Alustame nagu ikka heliküsimusega ja me küsime traditsiooniliselt, mis loomad nõnda häälitsevad. Eesti Raadio ise neid praegu ei ole, see kaalseks mõeldud loomadest Mulle tundub kabjalised olevat vast sõralised ikke. Aga keegi puristas seal kabjalisele väga omast põrinat. Kappi on väga vähe, eks ole, jumala ikka mingi lebra oli siiski niisugune. Ma ei tea, võib-olla kõige labasem, linlase lind, panen sihukestesse. Ei, ma küsin, kas see on mere või maaloom? Võib isegi mingist hüljes hülgehäält kuulnud. Peab ütlema, et ei ole küll. Te olete ju, no väga atraktiivsed häälitsevad mereloom ei ole üldse, palju. Katsutakse Joivalistega katsetaks laeval itega. Tegelikult ongi õige, hüljes ei ole ja need olid need hülged, kes nõnda teravmeelselt hävitasid. Sebra. Tallinlanna Ellen haava küsib, missugune täna üsna igapäevane toiduaine meie laual puudus veel 20. sajandi alguses eesti talupoja toidulaualt tomat. Meil on oiva päevanalist omaturnoom, mõtleme ikkagi sellist, mis ei ole nüüd otseselt seotud, ütleme impordiga. Makarovi Ruja koha peal oli võimalik tegelikult teoreetiliselt valmistada kohalikust toorainest, aga on sul seal lihtsalt oli ammu ootab ja kõige lihtsam on. Võib-olla sai algul väga, Eduard Vilde kirjutas naabrisaia noaga, see ta nägi linna. Veskil minnes ikka võis mõne kotikese seda peenemat püüliga jahvatada sellest. Nojah, aga perenaine pühade ajal jah. Ei, ta ikka oli, ole hästi tundmatu. Ta ei olnud lausa tundmatu, aga ta oli haruldane ja Vastmite tänapäevasel kujul sardell viiner. Need kindlaks teha võib-olla tõesti salaamit ei üldmõistena, uskuge või mitte, aga juust muide ja ja see, et ei aimanud ära halb muidugi juust jätkame Silver küttise küsimusega. Teatavasti Friedrich Schilleri järgis oma teostes reeglina ajaloolist tõde, erandiks oli draama Maria Stewart, kus ta tegi kuningannat Mary Elizabethi tegelikust 20 aastat nooremaks. Miks mingid muud sündmused, sest vaevalt see viisakus, et mingid muud sündmused klapitavad mingi muude sündmuste muu suur asi käis taustal ja seda sellest oli huvitavam draamat teha, see oli Elizabethi ja meri milles vahetus, meeri siis ka nii vana ei olnud veel, tegelikult need dramaatilised sündmused seal oli, aga võib-olla nad olid, ütleme, tegelikus elus armuintriig natuke liiga maad ei ole liiga liiga väheusutav, et seal võib-olla mingisugune isiklik motiiv, mingi intiimne motiiv on sinna sisse monteeritud ja ütleme, vana muttidega. Noh, see on suhteliselt väheusutav. Jah. Midagi on sellest ette, aga tegelikult vastas on veelgi banaalsem. Nimelt teatris ei olnud tol ajal nii palju vanu naisnäitleja. Draama aluseks olevate sündmuste ajal oli Mary Elizabethi tegelikult ja, ja sellepärast tehti väga dramaturgiat. Vabadussõjas 1919. aasta sügisel toetasid Eestit Suurbritannia sõjalaevade eskaadri üldjuht oli admiral Wolt Henrik hauan. Ristleja hääledron, komandör admiral oli osalejal puuri sõjasse tõusnud kiiresti ametiredelil. Sellele aitas kaasa populaarsus. 1906. aastal mereväe manöövritest sai ta hakkama ebatavalise trikiga. Alistas tema alust rünnanud allveelaeva ebatavalisel moel. Kuidas küsib Hans Uba Tartust 1906. See oli manöövrid, õppused, õppused, jalgu oma oma poistele sama postia, mingi nipiga võrku tolleaegne allveelaeva peal on muidugi paras paras läriseb putukas. Väga väiksed püüdis mingit trossiga kinni konksu ajas, ta tõmbas head pakkumised, aga päris täpne veel ei ole. No lähme edasi, siis äkki hoopis lihtlabane Toas pardale kiskus lahti luugi. Õmblus ära. Uputanud tungis kõige elementaar, kõige labasem, tegelikult taimista nagu tõeline kauboiallveelaeva periskoobi ümber heideti lasso, seris tõmmati kõveraks ja allveelaev oligi teovõimetu. Hiljem osales admiral kauem ja muide ka teises maailmasõjas Põhja-Aafrika sõjatandril. 13. novembril Rail 1927 avati Tallinna reaalkooli juures vabadussõjas langenud õpetajate õpilaste mälestussammas, mida on hiljem kaks korda maha võetud, hävitatud ja ometi taas 23. pararil 1993 uuesti püstitatud esmakordse kuju valamiseks pakkus oma teeneid valumeister Johannes mitus. Seni oli valutööd tellitud Eestis välismaalt, aga nüüd läks too valamine kenasti korda ja silda Viira küsib, kust saadi selle mälestussamba siis esimese mälestussamba jaoks valumaterjal? Ma olen selle kooliga lõpetanud. Kahjuks sel ajal ei õpetatud seda atakki, ei olnud see mingi osa Peeter esimene söahis olla viiesendise endised natukene pronksi alles ja tehti ära, kui neile ütleksite ka, millised Peeter Esimese kuju osad läksid. Oodatud pea jäi alles, sest pea pea vedeles seal temal selle majakese kuni sakslaste saabumiseni lõpuks kuuli võiks alati, aga sellepärast tuli kõige suurem respekt Mistrali mõõk jalgadest, jalad ja peaaegu et õige tegelikult käed ja saapad juurde tuli osta inglist linasest. Peeter oli valatud väga kehvast materjalist. Muide üks saabas jäi üle ja selle sai kulude katteks valaja. Mitu siserootslased tahtsid küll mõnevõrra hiljem ära osta Peetri seda kätt, millest ta oli hoidnud Tallinna kapitulatsiooni ürikut aastast 1710 kuid paraku käsi oli juba ära sulatatud. Kuuldavasti oleks rootslaste poolt käest pakutud rahast piisanud kogu samba püstitamiseks. Karl Siimon Järvamaalt jätkab Saksamaal Bonni lähedal paksus metsas asuvas Annabergi mõisas korraldatakse alates 1988.-st aastast saksa üliõpilastest soovijatele ainulaadseid kuuenädalasi intensiivkursusi, kus õpetajad, õppijad töötavad, puhkavad ning elavad koos kogu stuudiumi aja, mida seal sakslastele õpetataks. Kas selle õpetab ta Saksamaatundmist, kuulge seal Bonni lähedal on üks Balti majaga, miks nad peaksid selleks mets äkki äkki on seal midagi meiega siis võta seal umbes umbes samal perioodil oli ju see Saksamaal liikumine. Saksamaa ühendamine oli, just algas üliõpilasliikumist. Nii nagu meie sinimustvalge. Kas see ei ole mingi jätk sellele asjale ega see äkki ei olegi midagi? Baltikaga seotud? Vot seda ma arvasin, ma olen kusagil seal Bonni lähedal ühes majas käinud, seal on balti maja, ehkki see on lätlaste nii-öelda võimu kõige rohkem seal läti keelt, aga seal on ka Eesti osakond ja Eesti karske õpetataksegi balti kultuuri. Baltisaksa kultuur ja seal oli naljakaid vanaprouasid, käis ringi lahkes, rääkisid kentsakad saksa keelt ja äkki see kant olete tõele lähedal, tegelikult õpetatakse seal just nimelt eesti, läti ja leedu keelt. Ja soovijaid olevat alati väga rohkesti ja konkurss sinna pääseda. Tugev ja enamikus on õppijad mitte sugugi filoloogid, vaid praktiliste elualade esindajad. Nagu ütleb Karl Siimon, näitab see. Meid osatakse Euroopas hinnata. Aga nüüd, Lembit Tropp Narvast küsib, mis puhul, ütles José Fessarianovitš Lazarcaganavitšile oma kuulsad sõnad. Lazar, pane tagasi laserpasta Nõmmesta, mille puhul. Pirurjas tahtis pihta panna mingi hõbelõua või seal staadionil kõigi jooma, ju nimetas seda morss seda veini, staadioni piibu äkki korraks, nii palju võiks aidata, et see ei ole mingi banaalne juhtum, vaid tegemist oli küllaltki tõsise otsustamiseks valitsusele ju kaitsetööstus, eks ole, terroritööstusega tegelikult kaitse kaitsetööstus muuhulgas, aga mitte ainult metrooga metroo algul. Ma mõtlesin, et meil on lausa sellepärast, et tema juhtisid ehitamist. Maketi peal, tõstis selle kohta. Aga kas ei olnud selle kõrghoonega tegu näiteks mingi siis, kui oli suur inimesi, õunad seal laua ümber olid siis kõik ja noh, mingi arutelu kuulsa ehitada ja Kaganovituseks näperdama ja korraldajad olid Kremli ja Lenini mausoleumi. Need olid kohal juba kohal, raudteejaamad olid paigas, kuhu sai nihutada, sai seda paleed ja sai sildu nihutada. Noh, sild, siis mingi Lenini monument, võib-olla siia-sinna, liigute lähemale, aga kui ei tea, siis ma seletan. See juhtus siis, kui Kaganovitš võttis punase väljaku maketid särapokrovski ehk Vassiljev lasen katedraali tavadetaili näidates, kui hea oleks ilma selleta väljakul liigelda ja selle peale ütles Stalini hasart, pastaf Nõmmesta. Mia jätkame nüüd Rein Laumetsa küsimusega, nimetage maailma suurim tööandja. Põhikohaga töötajaid on seal üle pooleteist miljoni. Mõeldud on ühte konkreetset ettevõtet. Noh, mis on suured, kes on suured Coca-Cola, mõni autofirma Motors poolteist miljonit ei olegi väga suur arv. Üle maailma levinud värk on. Ma isegi nii palju aitan, et see on ühes riigis, mitte rahvusvaheliselt kremlile seni piltide müügi. Hiinas. Hiinas võiks ju midagi olla seal Säreldav ja paberi tootmine paberifirma. Käsitsi tehakse paberit tänapäevalgi. Aga see tuleb jälle mingi plaadivärgiga ei saa olla turismialane. Egiptuse giidide firma. Inturisti fantaasiast veel puudust ei tule. Aga ei lähene õigele vastase, ka. Selle firma nimi on Indian raiu veis ehk India raudteed. India raudteede kogupikkus on 61340 kilomeetrit. Seal on 6856 jaama, läbi mille sõidab iga päev 14400 rangi, sealhulgas 8700 reisirongi. Raul hüpros Tallinnast küsib Gustav Ernesaksaga seoses ooperi Tormide rand. Kirjutamise ajal viibis helilooja pikalt Hiiumaal. Kord saarel ringi kõndides peatusta põldu kündma mehe juures. Tervist. Mis te teete, küsis Ernesaks. Kuidas vastas hiidlane ja see on muide fikseeritud Eesti raadiosaates, mis oli eetris esimesel jaanuaril 1964 kuus, Valdo Pant vestleb Gustav Ernesaksa 10000 võimalust ei ole või? Mida ta teeb, see on nüüd see koht, kus me ei mõtle välja öelda. Igatahes ta ei öelnud, et külmem põl seda täiendada kindla peale, et noh, ei ole meil ühtegi ja seltskonnas seda peab teadma, seda, siin pole mingit sisemist. No ma ei oska neid hiiu keelt nii hästi, aga vastus oli selline. Nad on maa ümber pööranud, pööran teist õieti. Ilmar Lumiste Pärnustega küsib, mis keelega konkureeris inglise keel, kui USA kongressis arutati Ühendriikide riigikeeleküsimust, mis jäi inglise keelele alla üsna napilt, saksa keel hollandi, prantsuse rehes, saksa, saksa, ümberasujate rohke tõepoolest väidetavalt vaid ühe häälega, kui selle selle juurde käib veel legend, et oleks võitud saksa keele osa saksameelseid jäid lihtsalt õlut jooma ja hilinesid hääletusele. Käib niisugune jutt ka selle juurde veel nii, aga edasi, küsin koos Robert kaarega Tallinnast, kas te teate, milles peitus legendaarse itaalia viiulimeistri Antonio Stradivaari viiulite valmistamisest saladus? Kindlasti üks neist ainult, sest nojah, neid on kindlasti palju teisigi, aga ma küsin ühte teatud ainet, kõige rohkem mainitakse just nimelt laki salongi kliimalakid, laki sisu nii, aga mis oli selles lakkis sellist, mis tegi selle nii imeliseks? Vana hea asi pidi olema seal jah, kindlasti üsna tuntud ained ka teile mingi liim, Kuriin, metanool, mesi? No ei ole, metan on, aga mesi oleks olnud üsna lähedal nimelt taruvaik olevat, lisanud seda ja töödelnud sellega oma viiuleid, väidab vähemasti Robert kar. Ja järgmine küsimus tuleb Helsingist. Margus Largo virda on esitanud sellise naljaga pooleks küsimusena, mida tähistas Saksa demokraatlikus vabariigis käibel olnud vähima aja mõõtmise ühik. Ain Ulb see kindlasti lühend Ulgrid. No seda küll, aga tähistaja rääkida lollusi. Kas, kas mitteametlik naha naljaga poorne silmad, et see oli ikkagi tema kõne pikkussingi ja teatud mõttes küll. Aga sakslastel valitseme mingit kord, noh, selles mõttes alati üksik aplaus, aplausi, mis ei ole üldse mitte üks võimalus, eks ole, et aplaus, aplaus oli teine võimalus, et äkki on seal mingeid tutvustamise või mingi mingi sihuke aeg, seletan ära, tõesti seal siis parteijuhi Ulbricht'i järgi ain Ulbali nimelt aeg, mis kodanikul kulus raadio väljalülitamiseks pärast diktori teadet. Järgnevalt kõneleb seltsimees rull pakk. Väga ja väga hea, jätkab Harri Kübar Tartus. 1940. aastal määrati Tartu Ülikooli poliitkomissariks ehk prorektoriks madala intelligentsiga Venemaa eestlane Kristjan Kure. Tal oli kari lapsi üsna noor naine, asunud elama luksuskorterisse, mis oli varustatud kõigi tsivilisatsioonis. Hüvedega oli tal vaid üks viis taltsutada oma järglaste jonnakust ja vallatusi. Mida Ta neile ütles, millega ta neid ähvardas, keeran gaasi lahti. Tõmbab veega nad alla kempsu, pange tähele, et midagi sellist jah, see võis võime muidugi. Märksa rängem, veel rangema restorani arutab rahvavaenlaseks tollele hüvedega midagi nende hüvedega vägagi kull. Hoiatus sunnib ülikooli minema ülikoolis õppima ülikoolid eestikeelne. Te ei mõista tolle aja inimeste hingeelu. Kristjan Kure ütles nimelt oma järglastele, et ta saadab nad tagasi Venemaale. Päeva kõrval ja seda ei häbenenud ta isegi rääkida oma töökaaslastele, nõnda selgub Ants orase mälestuste raamatust Vello Tamming. Paides küsib Paraguay son. Duelli pidamine lubatud ühel tingimusel. Missugusel, oota, see on siis, kui, siis kui neiu pealt vaatab siis, kui jalgpallis ei tohi tappa, ei tohi surmaga lõppeda. Küllaltki praktiline nõue on, peab trahvi maksma, enne mis pakkumisi veel. Relvad peavad olema registreeritud illegaalsete relvadega tohi. Registreerimisega on küll seotud, aga mitte relvade, aga siis inimesed peavad olema kodanikuõigustes või riigi kodanikud, riigi kodanik. Aga äkki seal on mingid duellid registreerimise kord, mingit nihukest omavoli ei saa olla vaid vaid põldu politseis munitsipaali ja, või notari juures. Ardo läheneb õigele vastusele, aga päris täpne see ei ole. Duell on lubatud siis, kui mõlemad osapooled on registreeritud vere toonaritena. Väga praktiline. See on puhta. Jätkame Helmut Kaarini küsimusega Sauelt, kes olid kosmoserändurid, Arabella ja nita, kes olid kaasas kosmosejaama Sky läheb teise meeskonnaga, mis elusolendid nad olid siis, kui laps on kuskil 70.-te. Lühidalt emailid. Need ahvid ja ma arvan, pigem võisid olla natuke rohkem, sest afi käest saab palju rohkem pärast teada. Või selle ma võin nii palju aidata, et see oli seotud ühe konkreetse eksperimendiga just nende saatmine pidid midagi seal kosmosest tegema. Mõelgem, sünnitan sünnitama, poegima mõlematiined, sest et kui nimed väidavad, et nad on naissoost, siis äkki tõesti need olid kaks ämbliku neistanita haukus, kuna keeldus toitu vastu võtmast ja saadeti nad ju sinna, selleks et nad ämblikuvõrku kaaluta olekus kaoksid. Omas sulg loodilt küsib, millise loosungina tunneme tänapäeval kunagist üleskutse, et kõik mehed on vennad, noh, võib-olla see kusagil deviis mingis suures õlletoa sisenemisel. Annan ikka kasutatud kohe üsna laialt, mitmes lehes ma ei tea, kas nüüd enam kasutatakse, äkki see on hoopis mingi mungaordu, äkki hoopis sealt? Rüütlite ordu olevale kõigi maade proletaarlased, ühinege. Hardo, kuidas sa tead? Loomulikult õiglaste liiga esialgne loosung, mehed on vennad, asendati käskiva maga Marxi korraldusel, kui liiga reorganiseeriti kommunistide liiduga tuli asemele kõigi maade töölised või noh, proletaarlased, ühinege. Nõela jätkab anne Kuusman. Nad meeldisid teatavasti ka Hitlerile. Miks aga ei saanud ta väidetavalt hästi läbi oma hundikoera londiga, see armastabki Eva Brauni rohkem? Ta hammustas teda või öelda lõi mind, võib-olla ei meeldinud Hitleri saabaste lõhn, võib-olla on seotud hoopis Rooma tervitusega, kuidagimoodi koer kah. Andis käppa, kuidagi natuke liiga natsipartei vuntsid. No ega tema nalja ei sallinud muidugi tal huumorimeel. Praegu absoluutselt, aga äkki tõstis valesti. Aga võib-olla hoopis see, et kui Hitler käppa tõstis, koer kippus selle järele, hammustavad koerte reaktsioon sageli on ju see, et kui sa kätt tõstad, siis ta kipub hammustama. Variandid on muidugi väga toredad. Ovi ja tegelikkusega vähe pistmist. Asi oli selles, nagu teada, Hitleril olid oma kinnisideed ja Hitler oli taimetoitlane ja ta tahtis ka koerast teha. Taimetoitlasi. Jüri Usin Hiiumaalt küsib, mis käskkiri NSV Liidu marssali Semjon Budjomney allkirjaga jõudis 1951. aastal kõigis Eesti NSV rajoonidesse ja nõudis kõigis majandis, mida. Hobused kindlasti hobustega küll, aga mida nimelt ikka poodi on lemmiktegevus, ratsahobused, noh sa pead kuidagi seda tulevase. Sest Nõukogude ametlik suund oli kõik ju sadatuhat sõbratari traktoritele juba juba seal, ütleme 15 aastat varem. Nii et see peab olema ikkagi seotud kuidagi ratsahobuste tõuhobustega või omanimelise selle tõu kuidagi ja, ja pudi on, ei ole üleliidulise, selle mingi mingi ratsaspordi Föderatsiooni ja mingi esimene, aga võib-olla võib-olla ka lihaks kasvatada hobuseid farmides või kolhoosides. Kõik see võis ka sinna kuuluda, aga oli üks täiesti konkreetne korraldus, mida tuli ellu viia, äkki tuled hobused ära lugeda? Seega kuulub silmuste loendus sinna juurde? Hobusepassid anda. See käskkiri nõudis kõigi märade paaritumist. See oli punaarmee ratsaväe juhataja ning hobused olid rahaliselt arvel. Muide, selle käskkirja täitmist kontrollis riiklik julgeolek. Ja see on päris huvitav töö on ja väga pudi on meil ikka. Seal haigla ravinõukogu julgeolekukontrollis jaan kaarna võrust jätkab. Esimese maailmasõja ajal valitses lääneriikide armeedes ebausk, mis ei lubanud ühestikus süüdata üle kahest sigaretti. Sellest reeglist peeti rangelt kinni, ehkki tikke alalõpmata nappis. Teati, et nii kolmandale sigarettidele, tuleandja kui ka saaja saavad järgmises lahingus surma, millel põhines selline noh, ütleme Bausk, noh, vana sõjaväenali, eks ole, et esimese viivituse ajal vaenlane näeksin, teise ajal paneb püssi palge. Lasen see on lihtsalt üks legend. Aga noh, see, see kehtivaid pimedas tollel ajal olid veel lahingus mehed rivis sisuliselt kõrvuti. Tikku anti nagu edasi, eks ole, või tuleneb ta tikku eelsest ajastust. Me oleme hädas, kui te ei tea, ega ta ära. Ei vea ja me ei arva ära ka on saatejuht. Vastus on pisut humoristliku, no nimelt Eesti vabadussõjas osalenud Taani kapten Vorge liin on jutustanud nõnda et ebausk sai alguse inglise puuri sõjast. Kui seal inglane tõmbas tuld, jooksis kokku kümmekond šotlast Pippudele tuld võtnud. Nemad märklauda polnud aga puuridele maja. Isegi tõepõhi all, siis sellest sarjast šoti nali võtab palju aeglasemalt hulka. Mõnelgula Tallinnast küsib, missugune põhimõtteline vahe on, mudeleid saab 91 ja saab 92. Sellega ise sõitnud ühegi sõitudega, mida aga ei ole. Täitsa vabalt hetkel läks omal ajal ja Rootsi oli omal ajal sellise asjaga, mis seal muud ikka rool. Teisel Ma ütlesin mudeleid, ma ei öelnud automudelil. Õige vastus on seier, lennuk saab 91 oli väikelennuk, aga saab 92 juba sõiduauto. Heino kop Viljandist meenutab aga auruveduri leiutajad. George Thomsoni. Talupojad lubasid tema masinat tükkideks lõhkuda. Millist julgestust kasutas ta oma vedurikaitseks? Vile võib olla ju juuksed öös lipukeste sülgasusse siis nüüd ikka nii väga vile. Kõva ja, aga tol ajal paned kaks näppu suhu. Relvastatud valve talumehed olid kurjad, põhiliselt nad lehmi hirmutas. Hobust läks lõhkuma, mitte teine asi, sädemeid pildus. Jah, ta oli kaasas ja muidugi pani teine põle rääkida, riputas sinna ette krutsifiksi võt. Venelased panid viisnurka veduri. No vastus on märksa lihtsam ja inimlikum. Stevenson kasutas auruvedurikaitseks raskekaalu poksija, kes käis masina ees ja lubas teise ilma saata. Kõik masinal. Lihtne ja ilus. Ma ei, talumehed rahunesid kohe, saades teada, millega on tegemist. Eva Niinemägi Lepnast uurib, kes ei tohi luteri usureeglite järgi olla ristivanemaks ehk siis Fadereiks polelleeritatud jah, omaenda vanemad, nii vanemad vaderi paari on näiteks mõeldud ka. Ja ka see on üks variant, rohi suur õde-vend peaaegu nagu abielupaar, on ka pruut ja peig ei tohi olla, aga nüüd üks kategooria inimesi on veel omaenda lapsed. Ei tohi olla Vaderiks olemasoleval lapsel rase naine ei või kaalu. Oleks, see on kana. Lõpetame täna Anssaaslavi küsimusega peale Eesti on ka ühes teises Euroopa riigis avaliku käimla rajamine tekitanud palju kõmu. Nimelt küsib Ants Aaslav võrust, kus toimus 1985. aastal avaliku käimla asukoha määramiseks riigi pealinnas. Referendum. Šveits on selline riik, kus enim referendum iga asja peale, eks ole, ja aastas tehakse referendumit täitsa vabalt, seal õitses midagi muuta. Jah, aga, aga noh, võib ka see loogika olla, vaevalt see oleneb, on eks ole ju vaevalt nüüd Londoni vaevalt selle Heino seda muidugi jah, et teine loogika on see, et seal on mingi suhteliselt väike riik, eks ole kus kehtis ka demokraatiast otseselt vürst ära ja noh, jutleb, kemmergutega ei tegeleda ainult tähtsa enim referendumeid, haiglaselt paljude kõige tõenäolisem on see, et nad ei saa ilma nendeta hakkama, siis on Bernis. Nii et hakate berni, siin on need väga huvitav vastus selles mõttes, et siin harda mehi nii radikaalselt tõrjus Lichtensteini, aga tegelikult see oligi Lichtensteini ussilinnas. Nii et kõike kodus. Tähelepanu tähelepanu väga tähelepanuga. Remo turniir. Memoturniir.