Vikerraadiokava jätkudes elustame nüüd kustunud hääli unustamatust 1940.-st aastast. Avakõneleja puhul ärgem laskem end petta tema nutusevõitu toonist. Ta oli siiski 40. aasta seisuga Eesti esikommunist. Eestimaa kommunistliku bolševike partei esimene sekretär, seltsimees Karl Säre. Töötab on ta võtnud omaltvaatuse juhtimise omaenda kätesse. Narvas on torkimist homme väljal vastatu tänaval. Need on ju väike majake seal ja hakkasin koju tulema. Ja ma olin veel maja aiast natuke veel eemal, kui ma nägin, et meil on väga vastu, astusid välja kaks meest. Ma mõtlesin, et ei tea, mis neil asja peaks olema ja nagu hiljem selgus, läksin rumala peaga küsima, et mida te soovite. Nad ütlesid, et nad on maja asjus, et teil on tarvis majaomaniku allkiri. Omaniku asemel oli nagu mina, mõtlesin, hea küll, astume sisse, ütleks, siis, ma kirjutan teile alla, metolid muga kaasa. Annaksin eestuppa. Ja võtsin siis istet. Jäin ootama seda paberit, kuhu ma pidin alla kirjutama. Paber pandigi laua peale. Õieti ma veel ei näinudki, et sõnad oliteerimis, käsk, kui see mees, kes mul selja taga oli, surus selja peale revolvri. Ja ütles, et käed üles sõnarreteerimis käsk. Eestis toimuva suhtes olid juhtkommunistid teisel seisukohal ja teine oli nende ettekujutus eesti rahva käekäigust. Laual eriti kujukalt. Mõningates vaagides tõelise hulkade poolt täna üle teatud, kus nõutakse Eesti liitumist Nõukogude Valvuri saatel loomulikult. Ja siis viidi sinna, no see oligi, nimetati uurijate koridor vä? Harilikud pandi, sündisid kapi koridoris. Nagu ainult püsti seista, seal istuda ega lamada ei olegi mõeldav. Kapiuks tehti lahti ja lükatseni sisse läks, ta isegi on sisse ja nendega tuli tutvuda küllalt tihti ja küllalt kaua, isegi küllalt pikalt. Vahest oli ka tundide kaupa seista seal kapis, aga, aga esimene seismine, ma usun, ei olnud nii kaua, kuna uurijad Ahtiga kuigi seal uut vangi nähtus näha ja temaga lähemalt tutvuda. Uurijad olid venelased. Kas ta kandis vormi ja Need on kõik vormis, nii uurijad kui ka Tõlk oli Juhkum. Eestlane oli, ilmselt oli ka Venemaa eestlane. Rohkem inimesi olnud uurija tõlk oli nii põhilised hiljem küllalt varsti, võib-olla ma ei oska öelda, esimestel isegi päevadel rubla tuli siseneja huule juurde. See oli Boris Kumm. Tol ajal oli. Sõjaväelane, Boris Kumm oli erariides. Ja seda mulle uurija hiljem ütles, ega mina ei teadnud, xenonid, vaatan, soliidses härrasmehed, küllalt. See läks ikka paar-kolm päeva mööda, ikka ma ennast süüdi ei tunnistanud. Uurijad ütlesid, et ma ikka olen nii kõvast nõukogudevastane oma süüd ei tunnistanud. Et kangekaelne nende jooksul. Ja siis eks ta his kaebast sedaan. Oli see siinsel inspektsiooni käik sellele siseministrile. No ma ei oska öelda, et minu sinna uure juure satu, sel ajal, kui mina seal olin siis tema ütleski mulle õige venelane, kes temaga kaasas oli, see oli tema asetäitjad, nagu pärast mulle räägiti, siia ütles niimoodi. Isid, mullegi tõlgiti see. Kas te teate, kes oli Maksim Gorki? Oli suur nõukogude kirjanik nendepoolne kommentaar. Ja teate, mis ta ütles? Mõtlesin ei, ma ei olegi teda vist lugenud. Ta ütles. Kui sinu vaenlane sinule ei alistu. Hävitada meie kommunistid e tegutseni. Te olete noormees, võtke arvesse. Tunnistage oma kuriteod üles. Ja me suhtume teisse inimlikult humaanselt. Vabastamisest nimelt töötavate hulkade vabastamisest kõneleb töötava rahva huvide eest võitleja seltsimees Johannes Lauristin. Eesti Töötava Rahvaliidu kandidaadid olles proovitud töötava rahva huvide eest võitlejad, ei saa poolele teele peatuma jääda, vaid nende eesmärk on töötavate hulkade vabastamine vabastamine lõpule viia, nagu seda on tehtud sotsialistlike vabariikide liidu. Kui ta maksab nõukogude võim mis on Jeff kogu maailma töötavatele pulkadele meie töötav rahvas on ajaloo lemmik, sest kõik õnnelikud kokkusattumused on tahtnud, et meie võime oma kurna reidi turjalt maha raputada ja me tahame seda teha. Minna Reimanni tänaval tehasesse. Ja ma olin veel voodis abikaaslasi, keetis kohvi. Ja kui ma kuulsin, et uksekell heliseb Ja abi ruttas sisse ja tegi ukse lahti. Ja ma kuulsin, kui aktsendiga hääl küsis, kas hammet elab siin. Ja vaikus tuli selle peale. Ja Ma kuulsin, kui uks oli lahti esikusse, et abikaasa neelatas sügavalt pühiti teist korda veel. Samas sama hääl küsis, kas amet elab siin ja siis vaikselt tarites, jah. Ja siis tormasin tuppa, viis inimest. Nendest oli kolm tükki, olid erariides, kaks nendest erariidest meestest olid täiesti umbkeelsed venelased. Aga kolmas, erariides mees oli lihttõlk, kes oskas nii hästi eesti keelt kui ka vene keelt. Ja mind keelati, olin voodis, mind keelati voodist tõusmist. Nõuti kõigepealt, et ma relvad välja annaksin. Kuna mul ei ole eluaeg kunagi olnud isiklikku relva mitte mingisugust siis ütlesin seda. Ja, ja siis üks ütles, pange nüüd riidesse. Ja teine käratas järevosti lamagi edasi. Ja nii kestis üks minutit, kümmekond üks käskis riidesse panna ja teine käskis edasi lamada. Lõppude lõpuks lubati mul siis tõusta ja, ja Loeti ette või tehti teatavaks, ei loetud ette, võid tehti teatavaks lihtsalt kokkuvõtlikult otsus, et mind koos abikaasaga saadetakse Eestist välja teise kohta Nõukogude Liitu elama. Pesus riidesse ei lubatud panna siis küsisin, aga mis ma siis olen, kus ma olen siis arreteeritud või, või, või öeldi, et ei ole mingisugust arreteerimist, olete ainult väljasaadetu ja lähete mujale elama? Mõista, mis ma siis tegema pean? Ütle seal hakata kõigepealt ehitama ehitate endale välja ühiskondlikud hooned nagu kauplused ja koolid ja polikliiniku ja nii edasi. Olete sellega kõik valmis saanud, siis ehitati igaüks endale omaette maja ja jääte sinna tööle ja elama. Jah, ja siis lubati riidesse panna ja öeldi, et kaasa võitja Ta kahepeale kokku 80 kilopagaasi. Vajalikud esemed ja, ja siis öeldi, järsku ei sõiduki eraldi, sest naised eraldi mehed eraldi ešelonis. Ja aga kuna veerand tundi anti ainukesele pakkimiseks aega siis meie ümber pakkida midagi ei saanud, löödi lihtsalt meie juuresolekul kohvritega kaaned kinni ja võeti ilusti kohvrit kaasa ja kõndisime rahulikult välja. Tänaval ootas meid veoauto, paigutati sinna veoauto peale ja viidi Tallinna sadamasse ja Tallinna sadamas, siis oli ešelon ees kaubavagunit trellitatud. Ja seal siis paigutati abilale, paigutati ühte ja mind teise. Nii missugune pilt valitsus Tallinna sadamas, kui te kohale jõudsid, Tallinna sadamas oli rahvast seal paljult liikumas ei olnud, see kuidagiviisi hoiti eemale. Seda oli märgata sellepärast, et oli, oli terve trobikond näha juba sõjaväelasi. Neid NKVD mütsiga vormimütsiga, sinise mütsi, meditsiinilise müügimehi ja ja, ja siis seisime seal niikaua, kui kolmandal päeval tuli vedur ja viis meid ära Tallinna pliia oma kolm päeva, kolm päeva ja kas neid toideti anti ainult tükk leiba ja, ja siis soolakala ja muud mitte midagi, nii et mingisugust muud toitlust ei olnud. Paljude tuli vagunis, 50 inimest tuli, minul abis meile suur vagun, väiksemalt vagunis oli 30 inimest. Ja ja kolmanda päeva õhtul sõitsime siis Kopli kaubajaamast ära. Aga siis, kui rong liikuma hakkas, siis oli mustmüür, seisis rahvas. Lilleküla jaamast, uni Pärnu maantee viadukti praeguse viadukti seisis must mõjul rahvast täis raudtee äärde. Inimesed võtsid mütsid peast, Komeid rong läks. Üks eesti rahva saatuse ülemuretsejaid mõistagi sõnu kokku hoidmata oli 1940. aasta punase nukuvalitsuse põllutööminister seltsimees Aleksander Jõeäär. Nüüdsest peale on töölised, talupojad ja töötav intelligents ise ainsat Eesti riigi täieõiguslikud peremehed. Maa, mis praegu on töötavate talupoegade valduses, samuti maad, medali annab maata ja vähese maaga talupoegadele kinnistatakse töötavate talupoegade õliseks pidamiseks. Igasugused katsed haarata talupoegade isiklik, vabandust või vastu vaata talupoegade tahtmist neile peale sundida kolhoosidesse organiseerimist. Tõkestatakse otsustavalt, kuna need on kahjulikud riigi ja rahva huvidele. Elagu Eesti töötav rahvas, ainus koguma seaduslik peremees. Elagu kinnivõtmine toimus nii kell pool kaks. Ma magasin kušeti peal ja riides magasin, ma väsisin nii ära. Ei, ma tegin sealt peenraid ja külvasime neid. Rediseid redise seemned, külvasin redise seemned abikaasaga, naersin, talled. Tead, mis on, et kui nüüd redised hästi kasvavad, siis läheme Moskva näitusele, nende redistega naiste arvalt panin ja, ja maa, see oli. Mõisanaeri maali asetatud maalid, kus mulle krunt mõõdeti välja. Pool kaks ja kuulen, et keegi taob osta ust, aga mitte mitte mitte käega millegi muu asjaga püssilaega püssilaega tagur. Ja nemad tõusen üles, teen ukse lahti. Muide, need olid need neli-viis meest, oli, tähendab seal püssidega. Ja siis oli Üks pisikene jupp Hiiumaal, nagu öeldakse, tähendab, oli oliks politruk oli. Ja siis oli valla abisekretär oli, vot seda nime varem, kui ma ei mäleta teda, see oli nende saatja. No ja siis pandi mind istuvat sinna, öeldi, et sul on pool tundi aega oma asjade kokkupanemiseks, et on mingisugune kõrge määrus, on, tähendab et sa kuulud väljasaatmisele Eestist. Et kes seda varandust vastu võtab, mis siin on, vaatasin, mis mul on kirjaoskamatu vana inimene, tunded, naise ema on kirjaoskamatu inimene. Venelane. Et mul pole kedagi, jääb siia jumala hooleks, midagi, midagi, teeme nimekiri ära, siis muidugi otsiti läbi, kohe mind katsuti ka, mul olid terved, riided olid seljas, ei olnud paistes ja kohe, kui midagi oleks kuskil olnud ikkagi kobati ära vedanud. Ja ma pidasin asja naljaks. Tõsiselt, ma ütlen teile, ma pidasin seda naljaks. Ja. Ma ei saa aru sellest, kuidas meid, mehi, torkeid, megi pandi sinna loomavagunisse ja keegi ei hakanud vasta. Vot mind paneb see päris imestama, et need mehed ikka võeti koi korraga kinni, ta on. Aga no püksi meeslemise vastakad polnud midagi teha pole midagi teha. Ja, ja siis vaatan aknast välja, vaatan major Vaheri Suba seal. See masin ja seal ka üks püssimees tema juures ka veel. Mis hakkasin, võtsin, panin, mul oli üks must ülikond, mõnil musta ülikonna, selgelt poola saapad olid tuliuued, saapad panin, võtsin koti, abikaasa pani kohvridesse asjad, ma võtsin kohvritega. Arvasin paar konservikarpi ja saapad ja vist abikaasa andis mulle tekki voodilinaga. Ja, ja siis mul oli tiks, madrats oli vanaaegne madrats, selle ta andis mulle Petseri jaamas oma vagunist, andis mulle vagunist, andis välja, et võta madrats ja see madrats päästis mu elu. Kuna suuri, neid käike tegime talvel ühest laagripunktist teise, siis magasime metsas, mehed võtsid ja murdsid oksimal külje all, aga mina sain. Et kopsupõletik oleks tulnud päästiku mäestik, mu elu. Kas abikaasa viidi ka ja abikaasa ja kolm last? Lapsed, ka, lapsed, ka kolm last, kui vanad nad olid. Poiss oli viieaastane ja tüdruk oli seitsme, alustan. Ja siis vanem poiss oli vist. Kõik sama auto peale ja kõik auto peale ja sõideti meiega siis Kiltsi raudteejaama, seal kavandati mind maha, põle sai. Ja naised-lapsed sõitsid edasi teise vaguni juurde. Need pandi sinna ja Jõgeva jaamas. Meie ostsime ma 50 rubla eest, ostsime läbipääsu loa selle tunnimehe käest. Vagunid valvas, et siis saime poest osta Jõgeva jaamast ühte teist asja. Kas ta tuli kaasa teiega, joo tuli kaasa ja, aga seal oleksime võinud meid, aga ta rohkem ei võta. Kolm meest võttis et põgeneks ära, aga no kus sa põgened, kui perekond on nende küüsis ei olnud mingit mõtet. Ei olnud mingisugust mõtet. Vaesed, ja kas te ostsite toidukaup toiduga toidukraami ja toiduraami ja kerajuustu, mis teised mehed võtsid ka. Aga Kiltsi jaamas toodi mulle tuli uus ämber, jagaks leiba. Ja kes saatis, ei tea. Tunnimees andis sisse minu nime peale, aga kesse saatis, ei tea. Mõni hea sõber. Sest inimesed kartsid sinna juurde tulla, vagun juurde, kas need pannakse ka sisse? Sest kujutage ette, jaamaülem pärss, kes korraldas kõiki neid asju sealt niiviisi pandi punase mütsiga vagunisse, meie juure. Päris kohe korrapidaja ameti pealt kohe tähendab jah. Näete, mis tehti? Ja perekond oli juba ennem ära viiluta, ei teadnudki, et perekond on juba vagunis ja teda viidi. Ja siis me seisime, kaks, kaks ööd-päeva. Seisime seal Kiltsis, siis toodi tammsalus, toodi ja Järvamaalt toodid mehi sinna juurde veel, ma mäletan, seal oli üks konstaabel, Jürgenson oli hiigla tuuga, mees olid kui ta laagris, enne kui ta ära suri, kui ta veel oli, oli maa tuli siis tal kõht oli ta põlvede peal, kõhunahk oli tal niivõrd ära läks ära. Mäletan ta Tamsalu suurkaupmees, mürk oli. Temalt võeti ära taru Belskis oli see läbiotsimine, meid hõbedast kolmveerandliitrine pudel, õige viinaga läks, võeti ära. Mul oli kaks hõbe Porschega rooli, ühe kinkis mulle abikaasa, teise kinkisid mulle sõbrad, seal oli 36, kuldmonogramme oli peal. Ka visati sinna katsete kõikidele laulatussõrmus iiliti mulle ära. Sõrmed viility ära sellepärast, et ei tuld ära kuidagimoodi viiriti ära lihtsalt kurdavad, nahk on ka veel pealekauba. Kui meister velskri kloostrisse viidi meid siis olid liiva sees, olid näha naiste hinga jäljed ja siis ei tohtinud ju kummardada ega võtad, laseb maha tunniveriga. Venelane hull. Ja ka siis, kes mehed ees läksid? Naiste jäljenda lähevad siit. Aga need viidi jälle mujale kuskile. Agaris Jaagus rõvedused olen ma elus näinud, aga pole veel. Altar on tehtud väljakäigukohaks. Niisiis oli kätte jõudnud suvi 1941. Endised kõnemehed võtsid Eesti rahvale rääkides ette uued noodid. Seltsimees Johannes Lauristin. Meie perel oli õnne juuniküüditamine, meid ei puudutanud ja mopist ja ei mina ka maha, sest et ma olin aasta parasjagu parasjagu noorem, aga see ütle seda hetke tõu mind oma haardesse võtnud. Noh, ma olin, skaut oli skaudijuht ja ja seoses sellega siis Ma eriti justkui kaela, et me oleme ikkagi peale selle omas kaotuse tegelenud saksa poolse luurega ja nendele teateid edasi anud ja nii edasi, noh nagu sellel ajal kombeks oli 1000 süüdistus võis leida ühele inimesele koduma ära reetnud ja puha ja, ja siis oligi niimoodi, et meie olime poistega Pirital, kus oli see vana kalevimaja olime seal tuletõrjevalvesse, kui äkki haka paksundaga hirmus kolin, kärin. Ja niisugune venekeelne sõim jäävad croite ja kõik ja nii edasi ja noh lükkasime akna lahti, siis pisteti Nogaan nina alla panna. Kõigepealt tehke uksed lahti, käis kõik, jutt oli vene keeles absoluutselt. Teeksime ukse lahti, siis sealt tulid kohe NKVD mehed sisse, aga eemalt paistis, et see maja oli ümber piiratud madruste poolt. Ja esimene asi, mis oli käratite meile käed ette, mitte käed üles, vaid käed ette. Ja panime oma käed ette, minul oli sõrmes see meie skaudilippkonna mälestussõrmus, mida me olime jõudnud enne juba valmis teha peale seda, kui organisatsioon suleti ja Vääna metsas need üle anda igale poisile seal peal oli t s ja liigutad seda sõrmust, nägin aha, üks bandiit on juba käes. Aga teised ei olnud meie lipp konnast. Need ei olnud siis bandiidid, kurat, aga need toodi ka ikka kaasa. Löödi siis sellesse kongija tuttav sõit pagari tänavale ja ülekuulamine sees kees, ma ei oskagi öelda, minu meelest otsib pidevalt, oli need, see vähemalt see esimene ööpäev vist oli küll seal vist ei olnud üldse mingit vahet, ühesõnaga ülekuulajad vahetusid kogu aeg. Aga mina olin siis armutu seal üksipäini kordne. Ja neid mõjutamisvahendid oli need uni oleme siin pärast igasugustest lehtedest ja ja lugudesse lugemine tuli. Tagantjärele tunduvad nad justkui niimoodi uskumatu taga, aga, aga siis läbi tuli see kõik teha. Igasugused nahaväänamise küüne väänamised ja kapisurumised ja nuudid ja ja, ja jah, noh üks kõige lihtsam niisugune väga inimlik vahend oli, see suruti su sõrmed lauasahtli vahele, siis lükati lauasahtel kinni ja räägi, räägi. Et noh, tuntud nende nipp oli see, et et sul ei ole midagi salata, teised on kõik ära rääkinud ka, kui sul ei ole tõesti midagi rääkima, ise midagi välja kaimattlekonna tahes või tahtmata Ta midagi rääkida ei olnud ja ja siis nad arvasid, et vist nüüd piisab siit siit ikka midagi välja ei tule, siis kolm-neli päeva olin seal pagariks siis viidi patareisse edasi ja seal jätkus sedasama. Ja tavaliselt kui ööselt öösel keegi sealt üle kuulanud tuli siis oli ta nii läbi tehtud, et ta ei saanud seal sõnagi suust välja. August, olime me siis nüüd jõudnud nii kaugele, et ühel hommikul kära oli juba kuulda, kolinat oli kuulda juba kongidesse, et midagi neist sünnib, me veel ei teadnud, mis sünnib. Siis läksid uksed, liivist lahti, õigeid kõik asjad kaasa ja kõik välja rivisse. No mis asjad meil on, mingeid asju kannan, need olid kõik ära võetud, meil mingeid asju, põld, noorilisse koridori löödi rivisse rivist alla autode peale. Iga nuka peale ei kaudu nurga peale istudes püssimees täägiga. Nii et neli meest oli, üks oli veel ees seal kabiinis juhi kõrval ja mõne autole isegi veel poritiiva peal ka olime õudselt röövlid, olime meiega küll, kuigi püksinööbid kõik eest ära joosta oli võimatu, aga aga siiski. Ja vidinaid noh, meil on niisugune tunne, et kohe noh, see oli ju teada, et liivamets oli üks niisugune koht, kus käivad kohe ägedad paugud ja meil oli üldine olukord, oli teada, et ju minek on ju nendele, et sakslased sisse tulemas jätnud, nad teevad puhta töö sellepärast, et et seal oli ju neid küll ja küll, kes ikka õhta läksid ja enam tagasi ei tulnud, kongidesse kanna viidi meid sisse Tallinna sadamasse. Et laeva peale panna, nii et see liiva Metzee jala Avide sadamasse. Aga meie õnn oli see, kellel ta oli õnn, kellel õnnetust? Noh, nendega pole siin kahetseda midagi, kes laevaga põhja läksid, need olid vene venelased, kes sena ära viidi, ja pärast me kuulsime, et see laev oli põhja lastud juba mere peal. Nii ruumi jätkunud toodid metsalt tagasi. Ja patareis oli siis nii, et me vist olime paar päeva tõesti, olime seal patareis, aga siis enam kongidesse ei viidud ja viidi meid ühte just vastu merd, nii et terve see Tallinna reid oli meil näha, oli niuksed suured kambrid, kus mahtus midagi 50 kuni 100 mees sisse. Aknad oli tavaliselt jogongidel, oli eeslaudadega kinni, ainult ülevalt oli lahti, kus see niisugune väike taevasiil paistis valgus. Aga need aknad olid avali täitsa. Need olid ilmselt suure kiiruga lihtsalt unustatud katta, nii et me tegime kõik, mis Tallinna reididel sündis ja löödi meelsena sisse ja siis sellest kambrist viidi veel mehi ära. Aga need mehed enam tagasi tuld. Reidil oli näha Vene laevastiku ja selle vene laevastiku üks Maidalda kast oli lipulaev, igatahes ristleja kiiruna ristleja meile paistis see, kui teised kõik liikusid, siht ei liikunud. Nii et ta pidevalt andis tuld Iru kanti, meie seas oli ju eestiaegsest suurtükiohvitserid, nemad oskasid isegi selle kahurinurga all ära öelda, kui kaugelt umbes laseb ja siis näevad, arvestasid niimoodi, et noh, ilmselt saksa rinne on kuskil nüüd Irus, et sena poole tema nüüd laseb, nii et laevastik oli, oli seal näha, nii et ma seal olime jah, kuskil veel. Igatahes paar päeva olime veeniasse seal sees, kihkamandati uuesti välja, aga nüüd oli siis laev leitud. Ja selleks laevaks oli mootorpurjekas, Jaan Teeäär löödi meid sinna peale. Meid oli umbes 50 naist ja 400 meest mitte laeva peale, vaid laeva trümmi. Üleval nägime suurt luuki seal trümmi, seal oli siis valvemeeskonda, seal viidi meid Paljassaare tippu kogu sündmust, me oskasime ainult vaadata selle äärel, mida me näeme sealt ülevalt, sellest trümmi, luugist taevast. Ja üks kontakt oli meil, vahend oli meil see, et iga päev käis kolm-neli meest vedelast Jalda, kolm-neli meest läks üles, tõmmati paraskit ülesse. Ja see paras oli juss trümmiluugi all. Ja see oli üks terve selle laeva peale 450 400 meest ja 50 naist. Mina isegi praegu ei kujuta ette, ei mäleta, mismoodi seal toime tuldi, ei tohtinud seal seal läbitunnet olla, aega, mitte midagi, aga no paratu keegi nurka kaelaski ärasel käidi ja selle tõttu oli sissemeelse veidike käsitseda paraskid hindama selle järel siis nemad tulid siis alla, rääkisid, kus pold paugud käivad, kust tuled põlevad ja nii edasi, see oli ainukene siis ja selle aja sees, kui me nüüd seal olime, toodi meile pidevalt paadiga rahvast juure. Aga aeg oli selline, et ilmselt ilmselt läks ka nendel laevnikel kiireks seal üleval laevnike vaid meie valvuritel. Sellepärast et noh, müra ju, Me olime, Paljassaare rippus jo müra, lahing, müra oli meil täitsa hästi kuulda ja, ja, ja kõik see laevade Vene laevastik oli vahetult meie külje all seal lähedal ja meid isegi vahepeal viidi päris Kiirovi küll alla, sest Saksa sööst võitluslennukid pommitasid kogu aeg neid. Aga no ma pean au andma tõesti sakslase, nende sööst lenduritele. Et nad jagasid välja, mis seal laeva kõrval on, nii et meil ei tulnud mitte üks kild ka, aga aga teate, kui seal all oled seal trimmi põhjas ja see pommimürakas kukub sulle kasvõi 100 meetri kaugusele. No see on nii, et no ma ei oska seda sõnul seletada, mismoodi see seal Tõnni põhjas välja kostab, võtnud. Nii et see juba see selline mürin, kolin ajas paljud hulluks ja mõned läksid hulluks. Oligi vot siis siis oli see lihtsalt nagu must masendus, seal need hullud sisse paraskid. Süüa anti kolmneli silku tükk hallitanud leiba päevas. Aga me olime ikka peaaegu peaaegu nädal aega selle sõdalasega. Ja nüüd olime kui ühesõnaga need venelased konvoid nägid, et vist selle laevaga nemad minema ei saa, aga ise nad peavad ikkagi ära põgenema. Nad tegid veel ühe katse. Ahhaa, ma jätsin ühe olulise asja vahele, ma räägin sellega ikkagi ära, see on väga oluline, sellepärast et laeva meeskond oli meil kogu aeg laeva peal, kapten, ja need modernistid. Nemad oskasid, mida nad rääkisid, nendele ei oska ju tagajärjel keegi öelda, ei ole nende meestega isiklikku kontakti saanud, võimalik, nad enam ei ela. Küsisid ennast maale, mida nad rääkisid nendele, mis neil vaja on, ei tea, aga maale neid lasti, aga tõsi on ka see, et nad tagasi enam ei tulnud. Ja nüüd oli siis nendel vaja nendel meie konvoil ET kasvanud nende vangide hulgas moto risti, kes saaks laeva mootorid käima panna, lääme laevaga minemasid reidi pealt. No muidugi selle 400 mehe hulgas oli igasuguseid mehi, oli ka laevamootorist, päris laevnike oli, need läksid siis sinna kohe ülesse redeleppidele, nendele Allaridel tõmmati uuesti ära. Need läksid sinna, noh, kas seal oli, noh, võib-olla oli see pool tundi, võib-olla oli tund, mehed tulevad tagasi, naerunäod täis jamad ja nüüd on ta igal juhul hädade nõuanna naeru täis, nad ütlesid, et selle laevaga, millele ta kuskile mootori kolvid välja võetud ja ära visatud. Ühesõnaga need laevnikud läksid maale, panid need kolvid omale ja läksime koos kottidega minema, kordne, nii et asi oli selge. Nii. Siis üleval meestel ikka jätkus mõtlemist. No see oli mootorpurjekas, et kas on purjelaevnike, teie hulgas? Kutsuti need üles. Purjelaevnikud läksid üles, veetsid ka seal oma tunni või pool ära. Et noh, vähemalt teevad, vaatavad purjed üle ja ja ütlesid nendele. Tei, et et me saame nad üles küll, aga meil üks kolm-neli päeva aega, et need on nii sassis ja volume peame, me teeme korda, küll nad, aga kolm-neli päeva läheb aega, konna muidugi see neid ei päästnud. Neid lendasid, nad lasid teha omale selle luupolisel peal lasid sellele panna mingisuguse masti ja mingisuguse purje peale ja lasid siis selles on ääre peale niimoodi, et mehed lasti alla ja siis nemad ise lasid luubi võt. Me kuulsime, vedas seda meie purjeka sei nagu laks, nimi robinal vajus alla. Ja siis ootasime natuke veel, kui see nagu plaks käis vette. Vaata, kui sa lähed allpool veepiiri, siis iga veike plaks, mis kostab vette. See on sul nagu paneks mööda kõrva kõrvakiilu ja kuulsime selleks alla. Otsisin natuke rahuli majas üleval mingit häält ei olnud kuulda. Noortest meestest tehti rutuv püramiid ja olite üleval, noh ikkagi oma neli-viis meetrit oli see põhjast kõrge püramiidi kaudu siis ülesse ja poisid ütlevad, nad juba purjetavad, juba purjetavad siis lasti kohe redelse alla ja kätte, mis siis oli, mis me avastasime, nadolid, toon trimmi ümber käsigranaadikastid. Ja siis oli meil selge, et nendel läks tõesti kiireks, et nendel oli plaan need käsikraanid alla trimmi loopida. Jätkystrummi all nendest oleks saanud sülti parasjagu. Minu koht oli ka parasjagu seal trünna Algurekonnad paraski kõrval. Vaat ja noh, õnn oli see, et nendel kiireks läks kordne ja kui mina üles jõudsin, siis oli näha veel, kuidas need vennad purjetasid seal. Ja siis meie nägime veel ka seda kui see vene Laamatigi omal suitsukatet ja pani sinna Aegna ja Naissaare poole tuli korraks suurest suitsukattest välja, üks väike suurtükipaat lasi meie poole popsu, aga ilmselt olid ikka saksa patareid seal ilus kuskil üleval, nii et sealt tuli kohe vastu tuli tuli sellele suitsu katesse ja selleks Kasen suitsu katesse ja ja vajus tema siis kogu see laevastik läks minema. Nüüd oli niimoodi, et vaat nüüd näitasid meie need purjelaevnikud, milleks nad võimelised on. Võib-olla läks pool tundi, võõras kolmveerand, võib-olla tund. Igatahes selle aja jooksul olid kõik purjed üleval, kannel, purjed üleval ja, ja, ja suund võeti Tallinna poole. Kõige vahva nali on selle juures see, et kapteni sellest kajutist leiti veel ülesse sinimustvalge lipp. See tõmmati üles taha masti kandnud laeva masti, kui et nii nagu see üles SAISis tuli koplist Maksimi valangud kahekordne, aga samal ajal oli jälle üleval üks Saksa luurelennuk selleks ülesse. Tervitas niimoodi tiivad ja kõigutamistega, nii et see oli aru saanud, milles asi seisab ka. Ja siis sõitsime. No meil ei olnud muud varianti, ainult Tallinna sinna randa ennast kinni sõita, muud varianti ei olnud ja mida meie muidugi üleüldse ei teadnud sadamas uue liu mineerikad. Ja me olime õnnetus, oli see, et meie olime visatud ankrusse sisse, aga ankrupill läks katki, siis me leiti rauasaed, kujuta ette, see ankurketid saeki puruks, need sonkul jooksev merre, aga see kett jooksis ripakil alla. Nii et me läksime lausa nii kui nii kui enesetapjad, ilma enda teadmata sõitsime läbi miiniväljad, ankurkett rippus meil järele ja siis andi saksa patarei oli nendel ilmselt informatsioon, meie mõtlesime, nad hakkavad meid tulistama, pärast tuli välja, et nad andsid meile hoiatuse lasud ette, niimoodi korda. No mis meid aitas meid, me panime ikkagi julgelt kadriranna poole ja niikaua kui, kui oli ninapidi Kadrioru rannaliivas seeskonna ja seal oli siis juba näha rannas rahvast palju, sinimustvalged lipud olid seal väljas ja ja noh, ega meil ei olnud midagi enam teha, paar nooremat poissi hüppasid siis ette, läksid informatsiooni andma, et mis need siin peal on, aga rahvas muidugi teadis, kes nad olid täiesti ümblaks lahti laeva peal, niisugune, et ma ei tea, see kostis küll Moskvani välja vist, mis seal avalduses lauldi, kandes oli sage värk, aga noh meie olnud ikkagi ana vangid, Tallinkil põles, oli nii suur, nii suur, nii kui mingisugune jah, vabaduse tuli, mis meil nüüd nägema ainult kahjuks oli see, et seesama meie oma kallis tallingule Kas tõesti Tondilaste kari meist kaugeneb, kui kadu, vari, näe, vares teiste ees vaak, vaak, ta kaela kõverdamaskaak ja kõik ta kannul kahvabalgsed ja kõik ta järeljänesjalgsed, kes poosid eestid kelkides. Need plagavad nüüd vehkides. O seltsimeeste mentor, Säre, kus on su kõne kole käre, KUS Lauristin on suitsusõim, millel asus sinu reetlik võim. Kes nüüd klassides käib, seest teadust Vassides ja teiste sabas Ruus ning Kruus. Leedinad on lihasluus ja närukaelte number üks nolk, Haabels kehkats, kehkenpüks nad moskva poole hiilivad ja kremlist abi anuvad. Oo suur staadin, papa, aita meid. Me truud sull, orjad, olime tütar Sursama, tulime.