Kirikuelu tere õhtust, tänane kirikuelu saade on salvestatud Harjumaal Riisiperes Nissi palvemajas, kus veedab vanaduspõlve Eesti esimene naisvaimulik laine Villentaal. 86 aastane kiriku õpetajanna pidas viimased jumalateenistused möödunud sügisel. Viis aastat tagasi pärjati ta ka Eesti Punase Risti teise klassi teenetemärgiga kohaliku elu edendamise eest. Lääne Villentaal töötas pool sajandit vaimulikuna Võrumaal, teenides kõige kauem Pindi kogudust. Seda kümmet oli ta ka Petseri eesti koguduse õpetaja. Tänases saates meenutab Eesti esimene naisvaimulik, kuidas tekkis tal huvi kiriku ja õpetajaameti vastu ning mismoodi õnnestus tal saada kirikuõpetajaks olukorras, kus kirik. Ja ühiskond olid pidanud seda vaid meeste ametiks. Naiste ordinatsiooni teed rajanud laine Villentaaril käis külas Meelis Süld. Minu esimesed mälestused on seotud kirikuga. Mu isa oli mu sündimise ajal Nissi koguduse juhatuse esimees. Eesti oli mõni aasta varem saanud iseseisvaks. Tolleaegsed lapsed saime usuõpetust õppida juba enne kooliaega kodus. Nimelt õpetajad käisid talveti uue aasta ja ülestõusmispühade vahel taludes pidamas laste loetusi. Kuna mu isa oli koguduse juhatuse esimees, toimusid mõned laste loetused meil. Mulle on räägitud laste loetuses siis, kui olin kolmeaastane, ise ma seda ei mäleta. Aga teised räägivad, et õpetaja oli pannud lahtise piibli minu ette. Ja ma olin lugenud sealt üksikuid tähti. Pikes killuess, joti, väikey, kõva p, pehme, B ja nii edasi. Kui nelja-aastaseks olin saanud, oli jälle laste loetus neil ja õpetaja oli lasknud mind piiblist lugeda salmi. Laske lapsukesed minu juurde tulla, järgi keelake, neid mitte, sest nende päralt oli jumalariik. Õpetaja Rotheris pider oli arvanud, et mul on see salm peas. Ega ma veel lugeda ei oska, ta oli avanud teisest kohast piibli ja lasknud mind jälle lugeda sõrendatud kirjas salmi. Ja kui ma seda lugenud olin, siis oli tal selge, et ma oskan lugeda. Nii jäigi mulle side kirikuga. Ma olin lapsepõlves alati arvamusel kõige parem elu olnud kirikuõpetajal, temal saab kirikus olla nii palju, kui ta tahab. Meid suure pere lapsi ei suutnud 10 kilomeetri kauguselt sealt hobusega keegi tihti vedada. Aga köik kirikus meeldis mulle altaripill Jeesuse kujuga selle all maas nutvat naised. Kõige ilusam oli kirikus kaks vitraažakent. Ühel on kujutatud apostel Peetrus võtmega ja apostel Johannes. Raamatuga. Köik kirikus meeldis laest alla rippuvad suured kroonlühtrid. Maalid, seintel seljatugedega pingid, kus oli hea istuda rõdul orel. Ma oleks tahtnud ainult kirikus olla. Aga meie kodutalu põllu sees oli üks kõrgem koht kõrtsu adi. Ja sinna paistis üle metsa. Tookord Nissi kirik kuva kirikut näha tahtsin, siis ma jooksin kõrtsumäele ja vaatasin siis kirikut eemalt, nii palju, kui tahtsin, olin jälle saanud kirikus olla. Aga kui rääkida sellest, et te olete ikkagi Eesti esimene naissoost kirikuõpetaja ja mõelda ka sellele, mis ajal te pidite õppima ja missugune see olukord üldse oli, naisi ju tol ajal ei ordineeritud kirikuõpetajateks, siis ma ei kujuta ette, et oleksite unistanud kirikuõpetajaks saada selliste eesmärkide lihtsalt ei olnud, aga, aga kuidasmoodi see tee üldse sinnani 15 sai siiski esimene naiskirikuõpetaja. Eriline huvi usuõpetuse vastu algas mul keskkooli ajal, ma tahtsin lugeda kõiki vaimulikke raamatuid, aga neid ei olnud kusagilt saada. Osta ei jõudnud, raha ei olnud ja lugemiseks laenamist ei olnud ka kusagilt. Aga meie kooli usuõpetaja Konstantin kütt lubas mind lugeda oma raamatuid. Võtsin tema käest ükshaaval neid lugeda. Üheks raamatuks oli Tartu Ülikooli õppejõu, voolab silla kirjutatud Eesti kirikulugu. Selle ühel viimastest lee külgedest oli kirjutatud Tartu Ülikooli on lõpetanud ka 10 naist. Minu jaoks oli see nagu suur maailma avastus. Ka mina oleks tahtnud kohe usuteadust õppima minna, aga ma ei kulgenud sellest mõttest kellelegi rääkidagi, sest ühtegi naisusuteadlast ma ei olnud läinud. Esimest korda nägin ülikoolis lühikest aega usuteadust õppinud naist. Kui meile Haapsalu gümnaasiumi tuli sõja ajal õpetajaks Helga Saar. Ma vaatasin seda inimest eemalt nagu ühte imeolevust. Kui 42. aastal Haapsalu gümnaasiumi lõpetasin, oleks kohe tahtnud usuteadust. Tema aga polnud kohta, kus seda teha. Sest üks aasta varem oli nõukogude. Ühelt poolt juba Tartu Ülikoolis usuteaduskond suletud ja see suletuks pooleks sajandiks. Läksin Haapsalusse pedagoogilistele kursustele. Need koostati kahe suve jooksul kummalgi suvel kuus nädalat ja me saime algkooli õpetaja, kandidaati, tunnistused. Mind määrati Lihula kooli õpetajaks, seal oli direktoriks Agnes Madiberk, tema teadis minu huviala juba ja andis mulle terve algkooli ulatuses usuõpetuse tunnid. Ja kui ma järgmisel aastal Maidla koolis õpetasin, seal anti mulle jälle usuõpetuse tunnid. Aga ma kuulsin, et saksa okupatsiooni ajal pidi avatama konsistooriumi juurde. Usun seal see kõrgem katsekomisjon, kus pidi saama usuteadust õppida. Ma saatsin sinna avalduse, aga vastus tuli, et esialgu võetakse vastu ainult meid, kellel on Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas õppimine pooleli jäänud. Uusi õpilasi lubati vastu võtma hakata 1944. aasta sügisel. Aga just sel sügisel tuli meile nõukogude kord tagasi. Nõukogude kord tühistas ka kõikide meie algkooli õpetajate kandidaadi tunnistusest ja nii jäin ma õpetajades ilma. Pool aastat olin tööta, siis õnnestus mul saada alates esimesest märtsist 1950 Ellamaa elektrijõujaama lasteaiakasvatajaks. Seal töötasin neli ja pool aastat. 1951. aasta sügisel tekkis minus tohutu suur õppimise kirg. Teadsin, et statsionaarselt mind ühessegi kooli enam vastu ei võeta, sellepärast et järgmisel suvel sain kolmekümneaastaseks. Ja minu keskharidus oli ka tühistatud. Mõtlesin, et hakkan õppima ükskõik mis ala lihtsalt enese jaoks. Aga mida? Minu kodutalu aidas oli kirst, kus kõik minu senised õpperaamatut sees olid. Tõstsin selle kirstukaane üles, mõtlesin, mis raamat on kõige peale seda hakkan õppima. Olgu seal siis saksa keel, maateadus või midagi muud ja seal peal oli usuteaduse kõrgema katsekomisjoni õppekava. 1946. aastal sain teada, et niisugune kool Tallinnas asutatakse. Saatsin postiga kõik oma materjalid sinna avalduse kohaliku õpetaja Julius Voolaiu soovituse. Aga mul ei tulnud sellele kirjale vastust. See kiri oli läinud minu koju. Mina elasin õpetaja töökohal ja ma ei olnud teadlik, et ma olen juba kooli vastu võetud. Aga siis ma avastasin seda. Võtsin ruttu töölt kahenädalase puhkuse sõitsin Raplasse, sest seal töötas õpetaja, saag ja kahe nädala jooksul oli mul esimene eksam loogika tehtud. Õppima pidin saha jah, ainult mu ema ja õed-vennad teadsid, mida õpin. Kui oleks lasteaias teada saadud, et ma õpin usuteadus, siis oleks ma päevapealt vallandatud. Kui laine Villentaal oli kolm aastat usuteadust juba õppinud, tehtigi talle esimene pakkumine hakata tööle kirikus. Esialgu küll ainult jutlustajana. 27. aprillil 1954 läksin Tallinna, seal toimusid õppepäevad ja uue testamendi õppejõud Ago Viljari tuli minu juurde. Olin talle juba eksamit teinud. Ja ta küsis mu käest, kas teie villand tal olete kunagi tundnud huvi misjonitöö vastu. Mõtlesin mõnevõrra ja ta küsis, kas teid on väga raske teie praeguselt töökohalt lahti kangutada? Ma ütlesin, ma saan sealt niikuinii lahti. Sest niipea, kui sinna kandideerib üks eelkooli pedagoogilise haridusega inimene olen mina, kui kutsuta tööd, see ava. Rääkis, et Vastseliina koguduses Misso abikirik asub Läti piiri lähedal. Juhatus on otsustanud sinna jutlustaja võtta. Ja selle ilmnes, otsimine on tema ülesanne koguduse poolt. Ta oli eelmisel päeval rääkinud peapiiskop Jaan keevitiga. JAAN Kiievit oli nõus olnud minu minekuga sinnaga oli kahelnud, kas laine helendav tahab nii kaugele oma kodust minna. Andsin nõusoleku. Samal päeval rääkisin kodus emale. Ema ütles ühe lause. Lapsed lähevad kodust kõik nii kaugele. Aga rohkemat keelamist ta ei ütelnud. Mulle. Järgmisel päeval viisin elektri jama juhatusele lahkumispalve. Aga ma jõudsin lasteaia üleandmisega seoses sinna 24. juulil. Laupäevasel päeval. Järgmisel päeval oli õpetaja jumalateenistus. Kontsertjumalateenistus igati suur päev. Õpetaja kutsus mu altari ette ja seadis mind ametisse kiriku vanema ametisse seadmise korra järgi. Nii et hooldusnägi mind juba seal. Mulle räägiti pärast, et kui õpetaja oli teatanud meile tulev naisjutlustaja, siis kirikutee peal pole inimeste seas enam muud juttu olnud kui naisterahvast tuleb sõna kuulutama, sest oma jalga enam ei tõsta. Aga kuna mulle järgmisel päeval kuulutati jumalateenistus, siis ma läksin hommikul vara kirikusse. Esimesena hakkasin lugema neid inimesi, kes kirikusse tulevad. Jõudsin üle 60-ni lugeda, siis läks lugemine segi, inimesi tuli juurde. Ja ma pidasin oma esimese jumalateenistuse esimesel augustil 1954. Ja veel millises olukorras? Eelmisel päeval olid kolm imestunud Nõukogude asutustest võtmas allkirja, et ma ei jutlusta enne, kui olen saanud omale tõendi. Ja et ma 24 tunni jooksul oleksin lahkunud. Võru rajoonist. Sain juba protokolli miilitsat nädalase elamise eest ilma sisseregistreerimata. Ütlesin kohe kirikuteenijal, homme jumalateenistust ei toimu. Ma sõidan ära. Läksin õpetaja juurde, Vastseliina. Õpetaja luges protokolli, kratsis siit oma otsmiku ja hakkas naerma. Ütles ma juba mõtlesin, kuidas Misso jutlustaja tulek meil ilma raskusteta läheb. Ja tema andis mulle nõu. Peapiiskop on sinu siia saatnud, tema vastutab ise selle eest. Kord oli nii, et kõigepealt pidi inimene minema kohapeale registreerima end sisse ja siis sai alles voliniku tõendi. Mina seda ei teadnud ja õpetaja ütles mulle, jumalateenistus jääb 24 tunni sisse midagi, jumalateenistus ära ja lahkuge, siis ma seisin kantslis ja hakkasime laulma sõnade etteütlemise järgi. Laulu Mu järel hüüan. Jeesuke kõik rühti, rahvas, tulge. Uks läks lahti. Ja need kolm, kes mind eelmisel päeval oli ära saatnud, sealt tulid uksest sisse. Maalin kantslis kindla teadmisega syyte mind kätte ei saa. Ma vahetasin riided, sõitsid kohe ära. Need kolm sõitsid mulle tee peal järgi, nägid, et mina olin. Aga ma olin kohe lahkunud kanil rätta Vastseliina ja sõitsin, aga. Teisipäeva hommikul läksin seminarile. Sinna tuli õpetaja akas piiskopi pidite rääkima ja samal päeval oli volinik läinud puhkusele ja asetäitjatele määrata. Minge nüüd ema juurde, niikaua, kuni volinik tagasi tuleb. Septembrikuu esimestel päevadel sain tagasi, aga siis registreeritud sisseregistreerimine oli takistatud poolteist kuud. Kuma Moimikule sellest rääkis siis volinik ütles, mina teid aidata ei saa. Kui teid sisse ei registreerita, minge rajooniprokuröri juurde. Ja kui rajooniprokuröri teid 20 päeva jooksul ei aita, siis mingi vabariigiprokuröri juurde, need tulid kõik läbi käia. Aga ma olen kirjutanud ühe raamatu sellest pealkirjaga sina juhid, minu elu, seal on kõik need raskused sees, mis tuli läbi elada. Milline oli see tee sealt jutlustaja koha pealt juba siis päris kirikuõpetajaks, sellepärast et ühtegi naiskirikuõpetajat sel hetkel ju Eestis ei olnud, ei olnud ordineeritud ega see polnud tavaline mujal riikides. Pärast rääkisid mulle inimesed, et nemad olid tõotanud, kui laine jutustama tuleb, siis mida me jalga kirikusse ei tõsta. Aga esimesel päeval tuli nii palju inimesi. Nad tulid uudishimust, nad olid mind näinud, aga nad ei olnud mind kuulnud. Ja tulid uudishimust ja minu arvates jumalateenistus läks korda. Ühes peres oli ainult mees kirikus olnud, mitte naist. Ja kui mees koju läks, see naine oli küsinud, et milline see inimene siis oli. Ta oli ütelnud, sääne Kõllatsid, aga tütrel Soll aga sõna mehe. Ja nii tuli mulle 10. oktoobril tuli esimene ristimine. Ja kes kirikusse tuli, see kirikusse jäi. Ma õppisin kogu aeg usuteaduse instituudis. Edasi lõpetasin instituudi 26. augustil 1964 ja sealt viidi mind Edasi Pindi koguduse jutlustajaks. Pildis oli õpetajaks August Arumäe. Ta oli vahepeal Siberisse küüditatud, seal leseks jäänud. Nüüd uuesti, tahtis abielluda ja tahtis elama minna Pärnumaale, kus ta uus abikaasa elas. Ja tema oli teinud peapiiskop Jaan Kiility lepp ettepaneku. Nii ja mind tema kohale Pindi koguduse õpetajaks. Paari päeva pärast kutsus peapiiskop mind enda juurde. Kirikuvalitsus oli otsuse teinud ja peapiiskop ütles mulle. Lutlustes Pindi kuudusse esialgu, kui kaua see kestab, seda ma ei tea. Esimesest oktoobrist 64 läksin kohale ja esimesel aastal pääle jõule hakkasid inimesed rääkima, et aga kas sa ei saaks meile õpetaja tööd teha? Hooldajaõpetaja, kes võrust ma ütlesin, et ega ma olen jutusteks siia saadetud. Inimesed olid hakanud ise konstoriasse kirju saatma, et mind ordineeritakse õpetajaks. Varsti tuli kogudusele kiri konsistooriumi peapiiskop Kiviti ja peasekretär leepini allkirjadega ja seal oli öeldud. Teie avaldus jutustaja õpetajaks ordineerimiseks nõuab pikemaajalist arutelu. Me peame tutvuma piibli seisukohtadega ja peame tutvuma nende kirikute seisukohtadega, kes naisi on seni ordineerinud. Arvestage sellega. Viimaseks lauseks oli jaatavale korral ordinatsioon, ei toimu mingil juhul Pindi kirikus. Kirikus hakati pidama informatsiooni koosolekuid Veiteeti terve rida. Paari aasta jooksul neist võtsid osa peapiiskop Kuusassessorit, kõik eestima Pravstid ja kõik usudelse kõrgema katsekomisjoni õppejõud. Pärast sai sellest asutusest usuteaduse instituut. Seal oli koostatud kaks referaati. Ühe koostas Viru praost Jaan Varik ja teise koostas Lääne-Harju praost Paul Saar. Kaks korda toimusid seal hääletused. Esimene kord pandi hääletusele, kas üldse naisi ordineerida või mitte. Sellel hääletusel olid olnud kaks erapooletut. Albert Soosaar ja Hillar Põld. Kõik teised olid andnud hääle naiste ordinatsiooni poolt. Pärast mõneajalist arutelu. Uuel hääletusel oli juba pandud otsustamisele, kas ordineerida naisi meestele alluvaiks abiliseks või ordineerida neid ka iseseisvaks töötajaiks. Ja kõik olid andnud oma hääle sajaprotsendilisest ordineerida meestega võrdsetel alustel Iseseisvus töötajaiks. Kirik oli oma otsuse teinud. Kirikukogu pidi selle otsuse kinnitama. Kirikukogu sai kokku kutsuda ainult riigi loal. Ja see luba saabus alles 12. oktoobril 1967. Kirikukogu võttis ühel häälel naiste ordinatsiooni vastu. See oli neljapäevane päev, mina olin sel päeval kodus sprindis oma ülesannete juures. Iga natukese aja pärast palvetasin. Jumal, kui sa tahad minust õpetaja teha, siis sinuga ma seda ei karda. Kui sa ei taha, siis keelas. Aga näitas samal ajal mulle, kus ja kellena pean ma edasi töötama. Järgmise päeva pärastlõunal sain postist Lääne-Nigula õpetaja Friedrich pohlametsakirja. Ta oli kirikukogust tulles läinud Tallinna postkontorisse ja pannud mulle seal kohe kirja. Postiette naiste ordinatsioon on vastu võetud. Järgmisel pühapäeval olin missis oma ristiisa Artur Villentali matmisel. Esmaspäeval läksin konsistooriumi sisse. Peapiiskop Tooming tuli vastu, millal sind Ordmineerin? Ma jätsin kõik need asjad ainult kiriku otsustada, mitte enese otsustada. Ordinatsioon tuli 16. novembril, kuu aja pärast. Kell kuus õhtul oli see jumalateenistus Toomkirikus. Ka teine Ortineeritav oli, see oli praegu Ruhnu õpetajana töötav Harri Rein. Ma ise soovisin, et introduktsioon oleks kohe järgmisel pühapäeval. Nii et pärast ordinatsiooni sõitsin tinti. Ja 19. novembril oli introduktsioon Pindis introdutseerisid peapiiskop Alfred Tooming peapiiskop hemeeritusi angiinid ja kohalik praost Robert kannukel. Ja nii sai minust Pindi koguduse õpetaja. Pärast ma sain kuulda Naiste ordinatsiooni oli juba vanem, aruta Tartud aga see oli jäetud seisma. Kuni üks konkreetne kogudus soovib konkreetset isikut endale õpetajaks. See konkreetne soovin isik oli Pindi kogudus. Selleks isikuks sai mina Minu tegi õpetaja tindipott maas, hinnan tindikoguses surmaadis. Ma töötasin. Kirikus Võrumaal esimesed 10 aastat jutlustajana Missos järgmised kolm aastat jutustena. Tindis. 1984.-st aastast töötasin kaks nädalat vähem kui 19 aastat Petseri koguduse hooldajaõpetajana. Kokku teenisin 49 ja pool aastat taluma. Ja ma austan seda kogudust, kes oma õpetajaks soovis. Tänase päeva. Kolisin sealt ära sõna. Viis aastat tagasi. Austan ka Misso abi kirikurahvast. Kes nii siiralt ütles, et kui lasterahvas tuleb, siis mina mu jalga. Kas ei tõhusa aga? Näinud olid, tahtsid nad mind ka kuulata? Ja kes? Kuulisse kirikusse? Käis. Minu kõige suurem unistus lapseeast peale kuma kirikusse sattusin, oli olla alati kirikus. Ja kui kirik tegi mulle ettepaneku tulla, mis havi, kiriku jutlustaja, võtsin selle vastu. Ja käisin seda teed mis mulle seal käimiseks anti. Tänapäeval on ju ka neid inimesi, kes naiste valideerimise vastased, kuigi ametlikult on seal kõik kenasti lubatud ja isegi piiskopiks võib saada naine. Aga mis te sellest arvate? Kas see on põhjendatud, et keegi võib-olla üldse naisTorineerimise vastu? Minu arvates ei ole põhjendatust Kui ma noor olin ja või siis oleks tulnud naisõpetaja, ma ei tea, kas oleks tema juurde läinud nii suure südamerahuga Konees õpetaja juurde. Aga nüüd olen ma kogemuste põhjal jõudnud selleni et kui mu hammas valutab, on mul ükskõik, kasvu hambad terveks mees või naine, peaasi et ta on arst, kes oskab terveks teha. Ja õpetajate suhtes maksavad täpselt samad reeglid kui ma vajaniga hingelist abi. Kui ma mõtlen möödunud pühapäeva kirikuelu saatele. Ja kui ma õieti mäletan, et üks inimene kelt intervjuu võeti, ütles niimoodi, et kogudus peab olema koht, kuhu võib tulla oma eluiga murega kus teda vähemalt ära kuulatakse ja tahetakse aidata, nii palju, kui see võimalik on. Vaat kogudus on niisugune koht, koguduse õpetaja, isad ütelda, ühelegi inimesele ma sind aidata, isa, kui ta muus ei saa aidata, siis ta võib aidata selle õige koha leidmises, kuhu see inimene peab minema oma nõudmisi, mis te seda? Kui inimene tuleb oma tõsise murega, olgu see milline tahes koguduse õpetaja juurde siis ta ei küsi, kas mu ees seisab noor või vana. Ma ei küsi, kas seisab mees või naine. Ma olen appikarjuja oma elule ju. Meil seisavad ees kriisi ajad ja meie kirik peab olema esimene, kes neid kriisiolukordadesse sattunuid toetab. Murega kuulan raadiost neid asju praegu. Ma olen läbi teinud saksa okupatsiooni ja 50 aastase vene okupatsiooni. Ma tean, mis see tähendab, ja ma tean, millised mured meid, eestlasi, väikest rahvast ründavad ja kust nad mujalt peaksid siis esimese õige nõuande saama seal kirikust. Te olete kirjutanud kaks raamatut või rohkemgi veel, äkki. Ma olen kirjutanud viis raamatut, esimene mul on nad kõik siin reas, neli tükki on siin üleval, paistab need esimesele, andsin luuletuskogu ja esimese tüki. Teinekord andsin luuletuskogu teise trüki, selles esimeses trükis oli hirmus palju vigu. Sest trükikojas toodise minule redigeerimiseks õhtul ja hommikul pidin sinna tagasi viima mõne suure vea ära parandada, ainult ilmus teine trükk. Siis ilmus kolmas trükk veel pildis. Ja see on nyyd. Neljas trükk siia lõppu on uus, mõned juurde lisatud. Ega ma ei ole luuletaja, aga ma olen selline inimene, et kui mul mingisugune luulerida meil tuli, siis ma panin selle paberile. Kas teil on ka sellest raamatust kimp luuletusi mõni luuletus, mida te tahaksite ette lugeda näiteks? Ma loen ette selle fotot olnud 158. See on üks laul surungoraal jah, minu laule on eesti kiriku lauluraamatusse trükitud kaks. Et ma hakkasin seda. Minu kodu on Ella maal ja ma sõitsin ju sageli kodu vahet elamalt hakkasin bussiga sõitma ja sõitsin siit Haapsalu Tallinna maanteed mööda ja ülepõld paistis Nissi kirikutorn. Ja valati hellinud, vaatasin seda kodukirikut. Ja selleks ajaks, kui ma Võrumaale jõudsin bussidega mitme bussiga, oli mul laul valmis. Pühakoda teiseks, koduks ristilises mulle sai lapsepõlve unistuseks kõige kallimaks ka jäi. Siin Mancini leeritõotust, kandsin vanemate kaotust, tundsin rõõmud, suurimad matsid muret mustimalt. Eksinuna siia tulin isalt armu, paludes uuesti jõudu, leidsin kiusatu Sis võideldes puhta südame, kui Anni uue lootuseni kalli armulaua leivas, sõin elu karikastma Joil. Viimsed, käigud, iimselt mõtted käin ja mõtlen kirikus igavesse ellu tõttas Siinma taeva esikus enese, kus annan üle surma võitja Jeesusele. Omaks-omandiks jätan rahus uinudest. Seda lauldakse sellel viisil Jeesus surma ära. Võitja. Mul oli suureks üllatuseks huva hommikuti siin diivanvoodil lamades. Kuulan hommik palveid. Vigala õpetaja Kristiina Jõgi oli võtnud oma hommikupalve aluseks. Selle lausus sõnad. Ja teine raamat on vist tuli eelmisel aastal väljatrükist, sina juhid, mine elu, see on siis see, kus on kirjas teie enda mälestused. Vaata, ma ütleksin, mõlemate raamatute kohta oleks võimalust otsast alata. Teeks ise esimese korrektuuri parandatud trüki, aga alati, kui neid asju kirjutasin, olin ikka mõne teise asjaga seoses ja seepärast nad ei ole need, mis seal tulema peavad. Mul on küsimus ka natuke isiklik küsimus perekonna kohta. Ma tean, et te olete üksik inimene. Kuidas nii läks? Mul on olnud sõpru. Kindel igal inimesel. Aga minu noorusaastad sattusid sõja tallermaasse. Okupatsiooniaeg. Algas. Just siis kui mina jõudsin nendesse aastatesse, kus noortel inimestel oleks sellised unistused olnud. Mul on olnud väga häid sõpru. Kelledega võib-olla hiljem oleks kujunenud olukord abi ellumiseni. Aga need sõbrad võeti minu kõrvalt ära. Kes võeti mobilisatsiooniga kes ei tulnudki tagasi kes hukkusid mõnel teisel viisil? Tähendab, minu jaoks neid ei olnud loodud. Ja sel ajal, kui ma üles kasvasin kasvas üles terve vallaliste tüdrukute põlvkond. Tehke kasvõi statistikat üks kord avalikul koosolekul avalikul koosolekul, kus oli tehtud kohe niisugune koosolek, kus ma vastaksin kõikidele küsimustele. Ja seal esitati mulle üks niisugune küsimus. Kas te olete elus olnud ka tõsiselt armunud? Ja ma ütlesin, olen, aga minu armastatu on Eesti evangeelne luterlik kirik? Sellesse ma olen alati olnud arvamus. Ja annaks jumal, et ma võiksin temasse armun surra. See on ka puhas armumine. Täna olime külas Eesti esimesel naisvaimulikul laine Villentaalil, kes tegi oma elutöö Võrumaal ja elab nüüd 86 aastasena Harjumaal oma lapsepõlvekodukandis Nissi palvemajas. Mina olen saatejuht Meelis Süld, soovin meile kõigile ilusat õhtu jätku.