Vikerraadio jätkab algavas saates kuulete Eesti inimesi, kel on vahetuid mälestusi aastatest 1940 41. Ja seepärast pole neil põhjust vaimustuda kangelasliku komsomoli taaselustamise katsetest Eestis. Nende saatus. Lugu on lühimalt kirjas koguteoses. Poliitilised arreteerimised Eestis alates 1940 seni kaks köidet 35000 nime koostamisel on kolmas ja tulemas veel neljaski. Minu kambrisse õhtu eel saabus. Õigemini saadeti. Uks läks lahti. Ja astub sisse. Pikva, naera pika halli habemega. Nagu vangil ikkagi varustus kaasas tema voodikoti voodiriided ja no nii palju, kui seda varustuses oli, laps süles. Ja astub sisse ukse mad oma, muidugi lüüakse kinni. No siis, ma tundsin ta loomulikult kohe ära. Eesti vabariigi peaminister, jah. Ja siis ma tundsin kohe ära ka, muidugi tema oli olnud juba kolm ja pool kuud üksikkambris ja mina olin siis esimene endale nii-öelda kambrikaaslane ja ta oli habemesse kasvanud ja seal kuskil kolme ja poole kuune Abel, tema oli juulikuust Harry tellitud nagu ikka, saatuse kaasaid. Tema jutustas minule ja mina, tema olen oma nii-öelda olukorrast. Tema tundis aga suurt muret oma perekonna pärast, sest mina olin ju hiljem võetud küsiski kaua, mina istun nomina oina temast üks kolm kuud hiljem arreteeritud igal juhul kenasti soliidselt, pidas ennast seal ja tundis võib-olla, mis ta südames muidugi läbi elas, kes seda teab. Ja kiibi olime temaga kahekesi juba kambris, natukene oli vähemalt kellega juttu ajada ja koos einestada. Et tema nägi, et mina ise silku. Ütleb Oleg. Et härra raamat, kas te teate ka, et see on Eesti talupojatoit soolasilk ja kartul? Masin ja ma olen lugenud ja tean, aga ei ole harjunud jälgima, ütlesid, et proovige rohkem midagi ja siis ma hakkasin silku sööma, eks mainin varade, nälginud juba selle kuskil kolme nelja nädalaga, mis olin üksi olnud. Nii et tema oli see, kes Eenpalu oli ikkagi. Võib öelda tõepoolest ikka õige talumees ka. Ja varsti tuli meile seltsiks tuli, pelgalt nähtavasti läks, ruum läks kitsaks, vangimajas ei meeldinud väga lahedalt olla. Toodi kolmas mees. Kolmas mees oli soome noormees. Soome kodanik, see oli Helsingi Noones. Eero Kaleva kahila oli tema nimi. Tema oli Helsingist. Autojuht aga võeti ta kinni Soome lahel Helsingi ja Stockholmi vahel merel, purjepaadist koos purjepaadiga võeti kinni. Ta tahtis sõita Helsingi Stockholmi. Aga nõukogude sõjalaev võttis ta kinni sealt koos paadiga ja toodi Tallinnasse, milles teda süüdistati. Vaba maa vaba noormees sõidab ühest riigist teise Soomest Rootsi, Helsingi Stockholmi ja süüdistati teda salakuulamismuidugi. See oli ka siin, ta oli purjejahiga sõitmas Helsingist Stockholmi lihtsalt ja üksik mullivanniga ja kus kohalda siis kinni võeti kuskil Helsingi ja Stockholmi vahel. Võitjad oma pardale toodi Tallinnas, ega ma rohkem ei oskaks kommenteerida, seda tema kinnivõtmist on nii nagu ta ise rääkisin. Unid oli ka muidugi. Nüüd lihtsalt vaba mees võeti vabal merel kinni ja toodi kuidas öelda, nõukogude vanglasse. Võimalik, et selle soomlase lähedased ei tea tänaseni tema röövimisest. Võid olla, peetakse teda mereõnnetuse ohvriks. Sõda ju sellel Soome ja Nõukogude Vene vahel ei olnud. Eestis oli aeg endistel tegijameestel tõmbuda tagasi, otsida varjulisemat elamispaika endale ja perele. Niisugune oli ka Tartu maavanema otsus. Jääksin tulime ära Viljandisse ja tulime tallu. Hakkasime talupidamine seal, ta viidi ära Venemaale ja kuus kuud elas ja suri ära. Kuidas mehele järele tuldi? Olite kodus? Kodus ja me hakkasime lõunat sööma. Hakkasin lõunat sööma, tulid meie veel Viljandi kaks meest tulid järele. Niuksed kommunisti poega olid. Üks oli kingsepp. Ütles meeletu arreteedid ja meie töölienevana maiste oli veel seal, kes meil alati aias tööteid, see vana, mis pidi ka seda nägemise, nuttis ka suudles teda viljad ennast ilusad eest ja minul hakkasid käed värisema, kui ma nägin, need seisavad ja tuleb ära minna. Mavis ütleb, et ma olen lõunat söömata ja laske mind natukene süüa. Istus tagasi, tema oli täismees ja oskas öelda ja võttis ilusti suppi ja kaks suppi sõi ära. Ja siis tõusis püsti, jättis minuga jumalaga ja ja, ja ega ma siis ei rääkinud mitte sõna, vaid nalja, nyyd värisesin kõigest käest. Ja siis temas õige kõhu täis ilusti ta teadis, et viimane söök oli kodus ja siis läksime siis seest uksest välja ja jättis jumalaga ja siis ma karjusin kar kõvasti. Ta jättis jumalaga ja läks, istus nende kahe mehe vahel kümnevõistlus, mis õigusega? Autoga viiduru hobusena hobusega reedee oli ja free töös oli siis talvel ja talvel ja ja, ja siis ega teda enam ei näinud, pärast seda ei näinud. Ma pidasin tema Patkema käiga aasta otsa, mul oli Padida, kus ta magas. Ma käisin nutmas seal padja peal. Üksikisikut haaranud abituse tunne oli totaalne, täielik, sest enam ei olnud võimalik abi otsida seadusest, rääkida seaduslikkusest või üldse nõudeõigust. Ometi püüti otsida ja leida väljapääsu selleski olukorras. See oli minu silmis oli see masendav ja ja siis 40. aasta lõpus isa töökoha tõttu ja tema tegevuse tõttu tekkis küsimus üles, kas oleks võimalus lahkuda eestist? Sakslast ümberasumine oli toimunud juba tollal, 39. Mul läksid paljud endised koolisõbrad saksa reaalkoolist tuttavad läksid ja siis hakkas see asi kuidagiviisi arenema ja siis lõpuks ei jäänud muud midagi üle. Kui siis püüda veel viimast väljapääsu leida ametlikku väljapääsu. Ja see õnnestus seetõttu, et ma olen pidanud viis aastat saksa koolis käima ja mu ema sellel sunnil oli siis ka saksa kultuurivalitsuse liige ja nende paberite alusel siis ma suutsin oma vanemaid välja saada ja ise lahkusin eestist viimase rongiga, see oli aprilli alul, ma täpselt ei mäleta, vast oli 10. aprill või nii, kui Saksa saatkond lahkus ja tegelikult sadamast Tallinna sadamas viimane rong läks, tulite viimaseid lahkujaid viimase rongiga? Jah, tol ajal võis ja siis minna otse läbi Lätti läbi Läti, Leedu, Poola, endise Poola, täpselt. Saksa Ida-Preisipiiril seisis seal raudtee ääres üksainuke sõdur sügavas lumes. Siis me pildusi väljal eesti sinki ja viinapudeleid välja. Aknast. Eesti sõjaväkke aega teenima kutsutud mehed leidsid end järsku teisest armeest. Kolme lõvi asemel vaatas nende vormi mütsilt. Viisnurk. Oli niisugune asi noosi, õppused läksid edasi, need poliitikud meil klassides juba ja jah, ja, ja siis järgmine kevade tuli niimoodi, et laagrisse tuli minna Värska laagrisse ja meie läksime oma meeskond, läksime siis sinna eeltööd tegema, sidet vedama sisse ja kõik ja et siis tulevad teised järgi. Olime seal ja, ja, ja siis järsku tuleb teade, et vanem kutse meie tähendab, paneb kutse, saab lahti. See oli esimesel juunil ja 41. aastal, aga me ei ole Värskas, mina sain oma paberid kätte, meie hakkasin Värskast ära tulema, siis noh, seal läks aega, enne kui asjad kokku panna ja need mina sain staabis kätte viiendal juunil oma aga teis, kes linnas olid, need said kohe juba esimesel ja saju minema. Kas võib öelda, et teil vedas sellega ära, vedas jah, aga nii palju ma räägin, värske asja veel. Olete vahepeal üks. Enam meelde ja siis läksime sinna Petseris sööma Ühte sööklasse. Ja, ja siis läksime sinna, tagaruum oli tühi, kolme-neljakesi olime seal, see leitnant, oli see ka? Jah, ja kruusaga läksime sealt narklaks, lähme sööme ära ja siis koristame edasi. Läheme. Hakkame Lenna ära minema, seal panime enam-vähem hakkama juba laagris ja ja Stahlil pilt oli seina peal, mina veel ütle selle teise mehele, kas seal üks pukis, kes oli kääripi justkui niisugune tunne oleks olema ja see võttis selle noa taskust tõmbasse Stahli pikuti pooleks, kohe seina pealt kukkus maha. Aga me siis jäigad need söömispoolele, kadusin nii ruttu, kui saime sealt välja. Jah, ja auto peale see jäigi niimoodi, noh, Värskas tulime ka ära ja rohkem ei tea naljast midagi, annab aga jalguks jäänud, siis oleks kadunud lapsed, on kõik seal. Niisiis oli jõudnud suvi 1941 millega läheneva eelaimus oli õhus, meenutab allohvitserist autojuht, kes alles aasta eest oli sõidutanud Eesti kaitseväe kõrgemaid ohvitsere. No ja siis me hakkasime, anti mulle käsk, see oli just enne seda sõja algust, kaks masina kindral Laidoneri, Cadillac ja üks stuudio vikeroli viie Riiga. Sinna kribavosse nuia, solvality sõjaväeringkonda ja no ja siis ma sõitsingi sõitsi Petseri jaama, laadisin, masinad sinna rongi peale sõitsin sõitsin selle nendega riida. Kellele Laidoneri masina üle andsite? Sinna garaaži, no ju siis sealsetel ülemustel oli ka vaja paremini, ta oligi parem masinaid ja ta niimoodi, kui see masin käis. Ja kui sa panid veeklaasi panid poritiiva peale, siis klaasis mitte üks virvendus ei oldud sarnane masin oli, masin käis ainult mõõteriistu jälle, sa võisid näha, et see masin töötada kuulda ei olnud mitte midagi. Ja selle ma viisin Riiga. Ja oligi Haadee julgus ka viia ma vene keelt, palju ma vene keelt mõistsin ta nii lähedal ja ja siis praegusel juhul siis ma käisin Riia jaamas laadinud masinad maha sinna, nii ühe masinaga sõitsin siis linna, teine masinaesine jaama, tuli jaama tagasi ja viisin teise masinale Riiasansi üle ja see oli just samal päeval, kui hakkas, hakkas sõda. Nii et ma ei saagi tagasi Riiast, sõja alguses olin Riias, kuskil oli organiseeritud sammun võõrastemaja sõjaväelastele, seal magasin ööd patja, ööse, siis löödi meid alla keldrisse, siis hakkas sõda 22. õu häire oli ja, ja pommitas juba Riiad. Järgmine päev ma tahtsin siis minna sellesse jaama taga sõita, hariesena mühki, trammi käid ja sain kuidagimoodi jaama, rongi ei lähe. No jagasime monster mulle juba sõja nagu komandeerimise tunnist lõpeb ära ja siis ma mõtlesin, ma pean ikka minema sinna sõjakomissariaati ja seal selle asja ära nyyd registreerima või lähen sinna salliva huvilatsioon. Saali mobilisatsioon juba ja ei saama seal mitte midagi, viimati sain ikka jaama ja. Rongitäispiletid ei saa kohtasid, ei ole ju juhuslikult üks ohvitser oli eestlane, jah, seal oli ta. Ja tema ütleb mulle, et sul kohta ei ole, ma ei kuule, mina panin restoranvagunis kaks kohta kinni läve, sillad. Lasime restoranvagunisse. No aga mul oli ka siis ma ostsin Riiast kaks pudelit konjakit. No hakkame sõitma, orongan pimeldatud juba. Sõidame, sõidame Sigulda jaamas seisab igavene kaua aega ja restoranvaguni ja kõik joovad. No ja siis seal puu otsas midagi enam saada kellelegi, eks ole. No ja siis tuli välja kaks pudelit konjakit, energia vilja räniga. Valka Saindad. No ja siis Valgast läksin Värska laagrisse, korpuse staap, osa väeosasid, hooli versaal, Tarskas korpust saabun läinud, kuu läinud, ei tea. Saime ta kätte, ikka Väike-Maarja metsas. Ikka näed, oli sarnane kohusetunne, et et sa pead ikka oma väeosa minema tagasi, muidugi mul oli tappa jaamaski, oli seal vahepeal üks meie leitnant, oli seal ja tuleb Elo veel tuleb mu juurde. Tiit, mis sa siin teed? Lähme metsa ära, meil kõva punt on olemas kurrat, kus salajase kaasadelt. Samal ajal venisid Venemaa avarustel teised rongid trellitatud loomavagunites küüditatud teel orjalaagrite poole. Keda oli ära märgitud süüdlased, need eravagunitesse palagojeni sõitsime ühes ja teised läksid sealt edasi Siberi suunas, ta meie pöörasime lõunasse, sinna viidi mesta robelski kloostrisse, Jostarobelski kloostris, säält sisse elasime suhtes Barakides, kus oli enne meid Poola ohvitserid olnud, sellepärast Poola ohvitserid olid kirjutanud tomat, nimed ja auastmed, kõik olid ja aadressid olid naride peale kirjutatud. Ja see suur Starobelski pää klooster oli muudetud täitsa vangimaks, võsad olid ümberringi suured barakid olid sinna kloostri õue ehitatud ja hiiglasuur õu oli kivimüüriga ümber seal müüri pääl oli pantud veel raudvaiad okastraat, et ümber ja, ja siis kloostri kirik, see oli muudetud vangide pesemisruumiks duširuumiks, seal käisime pesemas, üleval olid nüüd kõik need jumalaema kujukese diabeet, konid ja värgid ja siis seal altari ees olid, kus need triaažis. Ja hiljem me siis, kui olime detsembris või jaanuaris Saimedit, vanu Nõukogude neid keskajalehte Pravda žestijad anti lugeda ja siis kolisid juba sakslasest aru Belski vallutanud, siis need vene ajalehed kirjutasid, et näed, mis saksa fašistid tegid, rüvetasid selle ajaloolisest aru, Belski kloostriga endil oli enne juba vangi maitsta. Starobelsik roostes ja siis kui oli sõda alanud. Me nägime seda, kui viidi meid jälle kolonnis sinna aasta robelski jaama ja seal olid need pagunid, ootasid meid, siis olid jaamas, olid jaamahoonete aknad, olid kinnikleebitud paberiribadega ja siis kuskil lähedal oli võsa lähedal, olid näha, olid õhutõrjepatareid, olid siis need soldatid, käisid moondus ülikondades, käisid salli juures. Kas teile teatati, et sõda on alanud, et Saksamaa kallale tunginud või te tegite ise järelduse, lendas meile seal mitteametlikult mitte midagi öeldud, aga tee peal, kui meid sealt viidi, nüüd Uuralis ja Sverdlovski oblasti tee peal, kui jaamades oli peatamine, siis vene inimesed ütlesid, seal. Need olid pakkusite müüa, mingist asju oli seal, olid kas olid kanaliha või või pardid, mis olid lõiked või midagi toidukraami müüsid ja siis ütlesid, et pojakesed, et jumal tänu sõda algas, et küll te saate varsti koju ka, et et Jon hirmus vaadata neid rongisid, mis läheb sinna Siberi poole, nende inimestega veetakse ära. Ainult kaasa tunda tuleb ka, vahest oli eesti vedurijuhtidele, kel tulin, et rongide ja häda ja õnnetust kusagil kodumaa kõrvalisel jaama teel paigalt nihutada ja paraku auru lisada. See on ju teada, mis tuli meistrit, tuju oli õnneksid ikka raske südamega seda tegema, sest ikka vaatad oma inimesi viia. Selleni ikka teab, võttis pisara silma ka. Nii kui praegu niisugune kord oli, kui seal 40. aastal juba seal lõpus oli seal vedurijuht Nuutorites tema ei lähe. Miks ta keeldus reisirongi vedamas selle veduri saatsid venelased meilisi seal Esseerija vedus nagu vanaraud. Kui hirmus vaadata. Meie veduri, ma ütlesin teile juba, kuidas nad olid puhtad ja korralikud ja mugavad ja pehmed istmed nahkistmete sees. Nii kole ja, ja, ja korra ja, ja ta ütles lihtsalt ja tahtest, no sellega ei või reisirongi teenima minna, tsinunikas tuhanded inimesed taga ja mina küll sellega välja ei sõida ja oli vana mees, vanamees. Ja. Põlki pikka juttu tehti kohe ehituselt ära, lasti maha ja asi selge. Näiteks siis juba, kuid meid mobiliseeriti 41. aastal. Siis oli ju nii, et. Enamik ära kõik ja see oli niisugune toores võtmine, Kasepõld, mobilisatsioon vaid lihtsalt viidi Uuedi Boue peale, püssimehed olid värava sees, enam välja ei saa, kus mees kätte saadi paika, panti võeti ta käest kõik dokumendid ära visati veduriahju, lõpp selle raisa krikija siis Soldid lähete kandma rinnas kandma Riinast jahutus, kavastajate laeva niuke oli nendel, mina olin üks sinna Winiatest viimane, kui läksin vaatama, mis ma peaksin, siis järgmine päev võeti mind kinni pandis nõuetele puuõue peale ja võeti mu dokumendid ka kõik ära, seal oli teisi mehi ka juba ikka kogunemistena. Mõtlesin, et ei, mina küll teiega kaasa ei tule, et ma olen siin depoos töötanud. Kaheksa kuud olin praktika peale, ennem kui aids tööstuskoolis pidin tegema eksamid ära, et mehhaanika paberit saada, muidu ei saanud veduri peal. Et mul on need urkad siin teada, minust inte küll kaasa ei viinud. Inimeselt võib võtta vara, võid võtta vabaduse. Kuid inimeselt ei saa võtta tema mälu. Tean küll, kuidas riigipööret siin korraldajat ja nii edasi ja olen ise naernud selle üle, nii nagu kõik eestlased, kuidas tsirkus siin toimus ja nägin ka selle 40. aastal ära, mis näitas see nõukogude võimeile, milleks ta võimeline on ja see oli ka üheks ajendiks, miks ma vabatahtlikkus saksale kastsin. Sest minu omakseid küüditati, mõrvati terve hulk ära ja ma otsustasin, et 10 venelast Mäkesest mätas Leon ja ütle, tahtsid veel ühte asja öelda, see olgu, meie kasvasime, mina olin skaut muide. Ja meie kassasid sõnas eesti meeles eesti vaimus ja meil ei olnud kunagi kellegi vastu hirmu ega mingist aukartust mingiks venelast, ei sakslast, ei mitte kellelegi vastu. Me kas me oleme eestlased ja ütles alati, et ei maksa kedagi karta. Major siiamaale kartuleid kuulasid, kummuli ei olnud mul kunagi meelest läinud. 1941. aastal, kui ma ei eksi, sakslased jõudsid Pärnusse, Saksa väed jõudsid seitsmendal juulil ja väga vara. Ja seitsme mina olin sel aastal, sel momendil oli üks niisugune huvitav momente, mina elasin Karja tänaval. Meil oli seal maja vanematel ja mina isaga läksin ennem Pärnust ära, hakati ajama siia kindlustustöödele. Isa ütles sakslast tuled varsti, mis siin killustada. Lähme, Uulu, tema oli pärit, uus, mitte kaugel. Siit läksime jala minema, võtsime labidad õlale, nagu läheks, keeldus tööle. Tegelikult rahulikult kõndisime Uulu uusad juba sinimustvalged sellel ajal väljas ja seal polnud vene põimustele haisugi. Mina tulin vanaisa juurde ja minu vanaonu oli Uulu meier ja läksin tema külla üks õhtul ja sinna tulid vene sõdurid, üks ohvitser ja kaks sõdurit. Ohvitser tuli, käis kõige ees, Need sõdurid hoidsid püssilaskevalmis, tulid sinna meie õue ja kuna vanaisa rääkis vene keelt hästi tsaariarmees teeninud, siis tekkis jutt ja need muidugi olid meeldivalt üllatunud, et vene keelt rääkida. Ja siis istuli. See üks küsis siis huvitselised. Vabandage väga. Et kui kaugel Berliin sinuni toonud. Vanaisamaa on minu meelest muigas küll, aga säilitas külma, kaugel seal metsade taga sellessaami ja ei ole kaugele sinna minna, et Berliin ei olnud mitte kaugele minna. No ja siis nad küsisid juua vanaisa noodid, kaevuste tõmbas piima välja, nõu, ütles jooge ennem kartsid, et mürgitatud selts, mina joon seda küll olensiooniku ei taha, ärge jooge omasi nats külje pakulitsist elamule pabeross ja läksid varsti minema. Järgmisel hommikul tulid sakkisid. Sakkes tulid muide seda teed mööda, mis tuleb just üle seda Valga teed mööda ja tulid laadile pöörles sealt voolu peale, mammi ärkasin ülesse. Kuulsin niisugune laskmine oli, aga need olid teistmoodi. Relvadest tuli kui vene relvadest, ma hakkasin kohe sakslast ja läksime oli seal teisi noormehi veel, noh, uudishimulikult koheselt tuleb välja ja läksime Uulu mõisa, seal olid juba sakslast sees, jagati seal piima ja naised olid seal vastus ja ajasid too mulle rääkis saksa keelt. Kuna mina oskasin saksa keelt, siis mul oli kuldne võimalus nendega kaasa sõita. Pärnusse. Nad võtsid minu meelsasti kaasa mootorratta peale ja kutsuti, kas karda, mõtlesin? Ei karda midagi ja sõitsin Pärnusse ja venelased olid just äsja välja taganenud, nii et ma olin üks esimesi, kes tulid sakslased koos Pärnu. Ja mäletan seda imehästi sellel päeval. Päikesepaisteline. Tore, selge ilm oli, tulime siia, kus on see Sindideerist? Siin oli üks hulk mehi maas, maha lastud, need olid punase hävituspataljon, mis ootamatult tuli Sindist neile vastu ja lasti maha sakslaste poolt. Kuna nad olid erariides, siis neid loeti, pandiitiliks nad ei olnudki. Samuti põlesin vene kiriku juures, üks vene tankid tuli lastud põlema, mõned venelased olid veel siin-seal, ma nägin surnud maas, kui te tulite, kas rahvas oli juba tänaval, Kloo sinimustvalged olid väljas ja ja juba ilmus ka kohe esimene eesti lihtvaba sõna niisugune kollasel pakkepaberil veel. Ja, ja siis vanas pargis, noh, kommunistide mälestussammast, seal oli üks puus neil tehtud mäles sammas ajutine, see pani keegi pannud põlema, seal oli saksa auto, seisis propagandamasinatel lauditandi Anna ja need laulud, mis meiegi teame, eks ole, sa kes tants ja, ja rahvas on rõõmus ja, ja venelasi võeti kinni küll, ma nägin siit-sealt neid, toodi välja omakaitse mehed ilmusid kähku valge lintidega, sealhulgas oli ka noori koolipoisse nende hulgas ja need koguti siia südalinnaks, üheksas alkul sõbraegu hävinenud. Seal niisugune kogumispunkt oli nendest, nii et ma hästi mäletan, mis nad olid siin korda saatnud, suurim töö olid, nad panid põlema sele politseihoone politseikomissariaadi hoone, see hävines ja seal all olid kinni, kes pidid Su kukkuma kinni võetud eedreid, aga sakslast saigi ennem linna ja lõhkusid aknad uksed lahti, inimesed said välja, ei kukkunud kokku. No ja siis nägin veel üksikuid venelasi, mis veel toodi kaubandust kooli ette toodi sinna üks üks grupp, need olid talu, need, kes tulid hobuse, hobuste ja vankritega ja nendel olid vankad peal keset metsast kinni püütud. Need mehed olid püks jahipüssiga, teistel polnudki relvi eneses ja kogusid kokku. Sellel õhtul ma mäletan mingit pimendamisega mingid keelud, hundi, venelaste aeg oli, kõik olid vabad, hulkusid tänavatel, lauldi sinimustvalged, lipud pandi välja ja järgmisel päeval oli kohe ka loodud linnavalitsus. Eesti oli muutumas lahinguväljaks, kus lahingud algasid paiguti enne rinde kohale jõudmist. Niisuguseks kujunes olukord juba juulist 1941, emajõelinnas Tartus. Juba enne kui Tartus Kivisild õhku lasti, noh enne seda vaatasime, kuidas Kivisilla peale röökima, ilmatuma propsiirnartite suurunik. Sinna props sellepärast pandi kivisild, oli, tähendab mineeritud lõhkeaine oli seal sees, aga siis õhku lasti ta niiviisi, et need propsid, virnad pandi põlema peal, eks ole, see kuumus siis tekitas nüüd seal plahvatuse kivisilt õhku lendas juba need kivisilla suured kivikamakad, need olid isegi Toomemäel juba otsapidi väljas. Neid käisid, käsin meiesugust, käisime vaatamas samas. Riia tänaval, Pauluse kiriku juures ja, ja Ülejõe Peetri kiriku juure, jah, realid Pauluse kirik ja no ütleme, teate, jood seal Pepleri tänava nurgale õieneraldate nurga peal oli KGB hoonel pall vaja. Hall maja. Jah, niinimetatud oli mul pärast tuli tutvust teha. See on iseasi, aga teisel pool tänavat. Ja vot seal heki taga olid siis pikali vene sõjaväelased pihu silmadelt, käärid seal väljas, ma sattusin korra sealt just mööda minema, tead, koristati mu pea koledasti ja noh, see selleks ei, rohkem ei olnud niisugust konflikti. Ja kogu see mäng kestis seni, kuni Asso veel kaitseliidu majas. Pidasid oma treeninguid ja kogunes ju hävituspataljon. Ja neil oli seal kaitseliidu majal oli tol ajal katuse peal suurt torn, niisugune ja seal oli muidugi nende vaatleja või tunninas seal üleval, eks ole. Ja kaitsemaja ees seal platsi peal, siis õppisid nad mootorrattaga sõitma ja tiirutasid seal ja ringiteedelt kõik nii-ütelda eelmängud enne kümnendat juunit, juulit, juulit ja 10. juunil mina hommikul olin parajasti juba Võru tänavas. Nuhkis, kus pärast tsite ahv oligi, et alumiinium üle tee seal filosoofi tänava nurga peal, umbes seal majas, eks ole. Ja vaatasime hommikul aknast välja, kui linna poolt tuli miilitsat. Noh, kuidas öelda, aheliku kummagil pool teeäärt mööda, ühel pool ja kõndinud mööda teisel pool maja, tean, nii-ütelda oli miilitsaüksusi, miilitsaüksus siirdus Pauluse kabeli poole, noh Võru maanteed mööda sinna välja. Mulle jäi silma sealt sellest üksusest. Vot Tartu kalevis mängis tol ajal Veskimäe nimeline korvpallur maadega nägupidi tundsin ja ma nägin, et tema oli ka seal kambas. Nüüd nende miilits, Tigampaskysii, ütlesid nüüd Võru maanteed mööda korvi muidugi voor, mis olid valmis relvastatud ja läksid sinna nii-ütelda vastu kellegile. Asi äratas muidugi uudishimu, viimase piirini juba jääb, jääme siis passima ja ootama, mis siis nüüd edasi tuleb. Ei läinudki palju aega mööda, pole seal pool tunnikest ja kuuldus sealt Võru maantee poolt surnuaia poolt tulistamisi. Ja selle see tulistamine ei kestnud kuigi kaua, võib-olla viis või 10 minutit. Kas põletani? Ja varsti peale seda tulid Võru maanteed mööda sisse kaks saksa mootorratturit, need olid külgkorviga mootorrattad. Kolm meest oli seal peal, külg korvil oli kuulipilduja ja kaks meest olid siuksed juhtini tema selja taga. Ja sõitsid tasakesi mööda Võru maanteed nüüd linna poole. Jõudsid nemad Riia mäele sinna kaitse poole, et võib põllumajandusakadeemia, kuidas ta nüüd vahepeal olid ja seal oli natuke aega tulistamist ja nii et mootorratturid pöörasid ilmselt seal otsa ringi ja sõitsid jälle tagasi Võru maanteed mööda välja. No seda võib-olla mõni minut oli vaikust. Ja siis järsku hakkasid kõik äravad elava teksti igalt poolt tuli, Mendlik jooksid ringi, kõik otsisid relvlide. No vee ka muidugi, ega siis teistest maha jääda ja põrutasime kohe esimene asi kohe Karlovas suurtükiväe kasarmute poole, et sealt ehk ikka midagi saab, käed. Ja niiviisi see sagimine seal keskis mööda linna ja kuidagi spontaanselt hakkasid kogunema grupid ja kuskilt tulid need relvad ka minu mina teada. Mina sain oma püssi kuskilt kesktänavast, kelle käest, kuidas see Kertti Sinisupi sees ja veel vene vintpüssisaidi sabale. Järgmises jutustuses on tegevusaeg sama tegevuspaik sama tegelasteks eesti mehed. Esimene lahing mul oli, kui ma ei eksi, mitte, oli see üheksas juuli enne sakslaste tulekut järgmisel päeval alles, kui saksa jutus tuli saiust rokka löödud lahinguid oma väikse üksusega seal miilitsa üks mingis, millise üksus, kes, mis seal oli ja plaanis oli meile siis kuna vene üksuse said nüüd. Kuidas teie oma väike üksus kujunes, kuidas see tekkis? Tekkis nii kuidagi spontaanselt, lihtsalt, kuna mina ka väikene jupijumala kaitse sisevetes dessantrühmas. Ja siis kogunist pähe täna numbreid, mõned tagaotsas endine rätiku mehaanikatöökoda oli ta. See on praeguse maja on alles. Ja eks seal, noh, poisid mulle kogunesid ja sealt mees, tegime retkesi seal Me hankisime esimese relvastada hankimiseks selles üks päev saime seda moodust kasutada neid hankida relvi, kus te käisite hankimas relvi. Ei, vene ohvitserid andsid meile vabatahtlikult. Aga tollal sai üks Orop, sai lihtsalt tehtud igale ohvitserile linna ka nii-öelda tava uju, ulatas lahkelt selle meile kohe nii-öelda hõbekandikul, muidugi. Aga ainult üks päev ja siis enam ei olnud. Suurema tulejõuga relvi, teil ei olnud? Kaalid ükskümmendagaania no siis, kui juba on, ütleme, vene taanduvad sõjaväeüksus Võru teed sisse tulivad nemad, need on küll vabatahtlikult oma, panid relvad seina äärde ja võtke post. Oli see õige, niisiis? Oli see tühiga? Nii oligi, oligi nii. Mema venelannadel maata ja pealegi meelde. Jäid? Olid punaväed. Ja ta ei, ma metsa läksin, ma, ja metsa läksid ikka ega neid poliitRocke kütiti. Ja, ja ega me ei ela. Kleiti võtma ja Britney vaid seda, et neid politruk jala Peal. Kui supp maid kui tuk ja põõsad ravita Ja niiviisi, mina sattusin ühte rühma ja selle rühma juhiks oli leitnant Räppo. Ja me need pandi siis positsioonile sõbra tänava otsas vastu Emajõge kus oli seal lauavabrik. Ja seal siis nendel positsioonidel ma siis olin usinasti pidasid nii-ütelda üle ja seda seda seaks võib nimetada tol ajal Emajõeäär oli üldse Eesti vähijuhte ja kogu Emajõe äärne Emajõe äärde vahe nii-ütelda, juba kõik positsioonid võeti sisse. Lõunapoolne linn oli. Ma ütleksin, võib-olla selle päeva õhtuks juba ja järgmise, igatahes järgmisel päeval tulid muide katkenud salpaku üksused Otepäält Nooniatelt jäta habemesse kasvanud niisugust võimsat kujutki. Ehk et eks ja siis hakati seda keegi kõrgemal pool, organiseeris seda oma kaitset ja, ja siis meiesuguste toitlustamist ja niisuguseid asju varustamist ja mõtlen, ma olin niisugune väike tegelane seal, sõin siis, kui süüa toodi, lahingumoona oli ka ja meie asi oli vett, nikrinne oli ju lagunenud, aga neid üksikuid vene väsinud soldatid neid ikka tilkus kogu aja seal Valga ja Võru poolt Tartusse ja eks siis neid korjati üles, kes relvad ära relvad, äraajaja relvad ära ja saadeti sinna neetis väljakule, seal nats väljakul, need tädisid barakid, nii et ilmselt olid siis mingisugune laager seal organiseeritud, mina niisugust konvoi tööd seal teinud, aga paar korda sain kodus käia söömas ja vähemalt öelda, et ma olen. Nii, aga jäi ju Emajõele kauaks püsima. Minu teada 10 päeva oli Tartu ainult Eesti oma kaitseüksustega, kui neid oma kaitseüksusteks võiks nimeta üldse see eestlaste käes oli Tartu lõunapoolne osa. Enne kui tuli sisse esimene saksa üksus. Ei olnudki ühtegi sakslast Tartus selle 10 päeva jooksul. Kas tulevahetus käis üle? Nojah, kui ikka näha, teisel pool oli mingisuguseid tegelasi, siis ikka pauku tehti, prooviti, et kas pihta saab, aga no ega nii. Meil oli ees Emajõe luht ja seal üleval kõrgema kalda peal juba seal ikka liikumist seal oli, aga aga no palju seda. Aga, aga linna sees kostis seda tulevahetust vahest. Kui sakslased tulid, kas olukord, millal te Ülejõe läksite või kas ta üldse läks, vot siis ongi nii, et kui sakslased tulid sisse siis kaks leitangi, vennad võsud, nemad organiseerisid sistlik niisugust üksust lahingüksust, kes oleks nüüd sakslastega hakanud koos edasi liikuma. Eesti meeste lahinguretk sellega ei lõppenud. Järg on vikerraadio kavas ületuleval nädalal.