Te kuulate Raadio kahte marke ja vaba. Ivo, milline on su lemmik Pokemon? Kohe vasta. Issand, kui keeruline küsimus. Ma mõtlen. Mul ei tule ükski Bocemanni nimi pähe, jälle, ma olen tegelikult ma olen, ma olin see, kes vaatas Digimane rohkem kui Pokemon, ma olen seda pakemoni multikat, vaatasin hiljem alles Netflixist. Sest minu arust ma ei tea, kas sina mäletad, kas seda Bocemani multikat kunagi üldse näidati eesti kanalitelt vä? Minu teada mitte, aga mina tundsin küll end petetuna, kui see oli vist TV3 hakkas näitama Digimane, mulle tundus, et see oleks mingisugune odav petukaup. Sest et tegelikult kõik tahtsid, läheb Okemane. Kusjuures ma isegi ei tea, vaata, nimi on jube sarnane, aga kas need kaks asja on siis üldse kuidagi omavahel seotud? Sest sest ma sain aru. Digimoni nimi tuli sõnast digital monster siia Bocemani nimi siis pocket monster sai, oli nii või? Ja nii see oli. Aga samas sedalaadi mänge ja lugusid on ju veel Jaapanist tulnud. Võib-olla Pokemon, ide Digimanid on meie jaoks kõige tuttavamad. Aga igal juhul mulle tundub, et Pokemon on nagu see mainstream, see, see põhi, see õige värk ja Digimanid oli siuke. Ma ei tea, isegi kui Digimoni olid varem olemas, mida ma ei usu, et nad olid siis ikkagi Pokemon, on ilmselgelt selle populaarsus konkursi võitnud. Aga kusjuures siis saaks ju välja mõelda igasuguseid erinevaid, näiteks peed, monster selleks on või, või closet monster oleks klomon või Lozemon klasemon, klasemen isegi ei kõlane, okei, tegelikult ta kõlab suht halvasti. Mõlemad elavad ikkagi nagu paremini, aga Digimal kõlada hästi seal okei nimi. Aga see su lemmik Pokemon on ikkagi. Mul mul tuleb ainult üks üks Bocemani nimi meelde see pikad Joe seal üldse originaalne vastus, aga, aga see on reaalselt ainus, mis mulle meenub. Nojaa, aga ei pea olema originaal ja minu arust pikad, Joe ongi kõige lahedam Pokemon, teised on ikkagi ühel või teisel moel jaburad. Kuidagi see nii on, kunagi kui ma mängisin Nintendo kolm DS-i peal Pokemon yks nimelist mängu siis minu jaoks saabus madalpunkt Bocemonide disainis sel hetkel, kui ma rändasin kuskil võpsikus ja sealt hüppas välja võtmekimp, kes tahtis minuga kakelda. Eritmegi võtmekimp, eksis Pokemon, kes näeb välja nagu võtmekimp ja temaga tõepoolest tuli võidelda. Ja mul vist isegi oli võimalus saada võtmekimpe endale ja võimalik, et ma isegi sain ta endale, aga mul lihtsalt puudus motivatsioon teda kuidagi edasi arendada. No ikka nii, päris nii ikkagi ei saa, et seal on võtmekimp, Pokemon, natukene võiks pingutada rohkem, võib-olla see oli, vaata, räägitakse, et videomängutööstuses on selline jube periood, mis alatihti kordub mängu valmimise eel, nagu grandhaaemm seda eesti keelde ümber tõlkides võiks, võiks võib-olla nimetada lihtsalt siukseks rämedaks ületundide tegemiseks või rämedaks üle töötamisperioodiks, kus on vaja saada mäng tähtajaks valmis, nii nagu lubatud sai. Ja sellepärast siis inimesed teevad sajatunniseid, töönädalaid või veel hullemaid, põhimõtteliselt lihtsalt riskivad oma tervisega ja ja teevad ainult tööd. Mulle tundub, et see võtmekimbu Pokemon oli täpselt selle grandhim perioodi vili. Huvitav mul on kahju, et sa seda nagu edasi arendanud, sest mind täiesti huvitab, et milleks võtmekimp pareneb, kas sinna tuleb võtmeid juurde, see lõpuks näeb välja nagu on, vaata nendel suure kortermaja mingitel halduritena on selline meeletult suur võtmekimp, lõpuks sihuke nagu monstrum, võtmekimp võib-olla võib-olla sängis arengupunkt seal. Mõtlemise koht. Tere, minu nimi on Ivo krustak. Tere, mina olen Jim Ashilevi ja te kuulate saadet. Võtmekimbu kulturistid, võtmekimbu aretajad ei tea, sellel pole head kõla, popkulturistid oli nagu parem, saate pealkiri. Oli küll jah. Aga vaata, kui me siin ennem üritasime välja mõelda mingit nagu kass oleks siis popkulturistid koletised oleks nagu popmonid või Bockmannid. Pokum on Pokumaal. Kuumon Potku man, jah, selles juba midagi on podcumanid. See on natuke nagu meenutab pokusid ka. Ja pokud on ju kõigil väga hästi meeles ja, ja ka nagu siuke süda südamlikud ja, ja hästi-hästi hinnatud. Kuule, kas sa seda Pokemon Go mängu Kaledvel mänginud, mis mõneaastast absurdselt populaarne ja ja kõiki lapsi ja täiskasvanuid rõõmustav mäng oli? Ma arvan, et ma mängisin seda vist täpselt ühe korra ja see oli vist meie saatesarja esimeses hooajas, kus ma väga optimistlikult kuulutasin, et kõik jäävadki seda mängima ja see mäng on igavene. Ja siis ise mängisin ühe korra ja unustasin, et see on üldse olemas, ma ei tea, kas, kas sa oled seda veel viimasel ajal mänginud? Pärast seda saatuslikku suve, kus tegelikult sellest oli mulle täitsa kasu, võta siin nii palju, tänu sellele ei ole ma teda peaaegu kordagi avanud. Ma iga mingisugune umbes kuu aja tagant võib-olla või iga kahe kuu tagant tõendada, avanud seda rakendust, vaadanud, et ohoo, siin on jälle midagi uuendatud. Aga kõik need uuendused ajavad mind õudsalt segadusse, sest nüüd ma enam ei saa aru, mis, mis siin kõik on, ma tean, Pokemon nüüd kõvasti rohkem. Et iga kord kumad avanud olen, siis ma näen, et mu ümber on hästi palju erinevaid Pokemon, mida ma kunagi näinud ei ole, võtmekimpu ma ei ole veel kusjuures näinud. Aga, aga kuna ma ei vaata, ei mängi seda nagu niimoodi järjepidevalt, et ma ei kõnni läbi nende Pokestub pidev, kus sa peaksid neid palle juurde saama ja ma ei taha ka raha maksta, neid palle juurde osta, siis ma iga kord, nagu, kui ma avan, mul on seal mingi kuskilt jälle olen paar palli saanud ja siis loobin neid Pokemon siis mul saavad pallid otsa ja siis ma panen mängu kinni. Ei ei viitsi enam. Aga nüüd tuleb suur kuidas öelda paljastuse hetk. Nüüd avaldame saladuse, mis on olnud meile teada juba mõnda aega ja millele me oleme ka vihjanud paaris varasemas saates, aga nüüd sansanud reaalsuseks ja see saladus puudutad meie tänast saadet ja ka meie edasisi saateid. Lähiaastatel võib isegi nii-öelda. Nii et ma küsin niimoodi, Ivo, terasemad kuulajad saavad ilmselt kohe aru et, et milles on asi? Ivo, kas sa seal Brüsselis ka oled mingeid huvitavaid Bocemane leidnud ja kas brüsseli Pokemoniga on teistsugused kui Keila või Tallinna omad? No vot, ma, ma ei olegi siin nüüd seda vist vist väga avanud, seda rakendust võib olla korra isegi olen, aga, aga hetkel ei meenu, mis mulle küll meenub päris nagu selle selle mängu algusaegadest, kuid kui see välja tuli, et räägiti küll, et olenevalt sellest, kui kui Tiheda nii-öelda populatsiooniga piirkonnas asuvad, kui sa asud kuskil suure linna keskel või, või kuskil nagu kus, kus on palju inimesi, siis sa näed enda ümber rohkem Pokemon ja kui sa oled kuskil nagu maal, siis sa väga Pokemon ei näe ja ma ei tea, kas nad sellega siis hiljem midagi muutsid, et igal pool oleks rohkem Pokemon. Aga, aga teine asi oli veel väidetavalt mingites geograafilistes piirkondades on erilised Pokemon, mida teistest kohtadest ei saa. Nüüd, kas see niimoodi Eesti ja Belgia vahel on erinevus, seda ma ei tea, aga kindlasti oli, et mingeid saab kätte ainult Ameerikast ja teisi saab kätte ainult Aasiast ja kolmandaid. Vastad sa pead nagu reisima, et et kui sa tahad käshambool või sa saad kõiki kinni saada, siis sa siis sa pead reisima, aga võib-olla võib-olla peaks peaks selle rakendusele lahti tegema, kuigi siinse liiklus on suhteliselt selline. Hirmu ära tuttav, vähemalt esialgu inimeste autode juhtimisstiil on, on oluliselt äkilisem ja võib-olla ma ei tahagi niimoodi nina telefonis jalutada kellelegi auto ette või on päris päris kindlasti ei taha. Ühesõnaga tõsi ta on, et popkulturistid ja saade jätkub nüüdsest alates niimoodi, et me viibime Ivoga lausa kahes eri riigis. Ja Ivo siis saab olema Lääne-Euroopa korrespondent ja mina jään Ida-Euroopa korrespondendi X, niimoodi me siin kuskil keskel kokku saame kokku hõlma mägi kogu selle Euroopa mõtteruumi, ma arvan ja noh, kuna meil tundlad on risti kogu aeg ja me oleme nii uudishimulikud ja teadmisjanulised inimesed, siis kindlasti püüame kinni signaale ka kaugelt Aasiast, kaugelt Ameerikast, Austraaliast ilmselt ka põhja ja lõunapoolusel, et tulevad mingid lained, mis jõuavad otsapidi siia saatesse. Et ma ütleks, et saate kvaliteet saab ainult tõusta ainult. Huvitav, kas Anniki on nüüd siis nagu vaata, tema oli meil varem brüsseli erikorrespondent. Et et kui mina Lifina could klimit blogi autorist Anniki lambist, kes seal paar korda käinud külas Marveli teemadel rääkimast Et, et tema on siis nüüd brüsseli erikorrespondent ja mina olen lihtsalt siis Brüsseli korrespondent Niisugune tavaline ei ole kuidagi eriline sõna, olen harjunud, kuulajad on sinuga harjunud, Anniki on ainult kaks korda käinud saates, sa oled nagu kogu aeg või noh, mõned korrad mõned üksikud korrad puudunud, aga üldiselt selles ei ole lihtsalt no lihtsalt ei ole mitte midagi erilist selles, et sa siin saates oled. Ja ma üldse ei ole, ma ei taha sind kuidagi sinu rolli pisendada või või rääkida kuidagi niimoodi, et sa oleksid justkui nagu tähtsusetu või midagi sellist, üldsegi mitte, sest et ka mina ei ole eriline, me kumbki ei ole erilised, ainult meie erikorrespondendid on erilised. Erilised on Rainer Peterson ehk piksel Pets puhata ja mängida boot käsist, kes aeg-ajalt käib meile toomas uusi tuuli, kokanduskunstist ja videomängukultuurist. Erikorrespondent ja seetõttu eriline on Helene Vetik, kes oli eelmise aasta parim disainer, aga sel aastal enam ei ole parim. Aga on eriline sellegipoolest. Ja, ja Anniki on eriline. Aga Sorry, Ivo, me oleme tavalised. Tegelikult seda ongi endale vahel hea meelde tuletada, et me ei ole erilised, kusjuures seal tänaval tänaval kõndimise kohta mulle mulle ikka ja jälle tuleb see pähe, et see linna peal nagu ringiliikumine, klapid peas, on suhteliselt nagu ma ei tea, ohtlik tegevus ei ole vä, kas, kas sina kuulad muusikat või Bootkeste, kui sa kõnnid mööda linna? Praegu täna? Ma olen ikkagi nüüd juba vist rohkem kui aasta igal pool ringi kõndides, kuulanud peamiselt audioraamatuid ja vahetevahel boot kääste, aga muusika kuulamine ma ei tea, kuidagi, ma enam ei taha kuulata välitingimustes muusikat, sest ma olen muutunud nii valivaks audio kvaliteedi suhtes ja kuidagi akustika suhtes, et ma ei suuda pisikestest vaata viimati me rääkisime sellest soundi mahlakusest siuksest rabavusest, et siis, kui Eminemi Camikaatse album tuli välja, ma rõhutasin, et see on selline album, mida kindlasti tasub kuulata kas väga heade kõrvaklappidega või siis mingite suurte kõlaritega, mis suudavad toota ka sellist mahlakat passi. Et kui me seda saadet, et see, kui me seda arutasime, saates siis teel raadiomajja püüdsin pisikestest nööp kuularitest seda albumit kuidagi läbi käia ja ma lihtsalt ei suutnud teha seda, sest et ma ei, ma ei kannata seda, kui kui tervest sellest suurest helide spektrist jääb tehnilise takistuse tõttu alles ainult mingisugune pinnin, põhimõtteliselt ainult need natuke kesksagedust ja peamiselt neid kõrgsagedusi. See on ääretult häiriv ja samamoodi ma ei saa oma autod näiteks muusikat tegelikult kuulata, puudub pass lihtsalt ja samas ma ei suuda seda ära põhjendada, et miks ma peaks ostma endale pagasnikusse suure bassikõlari selleks, et kuulata Eminemi Camikaatse, et aeg-ajalt ja siis ma ei saa oma lapse jalgratast näiteks ühest linnast teise viia. Sorri, issi Eminemi kuulama, et noh, et nii see on, nii et ma kuulan tänaval ainult inimhäält põhimõtteliselt. Aga kuidas sul on, sul on tulnud mingisugune muusika kuulamise isu tagasi või, või mis? Ei noh, selles suhtes ka mina olen olnud pigem seda seda meelt, et kuulata, kuulata inimhäält või siis jutusaateid, peamiselt siis boot kastide näol, aga. Pärast seda, kui sain omale Nedva müra summutada, Sa pead kõrvaklapid, mis üldse on veel veel eriti ohtlikud asjad liikluses, kõigi see mudel, mis minul on, see kuidagi mitte ei, ei võta nagu ära linnamüra, vaid võtab mingi osa sagedustest ära, mingid madalamad sihuksed mürasagedused ja hoiab seda nii-öelda. Otto ikkagi tuleb siis seda on seda niimoodi suhteliselt hästi kuulda. Aga aga ma ei tea jah nende klappidega, muidu ma ikkagi olen, olen selline jutusaadete fänn, aga viimasel ajal minu suureks üllatuseks üks viimased nädal aega olema ringi liikudes, kuulanud peamiselt muusikat ja peamiselt anti ühte albumit mis, mis on väga eriskummaline Mis siis juhtus, mis album see selline on? See on noh, mis juhtus, juhtus see, et sai 50 aastat sellest, kui ansambli piitus tuli välja nii-öelda omanimeline plaat, biitlus, mida tuntakse siis ka kui, kui valge album või vait album. Ja, ja see natuke on tekitanud minust siukseid väga erinevaid, vastakaid segaseid tundeid, sellepärast et ühest küljest ma läksin nagunii rõõmus, kui järsku oleks tulnud välja üks uus moderne plaat mõnelt uuelt artistid, kes on täna relevantne ja, ja see oleks mind niimoodi jalust maha rabanud, et ma oleks seda nädal aega järjest ainult kuulanud, et see nagu noh, kõlaks hästi loogiliselt ja teeks mind kuidagi rõõmsamaks nii selles osas, et kuhu muusika tänapäeval on liikunud kui ka selles osas, mis et minu maitse ei ole kinni ajaloos. Aga, aga just see nii-öelda segased tunded tekivadki sellest, et tegu on 50 aastat vana albumiga. Mis tegelikult noh, ütleme vaata kogu biitlite diskograafiat siis plaadid nagu revolver ja jaa, Saaghinud depress, lounge'i Haats klapp bänd on, on kindlasti olnud nagu selles diskograafias minu jaoks siuksed, suured, suured lemmikud ja see vait album on olnud selline pigem. Ta on nagunii veider album. Et ma ei ole nagu kunagi nii väga sellega ennast. Ma ei ole nagu seda sidet saanud sellega varem, aga nüüd kui ta tuli välja see 50. aastapäev, variant no see on, see on ikka nii äge. Nii äge album, nii, sellest poolest, et ta on nüüd tänapäeval siis küll kasutades neid samu vanu seadmeid, mida kasutati siis, kui seda plaati algselt miksiti, aga kasutades siis modernsamaid võtteid, siis on, on uuesti miksitud ja antud välja siis selline eriti selge audiofiilile sobilik selline mahlakas, mõnus hõre kohtades, kus muusika peab olema hõre, ütleme hõre on halb sõna. Ruumikas, seal see lihtsalt see plaat kõlab nii super hästi. Et nüüd 50 aastat hiljem on ta mulle tõsiselt meeldima hakanud. Nüüd 50 aastat hiljem sest et 50 aastat tagasi seal oli probleeme seal algusega. No siis ma mul oli ka selliseid probleeme, et ma lihtsalt ei saanud seda õieti kuulata. Ja võis olla peamine takistus Agriseerinud ja, aga noh, see oli üks mitmest, takistades seal kindlasti ainus takistus, miks see halb on, 150 aastat tagasi korda ei läinud. Aga see album on mul tegelikult kodus alati olemas olnud, ma usuks, et sünnist saati sellepärast et mu isal on küll siis mitte nii-öelda originaalversioon sellest aga siis Nõukogude Liidu ajal välja vinüülplaat sellest samast vait albumist ja ja mitmed nendest lugudest, mis seal plaadil on, on sellised, mida me kõik jube hästi teame, et ma ei tea, kas sina, kas teie koolis oli ka näiteks Opla Diopla, ta laulu lauldi meil peaaegu iga muusikatund, et õpetaja mängis klaveril apla DioPladaadia ja kogu klassis laulis ilmselt Heldur Karmo tõlgitud palun sellele kaasa. No vot, ja see ongi see probleem osaliselt ka selle vait albumiga, et seal on, seal on selliseid lugusid, mis ilmselt on, on ääretult ära leierdatud, see on see nii veider plaat just selles mõttes, et seal on lugusid alates Opla Diopla taaste mingitest nagu peaaegu stiilipuhta ütleme, siukseid peaaegu stiilipuhtaid Trei laule, kuni siis selleni välja, et mingid päris tõsised rajud hardrokilood nagu Helthjuskelt, mis, mis nagu noh, see on täiesti ja siis veel välja lauluni Revolution naabrinaine, mis on niisugune helikujunduse eksperimenteerimine lihtsalt nagu põhimõtteliselt erinevaid sämpleid on kokku kleebitud ja ja niisugune nagu kergelt tämbiend. Veider, lihtsalt niisugune kunstiteosed. See on nii veider album, aga nüüd 50 aastat hiljem võttis biitlite produtsent, kunagi oli George Martin ja tema poeg Chill Martin on ka, tuleb välja väga, väga, väga andekas. Ma ei tea, kas siis helirežissöör või produtsent. Igatahes tema siis võttis koos koos siis mõne mõne inimesega veel kõik need salvestused ette ja tegigi siis selle nii-öelda uue miksi selle nii-öelda, et see plaat tõesti kõlab nagu ta oleks salvestatud ja miksitud täna, et see kõlab nii värskelt. Ja siis veel lisaks sellele oli ta võtnud nagu terve hulga erinevaid demosid proovimaterjali asja vist see kogu nagu komplektse 50. aastapäeva komplekt on seitse seedeplaati vist äkki vä? Tõsine hunnik, et noh, kõigepealt on nii-öelda kaks plaaditäit nii-öelda seda, seda albumit ennast, sest see tõesti on biitlite kõige pikem, kõige mahukam album. Aga siis on veel juures nii-öelda erinevad demod, mis nad salvestasid George Harrissoni kodus mingisuguse neljarealise lintmaki peale. Ja siis on seal veel nii-öelda erinevaid katsetusi, lugusid, mida nad kunagi ei andnudki välja ütleme, biitlite nime all, vaid hiljem oma soolokarjääri jooksul näiteks. Sest ma ei tea, kui, kuid tuttav sa selle vait albumiga üldiselt oled. Ivo, sa võid mulle rääkida biitlitest kõike, sest ma tean neist täpselt, mitte midagi. Ahah, okei ütleme vait, album oli nende karjääri sellises etapis, kus oli juba täiesti tunda seda, et sa, bänd läheb kohe lahku ja, ja vait, albumit on peetud siis kas nende nii-öelda noh, ühed on pidanud seda nende tippteoseks ja teised siis selliseks noh, justkui lagunemise märgiks, et see, see, see album, kui teda niimoodi esialgu peale vaadata, siis jätab mulje, et see on kollektsioon iga bändiliikme oma lugudest, et lihtsalt nad küll mängisid neid koos, aga, aga väga selgelt juba see loomeprotsessi toimunud koos vaid igakskirjutusest, oma loo ja see pandi kokku, selliseks hästi klektiliseks, segaseks plaadiks Agas seda nii-öelda nüüd, kuulates seda, seda seitsme plaadilist komplekti ja Chill Charles Martin ise ka nagu rääkis seda, et, et siis need vanad salvestused ja hakkas neid nagu läbi töötama siis ta ta esimest korda nagu kuulis seal nii-öelda nii seda prooviruumi harjutamise salvestamise jutt kus tõesti see bänd nagu nautis tol hetkel veel koostööd üksteisega, et nad ikkagi tegelikult lõid selle plaadi koos, mis siis, et noh, et, et võib-olla need impulsid noh, nagu ikka bändi puhul, eks ole, tuleb ühelt inimeselt ja teiselt inimeselt, aga et see plaat kindlasti ei ole selline puhtalt igaühe soololugu lihtsalt bändina kokku mängitud, vaid vaid tõesti, et, et see protsess, kuidas seda albumit salvestati, ikkagi oli nagu kõigile bändiliikmetele veel tol hetkel vähemalt mingil määral nauditav ja nad tahtsid seda koos luua, et see oligi nagu selles suhtes hästi kuidagi hästi äge on kuulata neid Temasid asju, kus on kuulda kuulda, kuidas nad omavahel siin jauravad ja seletavad, teevad. Ma ei tea. Ma okei, et see kõik on jäänud sinna alles sellele seitsme plaadilisele kogumikule, et me saame reaalselt kuulda nende arutelusid ja mingeid väikseid nalju ja siis saame kuulata ka muusikat. Ja tõesti, kuulata ka, kui halvad, halvad võiksid olla biitlid selles suhtes, et noh, neid kuidagi peetakse selliseks peab ja idea ideaalseks popgrupp, miks, ütleme sellisel modernse popmuusika ajastul või, või siis nüüd modernse, ütleme alates siis ma ei tea 50.-test 60.-test, et et selle nagu selle, selle tänapäevase popmuusika kontekstis on nad ju ju legendid ja siis võtad ette mingi loo, mis sa tead, et ongi nagu suurepäraselt kokku pandud lugu ja väga äge lugu ja kuulad, kuidas need esimesed harjutused kõlasid, mõtled jah, et noh, see kõlab nagu mingi koolibänd teeb mingit esimest proovi. Et, et siis jällegi selline, vaata, me oleme ükskord rääkinud sellest loomingulisuse õppimisest ja, ja sellest, kuidas nagu mõni inimene on lihtsalt suurepäraselt andekas ja justkui teebki esimesel hetkel kõik super hästi. Et siis tegelikult, et ka siin on näha seda, et andekad inimesed küll, aga selleks, et midagi oleks, oleks geniaalne, peab ikka kõvasti tööd ja vaeva sisse panema, et see asi nagu tõesti oleks ka siis geniaalne. Koolibänd vähemalt koolibändina nad alustasid, nad on põhimõtteliselt nad praktiliselt lapsest saadik ühte kooliteed koos käinud ja sealt edasi läksid edasi muusikamaailma üheskoos. See jutt, mida sa räägid, see igal juhul nagu alati, kui sa mulle biitlitest räägid, kusjuures see tekitab suurt huvi ja uudishimu ikkagi minna ja proovida veelkord, et kuidas seekord kõlab või kuidas seekord maitseb. Nagu ma olen mitu korda maininud, siis mina isiklikult ei ole veel kunagi tiitlitest väga nagu sõltuvusse jäänud. Ma teoreetiliselt olen teadlik, et ilma nendeta ei eksisteeriks praegu ka paljusid teisi bände, mida ma võin lugeda oma lemmikbändid, eks, ja ma igati austan nende panust rokkmuusika popmuusikapärandisse ja üldsegi ei tee neid maha. Aga ma lihtsalt ei ole neid mitte kunagi hakkanud päriselt tänna ma, aga võib-olla täna on see päev, kus kõik muutub, sa võiksid lasta mulle mingisuguse loo näiteks sellelt valgelt albumilt, mida sa mulle tahaksid lasta sissejuhatuseks mulle kõigile kuulajatele. Siin ongi nüüd see, et ma valisin siukse loo, mis kindlasti ei ole ideaalne lugu, millega seda plaati selle maha müüa. Kui ma tahaksin seda teha, siis ilmselt ma paneksin mängima mingi vall, Mikey Jentli võib mingi siukse võrratult suurepärase geniaalse loo, aga kuuleme hoopis tekkinud Chini ving story of pangele pill, sest minu minu meelest see plaat on selline. See plaat väärib nende veidrat ja natukene omapäraste lugude kuulamist hoopis. Me kuulasime üht vahvat briti koolibändi. Olid kord neli koolipoissi, kes otsustasid, et teeme bändi ja paneme bändi nimeks põrnikad, ehk siis nende piirls. Ja loo nimi oli tekkinud siniWinstorio panga laupill albumilt, mida me tunneme fännidena või siis võhikutena nagu mina valge albumi nime all ja tegu oli 2018. aasta miksiga üldse ei olnud lühike sissejuhatus, aga seda vist ei saagi lühidalt sisse juhatada või kuidas jagu? Ma just mõtlesin, et sa tegid sellise suurepärase suurepärase raadiosaatejuhi jutusi kohe loo otsa, selline noh, infost pungil täis selge, Paktuaalne meelelahutuslik, hea häälega räägitud ainult komplimendid sellele, sellele nii-öelda laulust välja juhatusele või sissejuhatusele või kuidas iganes. Aitäh sulle. See kiitus läheb otse südamesse. See on niisugune lugu, mida ma kogu aeg mõtlen, et seda peaks nagu ümber ümber lükanud käe mängima niisugune lõkke äärelugu, kuigi ja ta tundub nagu hullult sihuke fun ja lõbus, aga aga see, see lugu, mis selle nagu laulu taga on või, või see, millest see lugu kirjutatud on tegelikult sihuke natukene õel. Tead sa seda lugu või õel, õel ja ei tea, ei tea. John Lennon ei ole kunagi olnud selline ääretult. Tal olid omad sihuksed, probleemid sa rääkisid, eks ole, koolipoisid kõik biitlid olid pigem sellised mitte nagu kõige-kõige usinamad õpilased, siis ütleme niimoodi, et siuksed, kaagid oma omajagu ja John Lennoni oli ka elus hästi palju erinevaid probleeme ja muresid ja ta elas neid väljaviisidel, mis ei ole alati kõige positiivsemad ja, ja oli inimeste vastu ka oma lähedaste vastu kohati natukene selline. Ära kasuta või igatahes seal selle loo, noh, ütleme üldse Selle vait albumi valge albumi lood, Nad kirjutasid suuresti, kui nad olid Indias bändiga olid sellisel joogil külas nagu maha Richi maheš. Ma loodan, et ma hääldasin seda kuidagi õigesti, igatahes nad olid, olid sellel joogil külas ja, ja olid seal mäe otsas ja nagu Lennon ütleb, siis sõid kohutavad taimetoitu, kirjutasid mingi 30 lugu, umbes niimoodi. Kirjutasid seal need lood mitte ei salvestanud. Ei, need need kirjutasid, nad salvestasid neid ikkagi Inglismaal oma nagu päris päris stuudios. Aga, aga seal oli ka teisi turiste, väidetavalt siis seal oli, oli olnud üks Ameerika turist, kes siis oli tulnud sinna ja ja oli selline. Noh, ühesõnaga oli tahtnud minna maha laskma tiigrit, sest see pidi mingi teema seal olema ja oldi siis elevantide otsa ronitud seal kambakesi ja mindud tiigrit jahtima ja üks hetk oli tiiger rünnanud siis seda elevantide konvoid ja ja oligi siis noor noor ameerika turist või, või siis maailmarändur lasknud selle selle tiigri maha, noh siis enesekaitseks. Aga Lennon pidas seda kuidagi nagu vist siis maitsetuks või et minna sellisesse kuhugi maha Richi juurde ja siis minna lõvi tapma, et, et kas siis nagu see tapmine pole nagu igas mõttes halb seal loos, siis on ka seda, et siis selle kangelase ema ütleb, et ole, oleks olnud meie või, või tema, et ikkagi justkui see oli, oli õigustatud tapminega Lennon kuidagi tahtis teda norida, kirjutas siukse natukene õela loo. Kust sa seda lugu tead? Ma lugesin, kuidas info sinuni jõuab. Ma lugesin seda Vikipeediast, kui ma selle plaadi vana hea vanaga Aga ega ta mul nagu päris meeles ei ole, et ütleme nii, et see lugu ei olnud kindlasti nii faktuaalselt selgelt räägitud nagu sinu väljajuhatus sellest sellest loost Aga see ei olegi võistlus, seda on hea aeg-ajalt endale meelde tuletada. Elu ei ole võistlus, kuigi Darwin võib olla vaidleks mulle vastu. Aga Darwin on juba kaotanud, sest et ta on juba surnud. Nii et mõnes mõttes me praegu võidame sinuga, Ivan, et Rail veel hetkel hetkel meil on liidripositsioon, aga see muidugi muutub juba üsna varsti, see on aastate või aastakümnete küsimus või päevadel, mine tea. Piitseks kiskus ära. No nagu ikka, me pakume siin saates kõike. Me pakume siin kõike, me pakume siin koomika pealiskaudsust, süvaanalüüsi, me pakume siin morbiidsust, me pakume siin lookesi armastusest, mõnikord on ju nohikutele pakume midagi ossidele, pakume midagi. Kellele veel, kas ma, kas on mingi sihtgrupp, kelle me oleme jätnud katmata, vot see teeb mulle muret, sellepärast ma ei saa vahel magada öösiti ma mõtlen, et kellele me praegu ei tee seda saadet. Ma ei tea, aga mul on niisugune tunnet, umbes sarnaselt võiks kokku võtta kogu selle biitlite valge albumi, et seal seal on nagu igale ühele midagi kantrisõbrale ja rockisõbrale ja ja hipile ja, ja punkarile ja jaa, jaa jaa, nohikule, et, et selline selline eklektiline, justkui meie saade. Aga mina ka olen tavaliselt kuidagi eklektiline mind jätavad, ei, mind jätavad natuke külmaks, ikkagi need väga laialivalguvad eklektilised albumid ja siin tulebki mängu lihtsalt. See on minu isiklik kiiks, et mulle meeldivad albumid tervikuna. Ja kui mõni bänd või mõni muusik, keda muidu fännan annab välja järsku albumi, mis kõlab natuke nagu erinevatest ideedest ja erinevatest. Natuke nagu mingi pestoff, niisugune kollektsioon. Et kui seal ei ole siukest ühte läbivat narratiivi või selgroogu või või tunnetust, vaid kõik on kuidagi niimoodi, et iga lugu on oma omast ooperist või elab mingit oma elu siis kuidagi ei jää mulle külge see album, ma lihtsalt ei suuda, sest et mul on selline tunne, et ma pean iga pala puhul kuidagi jõudma mingisse uude meeleolusse või, või kuidagi see nagu see nagu ei kanna mind, vaid viskab nagu ühest kohast teise. Ja mulle ei meeldi niimoodi kuulata albumeid. Aga Ma saan aru, et see tundus ka sulle kunagi lapsena natukene imelik selle albumi puhul aga nüüd enam ei tundu, nüüdse tundub huvitav või kuidagi kütkestav. Ma ei tea jah, mis siin nagu päris täpselt muutunud on, sest need, need noh, mitmed lood selle albumi pealt on mulle alati meeldinud minu arvates üks parimaid biitlite lugusid ja kindlasti üks parimaid George Harrissoni kirjutatud lugusid on valma kitsa Jent lips. Ja mulle on alati meeldinud ise kitarril mängida, Black Birdi ja sellel plaadil on terve hunnik siukseid ägedaid lugusid, mis mulle suurepäraselt on alati meeldinud. Aga tõesti jah, ka minul oli sellel plaadiga see teemat, ta ei ole nagu niisugune plaat, mille ma võtaks ette, kuulaks otsast lõpuni läbi, noh esiteks ta on pikk, ta on, ta on nagunii-öelda kahe plaadine plaat justkui siin on nagu hästi palju lugusid. Ja, ja teine aspekt siis on tõesti see, see, need teemad nagu viskavad ühest otsast teise. Aga vot siin on ka nagu see võrdlus Saaghientepperiga, mis tuli, oli biitlite album nagu enne seda vait albumit seal siis tõesti tehti nagu selline päris kontseptuaalne album, millel oli üks ühtne teema, läbiv joon, kõik nagu toimis ühtse tervikuna. Aga Ma kuulasin, kuidas, Kuidas selles plaadi nagu uuestisündimise protsessist räägiti, rääkis Hill, Martini, see, selle, selle George Martini, biitlite produtsendi poeg, kes siis seda uut uut komplekti nagu kokku pani. Et, et siin on nagu ikkagi see teema olemas, et kui Saaghinud Pepro oli selline, selline väga poleeritud projekt, selline viimseni poleeritud projekt, kus kõik oligi kui pandud ja läbimõeldud ja tehtud üheks tervikuks siis see plaatori nagu meelega vastupidi tehtud, et oleks toores, et ta oleks selline jõulisem, et ta oleks selline rohkem garaaži garaažirokiplaat, et talle, et olekski nagu kõik hoopis teistmoodi. Ja see on selle plaadi nagu siduv joon, et ta, ta on nagu vastand, sellele. Saatsin depress Lonely Hearts klaasplaadile. Ka juba kaanekujundus sealt, et kui Saaghinud Pepper oli sihuke võrratult värviline ja hästi mitmekesise kujundusega, et siis see plaat on lihtsalt valge kaanepildiga, kuhu on peale niimoodi isegi mitte trükitud originaal koopial on selline erineva kõrgusega siis peale nagu stantsitud biitlus. Aga kas tõesti selle albumi uuem või moodsam kõla on midagi, mida sa saad adekvaatselt hinnata või adekvaatselt kuulda, isegi sa mainisid, et sa kuulad seda albumit oma kodustest suurtest kõlaritest siis oma stuudio kõrvaklappidest ja vahel mööda Brüsseli tänavaid rännates müra summutavatest klappidest, mis loodetavasti ei summutara autode helisid poole kihutavad, samal ajal kui sa biitlite taktis rokid. Kas ma saan õigesti aru, et sa peamiselt kuulad seda albumit voogedastusteenuste kaudu? Ja teatavasti ju ikkagi edastavad sulle selliseid kokkupressitud või madalama kvaliteediga helifaile? Need ei ole ju CD kvaliteediga. Jah, ja mõne jaoks on ka see seedekvaliteeti juba nagu liiga suurte kadudega, sest noh, nii kui sa muusikat kuidagi digitaliseerinud peatuse tegema, valikuid, noh, kui palju sa sellest andmehulgast siis digitaliseerida, kuidas sa seda teed. Aga noh, me oleme sinuga seda katset teinud sullegi pannud pähe korralikud kõrvaklapid läbi korraliku helikaardi mänginud nii seedekvaliteediga heli, kvaliteetset MP3 ja siis sellist vanakooli MP3, mida sai omal ajal internetist alla laadida, ehk siis hea kvaliteediga oli, oli 320 kilo bit Ki sekundis ja, ja halva kvaliteediga 128. Ja ausalt öeldes on, on minul see vahetegemine väga raske seedeseedekvaliteedile heal Emmbeegolmel ma üldse vahet ei tee, natukene hakkab aru saama sellel kehva kvaliteedi hea kvaliteediga MP3. Aga, aga noh, ma ei tea, mis see sinu kogemus on, mäletad, sa said aru, vä? Ma tookord ei saanud aru ja ma olin päris endast väljas, et ma ei saanud aru, see katse, millele sa viitad, selle katse, me vist tegime kunagi oma saatesarja alguses täitsa see võis olla meie kõige esimese nelja või viie saate seas see episood. Me võime sellega üles otsida ja panna oma saatemärkmetes oma koduleheküljele, mis on popkulturistid, punkt com, kust tõesti saab kuulata kõiki meie seni salvestatud episoode. Ja. Ai-ai kõiki ei saa, ühte ei saa, mida, mis ma valesti ütlesin, ei saa kõiki osasid kuulate, meil meil on, meil on salasaade. Mäletad sa kunagi, kui me hakkasime mõtlema selle peale, et äkki läheks raadiosse, siis meil raadiost paluti teha selline proovisaade, et kas üldse, kas üldse sobime raadiosse, me rääkisime ka biitlite, sest me rääkisime Soughjend, Pepress lolli haards, klapp bändist, et kui kui praegu on biitlite vait albumist möödunud 50 aastat, siis tol ajal oli see, saaksime Pepleri 50. aastapäev ja me rääkisime sellest ja seda, seda said kuulata vaid meie patriani toetajad. Kui me küsisime neilt, et kas teie oleksite nõus sellega, et me läheme podcasti formaadist, siis raadioformaati ja nendele me seda jagasime ja mujale ei ole seda jaganud. Ja kuule, siis meil on ka ikkagi oma selline salamaterjalide arhiiv ikkagi kokku tulemas, vaikselt me saame ka ikkagi loota lõpuks sellele, et meie tõelised fännid hakkavad kunagi mustal turul kuidagi levitama seda kadunud materjali, et see muutub hästi hinnaliseks. Et kuskil liigub näiteks mingisugune vinüülplaat, mis sisaldab endas seda salasaadet ja seda saab osta kuskil oksjonitel ülikalli raha eest ja nii edasi. Ma näen, et meil on, see tee on nagu avatud meile nüüd mul on jube hea meel seda tõde tõdeda, praegu. No ma loodan, et, et need inimesed, kes kunagi meid patrianis toetasid ja kes kindlasti on selle helifaili omale kuhugi salvestanud, et need võivad siis seda jagada uut. Mulle meeldiks, kui see mulle meeldiks, kui see helifail leviks ikkagi kuskil põnevamast kohas kui tavainternet või et inimesed ei saaks kuskilt nagu Torrentiga näiteks tõmmata seda või ma ei tea, soulseeki kasutades, mis muide on veel olemas, ma sain teada hiljuti et tahaks ikkagi, et see liiguks seal süvaveebis või pimeveebis või mis selle korrektne eestikeelne nimetus olekski, see oleks nagu lihtsalt veidi kuidagi nagu känsdam. Okei, vaatame, vaatame, mis inimesed välja mõtlevad. Ma ise ei tea, isegi ei oskaks seda asja ise niimoodi korraldada, ta leviks tumeveebis või pimeveebis või ma ei mäleta, mis sõnu sa kasutasid. Ka, aga no me oleme selle soovi nüüd kõva häälega välja öelnud ja loodetavasti meil on hästi palju häkkeritest ja internetikurjategijatest kuulajaid. On ka üks meie sihtgruppidest kindlasti, keda me ei ole jätnud katmata või kui oleme, siis kindlasti mitte tahtlikult. Nii et ja ühesõnaga soov on nüüd õhku visatud, iseasi, kas see ka täitub, aga see oli esimene samm selles suunas. Aga aga sellest plaadist tas nagu heli mõttes, rääkides, et hoolimata sellest ma ütleks isegi, et millega sa seda kuulad, et kas sa kuulad seda korralike klappide, kõlarite või, või isegi nende Aifouniga kaasa tulevate valgete klappidega, mis sul seal praegu vatest ripuvad väga-väga nähtavalt, et sa peaksid seda seda helivahet ära kuulma, ma, ma usun, et sa kuulad seda ära, sest see plaat on täiesti erinevat moodi kokku pandud. Nüüd viibutasin sulle puu siia veebikaamerasse, et seal Brüsselis ka saaksid aru, et nüüd sa küll hüppasid liiga kiirelt järeldusi tegema. Miks sa arvad, et kõik valget värvi nööp, kuularid on Apple'i tehtud, need nööp, kuularid, mida mina praegu kasutan, selle suurepärase saate salvestamiseks ei ole mitte Apple'i omad, vaid hoopis sellise tehnoloogiafirma omad nagu Ekspress, keda me muidu seostame pigem linnadevahelise transpordiga, eks ole, me teame, et Lukeseks pressil on väga mõnusad VIP salongid näiteks juba bussides, eks ole, kus saab istuda isegi täitsa eraldi saab laiutada. Mingi ajani, võib-olla siiamaani olid seal need noh, katega VIP kohad, isegi nimelised, seal oli minu arust Karl-Erik, Taukari iste, seal oli Jüri Pootsmanni iste ja nii edasi. Kas kas seal oli ka Jim Ashilevi istet, sa neid nii suurte sõnadega siin kiidad. Ei olnud, aga ma arvan, et ma olin mingil hetkel teel sellesse staatusesse, sest põhjus, miks mulle anti need klapid ja tõepoolest anti oli sellepärast, et ma olin pikka aega Lux Expressi VIP klient, mul oli niisugune magnetkaart, ma astusin bussi sisse aupaklikult, põhimõtteliselt tervitati härra Ashilevi pakuti mulle kõrvaklappe, eks ole, härra, kas täna hommikul soovida ka kõrvaklappe, mõtlesin ja täna hommikul sooviksin siin nad nüüd on raadio stuudios ka kasutusel täiesti. Ja pakuti bet näiteks, aga nüüd hiljuti tuli mulle meel, et kurbusega teatame teile enam ei ole meie VIP klient, sest et te olete liiga vähe sõitnud viimasel ajal. Nii et ma väga loodan, et ma ei pea neid kõrvaklappe tagasi andma. Nüüd muidugi kuma raadioeetris olen kõva häälega nagu rääkinud sellest siis jällegi et see ei ole nagu soovi õhku viskamine, vaid põhimõtteliselt kutsusin endale häda kaela. Mul on tunne nüüd mingi kõne. Ja mul on ka niisugune tunne, et sul sul seal niuke häda, mida sa endale kutsuda. Kui viga, ühesõnaga selline nali, mis ma rääkisin ja tõepoolest ma ikkagi kasutan täitsa oma raha eest ostetud Apple'i kõrvaklappe, sest neid ei saaks keegi meilt ära võtta, ju nad ise ostnud. Ja, aga ühesõnaga, tähendab ma lihtsalt ütlen, et kallid kuulajad, kuna me oleme tehnoloogiaeksperdid ka siis te nüüd kuulete seda esmakordselt just nimelt popkulturistid saatest. Mina ennustan, et viie aasta jooksul Apple on Lux Expressi poolt ikkagi täiesti mutta trambitud ja mitte keegi ei taha enam Apple'i kõrvaklappe, kui nad saavad aru, kui head on Lux Expressi kõrvaklapid, Lux Express. Sinu kõrvaklapi esindusnumber üks. Juhul kui sa oled lipp klient ja saad neid tasuta, muidu neid peab ostma vist ühe euro eest. Ma ei, ma ei teagi, mida selle peale öelda, ma ei ole kunagi kunagi osanud seda arvata, et Lux Express võiks olla selline tõsiseltvõetav kõrvaklapitootja. Aga nii see juhtubki, et alati see pauk tulebki, luuavarrest on niisugune ütlus. Kuigi ma ei ole üldse kindel, nagu ma ütlesin selle välja, siis mul on selline tunne, et ma pole nagu ühtegi luuavart näinud, kus tuleks pauk reaalselt, aga mina ka mitte. Aga ju siis on väga palju inimesi, kelle puhul ikka jälle juhtub, et luuavars on nurgas ja käib pauk ja jälle jälle see tuli. Me oleme paljust ilma jäänud, oleme elanud teisiti juba. Aga mul on üks segadus ikkagi veel selle albumiga seoses valge albumiga biitlite valge albumiga, mis nüüd anti uuesti välja. Piiblis on loomulikult üks nendest bändidest, kelle puhul iga ma ei tea, iga viie või 10 aasta möödudes jälle ja jälle ja jälle antakse välja nende varasemat materjali ja jälle ja jälle ja jälle öeldakse, et nüüd see kõlab veel paremini kui varem, mis alati muudab mind natuke skeptiliseks, sest et mul on sihuke tunne, et aga mis siis sellel originaalil viga oli, tegelikult ju see kunagine kvaliteedipiirang või, või ütleme, see latt, millest edasi ei andnud minna, selle sellest on ju ka omamoodi, et ütleme, et efektist on ju saanud ajaga efekti, justkui samamoodi nagu me nüüd nostalgitseda natukene siukse vana kooli videopildi järeletahtlikult äppidega, muudame oma muidu kristallselgeid telefoniga filmitud videoid veidi Sabrulisteks, et need näeksid välja, nagu nad oleksid VHS kassetile salvestatud või mingile Hi kaheksa kaameralindile. Et siin ma vaatan, et see album on, eks ole. 2018 aasta, miks? Ehk siis reemiks samas reemiks ju tähendab muusikamaailmas ka midagi hoopis teistsugust, näiteks seda, et eks ole, võetakse mingi tuntud lugu ja siis näiteks mingi kitarri ballaadist, keegi teeb sellest mingisuguseid transversiooni ja ütleb, et see on selle ballaadi remix. Nüüd kuulame biitlesite Albumi remiksija, kommittisin sedasama album. Et kas see on siis nagu mida see tähendab, et see ei ole uuesti Masterdatud, vaid see on seekord uuesti miksitud. Masterdati biitlite plaadid ära aastal aastal 2009, siis võeti, kus vanakataloog lahti vaadati, need lood üle ja, ja siis tehti selline puhastusprotseduur, et see master, Masterdamise protseduur on umbes selline, et võetaksegi valmis lugu, enam ei võeta teda tihtilugu radadeks lahti tehakse niisugune viimane lihv, sihuke viimane poleering, et asi näeks nagu hea välja või, või siis kõlaks väga hästi. Olge valmis sakiline audio worst, seda ei võeta nagu juppideks lahti, sa lihtsalt lastakse mingi mõnusa filtriga üle, et see kõlaks kõik üldiselt paremini. Jah, enam-vähem, ja remiksi puhul siis võetakse ikkagi niimoodi, et noh, kui me räägime sellest, mis nüüd selle albumiga tehtivateks iga rada või noh, nii palju kui seda neid radu on võimalik lahti võtta, üksteisest ikkagi niimoodi omaette. Neid sätitakse, mängitakse stereopildis ringi, kasutatakse erinevaid heli, manipuleerimise tööriistu, mingeid pilte, treid, kompressorid asju, et seda kõike nagu võimalikult selgeks ja heaks panna siis pannakse uuesti kokku ja siis tehakse veel remasterge sinna otsa. Et see nagu selles suhtes teatud mõttes on sarnane, aga, aga erinev sellest, mida, mida tihtilugu nagu igal pool mujal Reimix, seal mõistetakse, et võetakse justkui nagu lugu veel rohkem tükkideks lahti pannakse sinna veel asju juurde, siis ta on nagu sama lugu aga mingite uute elementidega, kusjuures vait albumist on seda tehtud, selline artist on olemas nagu Dengher maus, kes tegi seda krai albumi, võttes Jeysi vait, albumi ja biitlite reisiBlack Albumi biitlite vait albumi ja panin selliseks rentsi plaadiks. Tagage otsige, kuulake. Okei, no see on väga lahe soovitus selle saate lõpetamiseks nüüd mul on mõnusad kaks kodust ülesannet kuulata seda uut valget albumit ja kuulata seda vana, aga mulle senitundmatut halli albumit. Nii palju kodutöid, aga okei, ma katsun seda nautida. Kokkuvõttes ikkagi. Lõpuks on ju justkui julgem tunne soliidses seltskonnas vestlust arendada. Siiamaani on alati häbi olnud, aga võib-olla see ajaga paraneb tänu sellele, et ma sind tunnen ja saansult neid Vikipeedia loenguid. Paluda vabandust, võib-olla kõik su infoidule Vikipeediast no osa kindlasti osa kindlasti, aga osa tuleb ka loomulikust intelligentsist. Mul tuleb osa tekstidest ikkagi isalt päranduseks. Isa on mulle rääkinud kogu aeg neid asju. Lugusid kuule, aga siis tiitlitest tervitused Ivo krõstacki isale kes on palju vägevam kui Vikipeedia. Ei, kõik, kas see oli piisav või peaks või peaks ütlema midagi, isegi suurejoonelisemat. Ma arvan, et see oli piisav, meie oleme popkulturistid ja me oleme popkulturistid ka edasi. Järgmisel korral aitäh. Brüssel. Tallinn lõpetab. Aitäh Tallinn-Brüssel lõpetab ka. Ja saadet jääb päriselt lõpetama biitlite pala Luution One uuelt miksitud valgelt albumilt, mis nüüd aastal 2018 värskelt kuulajateni jõudis. Aitäh. Kohtumiseni.