juhendama, kuidas seda moodusele juhatust valida ja mina kui asjatundja nüüd krediidialal, siis ja siis ametiühinguboss sõitis kaasa. Ja Moskvast oli siis keskpangast põllumajanduskeskkangesti olnud ka üks töötaja, kes siis tuli ka kaasa õpetada, kuidas selle krediiti anda. Mina käin, kuidas juhatasin Moldovasse ja seal siis võeti asja päris tõsiselt, kõik vähese maaga talupojad, ema juurde, lõikesaajad, ained koos ja ta oli üles seades juhatuse, liikmekandidaate. Seati siis ylesse seal muuseas üheks kandidaadiks üks kohalik talupidaja, kes ei olnud kaitseliidu liige. Olen Isamaaliidu liige. Kuskil mingisuguses hirmsas ühinguid. Ja 14 hektari maad mäletan selgelt. Ise pidid igaüks seletama ka, kuidas, mis nende plussid on. Ja sellest 14-st hektarist alusesse viljadki, kuus lehma seade elik kandidaat üles ja hakkab siis valimisele ülemine. Ja siis Moskva esindaja võtab sõna. Et le teada kas ei pannud tähele, missuguseid inimesi läbi elasite Meil on kolhoose, kellele üle kuut lehma. Temana, kuuri, tõsi on ikka eht kulak. Niisugust asja ei läbi lasta. Te peate olema väga valvsad. Eesti liideti augustis 1940 nõukogude impeeriumiga või kulumiseni korratud propagandas trumpi kasutades võeti vastu Nõukogude rahvaste vennalikku perre. Kuid enne imet piirid jäidki suletuks. Ei olnud siit võimalik sõita töörahva paradiisi imetlema ega sealtpoolt vaba pääsu. Eestisse tulijad olid suunamiskirjaga, parteikaader, NKVD ülekuulajat, käte väänad, suurt kodumaad ülistavad kirjanikud, ajakirjanikud, Kamaaruska, tantsijad, valitud sportlased. No Leningradist tuli meile küll üks meeskond, küllase oli Leningradi düna ja lehte nähtud, oli üks mäng Tallinna dünamoga ja teine mänguline tutt koondusid Eesti koondusega ja no meid saadeti neid jaamas vastu. Maja kui harukordseid külalisi ja ootasime, rong tuli siis ja jäi niisugune mulje, et neid ei tule, aga seal paga platvormi lõpus ikka üks punt neid oli. Ühel oli siis niimoodi pakk kaenlas, kas ajalehe sisse keeratud või rohelise kotiga üle õla visatud kampsiku peal või oli tal siit mingisugune ürgkaikas seljas? No ühesõnaga, nii umbes nagu meie kraavi allik, umbes niisugune punt. Meil oli seal. Ja lõpuks selguski, et see punt oligi see meeskond. Ja kui need siis ära saatsime jagu kuldlõvist, bankett tuli, siis need olid kõik nagu noored härrad kunagi pealaest jalatallani riide kantud siin ja kingitud nendele kõik, kui nad ära läksid, siis olid need nii suured sõbrad venelastelt et paremaid sõpru enam ei osanud ette kujutada, kes selle kingituse peamiseks tuli meie jalgpalliliit ja küljes sponsorid, muidugi need Vanjung pealmise sitsi, vabriku direktori ja siis veel Teisu neid ja need muidugi panid kõik sümbsess nii maksma. Läks meil oli kõik see nii odav, riietus oli ju nii odav. Fabrikaadid lootsid õel oma elu sellega päästa, me teada ei hooli, mida uus kord endaga rikastele meestele kaasa tõi, noh, see oli teada, see oli ju kõigile teada, ega nad muidu siin siis eakanud. Kadriorus resideeri arvatavasti enesega väga rahulolev marionett, ülemnõukogu presiidiumi esimees, luuletaja Johannes Vares-Barbarus. Muide ükskord ma küsisin temalt Et kust tulevad teie kõned? Need saabusid suuremas ümbrikus tavaliselt ja olid kas eesti või vene keeles masinkirjas trükitud. Teda ei pannud see küsimus imestama. Ja ta vastas mulle, et ma ei tea, kust nad tulevad. Sellest nagu järelduksed need kõned, mida vares tollal pidas, ei olnudki tema koostatud. Eesti vabariigijuhid kõrgemad sõjaväelased kadusid üksteise järel. Kindral Laidoner, peaminister Eenpalu, president Päts oli esimesi. Viimast korda nägi kindral soodsi tema vennanaine. Et jällegi 40-le aega, enne, kui ta arreteeriti, nii et oli kartuli, juuli või augustikuule, sõitis ta Tallinnasse ja Tallinnast arreteeriti kohe Tallinnast või õieti tegin jää, tervalisike seal seal maja. Mammi, seal oli see Anendinime, tõusis kõnes, tulebki sinna ja ja muudkui te olete kaasane emistataldil tahtnud. Lipsu kaela panna või midagi nihukest tähendab mind esindajad, et võtiskustel teise täiale tarvis essale lastud võtta. Kuidas järg jõudis silmaarstist riigimehe Friedrich hakkelini meenutab riigivanema tütar. Viimane aasta enne äraviimist töötas papa jälle Niguliste tänaval oli üks polikliinik ja seal töötas isa silmaarstina ja sealt vastuvõtult tulles kodulävel, siis võeti teda kinni. Ma ei elanud, see on meil olnud nõmmel, Jõelannaga vanem õde elas vanematega ühes majas. Ema ei olnud sel momendil kodus ema olile, ent kuhugile. Ja kui isa oli koju tulnud, siis olid tal järgi jooksnud madrused jala ukse vahele pantnit, isa ei saanud oma järelust kinni tõmmata. Helleksid siis. Muidugi seal oli siis mingisugune häälitsemine või mis oli etlev vanem õde alla tuli. Ja nägi seda siis, kuidas isaga väga halvasti käik, tee pangitleda istuva ühe keerleva klaveritooli peale keerutati seda klaveritooli ja. Ja naeruvääristati tega. Kell tõmmati taskust ära, sõrmus käest. Papa oli 69 aastat vana. Järgmine aasta oleks seitsmekümneseks saanud. Võib ette kujutada, mida tema üle elas, oli tõugatud ta küünarnukkidega ja püssipäradega ja väga inetust ja ikani naeruvääristatud mingisuguse naerukooli. See asi, kõik sündinud selle peale vaatamata väga. Uue võimu käsul pidi kaduma kõik, mis kuidagi meenutas Eesti iseseisvusvõitlust kirjandusteosed, ajalooõpikud, mälestusmärgid. Ja siis see oli siis ja sügisel siis 40 aastal septembri lõpus, oktoobri algul või tulime linna, ma pidin valvesse minema. Mind määrati merejõudude staapi raadiovalvesse. Aga mul kell 12 hakkas öösi valve ja ja tuli varem linna ja minu käes ka üks kolm-neli poissi oli seal. Olime neljakesi või viiekesi, mul mitte meeles. Aasia. Ava mägise Musumägi, mis nimetatakse ja vaatame üle Blady sinna üles Estonia reaalkoolivahepeal. Ilona rahvamurd on seal. Jai tasus karjumist kõik ja vaatasime üle platsi, siis oli seal turuplatsil tookord. Vaatamised sinna jõudsin, küsisime inimeste käest, mis siin on. Inimeste ütles, et näete, taeva viidi mälestussammas ära ja et inimesed tahavad lilli v sinna ja aga nüüd arromedila siis miilitsat veel ei olnud minu teaderromeetolitarroyneilset varrukal punase lindi valge tähti, ega neil oli oma hüüdnimega erru ja Harro röövlid omavahel. Ja siis noh, me ei pidanud palju aega plaani pidanud ja meil ei olnud viia ja nüüd lähme sinna platsile, kas me saame läbi? Et lähme ana ausele kohale ja meid lasti lävi miilitsat? Harromeed Neilasime ilusti läbi, aga meil oli, tol päeval saime Vene mereväetunnused. Varrukal saime punase viisnurga ja mütsi, Clintoni pik, nagu mereväes on taga, rippus pool teisel kalla, esimene rahvas oli ainult lühike lint tuli vasakul pool kõrva ääres. Nad arvasid, me oleme vist, ma arvan nii nagu mul pärast nagu selgus, et nad arvasid, et me oleme Vene mereväelast, jalatsid ilusti läbi kaks treppi, et üles astunud üle ja sillal pillutud, lille kimpus seotud ja, ja eraldi ja ja seisime siis rivistasime üksteisel kasvu joones välja ka meeles, enam ei ole ja käli kõrvardiaalse vahu. No siis need miili 100 rumeenlased märkasid, et lisand Eesti mereväed, Eesti meremehed, sõjaväelast siis karjusid, madrused kinni võtta, rahvas karjus madrusest lahti. Siis olime kord rahvaga vatel kontrollimas, nende miilistada, vahel rännumeeste vahel, palju erru mehi oli noidioonidele palju see mootorratastega olidaat mootorrattaga sõitsid tasakesi inimesi laiali, veel terni rap nagu rattaga paremini. Ma ei tea, palju aeglase reserve kestis, seal siis ma sain jooksu panna. Jooksin siis Pärnu maantee suunas draamateatris mööda üle Pärnu maantee ja siis vaatasin taha kaks meest rumei taga mulda. Siis ma tahtsin kuskil nagu alla vis keerates vana postkontor, kus oli vanasti seal hinnamäe, jõudsin ära, tahtsin nagu alla keerata kuskil keldris ja nii nabisime kinni. No ma ei saanud ka nende rabeleda tugevat meetodit ja viis mind tagasi sinna ausamba juurde. Seal hoiab veoauto, oli valmis juba üks või kaks või seal juba inimesi peal ja minna sinna, ma ütlesin, näete, ma olen ju sõjaväeline ja et mis mind viidi ja ei ole midagi. Seal juba keller täis neid, noh, rohkem oli kooli Neid reaalkooli õpilasi, koolitüdrukud olid seal ja ja siis, aga see lükkamorca tehtud sinna eaka Murkates sisse ja missugune Kawe kelder seestpoolt välja nägi, nüüd oli heidad sinna väiksed, need kambrid juba laudades löödud kokku, rammeralis oma etteuks oli teatia. Ja siis ma olin seal tund aega sees ja kloppin ukse peale ja siis tuli see valvur, kes olid, et näete, Mario sõjaväelane, mis kinni, hoiatasindajad lõi uuesti tagasi sisse, teadsin ma mitu korda ja siis kutsus mind välja. Nurgas oli seal üks must punase lindiga mees, arvati mõni ülemus vist või? Kutsus oma juuri. Mis te tegite, ma ütlesin, et ma tegin. Andsin au Wabadus, Langeta mälestussambale, seal meie Eesti sõduri, püha kohus. Seda ma tegin. Kurje kuulutavateks mõisteteks said Kawe kelder pagari tänav Tartu hall maja, kuhu viidud inimesi tavaliselt enam ei nähtud. Jah, oli kuulda, Tartustelt kadusid ja kadusid nii kaitseliidu tegelasi, neid hakkas kaduma ja siis teisi ka. Ja siis neid vene rahvusest ärimehi ja neid hakkas kaduma siit Tartust ärimees Kitaijev ja viidi ära ja need olid vist osa olid, need olid salt revolutsiooni ajal siia Eestisse tulnud ja osali need, kes olid Nanseni passi omanikud, siin aga kodakondsuseta Ta kodakondsust ja isik, need vahistati kõik esimeses järjekorras, see läks nagu see vene võim sinakas hakati neid kohe ära viima. Vaikselt see oli nii, et kee tõusis, vahistas ja ja veeti kõik Tallinnasse keskvangimajja kokku, Tartus oli selle NKVD ülem. Kas Afanasjevi nimeline ja see elas selle endise Tartu suurkaupmehel? Jänes selles majas, Afanasjev oli Venemaalt tulnud, see oli Venemaamees, jah, venelane oli. Kas te seda meest oma silmaga olete näinud? Jah, seda oli mul nii juhuslikult oli näha sellepärast et nadolid oli ta korra oli Pummelt on Tartus ja siis oli kaduma ja järgmisel päeval ei olnud teda tööle ilmunud ja siis tuli Tartu kriminaalpolitseisse. See. GPU ülema asetäitja üx polkovnik ja ütles, et neti ülemus on kadunud ja kui üles ei leita, siis kuulutatakse Tartus sõjaseisukorda välja. No ja siis terve see kriminaalpolitsei ametkonda, see tilis oli siis veel komissar ja see organiseeris siis selle Afanasjevi otsimist. Ja kas teiega? Jah, no mina võtsin sellest osa ja ja käisime siis seda tema maja vaatamas seal, kus ta elasid, jänes maja, mingisuguseid nii sissemurdmisega neid jälgi seal ei leidnud, kõik oli tihe, alt keldrikorrusel, niikaua kui pööning on kõik aknad olid terved, juuksed olid ja, ja midagi seal märke joon. Ja siis hakkasime kõrvalt restoran seedeni seda läbi vaatama. Ja siis ühest toast nii teisel korrusel avasin ukse ja vaatasin, et seal oli pikk laud, oli selles kabinetis olija ja siis seal olid sissid, igasugused napsupudelid laua peal ja toidukraami ja üks mees nii särgi väel. Jooksis edasi-tagasi lühikene mees laua taga, vaatas Zoltima, arvasin kohe, et see on nüüd see ülemus, onlikesse Afanasjev. Nuia panin ukse tagant kinni ja see komissar tillist tuligi parajasti sele GPU ülema ase, täitsa polkovniku ka. Ja siis ütlesin sellele tilis sooled, siin on kabinetis üks niisugune tegelane ja siis aga tilis oli juba näinud ott kuidagi tutvustatud selle Afanasjevile isegi ukse lahti ja ja ütles siis, mina seisin selja tagaaias, ütles sellele asetäitjale, et võtke oma ülemus ja pajuukse kinni ja tulime ära, nii et sellega siis see operatsioon lõppes. Tore lugu eesti politsei peegaaveedee ülemust, aga nii, et näed, nii ta juhtus, siis ma nägin, oli võimalus näha seda Afanasjevit kaanest lühikene mees oli, tal oli see tooli korju peal, oli see sinine J. Ülikonda, kuubolüsaali vormid ei, Erary rõivelani. Mis kuulsusega lõbustus kofeeden oli Tartus, Eden oli restoran, restoran olid ja siis võõrastama ja kah olid võõrastavalt toad olid nii, et kui sa daamide järel igatsust tundsid, siis toodi sulle kassaraha eest. Milder vabastati esimesel septembril 40. Hiljem vahetati siis komissar välja ja siis tulid uued komissarid. Ja siis need Ubed ametnikud, kes olid need, olid ka niisugused, mõned olid kahtlase minevikuga. Üks, kes minu käest toimikut üle võttis, oli endine, mitmekordselt registreeritud taskuvaras jänes käsult sulg. Vanglaseinte vahel toimuv oli tollal siiski seaduste riigis elanud inimese mõistusele käsitamatu kujuteldamatu ja on seda tänapäevalgi. Ja siis hakkasid need väga rasked nii-öelda üle kuulama, nad olid nähtavasti paar poissi kinni saanud, keda ma olin armee organisatsiooni värv olnud ja ja võib-olla mõni oli nii-öelda nõrki olnud ja oli siis näpuga minule näidanud, aga ma, kui ma sinna kinni kukkusin, siis ma tegin nendele otsuseks, et mina ei reeda mitte kedagi. Nii see nii peab olema, siis ma ennem suren. Ja ma peaaegu nii kaugele läksin ka sest kasutasid elektrišokke eksamile, see oli nii-öelda väike asi, aga aga just elektrishokk oli jube jube piin. Kas need Tiina riistad olid hallis majas hallis maas ja siis pärast tooliga sinna Tartu vanglasse? Seati seal ka siis seati seal ka sisse ja seal oli terve vangla täis ja ma mäletan minu minul numbriks oli 217, vang number 217, number mulle eluaeg meeles. Kes olid need elektrimehed seal need spetsialistid, kes venelased vedas? Minul, see peamine ülekuulaja oli marashinud tähtsamate asjade kohtu-uurija marošizzin ja see oli puhtjõud. Venemaalt tulnud juut ja teine oli lätlane. Nimi ei tule praegu meelde. Ja see kestis umbes kolm kuud. Ma palun ette vabandust, ebamugava küsimuse pärast. Aga rääkige palun, kuidas korraldati elektrishokk. Oja viidi tähendab sinna sinna ruumi, kus see asi oli, kisti nii-öelda riided seljast, alasti halvasti, pidid seal olema ja siis seoti kas seal tooli tooli oi seal kummialuse peal või mis seal all oli niux Evi tool oli kohe seal. Seoti kinni ja siis peamiselt just suguosadesse panti kontakti, sõidad laua peal või? Reostaat või midagi niisugust, see siis suurendas või vähendas elektri amplituudi või kuidas seda kutsutakse ja siis oli, vahest võid sa räägigi. Kus sa jood, käin, käin ja keda sa värvanud ja nii edasi, aga ma lihtsalt vaikses vahel peale seda oli jälle peksja jälle uuesti. Niikaua kuni ma nii-öelda minestasin kohe seal nende käest ja iso väga meeldib oks neile tähendab, oli sisenenud, nad ajasid seda, seda kontakti ta pärasoolde ja siis panid rõõmus, see oli, need olid Venemaalt tulnud spetsialist, hoiab Venemaa spetsialistid täiesti kohe. See, kes kolm kuud umbes mind viidi Tähtvere, see on taha parki, kus hoid, lasketiir, kaitse, laske siiruse ja viidi sinna kraavi äärde kolme nelja mehega ja panti seljaga nende poole. Ja kui sa nüüd ei räägi, siis lasime maha kohe siin ja seal oli paar tükki ees selles kraavis Tähtvere pargis. Ja siis ma võin seda ka praegu ausalt öelda, et sel hetkel, kui selline asi on tulemas. Ini minagi väga üksinda. Üksinda maailmas. Eestis täitusid vanglad. Venemaa avarustes ootasid sunnitöölaagrid. Skeemad hakkasid liikuma, minu teada, minu teada hakkasid liikuma talvel seal 40 41 vist juba hakkasid liikuma, mis tähendab skeema skeeme oli just nende inimestele mõeldud, keda siis taheti sinna külmale maale saata. Tervist kosutav, nii kutsuti neid vangi langenud skeemadeks, nad olid nummerdatud järjekorra numbritega ja nii nad siis said Patarei vangimaja juures neid laadida kus neid vaguneid ette valmistada Kopli kaubajaamas ja kuidas seal oli niimoodi, nii kui nendega oli alati üks suur skandaal vagunite ka sellepärast, et vagun jätkunud ja siis tulid nad siis, kas nad olid luubi all või olid need tsemendi all siis õieti ju lahtist tsementi, lahtist lukk, paguni tulid, siis tulid hobuste loomade juurde ja nii edasi, kõik pagunid olid mustad, siis nüüd viidi. Ehitati üks niisugune plaan, vorm sinna, Kopli kaubajaama kaubahoovi ideedele, üks platvorme hääle tee peale ja sealt vaat siis ikka neid pesema ka lasti neid üle veega, pritsiti netica kord üle ka eaga, võid ise arvata, mis pritsimine siis oli, vagun oli ikka hull küll, kui ta ikka vääre nägijaga, siis lastele, naistele, mis vagunid nii tihti kahekordseks, terve üks pool vagunist ja teine pool kaubavagunist tihti lavad, lavasid ja vot niimoodi tehti sinna. Ja kui niisugune töö käis, teil pidi juba selge pilt olema, mida see tähendab, oligi see oli ju teada, et nüüd lähvad Patarei vangimaja juurde. See skeem läheb, tuleb näiteks 20 80 30 vagunid, mis tavaliselt nad olid Patarei vangimaja ei olnud, see oli kõik teada, ei ole. Sest me ise teenisime neid sinna me viisime sel ajal, kui nad laadimisele läksid, seal öösel tavaliselt ikka tundide hommiku varastel tundidel nad ikka laaditi tava, nii et ja siis oli see tee aru piiratud, siis ei lastud sinna enam sõita. Ta oligi ainult üks kord, oli seal niisugune võimalus neetud vist laadimisega hiljaks jäädud ja siis saime sõita sellele järelisele rongile, siis olid alles seal laadimine käimas, toodi grupi kaupa välja. Mitte korraga ei olnud seal ootamas ühindaga toodiks, teatud gruppaetiks vagunitäis, siis tuli järgmine järgmine ja niiviisi käis Patarei vanglast ja Patarei vanglast ja kalasadamast. Ja niimoodi rohkem ma ei trehvanud, sest ma tavaliselt sõitsin reisirongis, aga mul see asi läks natuke viltu neljakümneaastaselt peale valimisi, kui hakkasse. Kommunismi ehitamine kõvasti peale komsomoli moodustamine ja parteirakkude loomine ja siis kutsuti mind kah uued epu õue peale, seal oli üks mingisugune kontoriruum pidi olema, sisse läksin, siis olid seal niisugused mehed ees, viskasime hirmu peale, ajasid revolvrit puusa peal ja kõik ja puha. Siis öeldi mulle nii, et noormees, kõik vanad nendel ei ole meie jõus kohta, meie juures. Tuleb osa võtta, tuleb meid abistada, tuleb aidata. Ja nii edasi, aga ma vaatasin seal ringi. Mõtlesin, et mul on tegemist, ma teen sporti ja seedetööd ja ja mulle ennist aitab ja head aega need tulin uksest välja. Nädala pärast sain juba tundamise uksest väljas, siis mind võeti reisirongist maha vaid ikkagi kant, pandi meid siis manöövris. Ja siis anti ka üks hirmus halb vedur, kõik vihmane veduri, mis üldse üldse liikuda võistkonna Saariaegne T-seeria vedur, tselluloosi, nii raske tööd teha ja nii edasi, aga noored poisid, olime mõlemad stabika ja asi sära. Hästi hiilime ja.