Raadio kaks raadioga. Tere eetris portaal tehnoloogia kommentaari esitab Kristjan Port. USAs Denveris elav Scott Vols on haiglas kriitilises seisus kuna püüdis päästa prügipressi sattunud nutitelefoni. Juhul kui ta päästnuks kassipoega peaksime Scotti ilmselt kangelaseks. Telefoni pärast eluga riskimine tundub ikka veel sammuna üle normaalsuse piiri. Aga võib olla ka mitte. Vaest, sobibki olukorra kirjeldustest küsimuseks millega saab hinnata inimarengu kaugust, kaugust kas inimarengu alguspunktist või järelejäänud teena. Seega kas sina riskiksid telefoni päästmise nimel tervisega? Kardetavaltoni jaotavad, kui eitavad vastused omal moel. Probleemsed sobilikult võtsid lähedasel teemal kuigi erinevates vestlusringides sõna kaks olulise mõjuga juhti Sunder Pitchi Google'i tipust ja Apple'i liider Tim Cook. Erinevalt avalikkuse meeliköitva masinate ülemvõimuohust Apple'i juht seda muret ei jaga. Teda ei pane muretsema võimalused. Arvutid võtavad inimeselt nendele kuulunud osa. Timkuukile teeb hoopiski muret inimeste valmidus loobuda inimesest. Teda ei häiri, kui masinad hakkavad mõtlema nagu inimesed vaid see, kui inimesed hakkavad mõtlema nagu masinad. Muuhulgas kommenteeris ta oma suhet telefoni. See on muutunud rahulikumaks. Varemalt võttis ta telefoni kätte enda arvates liigagi sagedasti. Siis vähendas teadete arvu ja nüüd hindab, et telefonihaaramise sagedus on selgelt langenud. Kahjuks ei küsitud, kas ta hüppaks telefonile järele, kui see kukuks prügišahti. Jäägu selle mõttega mängimine teiseks enese testi küsimuseks teemal, milliseks sina pead tippjuhi. Ponivahelist suhet sander pitsa vastates New York Timesi küsimustele on, kas tema jaoks on räniorus säilinud sama idealistlik aura, mis teda omalajal ahhetama pani märgis Google'i juht, et olukord on natukene muutunud? Viimasel ajal on hakatud rohkem mõtlema. Optimism on olemas, aga seda mahendab kasvav mõtisklusi, arutelu askelduste tähendusest. Ta viitas idanev valearusaamade sügavusele, mille võttis kokku tõdemusega, et tehnoloogia ei lahenda inimkonna probleeme. Taoline visioon on olnud alati naiivne, märkis ilmselt enim maailmakodanike elu mõjutava tehnoloogiaettevõtte juht ja lisas et tehnoloogia on kõigest vahend ja inimkonna probleemidega peavad tegelema inimesed ise. Tema arvates teeme suhet tehnoloogiasse käsitledes kaks viga. Usaldame tehnoloogiat liiga palju meie probleemide lahendamisel ja samas sokutama oma probleemide süüst üleliia palju tehnoloogia kraesse. Pitsai hinnangul seisab Google'i eest täna rohkem probleeme kui kogu viimase 20 aasta jooksul. Tuhanded töötajad. Protesteerisid firma suhtlemise vastu, millega see on püüdnud lahendada poisis protesteerijate arvedes mitte lahendada seksuaalse ahistamise süüdistusi. Selles küsimuses on tõesti inimestes, isegi kui nad on kokku toonud tehnoloogia arendamine. Lisaks süüdistatakse otsinguteenuse pakkujad sama teenuse tsenseeritud vormi tarnimises ebademokraatlikele riikidele pidades Heatheri moraalist kõrgemaks. Seegi onju inimese valikute, mitte tehnoloogia probleeme. Masinatelt pole loota vastust. Väljakutsetele, mille keerukusest sai aimu, kui töötajad avaldasid pahameelt koostöö pärast tehisintellekti arendamisel USA sõjaväega. Avaliku surve tõttu Google loobus nimetatud koostööst. Tegemist on huvitava dilemmaga, mille mõistmiseks peab tutvuma armee staabiülema kindral Joseph. Danfordi kommentaariga kindral avaldas imestust pingutuste üle, millega tehnoloogiaettevõtted püüavad koostatud. Teha näiteks hiinlastega, aga mitte nendega. Meie siin ruumis viibijad oleme head kutid, kes seisavad demokraatia kaitsel. Ja nad peaksid ju teadma, et oleme head tüübid, märkis sõdu kogenud merejalaväe kindral. Küsimus ei ole millegi ebaeetilise ebaseadusliku või ebamoraalse tegemises vaid vajadusest tagada, et suudame üheskoos kollektiivselt kaitsta väärtusi. Mille nimel seisame? See on argument, mida soovin tehnoloogiafirmadele edastada märgist Joseph Stanford. Toodud arvamused reedavad huvitava moraalse mõttevahetuse tärkamist ettevõtetes, mida on seni iseloomustanud äriedu põhjal mõõdetud tehnoloogia arendus. Scott Walkerit enam aidata küll ei jõua, aga loodetavasti julgustab. Sigineb arutelu jätkama mõtisklusi inimese enda rollist oma heaolus lastest, teine kord siis telefonil ise oma saatust kannatada. See on raadio kaks.