Isegi hämmastav, kui suurt tähelepanu leidis hiljutine Jaapani keisri perekonna visiiti Eestisse võrrelduna kasvõi näiteks Ameerika Ühendriikide või Suurbritannia riigijuhi visiidiga. Milles on asi? Sellest kõneleb nüüd meil algavas saates Mark Sinisoo erialalt Mark Sinisoo küberneetik. Aastatel 1998 kuni 2000 töötas ta aga Eesti suursaadikuna Jaapanis. Saate teises pooles meenutab Mark Sinisoo seal veedetud aegu ja püüab ümbritsevat maailma näha jaapanlase silmade läbi. Niisiis Mark Sinisoo. Keisriisik jaapanlastele sümboliseerib teatud tõsi, Jaapani riiki olgugi, et diplomaatilises läbikäimises jaapaneti nimetata keisririigiks, olgugi et Jaapanil on keiser, on jaapanlase südames jaapani riik ikkagi keisririik ja siin tuleks ennast ise paigutada kuidagi öelda keisri mõttemaailma, kui see võimalik on, nimelt asi on selles. Kui te mõtlete iseenda esivanematele siis hakkate kirikuraamatutest otsima neid, siis ma arvan, et jõuate kuni põhjasõjani. Aga kui jaapani keiser vaatab tagasi minevikku siis jõuab ta välja esimese jaapane käisaveni Chimmu 660 aastat enne meie aja arvamist. See nii-öelda vana suguvõsa kui niisugune on minu arvates suurema kaaluga kui see fakt, et ollakse keiser. Keskaegne Euroopa tunneb lõputuid mõrvu, igasuguseid intriige kõrgetes kodades. Kas Jaapanis on püütud keisrit tappa, teda kõrvaldada? Mingil moel? No kui seda on tehtud, siis on tehtud väga ammuste aegade hämaruses ja minul selle kohta andmeid ei ole, et oleks juhtunud. Keiser Chimmu trooniletulek on muidugi mässitud legendide ja minevikku udusse ja ei ole kindlat et vastuvaidlematult, et kõik nii juhtus, nagu kaasaegne Jaapani ametlik ajaloo käsitlus seda esitab. Sinna juurde kuulub selline fakt, et keiser kuni sõjajärgse konstitutsiooni vastuvõtmiseni omas jumala staatust. Ja see jumala staatus ei ole nii-öelda ise võetud, see on tulnud keiser Chimmu päritolust keiser Chimmu vastavalt legendidele, põlines otseselt päikesejumalanna amateraalsust ja ükski ma ütlen, kirjutatud dokument, mis nüüd tehakse, ei saa ühelegi inimesele anda jumalast põlvnemise staatust ja ei saa ka seda ära võtta, kui see on olemas. Nii et tuleb arvestada seda, et keisri visiit siia on midagi palju enamat kui Euroopa riigipeade visiit. Kas on andnud Jaapanis ka diskussiooni, et ära lõpetada see traditsioon? Inglismaal näiteks on selle üle küll vaieldud No kui seal diskussioon on olnud, siis sellega ei ole jõutud kuigi kaugele Teie kui suursaadik olete temaga mõned korrad kokku puutunud, ma kujutan ette, et seal suuresti on tegemist niisuguse protokollilise ja etiketi järgi vas suhtlemisega, aga natukene mingit inimlikku, mis teda natukene avaks. Mis teil on meeles? Ma võib-olla kirjeldaks üht-teist seeni, mis avab keisri. See oli kuma jaapanest, hakkasin lahkuma. Siis tegin ma lahkumisvisiidi keisrile õline komme, see oli ametlik. Ja istusime koos kolmekesi keiser, tõlkija, mina ja kui siis oli lahkumise hetk, ma tõusen püsti, tegin kõik protokollis ettenähtud kummardused kõik ära ja hakkasin liikuma mööda koridore. Seal on väga pikk koridor koridori edasi. Ja siis mul tekkis niisugune tunne, et ma pean tagasi vaatama, n seisma ja vaatasin tagasi. Ja koridori lõpus seisis keiser, kes mulle järgi vaatas. Seda ei olnud küll kuskil protokollis ettenähtud. Ma läksin edasi kuni koridori lõpuni ja seal tuli ära pöörata. Pöördusin uuesti ümber ja vaatasin ja keiser seisis ikka veel koridori lõpus ja vaatas mulle järgi. Ja see jättis mulle väga sügava mulje, sest see oli oluline kõrvalekaldumine protokollist. Kas tema isikliku niisuguse ülalpidamise või, või, või suhtlemise kohta on ka mingisuguseid käibe, vaid ütleme siis legende või arusaamasid jaapani avalikkust? Kusjuures minu teada keisri eraelu ja kõik niisugused asjad, nad on kõik väga varjatud isegi keisripalee territoorium, see on täiesti suletud netoTallinnas, turismifirmad reklaamivad, et noh, nüüd teeme ka ekskursioone keisrilossi juurde. Need küll fantoseerivad, sest keisrilossi ümber on suured kivimüürid selle pargi ümber, tähendab, ja siis on vallikraav veel ja nii need senna naljalt ei pääse muul ajal kui kaks korda aastas ja sedagi ainult diplomaatiat ja mõned valitud isikud, son, keisri sünnipäev ja uusaasta. Mõnda aega tagasi rääkis ajakirjandus, et keisrilapselaps juba soliidses küpses eas naine abiellus tavalisi lihtkodanikuga ja muutus ka seetõttu tavaliseks inimeseks. Probleem oli laialt arutusel ja, ja siis oli jutt tema ülalpidamiskuludest ja kus ta elama hakkab, alustas vist ühetoalisest korterist ja nii edasi ja nii edasi. Keisrile endal raha ei ole, mitte üks seen, tal on ainult kulude kate valitsuse poolt. Ja see kulude katte laieneb ka keiserliku perekonnaliikmetele. Ja kui keiserliku perekonnaliige abiellub naine on mõeldud perekonnast välja siis kaotab ta need toetused kõik. Ja see on täiesti loomulik, see on täiesti aktsepteeritud, seal ei ole midagi erilist. Räägime veel natukene suhtlemisest, räägime natukene poliitikast. Jaapanil on tähtsamaid suhtlemispartnereid. Ütleme siis, alustame, Hiina on Ameerika ühendriigid on Korea. Kuidas näeb keskmine jaapanlane Hiinat? Kui oma naabrit keskmine jaapanlane leiab et ta on hiinlastest üle korealastest üle jaka eurooplastest üle ja keskmine jaapanlane loeb ennast valgeks, mitte kollaseks, kuid hindab seejuures kõiki, kellel sündides on mongoli laik. Ja minu käest on küsitud, kui minu lapsed sündisid, kas neil oli mongoli laik, ei olnud muidugi, kus see peab olema. See on selja alaosas. Umbes käelaba suurune senine laikese kaob kahe kolme päeva jooksul pärast lapse sündimist. Millele tugineb see üleoleku tunne teiste rahvastega võrreldes? See tugineb arvatavasti väga pikkadel traditsioonidel. Hiina traditsioon on pikem kui Jaapanil. Tsivilisatsioon võib olla küll ja jaapanlased on üle võtnud Hiinast ka väga palju näiteks Kanši tähestiku sümboleid. Aga kõige madalamal, see nii-öelda suhtumis tasemel on siiski korea, sest see oli endine asumaa ja seetõttu korealased ei ole nii-öelda väga hinnatud inimesed. Ma tahaksin ühe niisuguse konkreetse näite tuua. Kujutage ette, mitu linn see on üks kuskil 150 kilomeetrit Tokyost Tallinna suurune, võib-olla natuke väiksem. Keskvetolinn on suur kaubamaja. Te, lähete sinna sisse ja esimesel korrusel on alkoholiosakond hästi suur, Tallinnas suurt alkoholiosakonda kuskil ei ole. Kõik riiulid on pudeleid täis. On ka kassa. Kassaruumi lõpus. Teiselt poolt on siis väljapääs, nii et kui te võtate pudeli, läheb ruumi kõige kaugemasse otsa, maksate ära ja tulete siis läbi ruumi tagasi. Mina siis küsisin nende käest teel kaitsmata siin, kas teil vargusi ei esine? See ütleb, oi, miks ei esine. Muidugi esineb. Kaks aastat tagasi varastati siit üks pudel. Aga teate, need olid hiinlased. Nojaa, see on teada ja ka kuritegevuse suhtes räägitakse, et suhteliselt ohutu maa ja Tokyo on ohutu linn aga siiski see üleoleku tunne, see mind natukene nagu vaevama põhjendage veel siiski ära, millele see tugineb, kas siis ikka sellele tehnoloogiale ja kõrgele töökultuurile ja tööviljakusele või millele? No eks seda üleoleku tunnet viljelesid jaapani sõjalised juhtkonnad aegade jooksul alates Šogunaadist ja edasi keisrid ümbritsetud kõrgetest sõjaväelastest ja jaapani edukad sõjad nimelt sõda Hiinaga, sellele järgnenud Vene-Jaapani sõda siis jaapani osavõtt esimesest maailmasõjast, see kõik need võidukad asjad kõik lisasid nagu jaapanlastele seda enesetunnet ja selle enesetunde tiivustatuma Läks ikka jaapani sõjaline juhtkond välja väga riskantse ettevõtmisele Pearl Harbori pommitamisele. Ja see lõi nagu tagasi pane kõik asjad oma kohta, et seda sõda ei võidetud. Kas jaapanlased tunnevad mingit süütunnet hiinlaste suhtes tehtud kuritegude pärast? Kümnendatel no seda on korduvalt arutatud poliitilisel tasemel ja nii edasi, aga võib-olla jaab tava, jaapanlased, see jõua tähendab tama, jaapanlased on muudki olulisemad asjad. Ma pean natukene siin käsitlema ja Sukuuni templi olemust siinjuures Tokyos on kummitempel ja sinna templis on maetud sõdades langenud kangelasi. Ja sealt puhkavad ka kõiki sõdades langenud jaapanlaste hinged, neid on 2,4 miljonit neid hingi. Ja kuna sinna on ka maetud teise maailmasõja langenud, mõned neist on tunnistatud täielikult sõjaroimarid, eks siis selle templi külastamine on kasutama seda sõna kontrovertsiaalne ja tavaline jaapanlane, aga käib seal seepärast, et tema enda sugulasi on paratamatult langenud sõdades. Ja see rituaal seal templis käimiseks sinuni jaapanlastele oluline. Võib-olla see vabandamine Hiina ees ei ole nii oluline. Sakslaste jaoks on see probleem olnud ja vabandamine ka siin võib tuua paralleel libiks jaapanlaste jaoks. Igatahes ma Jaapanis olles ei tunnetanud, et see küsimus oleks päevakorral. Nüüd, kas jaapanlane, me räägime ikka jälle sellest keskmisest jaapanlasest, kas ta tunneb, et see Hiina võib teatud perioodil, ma arvan juba selle sajandi lõpus muutuda nii suureks, sõjaliseks ja majanduslikuks jõuks, et hakkab Jaapanit ohustama. Ma arvan, et see mõte on olemas, sest praegusel ajal on näha, et Jaapani sõjajõudusid kogu aeg tugevdatakse. Jaapanis teatavasti ei ole kaitseministeeriumi, vaid on riigikaitse agentuur, millel on ministeeriumi õigusi, aga tema eelarvet ja kõik niisugune mõjuvõim on muidugi tavaministeeriumi omast küllaltki suurem. Ja Jaapan tahab viia sisse konstitutsioonimuudatuse, mis võimaldab neil sõjajõudusid kasutada väljaspool oma territooriumi. See näitab, et Hiina hädaoht on. Kui mitte lähedalt silmapiiril, siis suhteliselt kaugel silmapiiril võib olla. No antud juhul vist on põhjus pigem Lähis-Ida sündmused Iraaki ja need sündmused, et Jaapan osaleks nendes operatsioonides. No see on seotud jaapanlaste liitlassuhetega Ameerikaga ja see realiseerub erakis, aga muidu Jaapanil muidugi mingeid huvisid, kes ei ole nafta? Nafta, jah, võib-olla neil endil ei ole väga suur naftatarbija tanner sul naftatarbija ja neil oli isegi seal araabia riikides kontsessioonid nafta tootmiseks, aga need Araabia riikide poolt öeldi üles neile hiljuti hiljuti suhteliselt seal palastatega. Nüüd suhted USAga, see ootamatu rünnak merebaasile, seda te juba korra mainisite. Kas eurooplane ütleb, et see oli kuidagi nagu ebaaus ja ja alatu, niimoodi tulla pühapäeva hommikul sõda kuulutamata, kuidas näeb asju? Sa ei ole esmakordne, sest Vene-Jaapani sõda algas ju ka ootamata rünnakuga Vene laevastiku baasile 1904 veebruaris ja sõja kuulutamise. Need halvad kombed on jäänud aga külge või? No ma ei usu, et praegu need oleks. Nonii aga siiski, kas nad peavad vajalikuks ennast õigustada või on nad leiavad, et see oli õige taktikaline käik. Ma arvan, et patsifistlik liikumine Jaapanis on küllalt tugev ja keegi selliste õigustustega välja ei tule. Aga juttu on olnud selles, kas te olete mingit suhtumist märganud seltskondliku vestluse jooksul näiteks inimestega rääkides. Ei, ma ei ole märganud midagi sellist, ma olen käinud näiteks jaapani sõjatehnika demonstratsioonidel ja nii edasi. Kõik on olnud väga tavaline ja nii-öelda süütu. Nii et mittesobivaid küsimusi ja ebamugavaid küsimusi endale esitada Selles suhtes ei ole. Nonii, nüüd suhted tänapäeva Ameerikaga, kuidas te neid Megitisel kõigepealt? Ameerika okupatsioon Jaapanis ei olnud mingisugune raske ja alandav protseduur. Tokio keskel on tohutu suur Ameerika saatkond seal resideeruv kindral Mc Artur ja ainukene asi, mis seal nüüd nii suurt tähelepanu avaldas, see oli, et okupatsiooni alguses kutsuti keiser välja aru andma selle Ameerika saatkonda, keiser läks enne kui Irohita sinna läks, ütles ta. Huvitavad, kas ma tagasi tulen ja läks, aga ei midagi eriti ei juhtunud. Nüüd see ameerika okupatsioon, siis hiljem kontsentreerus üksikute sõjaväebaasidele, üksikutele territooriumitele, näiteks Okinawa saar oli täiesti Ameerika administratsiooni all ja see nüüd anti jaapanelia tagasi. Ja sellega seoses Jaapan andis välja uue rahatähe, mida ta ei ole nüüd tohutu kaua aega teinud 2000 jänese rahatähe kus oli peale Okinawa motiivid, see oli aastal 2000, kui see rahatäht ilmus nüüd edasi on suhted Ühendriikidega taandunud väga palju niisugusteks majandussuheteks. Sest tuletagem meelde, et Ühendriikide huvi oli selles, et tugevdada jaapani vääringu. Esimene samm oli see Bretton Woodsi kokkulepped, mis määras kindlaks jaapani jeeni kurssi, kui ma ei eksi, see oli siis üks dollar 360 või ma ei tea, kui palju jeeni umbes sinnapoole. Aga seejärel hakkas jeen tugevnema. Jaapanlased ehitasid oma riiki üles, jeeni tugevuseks sai circa saba jeeni dollarile ja järel tekkis Jaapanil suur ekspordiülejääk. Ja need summad, mis sealt üle jäid, need paigutati Ameerika majandusse ja olid need summad nomineeritud dollarites. Seetõttu ei ole ka Jaapan huvitatud dollari nõrgenemise osas siis ka nende vahendid Ühendriikides. Nõrgeneksid. Ja kokkupuude ameeriklastele hammaste vahel on põhiliselt kokkupuude Ameerika sõjaväelaste jaapani tsiviilelanikkonna vahel. Näiteks minu residents oli rapongis ja ongi, on Tokyo klubide ja lõbustusasutuste asupaik. Ja sinna ilmusid siis reedel-laupäeval Ameerika sõjaväelased. Nad olid kõik erariides. Aga neid võis ära tunda Ameerika sõjaväesiilisoengu järgi ja võiski ära tunda selle järgi, et suurem osa Ameerika sõjaväelastest Jaapanis olid mustanahalised. Miks nii, nad on need, kes on, nagu öeldakse, siis elukutselised sõjaväelased. Need on jah, no Ameerika sõjaväge nagu te näete ka Iraagis filmidelt on ikkagi küllaltki mustamaaline. Ja ja võimalus endale leida mingi ülalpidamine, töökoht ja erialaselt saada. Nonii, kuidas siis need ameeriklased, pikad mehed, nagu nad olid sõjaväelise rühiga, siis käitusid seal lõbustus asuda. No täiesti normaalselt ja midagi nagu erilisi nihukesi konflikte ma kuskil ei täheldanud. Üldiselt nendel ameeriklastel oli ikkagi üks jaapani neiuke käevangus No see oli siis see raha eest ostetav armastus. No kust mina seda tean? Raske ütelda teile teine tee tuldud pakkuma. Minuga ei olnud mingit kokkupuudet. Nonii siis on sobiv küsida geiša kohta geiša teatavasti on seltsidaamid, nad ei ole lõbutüdrukud. Kas te olete neid näinud eemalt? Jah, on küll olnud näha ja aga nüüd ma tahaksin ütelda ühte asja, et on seksi küsimus ilmub päevakorda siis leida maailmas läänemaailmas seksi erinevad suhtumised, kristlik moraal ütleb, et te võite juua kui palju tahes aga mingit seksuaalset perverssusi ja nii-öelda väljaspool abielu seksi suhtetel nagu ei tohiks olla. Idamaadel on vastupidi, alkohol on keelatud. Seda ei tohiks nagu pruukida. Aga seksi suhtes ollakse päris liberaalsed. Ja nüüd ma täienduseks sellele informatsioonile, mis rahvale üldiselt Kerro suhtes on, ütleksin nii. Et Jaapanis on üks nähtus, millest jaapanlased palju ei räägi, mis on nagu varjatud, aga siiski üsna levinud. Nii, kujutage ette tütarlaste kool, viimased klassid. Ja need tüdrukud on leidnud omale sponsorit vanemate ja rikkamate härrade hulgast. Ja veedavad aega nendega. Üldiselt, nagu sotsioloogid ütlevad, ei ole selle taga seksi vaid see on lihtsalt niisugune mõnus ajaviitmine ja samuti raha teenimine nendele tüdrukutele, mis on meil kooli lõpetamiseks vaja. Aga hädaoht on see, et ikkagi aeg-ajalt seda seksi seal esinenud. Ja nagu öeldakse, et see rikub noorsugu. See on siis need üks moment. Ja teine moment on siis see, et jaapanlane on ju suur töörügaja. Jaapanlane on tööl, kaua mõtlen, meie asjad on koduperenaise. Kuskil kell kaheksa lõpeb tal tööpäev õhtul. Ja siis ta läheb kuhugi baari ja istub seal kenade neidudega, ajab juttu ja veedab aega mõnusalt ja nii edasi. Ja siis, kui aeg läheb juba päris hiliseks, siis ta läheb koju. Kodusson talt naine. Ja nüüd küsimus on, kuidas naine suhtub sellesse. Naine suhtub niimoodi. Kui mees tema juures õhtul kodus ei püsi, siis ta meest ei süüdista. Ta süüdistab iseennast. Mis on mul viga, et ta leiab teiste juurest midagi paremat? Ja kui ma olen seda siin eesti meestele jutustanud, siis nad on tükk aega mõttesse jäänud üteld. Oi, ma peaks võtma jaapani naise. Aga on olnud ka juttu sellest, et niisugune õhtune seltskondlik koosistumine on ka sinu töökoha jaoks ja sinu karjääri jaoks oluline. Kui sa istud oma kolleegide ja võib-olla siis ka ülemustega koos Küllap see nii on, küllap see nii on. Nüüd natuke on hakanud see asi muutuma, sest need eluaegsed töökohad samas firmas kogu aeg inimene edeneb edasi edasi edasi firma juhtkonna poole ja tal on palk garanteeritud ja palka kõik sõltub mitte tema tööst, vaid nendest aastatest, mis ta seal firmas on teenenud. See on hakanud lagunema. Ja on mindud rohkem üle sellele euroopalikule töökoha vahetamise mudelile, aga mitte eriti. Aga see, et tehakse rängalt tööd, et saada kõrget palka ja siis osta olmeelektroonikat ja, ja igasuguseid vidinaid. Kas ei tundu ka ühel hetkel juba jaapanlasele mõttetu elu? Mudelina, see elektroonika ostmine ei olegi nii väga levinenud. Pigem on nii, et jaapanlase säästud Lähevad investeeringuteks sihukestesse kohtadesse, tähendab jaapanlane üldiselt hoidub raha panka panemast. Selleks on see need põhjused. Esiteks pangad ei maksa intressi ja võib-olla isegi võtavad negatiivset intressi. Jaapanlane viib raha koju, kuna ei ole murdvargusi, vargaid ja nii edasi, siis keegi ei tule jaapanlasele koju seda suurt paksu rahapakki ära varastama. Hädaoht on teine. Need majad on kõik papist ehitatud ja nii võivad põlema minna ja see raha võib ära põleda ja selleks, et seda ei juhtuks, müüvad kontoritarvete poed tulekindlat, seif, mis peavad vastu, näiteks nagu reklaam ütleb 1200, kraadid seltsi ost kolme tunni vältel. Ja raha pannakse sinna sisse, aga lukk on niisugune, et võtta või kirjaklambriga lahti. See on niisugune tüüpiline jaapanlase suhtumine rahasse. Ja Jaapani pank on ka ju midagi väga erilist. Esiteks naljalt Jaapanis pangakaart ei ole, välismaalased käivad hotellides, seal maksavad oma pangakaartidega, seal on kõik korras. Aga kui te lähete mõnda väiksesse poodi, siis nad oma pangakaardiga teed seal midagi. Siis teine asi on see, et te lähete panka, võtate raha ja siis on teil, eks Formula võtad taskust pliiatsi ja mõtlete, et ma nüüd kirjutan alla, et ma selle raha on saanud, seal pole ühtegi kohta, kuhu alla kirjutada, keegi tahagi teie allkirja? Jaapanlased on olemas väike pitsat, mille on välja andnud talle oma lihtsaslatvalt taskust pitsat ja paneksin nagu vaja, nagu olekski oskanud. No peaaegu nii. Ja siis antakse talle see raha kätte. Sularaha muidugi, ja sellega on asi lahendatud. Ja üldiselt need pankade teenindamine on küllaltki kliendisõbralik nagu üldse. Jaapanis on avalikud asutused kõik kliendisõbralikud, näiteks ei ole raske leida kaubamaja, mis on 24 tundi lahti. Tavaliselt on kaubamaja võib-olla keskööni lahti hommiku vara, teeb lahti uksed. Aga on ka ööpäevaseid, näiteks postkontor võib töötada ööpäev läbi, kui teil on vaja ära saata üks mingisugune tähtis dokument tänase kuupäevaga, siis te lähete sinna üks minut enne keskööd annate ära ja lüüakse tempel peale, et see on tänav ära antud. Minuti pärast keeratakse templeid järgmine kuupäev ette ja te võite põlvili paluda ja keegi ei pane Felvest kuupäeva peale. No sellest võib veel palju rääkida, et kuidas need teenindamised seal käivad, kuidas käib kaubamajas müümine, kuidas käib ostmine seal sihukesi asju, mida me oleme täiesti harjumatult meile? Ja tahate osta mune? Toidupoest, seal on igatemoodi pakitud, aga võite ka osta ühe muna. See üks muna plastmasskarbi sees, läbipaistev, seal peal. Hakkasin numbreid ja internetiaadressid ja kõik öeldud, millal munetud ja mis kaalub ja kui palju kaloreid ja mis firma ja needa. Ainuke muna-kana nimi ka? No ma ei tea, ei ole vist. Siis näiteks ostate poest jäätist, kui olete kassas maksnud selle jäätise, siis kapsa võtab ühe termokoti termoisolatsiooniga koti panetlele jäätise sisse ja siis võtab ühe kühvliga sealt kõrvalt nõndanimetatud kuiva jääd. Sellega te võite minna tund või kaks, enne koju jõuate. Lätis on täpselt sama külm, kui ta seal poes külmletis olid. Aga see muna näide ju osutab sellele vähesele keskkonnasõbralikule mõtteviisile. Oh see on nüüd omaette teema, mille me avastasime, nüüd ütleme nii et jaapani territooriumist 95 protsenti on 45 kraadi kaldu ja kaetud metsaga või kaljudega või midagi nii. Ja see tasane maa, mis seal on jäänud, see on nii tihedalt asustatud, et inimesed on üksteise küljes kinni nagu meil Tallinnas autobussis. Ja see toob kaasa kaks eri suunda, üks on see, et jaapanlane püüab minna loodusesse ja väga naudib loodust, sest seal tema elukeskkonnas lähemas seda ei ole. Ja teine on see, et kui inimesed on nii tihedalt koos siis elatakse nii, et naabrit ei häirita. See tähendab teie koerad ei haugu. Teie lapsed ei nuta. Teede kodus ei räägi kõva häälega ja nii edasi. Aga loodusesse minnakse ja väga populaarsed on igasugust bussiekskursioonid ja kõik nii edasi, igale poole on ehitatud trepid, kus te lähete üles-alla, vaatate neid puid lillekesi ja kui Eestis käivad jaapani turistid, sest nad imetlevad väga Eesti ilusat loodust. Näiteks kui tee ääres pesa seal kohe lausa sensatsioon. Ja selle poolest on nad väga toredad inimesed. No aga see loodusesse mets, ma kujutan ette, on ka nii hoolitsetud ja, ja üleorganiseeritud, et see on pigem meie park. Noh, võib-olla praht on ära koristatud ega midagi muud nagu eriti ei ole ja seda muidugi ei näed sinna metsa alla midagi, lisatakse prahti, seda ei juhtu. Kas see seevastu? Toru, mis eurooplastele tundub nagu olevat suur see ühelt poolt, sest pikk traditsioon ja traditsioonid ja arhitektuuri ja kultuuri austamine, minevik, austamine, see üle tehnitseeritud elulaad, kuidas nad omavahel. Kuvad keiser Metši ajast peale hakkas Jaapan ennast moderniseerima jättis alles vanad traditsioonid, kuid moderniseeris majanduse, hariduse ja üks asi ei seganud teist. Näiteks jaapanlanna ostab uue auto ja läheb sellega templisse ja templis tehakse protseduurid, mis kaitsevad seda autot õnnetuste eest tehniliste rikete eest. Seal on näha, kuidas autole riputatakse peale väikseid valgeid paberitükikese ja preester seda autot õnnistab. Need auto oleks, kas see on siis nüüd moodsa tehnika ja selle traditsiooni kokkupuute koht. Ja nüüd matši ajal Jaapan, mis tegi, võttis tarvitusele uue raha, jeeni ehitas raudteed lõim moodsa sõjaväe. Ja jättis reformimata jaapani kirjaviisi, mis on väga suur takistus jaapanlastel edasi arenemiseks. Nad tunnevad seda praegu, sest koolis õppivad jaapanlased kirjutama aastaid ja aastaid ja aastaid selle asemel võiks midagi muud õppida. Näiteks kui ma saatkonnasekretärile ütlesin, et on vaja saata selline selline kerida, küsis kas inglise või jaapani keeles. Kui ma ütlesin inglise keeles, see kiri oli mul 20 minuti pärast laual, kõik trükitud, ilusti puhas, vormistatud oli vaja, all kirjeldab. Kui ma ütlesin jaapani keeles, siis läks selleks aega päev või kaks, enne kui see dokument tuli. Sest siis ta uuris põhjalikult sõnastikke. No see on vist tõesti suur pidur riis arengule. Aga miks on nii vähe levinud inglise keel? No nad saavad hakkama ilma inglise keeleta. Üldiselt jah, aga turist ei saa. Ega ei ole ausalt öelda võimalik suhelda jaapanlasega inglise keeles. Et viimasel ajal, On muidugi on natuke paremaks läinud, asi on selles, et et noh, näiteks Tokyos orienteeruda oleks aga sobiv lugeda jaapanikeelseid silte. Ja ega see väga keeruline ka ei ole, sest jäävad need hieroglüüfid ju meelde, olgugi et ei oska neid hääldada. Aga siltide pealt terror klõpsid, loed ära ja selle järgi orienteeruda. Ja metroos on ka muidugi inglisekeelseid silte, aga kas sa seda alati just üles leiad, see ei ole garanteeritud. No igal juhul mulle mulje, et seal on väga raske võõramaalasel orienteeruda, liikuda õiget vajalikku kohta. Vajaliku puhtad ei leiagi, sellepärast et ei ole tänavatel nimesid. Kvartaleid on nummerdatud, kvartal on ja näiteks, kui pood ennast reklaamib lehes, siis oleks muidugi hea, kui saaks sinna juurde panna, aadressi aadressi ei ole, sinna pannakse üks tükike linna plaanikus tähistatakse alad, kus pood on. Üks nende veidrusi on ka need väikesed kassett või kapselhotellid. Need väikesed kutid, kas te olete sinna sisse pugenud? Mina olen elanud Jaapanis ühes hotellis paar päeva, kus oli ainult paar ruutmeetrit suur tuba ja terve see tuba koos valamuga ja kõige muuga voodiga laua peal kõik, mis seal oli ja mööbliga tükis välja pressitud plastmassist. No te olete üle keskmise pikkusega mees ikka mahtusite voodisse. Ma ei mäleta, et seal nüüd eriti probleeme oleks olnud, ma ikka magasin selle öö ilusti ära. Nonii aga selles kapselhotellitoas Te ei ole seal, ei ole seal suursaadik sellises kruttaile, ei no ma mõtlen, et sisse ronida ja siis välja ei ole. See ei tundunud, ma ei tea, kui palju neid on ja kus nad on ja ja kes seal ööbivad, need, kes soetaks ühelt rongilt, saavad maha ja peavad siis hommikuni ootama, veed lähevad kapselhotelli, saavad vähemalt pikali heita. Kas te söömisharjumustega kohanesid disel kiiresti, kas nende toidud, kas nende söömisvahendid, riisipulgad, kas need olid probleem teile? Vaadake söömisharjumused on inimesel väga isiklikud. Näiteks mul on need söömisharjumused praegu, mis on omandatud lapsepõlves ja need on läinud läbi kogu elu ja olen sellega väga rahul. Ja söömisharjumuste muutmine on raske asi, vähemalt minu jaoks oleks see väga raske. Ja seetõttu ma proovisin Jaapanis süüa, neid toitusid, millega ma olen harjunud. Näiteks mul oli võimalus saada eestist musta leiba. Ja Jaapanist sain ma kõik need aastat musta eesti leiba, aga kaupluses ei saa ja seal oli üks Soome kauplus, seal oli mingid soome-leivad kuskil umbes 40 krooni üks väike päts. No nii, aga need pulgad nendega kohanesid vä söömise pulgad? Pulkadega, ma ei hakanud moekad oma oskamatust demonstreerinud ära ei õppinud. Ma saan kuidagiviisi küll need nälga ei jää, aga, aga see ei ole ilus vaadata. Ameerikas on moodi läinud noort, nurgas süüakse kiirtoitu. No ma tean näiteks meda pulkadega ei tohi teha, ei tohi näiteks kartulit torgata, pulga otsa ja suhu panna. See on see kõige suurem patt. Ikka. Parata, kahe pulgaga see kartul ja suhu panna, aga üldiselt need toidud olid teile vastuvõetavad või saite hakkama? Ei ole vastuvõetavad mulle. Seal võib-olla mõni kalatoit on päris hea, aga üldiselt ma püüdsin hoiduda, muidugi oli seal kohtuda olnud palju vastu, võtlusid ja vastuvõttudel oli alati kaks lauda. Rootsi laua tüüpi, eks ole jaapani toidud, teised Euroopa toitsid, sest ma käisin seal Euroopa toitude laua juures. Siis neil ka jäänud muidugi jah. Kas te annate ka mingisuguse soovituse, kellel tasuks minna Jaapanisse, no eesti turistina kellel mitte ja kas ta peaks minema grupiga, kas üksi minek on liiga vaevaline? No muidugi, see sõltub ka sellest, mis see kõik maksab. Kui on mingi odav võimalus, siis võiks tõesti ära käia. Ja jaapanis elamine on kallis. Ja kui minnakse grupiga, siis arvatavasti on kõik tellid palju odavamad ja kõik see teenindamine on seal raha selle raha sees ja mingit siukest materiaalset puudust seal ei tunne. Aga kui te lähete puhtmi nii-öelda eraisikuna ja püüate seina sealt ja pealegi ei tea, kust midagi odavamalt saab siis siis te võite küll kiruda, et see seen maksab meil palju, et sa ei suuda välja kannatada. Kuuldud saates kõneles Mark Sinisoo, kes aastatel 1998 kuni 2000 oli Eesti suursaadik Jaapanis