Tere eetris on portaal tehnoloogiakommentaaris etapp Kristjan Port. Apple'i ja Amazoni väärtused ületasid suvel triljoni dollari joone. Kas ja kes peaks juhtunu Läsis rõõmustama? Vahest olulisemgi on aga leida üles need, keda peaks drestima. Kardetavalt on viimaseid rohk. Neid tuntakse palga saajatena. Traditsiooniliselt ollakse harjunud mõttega, et kui firmal läheb hästi, saavad, Töölised sellest osa mõnes ettevõttes, nii ka juhtub. Küsimus on, aga, kuidas need ettevõtted jätkavad? Apple, Amazon, Google ja Facebook on kasvatanud oma väärtust kordades kiiremini võrreldes keskklassi sissetulekutega. USA majanduses räägitakse koguni keskklassi sissetulekute mitu aastakümmet püsinud stagneerumisest. Ja samal ajal on tööpuudus madal. Seni kehtinud loogika järgi peaks see ka kõrge tööhõive olukorrast töövõtjatel olema palgaläbirääkimistel eelis. Leiaks ta ju suhteliselt hõlpsalt uue tööpakkumise, kui tingimused ei vasta konkurentide pakutavale. Samal ajal aga eeldab Tööandjate Pigistab konkurentsisurveta püüab enda juurde saada töövõtjatest parimaid. Seegi sunniks palganumbreid tõstma. Seekord on midagi teisiti. Üheks põhjuseks. Hiiliv automatiseerimine, mille tulemusel teevad masinad osa inimeste töödest. Sellise arengu tulemusel muutuvad inimestele pakutavat tööd lihtsamaks mis omakorda suurendab pakutava tööga hakkama saavate töötajate valikut. Kui ilmsamale. Tööle palju töötajaid palk ei tõuse, vaid töö saab see, kes nõustub madalaima palgaga. Ja tänu madalale palgale kannatab ostujõud ning raharingluses hoidev inflatsioon langeb samal ajal laenuintressid tõusevad viste tõmm, madalapalgalised võtavad äraelamiseks tööd juurde, stimuleerides. Automatiseerimise innovatsiooni, mis omakorda hoiab palgad madalatena ja nii edasi ja nii edasi. Teine nõiaring tuleneb aga uue põlvkonna tippettevõtetest. Endist McKinsey Global Instituut koostatud raportis võrreldakse uue põlvkonna ettevõtete tulusust paarikümne aasta taguste maailma kuulunud firmade tegevusega. Selgub, et need meie ajastu Ärihiiud on üle pooleteise korra kasulikumad võrreldes nende hiljutiste tegijatega. Tänu kirjeldatud võimekusele puudub aga neil võrreldavad tugevusega konkurents. Igal startup ettevõttel on ju valida, kas püüelda ise järgmisena Google'i või Facebooki asemele või siis lasta neil end üles osta. Teinekord polegi midagi valida, sest hiiglaste võim on sedavõrd suur, et nad otsustavad ise sinu eest. Samuti otsustavad nad, kui suurt palka töövõtjatele annavad. Sest kes ei tahaks olla suure ja tugeva juures olgu näiteks hiljutine uudiskünnist ületanud Bahamal, Amazoni hiigelladudes rassijate suurest töökoormusest ja sellest makstava vähese palga teemal. Online poes ostlejad rõõmustavad ju madalate Mida te üle, aga need tulenevad automatiseerimist ja allesjäänud töötajatele madala palga maksmisest? Amazon pakub tööd umbes poolele miljonile inimesele. Eelmisel aastal olevat lisandunud koguni 130000 uut töökohta. Seda ka olulisel määral tänu ülesostetud ettevõtete töötajatele. Ettevõte otsustas siis eestina pahameele peale kõikide madalapalgaliste töötajate tunnitasu kergitada 13 koma kaheksalt dollarilt 15 dollarini. Suures pildis aga sellest ilmselt midagi. Kusjuures selles vaates peitub veel kolmaski varasemast eristuv häda. Mainitud. Kinsey raportist selgub, et kõige kehvemas seisus tegutsevat 10 protsenti ettevõtetest toodavad poolteist korda suuremat kahju võrreldes nende paarikümne aasta taguste saatusekaaslastega. Iga viies neist ei suuda maksta isegi pangaintresse. Aga selle asemel, et, Kuulutada välja pankrot end maha müüa või muul moel nende käesolev kapital uuesti ringlusesse lasta hoiavad rahastajad neid millegipärast elus. Mõned neist kasvavad laenude abil isegi suuremaks, samal ajal majanduslikku väärtust jätkuvalt hävitades. Noh, võib-olla Abivad nad Amazoni Tesla mootor siit, mis olid samuti aastaid kahjumis kuni siis kuldkalale. Puks nende soovid täitis. Igatahes on olukord imelik ja paistab, et muutub koos erakordselt ettevõtete eduga veelgi iseäralikku maks. Võimalik, et ilmakodaniku palgata polegi keskklassil palgatõusu loota.